Ketri Nõlvak 11R, 2015 Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas, mille koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm territooriumi. Selle rannikut ümbritsevad: läänest Vaikne ookean, põhjast Põhja-Jäämeri ja idast Atlandi ookean. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas (7% kogu maailma maapinnast). Samuti on ta ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km). Kanada keskmine populatsioon on 3 inimest ruutkilomeetri peale. Arvestades riigi suurust on keskmine väike, sest riigi lähis- ja arktilistel aladel on äärmiselt raske elada nii loomadel kui ka taimedel. Suurem osa Kanada populatsioonist on kogunenud lõunapoolse USA piiri äärde, sest seal on võrreldes teiste kohtadega riigis parem kliim...
Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük. 2) Maailmamere reostus. Metsandus. · Taastuv r...
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.........................................................
Teraviljad Kadrioru Saksa Gümnaasium 9A klass Herkkin Parm Viktoria Ugur Teraviljad Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljoni...
1. Mis on energiamajandus? Millega tegeleb? Energiamajanduse tähtsus. Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad,...
NAFTA Margit Maide EKSPORT JA IMPORT SUURIMAD TOOTJAD Saudi- Venem USA Iraan Hiina Araabia aa Saudi- Venemaa: Araabia: $73.7 $136.2 billion billion (10.9%) (20.1%) 2016 EKSPORT Kanada: Iraak: $39.5 $46.3 billion Araabia billion (5.8%) Ühendemiraa (6.8%) did: $38.9 billion (5.7%) SAUDI- ARAABIA 55% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus ida provintsis OPEC-i liige VENEMAA EKSPORT 28% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem läänes KANADA 13% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus läänepoolel ARAABIA ÜHENDEMIRAA DID 32% moodustab toornaftaõlid kogu ekspordist Saadavus rohkem saartel ...
Territoriaalveed- 12 meremiili laiune rannikumeri kuulub rannikuriigile, kes korraldab kalapüüki ja omab maavaru. Majandusveed- 200 meremiili laiune rannikumeri, kus riik korraldab kalapüüki ja kalakasvatust, kehtestab püügimahud, ammutab maavarasid, müüb kalapüügi õigusi teistele riikidele ja lubab teistel riikidel uurimustöid teostada. Meetmed kalavarude kaitseks: nõuded püünistele, kehtestatud kalade alamõõdud, püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikka...
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1)...................................................................................................................5 1.1.1 Hümni sõnad......................................................................................................................5 1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)..............................................................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1).............
USA ·Pealinn-Washington ·Pindala-9 826 630 km2 ·Ametlik keel-Inglise keel ·Rahvaarv-312 066 000 ·Rahvastiku tihedus- 32 in/km2 ·Riigikord- Presidentaalne liitriik ·President-Barack Obama ·Asepresident-Joe Biden Rahaühik-Dollar(USD) MAJANDUSEST ÜLDISELT ·maailma suurima majandusega riik ·sisemajanduse kogutoodang (SKT) ületab lähima konkurendi Jaapani umbes kolmekordselt ·SKT inimese kohta on ligikaudu 45 000 USD ·maailma suurim importöör ja Saksamaa järel suuruselt teine eksportöör MAJANDUSE ISELOOMUSTUS ·USA majandust iseloomustab keskmisest kiirem kasv, investeeringud uurimis- ja arendustegevusse ja tootmisvahenditesse ning aktiivne huvi uute turgude vastu. ·Sisuliselt on tegemist 1990. aastate esimesel poolel alanud ja 2000. aastal haripunkti saavutanud USA ajaloos ühe pikima majanduse tõusuperioodi jätkumisega. ·2007. aastal tabas USA kinnisvaraturgu ülekuumenemine ning 2008. aastal k...
METSAMAJANDUS 61.Maailma metsarikkamad piirkonnad: Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada. Peamised metsatüübid: Parasvöötme okasmetsad-Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks. Parasvöötme lehtmetsad-Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele. Kuiva lähistroopika metsad-Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus. Niiske lähistroopika metsad-Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud. Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) ni...
Euroopa Regiooni kuuluvad riigid Kõik 48 Euroopa riiki Loodusolud, loodusvarad Loodusvööndid Taiga Tundra ja metsatundra Stepp Jää-ja külmakõrb Segamets Lehtmets Vahemereline kuivalembeline põõsastik Kõrb ja poolkõrb Metsastepp Kõrgvööndilisuse ala Maavarad Paljud maavarad otsakorral Rauamaak Boksiit Pruun- ja kivisüsi Keedusool Väävlivarud Kliima 4 aastaaega Parasvööde o Peaaegu kogu Euroopa kuulub parasvöötmesse Euroopa lääneosas on kliima pehmem kui idaosas Lääneosa o Talv Soe ja vihmane Lund sajab vähe o Suvi Jahe Sagedased vihmasajud o Suve ja talve temeratuuride erinevused pole väga suured Võrreldes idaosaga Idaosa o Talv ...
Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
Riigi uurimine arvutitöö 10.klassile nr.1 Riigi nimi: Kanada Lisa kõigile andmetele järele, millisest allikast on andmed saadud. Arvuliste andmete puhul lisa ka aastaarv, millal andmed on kogutud. 1.Iseloomusta valitud riigi üldandmeid a) pindala: 9 984 670 ruutkilomeetrit b) rahvaarv: 34 834 841 inimest (Juuli 2014) c) pealinn: Ottawa d) pealinna elanike arv: 1,208 miljonit e) keel: inglise keel (58,7%), prantsuse keel (22%) f) rahaühik: Kanada dollar (CAD) (Kõik andmed leheküljelt https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit a) manner: Põhja-Ameerika b) maailmajagu: Ameerika c) ümbritsevad veekogud (lisa juurde ilmakaared): Atlandi ookean idas, Vaikne ookean läänes, Põhja-Jäämeri põhjas. (Siiani kõik andmed leheküljelt http://www.theodora.com/wfbcurrent/canada/index.html) d) naaberriigid (lisa juurde ilmakaared, kui võimalik siis ka kui pikk on ühine piir ja kust ta kü...
RAHVASTIK 1996. aastal elas riigis 29250000 inimest ehk umbes 0,5% kogu maakera rahvastikust. Rahvastiku juurdekasv pole viimasel ajal märgatavalt suurenenud ega ka vähenenud. Kõige suurem oli briti päritolu rahva osakaal (40%), järgnesid 27%-ga prantsuse, 20%-ga muudest Euroopa riikidest pärit rahvad, 1,5% oli indiaanlasi ja eskimoid ning ülejäänud 11,5% elanikkonnast moodustasid mujalt, peamiselt siiski Aasiast pärit rahvad. Eestlasi ning eestlaste järeltulijaid elab Kanadas umbes 25000. Esimesed Eestist väljarändajad jõudsid Kanadasse 20. sajandi algul. Hoolimata sellest, et riigis elab koos väga palju erinevatest rahvustest inimesi räägitakse siiski peamiselt kahte keelt. Inglise keele osatähtsus on 67%, prantsuse keelel aga 26% ning kõigest 7% moodustavad muud keeled. Kõige levinumaks usuks oli riigis katoliiklus (45%), 12%-ga järgnesid kongregatsionalistid, 8%-ga õigeusklikud ning ülejäänud 35% moodustasid muude usulahkude poo...
RAHVUSVAHELINE KAUBANDUS Äri levikut üle riigi piiride on soodustanud 3 asjaolu: · Välisinvesteeringuid reguleerivate tõkete vähenemine · kommunikatsiooni- ja veokulude alanemine · sise- ja rahvusvahelise väärtpaberituru arenemine 3-minutilise telefonikõne hind: New-York London (Constant 1990, U.S. $) Suurt kasu on saanud arenenud riigid: · uued avanevad turud nende toodetele, globaalne tootmine · liberaalne investeerimiskeskkond uued võimalused nende haare ja turujõud kasvab. · Kasvavad finantsurud tulusamad invest.võimalused. · + tehnoloogiline edumaa + omandiõiguste levik (läbi WTO). · Kasu on lõiganud ka väike grupp arengumaid: ekspor- di kasv ja FDI sissevool NIE grupp Ida-Aasiast. · + veel mõned Aasia riigid, EL-liikmekandidaadid · Mehhiko ja Tsiili L-Am'st. Kaasaja majanduses ei eksisteeri suletud lokaalseid turge, vaid on terviklik maailmaturg, kus...
1) Metsade paiknemine maakeral/metsarikkad ja- vaesed riigid, miks? Ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus on vihmametsad - Brasiilia, Indoneesia - soe ja niiske kliima. Parasvööde - Aasias(Siberis), Põhja - Euroopas ja Põhja - Ameerikas, kus on põhiliselt okasmetsad - Kanada, Venemaa - Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Jahe ja niiske kliima. Maroko - liiga kuiv, Egiptus - kõrbeala. Suurima metsamaaga riigid - Venemaa, Brasiilia, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Hiina, Kongo DV, Austraalia, Indoneesia, India, Peruu. 2) Metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustaj...
Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kättetoimetamisega, taastuvad energia allikad alternatiivsed, roheline energia on looduses toimuvate protsessidega kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasutada kogu aeg või pärast teatud aja möödumist, tuule, vee, päikese, maasise ja biomassi energia, taastumatud energia allikad: traditsioonilised, fossiilsed kütused moodustuvad looduses väga aeglaselt või ei teki enam üldse, nafta, maagaas, tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas), tuumaenergia, traditsioonilised energia allikad energia allikad, mille otsene kasutamine on praegu tavaline, alternatiivsed energia allikad energia allikad, mille kasutamine on võimalik, kuid liiga kallis, rohkem kasutatakse taastumatuid, sest energia sisaldus on suurem, odav kasutada, lihtsam kätte saada, fosiilsed kütused miljonite aastate jooksul maakoores taimsetest...
MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus ...
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...
Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- 1 Iceland 0.868 0.89 0.899 0.918 0.923 0.947 0.968 2 Norway 0.87 0.889 0.9 0.913 ...
TUUMAENERGIA- elektri ja soojusenergia, varus- venemaa,india,kanada, hiina, austraalia. Tootjad-usa, prantsusmaa,jaapan. Naaberriikide vahel,kellel on ühine energia süsteem. Eelised-suur energia kogus, keskkonna sõbralik, toorainet piisavalt. Puudused- radioaktiivsete jäätmete matmine, termoreostus veekogudes.terrorismi oht. HÜDROENERGIA- taastuv , elektri ja soojus energia, varud paiknevad mägistes rajoonides, suurimad tootjad Kanada,USA, Norra,Venemaa, eksporditakse toodete kaudu(norra) , muidu käib import ja eksport naaberriikide vahel. Eelised- ökoloogiliselt puhas, taastuv, omahind on madal. Puudused-veehoidlate rajamine tekitab probleeme, ehitamine kallis, häirib kalade rännet. Probleemid: energia paiknemine tarbjast kaugel, energia ärakasutamiseks rajatakse Ej lähedusse energia mahukad ettevõtted.(värvilise metalli sulatamine) PÄIKESEENERGIA(helioenergia)-elektri ja soojus energia, taastuv, varud- pöörijoontel on kõigeefektiivsem...
Infoajastu põhitunnused: 1)enamik inimesi töötab teeninduses 2)väga kiire info levik 3)detailne tööjaotus 4)globaliseerumine 5)tahvusvahelised firmad 6)kiire trantsport Globaliseerumist iseloomustavad: 1)aktiivne kaubavahetus 2)rahvusvaheline interneti, mobiilide kasutamine 3)(ühisraha) Eurode kasutamine 4)rahvusvahelised ettevõtted 5)rahvusvaheline koostöö Toote valmistamise etapid: 1)uurimis- ja arendustegevus: haritud tööjõud, arenenud riikides, vajab suhteliselt vähe tööjõudu 2)detailide ja sõlmede valmistamine: palju odavat tööjõudu, arengumaades, vaja ka toorainet 3)kokkumonteerimine:pannakse kokku (turu)tarbija lähedal, odav tööjõud, arengumaades 4)müük ja hooldustööd:Arenenud riikides, tarbija lähedal. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: Tooraine, materjalid, energia.(põllumajandus, metsandus, kaevandus) Tööjõud(tekstiili, rõiva, jalatsi ja elektroonikatööstus) Turg, turu suurus ja lähedus Koostöö teiste ettevõtetega ( aglome...
Maailm XX sajandi algul Ajalugu XII klass Kene Kõiv Elva Gümnaasium Tootmise ulatuslik kasv 1897-1913 maailma tööstustoodang kasvas 81,8 % Uued tööstusharud · Nafta · Kummi · Elektrienergia · Elektrotehnika · Keemiatööstus · Masinatööstus Tööstustoodangu keskmine juurdekasv aastas %-des 1900- 1913 6 5 4 Venemaa 3 USA Saksamaa 2 Itaalia Prantsusmaa 1 Inglismaa 0 Tootmise kontsentratsioon · Kontsern · Kartell · Sündikaat · Trust Finantskapitalism · Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkoloo...
Tartu Miina-Härma Gümnaasium KANADA Referaat Sirelin Tallo 10A klass Maiu Kaljuorg Juhendaja Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 ...
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakor...
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: Elavdada rahvusvahelist kaubandust, vähendada sealseid tökkeid ja makse, liberaliseerida IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Eesmärk: Tagada valuuta stabiilsus, vältida kursi kõikumist ja finantskriise. EL(EU) - Euroopa Liit Liikmesriigid(28):Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, ...
Põhja-Ameerika suurregioon Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 GEOGRAAFILINE JAOTUS.....................................................................................................5 RAHVASTIK..............................................................................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asus...
Puistlast · Puistlast ühetaoline last, mis koosneb väiksemaest osakestest ja tükkidest ning pole pakitud. 5 olulisema puistlasti mereveomahud 1970-2011, mln t 5 puistlasti Kokku % 9000 100,0 8000 90,0 80,0 7000 70,0 6000 60,0 5000 ...
Energiamajandus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia on vajalik kõikjal majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Nafta on peamine mootorikütuse tooraine. Maailma naftavarudest paikneb LähisIda riikides. LadinaAmeerika suurimad naftaammutajad on Mehhiko ja Venezuela, Brasiilia. Üle poole naftast eksporditakse. Ida ja KaguAasias on 2 suurtootjat Hiina ja Indoneesia. Peamised toornafta importijad on Jaapan ja LõunaKorea. Euroopa riikidest kuulub Venemaa, Norra ja Suubritannia. PõhjaAmeerika USA ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad maagaasi varud ...
Maailma metsatööstus 2011 rahvusvaheline metsa-aasta · Rahvusvahelise metsa-aasta logol on kujutatud puud, mille sisse on joonistatud elus- ja eluta olendid. · Üks aasta on kuulutatud metsa-aastaks, et tõsta inimeste teadlikust metsade kohta (kasutus, kaitse jne). Kui poleks metsa, poleks ka metsatööstust... · Metsad katavad maismaast 31%, so 4033 mln ha. · 93% metsadest on looduslikud ja 7% istutatud. · Metsatööstuse sektoris töötab ligi 14 mln inimest. · Maailma metsades elab 80% maismaaliikidest. Metsade tähtsus · Erosiooni tõkestaja · Hapniku tootja · Veeringe reguleerija · Tooraine · Tähtis elupaik, liigirikkuse säilitaja Mis metsad kasvavad maailma eri paigus? · Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küll...
Maailma toiduprobleemid Toidupuudus Ületootmine Ja teisi maailma toiduprobleeme Mari-Anne Valdek XI ÕB PTG Kiire rahvakasv põhjustab maapuudust põhjustab halvemaid loodusolusid põhjustab halvemat toidukvaliteeti Toidupuudus põhjustatud kiire rahvakasvu poolt arengumaades on toit vähe kättesaadav/kallis pidev eksport, vähem toitu Toidupuudus Aafrikas ~20 riigis Lõuna- ja Ida- Aasias Ladina-Ameerikas Kariibimere piirkondades osades Venemaa piirkondades Toidupuuduse põhjused Aafrikas on pikad põuaperioodid inimesed koonduvad viljakatele aladele, kurnates loodust halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Toidupuuduse tagajärjed pärsib arengut suureneb vastuvõtt haigustele inimarv väheneb ...
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kuj...
GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protesside. Peamiseks tõukejõuks edusammud tehnika arengus. Globaliseerumine on muutnud maailma väiksemaks, globaalseks külaks. Peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse üleilmne levik, üleilmne tööjaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Eeldused: Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, transpordi ja telekommunikatsiooni kiire areng Riikidevaheline koostöö Finantssfääri rahvusvahelistumine Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine Kolooniate poliitiline iseseisvumine Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses Kiiresti kasvab rahvusvaheline majandus Kapitali-liikumise kasv maailmas s.k. rahvusvaheliste otselepingute kasv Rahvusvaheline reisimine ja turism Rahvus...
Globaliseerumine · On ülemaailmne majanduslik ja kultuuriline läbipõimumine: riikide ja kontinentide integratsioon, kaubavahetus, infovahetus, inimeste liikumine · Globaliseerunud on eelkõige inforiigid, vähem tööstusriigid, kuid vaesed riigid (Aafrika) ei ole globaliseerunud Näide globaliseerumisest praegune globaalne finantskriis · USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad jäävad võlgu Euroopa pankadele, sh SEB ja Swedpank --> Euroopa pankade rahavood vähenevad, osad pankrotistuvad --> pangad ei raatsi / ei suuda madala intressiga laenuraha väljastada --> Euroopa, sh Eesti inimesed ei saa soodsalt laenu võtta --> inimeste elujärg ...
26. TAHKED KÜTUSED Tahked kütused on kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ja turvas. Kivisüsi on neist ainus, millega kaubeldakse maailmaturul. Seda kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades, koksisöena metallurgias ja keemiatööstuse toorainena. Kuigi söe osatähtsus maailma energiabilansis on pidevalt vähenenud, jääb see suurte varude tõttu ilmselt veel pikaks ajaks arvestatavaks kütuseliigiks. Samas saastab söe põletamine õhku. Turvas, põlevkivi ja pruunsüsi on madala kütteväärtuse tõttu enamasti kohalikud kütused, mida ei tasu kaugele vedada. Suurim söetootja on Hiina, kelle varud võimaldaksid kaevandamist tunduvalt laiendada. Valdav osa toodangust jääb siseturule, kuid viimasel ajal on kasvanud ka eksport, eelkõige Jaapanisse, kelle enda söevarud on ammendunud. Vanimate söekaevanduspiirkondade Euroopa ja Põhja-Ameerika söekaevandamise paigutuses leidub mitmeid sarnasusi. Mõlemas piirkonnas eristub üks vana, lõppevate varudega ja kah...
Turba kasutusviisid Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. Paljudes riikides, nagu Iirimaal ja Sotimaal, on turvast kasutatud küttematerjalina. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. Turvas võib tekitada nii kasu kui kahju. Turvas on äärmiselt tuleohtlik, seda ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui tal on ligipääs hapnikule. Lisaks on turbaga kaetud aladele äärmiselt raske midagi ehitada. Turvas on kergelt kokkusurutav, seega on pind ebastabiilne. Pronksi- ja rauaajal oli turbarabadel eriline tähendus, paljud rahvad pidasid neid vaimude ja haldjate koduks. Turbarabasid on kasutatud ka ohverdamiseks, Euroopas on mitmetelt rabaaladelt leitud peaaegu täielikult säilinud laipu. Tänu happelisele...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
1) / 2) Energiaressursside liigitamine taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad: -Hüdroenergia (Veeenergia) (Hiina, USA) +odav +ei reosta - kallis ehitamine - üleujutused -päikeseenergia (USA, Itaalia) +ei reosta +igalepoole võimalik - kallis - pindala võtab palju -tuuleenergia (USA, Hiina) +ei reosta - müra - madal tootlikkus - bioenergia (Hiina, Euroopa) +keskkonnasõbralik +CO2 ei suurene - erosioon - veevajadus -geotermiline (Jaapan, Island) +ei reosta +väike mõju keskkonnale - kulutused suured (Ammendumatud- Ammenduvad- ) Taastumatud: -Nafta: (USA, Hiina) +lihtne transport +lai kasutusala - kallis - reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kall...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA METSAD 1. Missugused on metsade hävimise põhjused? 5p. • Inimesed lähtuvad isiklikust huvist teenida raha ega mõtle ühiskonnale, kui tervikule. • Peamiselt Aafrikas ja Aasias on üheks metsade pindala vähenemise peapõhjuseks metsade raiumine küttepuidu saamise eesmärgil. Troopiliste metsade raiumine sealse väärtpuidu saamiseks suureneb samuti. • Troopiliste metsade (vihmametsade) hävimise peapõhjuseks on nende põletamine metsade aluse maa kasutuselevõtuks põllumaana. • Rahvaarvu suurenedes arengumaades vajatakse üha enam maad toidu tootmiseks; uusi maid saadakse aga eeskätt metsade arvelt • Kahjulik metsamajandus - suveraie, mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi • Kahjulik poliitika...
Väliskaubandus bilansi tasakaalu mõjutavad tegurid. Riigi väliskaubandusbilansis kajastatakse materiaalsete kaupade ja teenuste eksport- importtehinguid. Väliskaubandusbilanss on maksebilansi üks osa, maksebilanss on statilise arvestuse süsteem, mis peegeldab rahalises vormis sisemaa majandussubjektide välismajanduslikke tegevusi. Riigi seisukohalt on maksebilanss üheks ülevaatlikumaks informatsiooni allikaks välismajanduslike juhtimismehhanismide kavandamisel ja kogu majanduspoliitika kujundamisel. Enamasti ei toimu kaubavahetus välisriikide vahel samadel alustel kui siseturul. Valitsused rakendavad majanduspoliitilisi meetmeid mõjutamaks riigi väliskaubandust.nende meetmetega püütakse kas piirata importi ja soodustada eksporti või vastupidi. Vanimateks ja tuntuimateks kaitsemehhanismideks on tollimaksud.Tollimaksuks nimetatakse maksu, mis nõutakse kaupade riigipiiri ületamisel.Tolli...
1) Põllumajanduslike tootmisvormide võrdlus järgnevate näitajatega: · Maa hulk · Toodang pindalaühiku kohta · Kogutoodangu suurus · Tööjõu vajadus 2) Miks rajatakse terasspõlde? · Kaitseb nõlva erosiooni eest · Põllumajandusmaa puuduse vähendamiseks · Vihmavee kogumiseks · Rohkem päiksele avatud 3) Teraviljakasvatuse kirjeldus Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis Suurima kasvupinnaga teravili nisu 60 % elanikkonnast toidab riis Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu kasvatatakse igal pool, riis peamiselt Aasias, mais suures osas Ameerikas 4) Tõene/väär Ekstensiivses teraviljakasvatuses on kõrge saagikus ja suur kogutoodang. VÄÄR Ekstensiivses teraviljakasvatuses on MADAL saagikus ja suur kogutoodang. 5) Mahetoodangu iseloomustus: · Looduslikud väetised · Taimekoos...
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui Jaapan impordib USA põllumajandussaadusi ja ekspordib USA-sse autosid, siis ilmselt: Vali üks: a. Ameerika farmerid võidavad, Jaapani farmerid aga kaotavad b. USA autotootjad võivad kaotada kaubavahetuse tõttu c. Jaapani autotootjad ja toiduainete tarbijad võidavad d. Kaubavahetuse kasud on suuremad kui kaotused e. Kõik bimetatud väited on õiged Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nullsummamängu korral: Vali üks: a. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure tulu b. Ühe riigi tulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kaotuse c. Ühe riigi kulu väliskaubandusest toob kaasa teise riigi sama suure kulu d. Ühe riigi eksport toob kaasa teise riigi sama suure impordi e. Ei teki mitte ühtki eeltoodud olukorda Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsi...
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
Toiduainetööstus Birgit, Ingrid, Nora 11c Toiduainetööstus ...tegeleb põllumajandus- ja kalatoodangu töötlemisega ja on töötleva tööstuse suurim haru. Toiduainetööstuse jaoks on väljakutseks rahuldada tarbijate kasvavaid nõudmisi nii tarbitavate toiduainete kvaliteedi kui ka sortimendi suhtes. Tarbimist mõjutab tugevalt tarbijate ostueelistuste muutumine endiselt müüb peamiselt hind, ostetud kogused on vähenenud. Toiduainetööstus maailmas Kogu maailma ekspordist moodustas Euroopa Liidu põllumajandustoodete eksport 2006. aastal ligikaudu 46 protsenti. Aafrika vastav number oli 3,4 protsenti. Põllumajandustoodete kaubandust, nagu muudki maailma kaubandust, reguleerib Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. WTO pooldab võimalikult vaba kaubandust, mida ei tohiks piirata tollimaksude või tootmis- ja eksporditoetustega. Toll on maks, mida makstakse toodete maaleto...
Välisesindused Eestis Eestis on 67 välisesindust. Kõik on saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulid. Eestis asuvad USA, Austria, Belgia, Brasiilia, Bulgaaria, Costa Rica, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Hiina Majandus- ja Kommertsbüroo, Hispaania, Hollandi, Iiri, Israeli, India, Indoneesia, Islandi, Itaalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Kreeka, Läti, Leedu, Luksemburgi, Makedoonia, Malta, Maroko, Moldova, Monaco, Norra, Peruu, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Sri Lanka, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Tsehhi, Tsiili, Türgi, Ukraina, Ungari, Uruguay, Uus-Meremaa, Valgevene, Vene Föderatsioon. Suurem osa inimesi tulevad Eestisse turismi ja puhkuse pärast. Eestis on väga palju vaatamisväärsusi. Tallinnas eriti. Tallinnas turistid külastavad rohkem Vanalinna, Balti Jaama, Kadrioru parki, Kadrioru lossi, KUMU ning palju muid vaatamisvärsusi. Paljud välismaalased t...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera AMEERIKA ÜHENDRIIGID Referaat Pärnu 2016 SISUKORD 1.ÜLDANDMED........................................................................................................ 3 2. LOODUSVARAD JA NENDE MAJANDAMINE...........................................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
