,,Seitse venda" Aleksis Kivi Romaani aine on võetud läinud sajandi esimese poole Soome külaolustikust. Seitsme häme venna juhtumusterikka elu kaudu avaneb soome talupoja luumus, elulaad, igapäevane töö, ptriarhaalse külakogukonna lagunemine ja maakodanluse kujunemine. Riivamisi on vaadeldud talurahva suhteid mõisaga. Hea pildi saame haridusoludest, kommetest ja tavadest, põlluharimisviisist ning teistest elukülgedest. Arengut uueaegsesse külaühiskonda on näidatud
Aleksis Kivi (1834-1872) ,,Seitse Venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning
Kokkuvõte Aleksis Kivi "Seitse venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka
moodustasid kaua aega vaimulikud, aadelkond ja vähehaaval ka kodanlased. Ka talupoegkond õppis suhteliselt vara lugema, kuna juba aastatel 1673 andis piiskop Gezelius vanem kogudusele käsu õpetada koguduse liimeid lugema ja seadis nii armulauale võtmise kui ka abielluda soovijate laulatamise eeltingimuseks teatava lugemisoskuse ja ristiusu põhitõdede tundmise. Seetõttu levis kirjaoskus hoogsalt ka alamates kihtides. Seegi ei läind alati lihtsalt, nagu näitab Aleksis Kivi "Seitse venda". Rootsi ajal ilmus raamatuid vähe. Teaduse keeleks oli kogu Rootsi võimu aja peaaegu valdavalt ladina keel; esimene rootsikeelne doktoriväitekiri ilmus Turu akadeemias 1749 (soomekeelne alles 1858 Helsingis). Kirjanduse viljelemine oli keskendunud linnadesse- eelkõige Turu akadeemia lähedusse - ja kiriklatesse ning aadlimõisatesse. 1770 sündis Soome esimene kirjanduslik rühmitus: "Aurora" selts. Rootsi võimu aegne kirjandus jaguneb üldjoontes nelja ossa
ilus, kui ainult midagi ei juhtu." Kuid tegelikult tuleb viia võidule elu, mitte konutada kuskil karbis. Ainult nii võime tõeliselt õnnelikuks saada. Lev Tolstoi elu ja looming 1828-1910 Elu: Tolstoi oli pärit venemaa kõrgaadli perekonnast. Ta sündis Jasnaja poljana mõisas. Mõlemad vanemad surid kui Lev oli noor (ema, kui ta oli 2a ja isa, kui Lev oli 9a) Tema ja tema vendade ja õe eest hoolitseb tädi ning nad saavad väga mitmekülgse hariduse. Juba lapsest peale oli Tolstoi väga õiguspüüdlik ja aus. Rajas oma kodumõisasse kooli ning taotleb pärisorjuse kaotamist. Tugevat mõju tema loomingule andis sõjas käimine. Lev suhtub sõtta vastuoluliselt. Enne surma käis ta reisil, kus haigestus kopsupõletikku, mis sai saatuslikuks. Looming: Tegi pedagoogilist tööd annab välja aabitsa; ajakirja, mis käsitles haridusprobleeme. Pärisorjus
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
1856-63 Helsingi Ülikooli professor. 1863. saab senaatoriks. Snellmani suurim teene oli keeleseadus - Soome keelel ei olnud mingit ametlikku staatust. 1862. pääseb Snellman Aleksander II juurde, ulatab talle seaduseelnõu, milles on kirjas, et 20 aasta jooksul peaks soome keel saama rootsi keelega võrdseks. 20 aasta pärast peaks igal elualal saama asju ajada soome keeles. 1832. läks Turu Ülikooli. Tänu Snellmanile võeti vastu keeleseadus, tema teena on ka soome mark ja soomekeelne haridus. Snellmani päev on 12. mai. Kuulus Laupäeva Seltsi. ,,Maamiehen ystävä" (1844), ajaleht Saima (1844-1846), kirjandusliide Kallavesi (1846) 15. 19. sajandi II poole uuendused 1890ndateks soomekeelseid keskkoole rohkem kui rootsikeelseid. Uus, liberaalne mõtlemine: suuremad poliitilised vabadused, taunis konservatiivset, rahvusekeskset ja rahvavalgustuslikku tegevust. 1850ndatel ja 60ndatel pandi alus Soome oma rahandusele, postisidele ja pangandusele. Vähendati tsensuuri, tihenesid
Zschocke rahvaraamatu soomekeelne tõlge Kultala (Keckman tõlkis). Seda tõlget peeti soome kirjakeele arengus pöördeliseks. 19. saj. 2. poolel algas kirjakeele ulatuslikum mõju murretele. Toimus murrete võitlus. Sajandi keskpaiku see lõppes kokkuleppega, et kirjakeele vana põhi säilib, kuid tehakse ka rida uuendusi. Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss. 1870ndateks. Saavutas kirjakeel täiemõõdulise kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis. 10. Rahvusromantikud 19. saj. lõpp 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund. Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga. 19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised
1873 "Sortsid" üks tema keerukamaid teoseid. Suunatud revolutsioonilise liikumise vastu. "Nooruk" lahkab probleemi: mis saab Venemaast edasi, mida toob tulevik. Teoses peab mõisniku sohipoeg selgusele jõudma, kas 1)kõrgklassi silmakirjalikkus = jõukus; või 2)talupoja elu, ausus = vaesus. 1879 "Vennad Karamazovid" Dostojevski viimane romaan, mis jääb lõpetamata. Vaatluse all Karamazovite perekonna isa ja poegade vahelised suhted ning ka vendade vahelised, kes väga erinevate karakteritega. Palju sees religioosseid probleeme. Jätkab ,,Idioodi" problemaatikaga: inimlik headus põrkub sots probleemide, -piiride ja -reeglitega. 9. Juhan Liiv (1864- 1913) Sünids Peipsi ääres, Riidna külas. Alatskivil on Juhan Liivi nimeline kool ja sinna on ta maetud. Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim
Teosed kubisevad ohvrimeelsusest. ,,Kuritöö ja karistus" 1866 tõlkis: A.H. Tammsaare Peategelane R. Raskolnikov väga vaene, aga uhke. Kaks nädalat sõõmata. Tal on ema ja õde kelle käest laenab vahel raha, eriti ei taha sest on liiga uhke. Ta viib kõik, mis tal viia on pandimajja. Seda peab vanamutt. Ta tahab vanamutti maha tappa. Kuna sellel palju pappi. Teine pool raamastust on karistus. Sonja ja R. Kohtuvad ja Sonja armub R. Lõpp on see, et mõrvar avastatakse. R. Läheb sunni tööle. Pilet nr 9 ,,Idioodi" analüüs ,,Idioot" 1868 Peategelane vürst Lev Mõskin. Hüüd nimi ,,Vürst kristus," ,,Idioot." Peategelases on palju biograafiat. Haigus. Raamat algab siis kui Mõskin tuleb Sveitsist. Ta oli seal ravil. Arvatakse et ta on parenenud. Seda ta kindlasti oli aga tugevatele erutustele ta ei suuda ikka vasti pidada. Venemaale tulles tutvub M
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta. Esimesed näited Petersoni luulest ilmusid 1901.aastal. Gustav Suits kirjutas Petersonist 1905 ja avaldas ,,Noor-Eesti" albumis seitse Petersoni luuletust. Loomingu põhiosa avaldati trükis 1922 Petersoni 100.sünniaastapäevaks ,,Laulud, päevaraamat, kirjad". Luulepärand ei ole suur-kokki 21 luuletust (10 oodi ja 5 pastoraali).Kirjutas oode ülistuslaule, mis käsitlevad ülevaid teemasid ning on heroilis-filosoofilised. ,,Inimene"-ülistab inimese vaimu (,,Aga sa, inimeste vaim, Jumala vaimukuju") ,,Laulja"-luule ja luuletaja motiiv. Kirjutab laulja=luuletaja suurest missioonist.(Valguse
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. A
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Gunther peab üles tunnistama, et teda aitas Siegfried. See käib Brünhildi au pihta ja ta hakkab Siegfriedi vastu vandenõud sepitsema. Brünhild saab kaaslaseks Tronje Hageni, Guntheri vasalli. Tronje Hagen suudab Kriemhildilt välja meelitada Siegfriedi nõrga koha. Nõrk koht märgitakse ristiga ära. Tehakse võidujooks, muidugi Siegfried võidab ja hakkab allikast jooma. Niimoodi lüüaksegi teda selga. Nõnda hukkub Siegfried. Tronje Hagen uputab aarde. Kriemhild abiellub vendade sunnil Etzeli ehk Attilaga, hunnide vägeva mehega. Kriemhild kannab okast hinges Guntheri ja Tronje Hageni vastu, kutsub oma vennad Attila juurde külla. Õhutab Attilat vendi tapma. Nõnda lähebki, paljud langevad. Ellu jäävad Gunther ja Tronje Hagen, kes tapetakse. Berni Dietrich leiab, et Attila on liiale läinud ja tapab Kriemhildi. 2. A.H.Tammsaare pentaloogia ,,Tõde ja õigus” ülevaade, ühe osa analüüs
käed-jalad tööd täis). Kodus oli Kreutzwaldi raamat, käis ajalehti. Palju mälestusi 20ndast eluaastast. 12 last, lõpetati sulaste-tüdrukute palkamine (omade jõududega). 9 Tms oli täiesti tavaline talulaps - meeldis jahil käia, ujus hästi, oli tugev. Kui ema läks Tms-ga kir.õpetaja juurde näitama, enne kohalikku kooli minekut, oli Tms vanemate vendade kõrvalt lugema õppinud. 1886 (8-a-ne) läks Sääsküla vallakooli (I kool tal), kodust ~10 km eemal, nädala sees elas koolis. Paari aasta pärast pandi vennaga veel kaugemale kooli: Prümli vallakooli (seal töötas 1 nende kauge sugulane). Tms-l ühegi ainega probleeme pole. Lõpetas selle kooli ja oleks pidand astuma Väike-Maarja kihelkonnakooli, aga raha pole, on paar aastat kodus. 1892 astus V-M kihelk.kooli, seal on terased õpetajad, T kohtub I korda päris kirjanikega (nt J
Oidipus ise on ainus, kes asjaolude traagilisest kujunemisest aru ei saa. Ta soovib lahendada omaenese elu mõistatuse, isegi kui selle lahendus talle traagiliseks osutub. Oidipus tegutseb, teadmata, mida ta tegelikult teeb. Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G.Suitsu elu ja looming Gustav Suits (1883-1956) Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees. Haridus oli hinnas, ent õpetajad pole ju kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur
salakaval ja reetlk. Läbiv motiiv on ka kadedus. Germaanide laul on kõige traagilisem ja süngem ja ühtlasi kõige mahukam. 6. PILET LINNAKIRJANDUS KESKAJAL , FRANCOIS VILLON A. ALLIKSAARE ELU JA LOOMING , PAARI LUULETUSE ANALÜÜS 13. sajandil hakkas linnades kujunema rüütlikirjandusega võrreldes lihtsam ja rahvalähedasem kirjandusliik, mis esitas järjest tugevneva 'kolmanda seisuse' e keskklassi (kaupmehed, käsitöölised) maailmavaadet. Kui varasemal keskajal oli haridus aadelkonna ja vaimulike eesõigus, siis ülikoolide tekke järel hakkasid ilmalikud teadused vähehaaval kiriku mõju alt väljuma. Ülikoolidesse pääsesid ka kodanlaste pojad. Vähehaaval tärkas vastumeelsus ja protest seisusliku ebavõrdsuse vastu ning eeskätt sellest tulenevalt hakkas kirjanduses valitsema satiirilis-didaktiline (didaktiline õpetuslik) vaim. Pilgati vaimulike patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust ajastu kõikvõimalikke pahesid. Samal ajal ka
"Minge selle juurde, keda te armastate... See on teie keeldumise õige põhjus, kas pole nii? Te ju tunnistasite seda kunagi mulle, ma oleksin pidanud seda teadma ja poleks tohtinud teid enam piinata." Niisugune äge meeleheitepuhang vapustas Denisei. Tema süda tahtis lõhkeda. Järsku viskus ta lapse tormakusega Mouretile kaela, hakkas ka ise nutma ja kogeles: " Aga härra Mouret, ma armastan ju teid! Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda
riskima. 1811 pandi ta Tsarskoje Selo lütseumi, mis oli just avatud. 1814 ilmus ajakirjas tema luuledebüüt "Luuletajast sõbrale" pseudonüümi Nksp all. Lütseumi lõpetamise ajaks oli tal trükki jõudnud umbes 30 luuletust ja tema nimi kirjandusilmas juba tuntud. 1817 peale lütseumi lõpetamist määrati ta Peterburi välisministeeriumisse, mis tol ajal oli auamet. Kuid ta tegeles luuletamisega. Suhtles vendade Turgenevitega, kelle eesmärgiks oli pärisorjuse kaotamine. Tema poliitilise luule ja julgete esinemiste pärast saadeti ta pagendusse 182024. Ta viibis Jekaterinoslavis, Dnepris, Kaukaasias, Krimmis, Kisinjovis, Odessas (Rajevski, tütred, armumised, lahkumised). Odessast viidi ta Mihhailovskojesse, kus veetis 2 aastat. Siin oli tal igav, ainult Arina ja naabermõis Trigorskoje pakkusid seltskonda
Tarapitalasi mõjutas Saksamaalt tulnud ekspressionism- jõuline luule, hüüdlaused, mis oli hästi jõuline ja konkreetne. Lisaks sellele veel prantsuse kirjaniku rahvusvahelise rühma Clarte sõja vastu võitlemise põhimõtteid. Tegu oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike uue koha eest ühiskonnas. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tulevikuperspektiivid, nt. Adsoni artiklis ,,Noorsoo kriis". Siuru eeskujul korraldasid nad kirjandulikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5
Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth"
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: Anton Hansen Tammsaare TEOSE PEALKIRI: Põrgupõhja uus Vanapagan. TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse
Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4. Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat.
Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades neid nii, nagu pidas vajalikuks ja seda oma surma-ni. Perekond oli isa au ja uhkus. Väärikalt kasvatatud pojad, kes oskasid õigesti käituda, allusid seadustele kutsusid esile kogukonna heakskiidu ja seda pidas iga isa suurimaks tasuks. Õed-vennad kasvasid ja mängisid esimesed seitse aastat koos. Kui poiss sai seitsme- aastaseks, algas tema kasvatamine meheks. Poeg oli isa pideva järelvalve all. Nad pidid jäljendama oma isade zeste, hääle intonatsiooni, kehahoiakut, pidid õppima toogat väärikalt kandma. Kõik roomlased teadsid, milline peab olema hästikasvatatud nooruk. 8 Oluliselt teisiti suhtuti orjade lastesse. Seoses nendega kerkis üles laste, just poisikeste seksuaalse kasutamise teema, tuntud oli ka poiste kastreerimine.
Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi Isa otsustas oma laste käitumise üle, karistades neid nii, nagu pidas vajalikuks ja seda oma surma-ni. Perekond oli isa au ja uhkus. Väärikalt kasvatatud pojad, kes oskasid õigesti käituda, allusid seadustele kutsusid esile kogukonna heakskiidu ja seda pidas iga isa suurimaks tasuks. Õed-vennad kasvasid ja mängisid esimesed seitse aastat koos. Kui poiss sai seitsme- aastaseks, algas tema kasvatamine meheks. Poeg oli isa pideva järelvalve all. Nad pidid jäljendama oma isade zeste, hääle intonatsiooni, kehahoiakut, pidid õppima toogat väärikalt kandma. Kõik roomlased teadsid, milline peab olema hästikasvatatud nooruk. 8 Oluliselt teisiti suhtuti orjade lastesse. Seoses nendega kerkis üles laste, just poisikeste
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
Luuletus- Contra 1. Komöödia- E.Vilde 1. Eepos- F.R.Kreutzwald Grimmid "Hans ja Grete" "Seletuskiri" "Pisuhänd" "Kalevipoeg" 2. Muistend- Friedrich 2. Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3. Ood (ülistuslaul)- 3. Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
kuningaks kun tema isa andis trooni oma pojale. Kui sellest kõigest oli juba kümme aastat möödunud, kutsus Gunther Siegfriedi koos oma kaasaga Wormsi peole, sest Brünhild käis kuningale peale, et ta kutsuks Siegfriedi Wormsi kuna Brünhild tahtis kangesti Kriemhildi näha. Kuid peol juhtus selline asi, et Kaks kuningannat läksid omavahel tülli, mille tulemusel hakati Siegfriedist halba arvama, sest tüli käigus tuli välja, et ta oli kuningat tüssanud. Kuningas koos oma vendade ja sugulastega otsustas Siegfriedi tappa. Nad korraldasid jahilkäigu, millel Hagen, kes oli kuninga sugulane tappis Siegfriedi. Siegfriedi õnnestus ainult tänu sllele tappa, et tema abikaasa oli heal eesmärgil Hagenile näidanud, kust on Siegfried haavatav. Kriemhild elas peale seda pikki aastaid leinas ja üksinduses ning tõotas abikaasa tapjale kättemaksu. Paganast hunnide kuningal Etzelil suri naine ära ja tema kõrvu jõudsid jutud Kriemhildist, kes on lesk ja väga ilus
Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming: · Rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljaspoolt saadud missiooni tulemuse kallutlusel. Looming väljendab eelkõige inimese isiklikke tundeid ja elamusi. Maised rõõmud jai ihad. Inimesed: · M. Under, H. Visnapuu, J. Semper, Artur Adson. Teosed: 1 · ,,Proloog,, · ,,Sinine terass,, · ,,Suveöö,, · 2 proosakirjanikku: F. Tuglas ja A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
