Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
savisaar, elmar, linnapea, savisaarel, õpilasmalev, koostaja, poliitikuna, abielud, edgari, vastse, enno, tammer, perestroika, linnavolikogu, peaminister, revolutsioon, abielust, jakobsoni, kristjan, juhendaja, kungla, mann, haruldane, perekonnanimi, müües, viieks, vangistus, vello, kahtluse, kandis, vanglas, komissar, ajalehes, smuuliTALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM EDGAR SAVISAAR Referaat Tallinn 2010 1 Sisukord TALLINNA VÄIKE-ÕISMÄE GÜMNAASIUM........................................ 1 EDGAR SAVISAAR................................. 1 Referaat...................................................... 1 Tallinn 2010................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vanemad ja sünd.........................................................................................................................4 Isiklikku.................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007
Erki Varandi 9.a klass Edgar Savisaar Edgar Savisaar on tunnustatud Eesti poliitik. Savisaarest rääkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist üks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja võimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest võimult eemal hoida. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1980
* 19881989 Juhtimisssteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbroo "Mainor" teadusdirektor * 19891990 Eesti NSV Ministrite Nukogu esimehe asetitja, Plaanikomitee esimees * 1990 Eesti NSV majandusminister * 19901992 peaminister * 19922001 VII, VIII ja IX Riigikogu liige * 19921995 Riigikogu aseesimees * 12. aprill 1995 10. oktoober 1995 siseminister * 1996 - 1999 Tallinna Linnavolikogu esimees * 20012004 Tallinna linnapea * mrts 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees * 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister * 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea Hinnangud Savisaarest rkides jaguneb rahvas siiani kahte leeri. Neist ks osa peab teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teine osa rahvast arvab, et ta on kardetav tagurlane ja vimalik Eesti huvide reetja, kes tuleb iga hinna eest vimult eemal hoida.
..............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.........................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................16 2 Sissejuhatus Minu uurimustöö räägib Eesti peaministritest. Kirjeldatud inimesed olid ametis 1992 aastast kuni praeguseni
Edgar Savisaar Edgar Savisaar (sünd. 31.05.1950) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990-1992 ning Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001-2004 ning on ka alates 2007-dast aastast Tallinna linnapea. Hariduskäik: 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametialane tegevus ENSV ajal: 1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks
siis võiks tõesti see alguse saada iseseisvuse taastamisega, kuna siis saab asi tõesti alguse Eesti asja ajamisega ja annab indu muutuste läbiviimiseks. Kalju Komissarov tõi välja, et stalinism tuleb kuulutada võrdväärselt natsismi ja rassismiga inimvaenulikuks nähtuseks (Kornel, 2011: 140). Inimestele tuleb selgeks teha, mida on Nõukogude Liit eestlastega teinud. Kõik ei olnud nii ilus kui osad arvasid. Toimusid küüditamised ja tagakiusamised. 10. Savisaar oli Rahvarinde loomise ajal Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. (Edgar Savisaar, 2015) Savisaar esitas 1988. aastal ETV otsesaates Rahvarinde asutamise idee. Savisaar viis algatajate deklaratiivse teksti EKP Keskkomiteesse ja ülemnõukogu presiidiumisse. (Kornel, 2011: 142) 11. Tekstist ilmneb, et Kornel on loomeliitude mõtteviisi poolt. Kornel kirjeldab Karl Vainot, kes ei ilmunud loominguliste liitude ühispleenumile Toompeale, kui arga
märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Eesti vabariigi loomine Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks
säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond · Asutatud 1991 · Erakonna esimehed: 1991-1995 E. Savisaar, 1995 S. Oviir, 1995-1996 A. Veidemann, 1996- E. Savisaar · Juhatuse liikmed veel: E. Eesmaa, K. Simson, M. Reps, K. Kallo, K. Laanet, D. Borodits, A. Must, T. Vitsut, J. Ratas, A. Sarapuu, S. Kotka, R. Tammus, M. Tuus, M. Korb, P. Võsa · Liikmeid üle 12 000 · Riigikogus 28 kohta · Absoluutne häälteenamus Tallinna linnavolikogus · Euroopa Parlamendis 2 kohta · Ei võtnud seisukohta ELga liitumise küsimuses · 2004 leping Ühtse Venemaaga
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastaste vastu.
Richard Sagrits: Evald Okas: Jüriöö signaal Eesti kunstnikud Jarovslavis Venemaalt naasnud kunstnikud teadsid, mida neilt oodatakse ja selleks, et kunstnikuna ära elada ning sageli ka repressioonide hirmus soostusid tegema võimudele meelepärast kunsti. Rahvusooper Estonia laemaal, 1947. aasta ● Evald Okas, Elmar Kits, Richard Sagrits; ● Laemaalil on kujutatud neli teemat: põllumajandus, tööstus ning kalandus, rõõmupidu ja rahvuskorpuse tagasitulek. Laemaal renoveeriti 2005. aastal Repressioonid: ● 1946. aastal ÜK(b)P otsuses mõisteti hukka “ideelagedus ja kosmopolitism” st igasugune kunst, mis ei sobinud kokku sotsialistliku realismi põhimõtetega; ● 1950
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas
nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. Saab vabastada süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või saab kergendada karistust või siis just algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. 2. KONSTANTIN PÄTS 4 Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848–1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts ja lisaks kolmele vennale oli üks õde Marianne Pung. Konstantin Pätsi haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1894–1898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas, kust ta
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p
30/03/1990 ÜNK otsus ,,Eesti riiklikust staatusest", millega ühispleenum, millega loovintelligents lülitus aktiivselt ühiskonna kuulutatu välja üleminekuperiood uuenemisprotsessi. 8/05/1990 võetakse kasutusele Eesti Vabariigi nimetus Aprilli keskel esitas Savisaar telesaates ,,Mõtleme veel..." üleskutse 15/05/1990 impeeriumimeelsete meeleavaldus Toompeal moodustada ,,Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks", 7/08/1990 ÜNK võtab vastu seaduse riigilipu ja vapi kohta millest kujunes massiline rahvaliikumine.
a. kevadel alanud üldrahvalik fosforiidikampaania, mille algatajateks olid TÜ ajalooteaduskonna üliõpilased. Aulakoosolek. 1987. 1. mai demonstratsioonil kanti loosungeid fosforiidikaevandamise vastu. 1987. sept. Korraldas MRP-AEG grupp Tallinnas Hirvepargis meeleavalduse, kus nõuti MRP tunnistamist NL poolt. Esimene sellelaadne miiting Nlis. 1987. septembris avaldati "Edasis" IME projekt. ENSV majanduslik eraldumine ülejäänud NSVList. Autoriteks Tiit Made, Siim Kallas, Edgar Savisaar, Mikk Titmaa. 1987. lõpus loodu EMS, mille eesmärk oli ajaloo ja kultuurimälestiste väärtustamine ja säilitamine ja ajaloo ümberhindamine. 1988.02.02. Toimus Tartus Tartu rahu aastapäevale pühendatud konverents. 1988 aprill. Loominguliste Liitude ühispleenum ka Eesti tippintelligents asus toetama poliitilisi muutusi. Loodi rahvarinne. Toimusid EMS päevad Tartus. Esimest korda toodi avalikkuse ette sini-must-valge lipp. 1988 suvel juunis reaalne võimukriis. 16
saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva-meelne EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased. Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. 19. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine: Võimuvaakum Moskvas võimaldas iseseisvuse välja kuulutada. Mitme poliitilise jõu
ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Peale Rootsi võimu kehtestamist nimetati kõrgemaks vaimulikuks Hermann Samson. Hermann Samson sai kõrgeimaks vaimulikuks. Rahvahariduse algus.Keskseks kirikutegelaseks kujunes Karl XI reformide ajal Johann Fischer. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ja lugemisoskus kõrge. B.G. Forselius õpetajate seminari praktilise töö korraldaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika koostaja 1637, sest oli vaja Piibel eesti keelde tõlkida Johan Hornung eesti keele grammatika ladina keeles 1693 vana kirjaviis Johan Skytte Tartu Ülikooli asutaja, kindralkuberner 1630 Gümnaasiumid Tallinnasse, Tartusse ja Riiga 1632 Tartu Ülikooli rajamine.Vene-Rootsi sõja puhkemisel viidi ülikool 1656 Tallinnasse kuni 1665. Ülikool jätkas tööd Tartus alles 1690. 1699 viidi ülikool Pärnusse. Seal see vallutati ja taasavati alles 1802. Õppetöö toimus ladina keeles
TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988..................................................................5 1.1. Noorusaastad ja haridus...............................................................................................5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena ............................................................................6 II POLIITILINE KARJÄÄR JA ÜH
EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500
kuritegelik kergemeelsus"). Leht tõdeb artikli saatesõnas, et fosforiidivastasest heitlusest kasvab ilmselgelt suurim keskkonnakaitsevõitlus Nõukogude Liidus. Eesti fosforiididraama oli äratanud tähelepanu ka Soome lahe põhjakaldal, sest kõik, mis ohustab Eesti keskkonda, on ohtlik ka Soomele. Eestis toimunud muutused hakkasid soomlasi huvitama üha enam. Lk 11 1990. aasta märtsis sai Lennart Meri kutse Toompea lossi. Savisaar ja Meri arutasid nagu muuseas poliitilisi küsimusi. Savisaar ütles, et valitsuse moodustab tõenäoliselt tema, ja küsis, kas Meri ei tahaks hakata välisministriks. "Ma polnud sellele iialgi mõelnud, et seda ametit pidada. Sellest hoolimata võtsin pakkumise spontaanselt kohe vastu," on Meri tunnistanud. Toompeal kiitsid saadikud Meri kandidatuuri heaks, kuid mõnele asjaosalisele jäi asi rääkimata. Lennart Meri ei alustanud välisministrikarjääri madalat profiili hoides, vaid laskis hakatuseks
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
24. ENSV sõajärgsed aastad: poliitilised olud ja massirepressioonid Stalin 1928-1953 (1944-1953) *Stalini isikukultus süvenes, teda hakati ülistama kui ,,sõja võitjat" *5.märts1953 Stalin suri, Stalin maeti Kremlisse Lenini kõrvale * Punaarmee sissetung 1944. aasta suvel, Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse NSV tagalas moodustatud operatiivgrupid e. uue võimu esimesed taastajad kohtadel. *ENSV kõrgeimad võimuorganid koondusid Võrru, sest Tallinn oli veel sakslaste käes. 1944 sügisel viidi need üle Tallinnasse ja uus võim kehtestati kogu Mandri-Eesti üle. *ENSV võimustruktuur oli sama, mis NSVLs juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, mis allus Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP, aastani 1952 EK(b)P) liikmeskonna mood. sõja lõpul suures osas eri tasandite parteifunktsionäärid ning riigi- ja kohalike võimuorganite ametnikud. 1945. a. alguses oli EK(b)Ps 2400 liiget, sõjajärgsetel aastatel järjest kasvas. 1951. a. oli juba 18500 liiget. Parte
koosnes kuni 1946. aastani rahvakomissariaatidest ning edaspidi ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Eesti NSV valitsuse peamine ülesanne oli Moskva ja kohaliku kommunistliku partei suuniseid täites juhtida liiduvabariigi igapäevaelu. Valitsusjuhid: 1944-1951 Arnold Veimer 1951-1961 Aleksei Müürisepp 1961-1984 Valter Klauson 1984-1988 Bruno Saul 1988-1990 Indrek Toome 1990-1992 Edgar Savisaar · ENSV Ülemnõukogu Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli vormiliselt Eesti NSV Ülemnõukogu. Ülemnõukogu istundgjärkudel arutati mitmeid olulisi küsimusi, alates põhiseaduse muudatustest ja lõpetades eelarve kinnitamise ning riigivõimuaparaadi muutmisega, kuid tegeliku parlamentaarse institutsioonina Ülemnõukogu ei funktsioneerinud, sest istungjärkudel mingeid vaidlusi ja arutelusid seaduste üle ei toimunud
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
0EESTI LÄHIAJALUGU FLAJ.03.168 a.I Sissejuhatus Eesti lähiajaloo periodiseerimine. (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka ajalisi nihkeid üleliidulist
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja puhul vanem, keskmine ja noor
Tallinna Saksa Gümnaasium Eesti kindraleid ja admirale. Sille Janu 11b Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord 1. Kindral - Johan Laidoner 2. Kindralmajor - Andres Larka 3. Kindralmajor - Ernst Põdder 4. Kindralmajor - Aleksander Tõnisson 5. Kontadmiral - Johan Pitka 6. Kindralmajor - Aleksander Jaakson 7. Kindralmajor - Gustav Jonson 8. Kindralmajor - Jaan Kruus 9. Kindralmajor - August Kasekamp 10. Kindralmajor - Otto Heinze 11. Kindralmajor - Herbert Brede 12. Kindralmajor - Hugo Eduard Kauler 13. Kindral - Aleksander Einseln 14. Kindralmajor Richard Tomberg 15. Kindralmajor Rudolf Johannes Reimann Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja vabadussõjas Johan (ka Johann) Laidoner sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. Laidoner õppis 1892 - 1894 Viiratsi vallakoolis, 1895 - 1897 Viljandi
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine. Ühiskondlikust atm
kursusele. V. Tiit Lauk 2005. Rootsi džässiajakirjandus Eesti džässmuusikutest. TPÜ konverents “Kultuuriloost noor- teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID....
annaabi.ee 
