Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Ita Ever". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
veri, roman, draamateatri, karli, film, näitleja, magda, ööd, peatüki, kilgas, juttu, lapsehoidja, silvi, reisid, direktor, inga, keila, kirjutasin, laulis, proovid, klubis, maanteel, pahandus, lõpetama, reisida, hüvasti, karlil, lasen, hotellis, raadiomaja, miller, algkool, lear, kunksmoor, telesari, kertu, tauram, juhendaja, väljamäe, armastatudnad tagasi Tallinna. Lapsepõlves ei viidanud miski sellele, et teda ootab teatritee. Lasteaias ta laulis ja luges salme, koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. "Eesti Draamateatri lavale astusin esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa" meenutab Ever. XI klassis mängis Lavrenjovi ,,Murrangul" peaosa - Tatjanat. Keskkooli lõpetas ta 1950. aastal. Peale keskkooli oli tal õppida Tartus arstiks
Telefon: 652 1800 Mobiil: 516 7600 Perekonnaseis: lahutatud, 1 poeg 55.a Hariduskäik: 1950-1953 Moskva GITIS-e Eesti stuudio 1944-1950 Tallinna 4. Keskkool 1940-194 8.algkool 1939-1940 14.algkool Teenistuskäik: 1953- .. Eesti Draamateater (vana Tallinna Draamateater) Tunnustus: 2001 Valgetähe III orden 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemie 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parima naisosatäitja eest 1985 ENSV riiklik preemie 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja 1984 teatriühingu aastapreemia 1983 Jõgeva rajooni preemie 1983 Rapla rajooni majandite preemie 1981 NSVL Rahvaste Sõpruse orden 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim Naisnäitleja 1978 näitejatöö eest teatris
Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast keskkooli, läks Ever kolmeks aastaks Moskva Teatriinstituuti GITIS-e õppima, kuigi algselt oli tal soov Tartusse arstiks õppima minna. 1953. aastast on Ilse Draamateatri näitleja. Samal aastal abiellus ta Eino Baskiniga ja aasta hiljem sündis neile poeg Roman Baskin. Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem. Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990
rollidele. aastaselt läks ta terve oma karjääri Näitlejaga on seotud tantsukooli. Kokku käis jooksul. palju skandaale, mille on naine 9 tantsu- ja 13 põhjustanud naise "Te olete maailma koolis, kuna sõja ajal keerulised suhted kuulus näitleja. Kas te vahetas tema perekond meestega, filmirollide sooviksite oma lastele tihti elukohta. valikud ja ka paljud ka seda ametit?" Esimene ülesastumine muud sündmused, mis Proua Collins: "Ei teatrilaval oli 9-aastaselt meediakära pälvinud.. soovitaks, sest olles kehastades poissi
muudetud kujul kahe aasta pärast. Püha Risti kiriku altaripildi on maalinud Nikolai v. Baranoff Carl Timoleon v. Neffi originaali järgi, mis asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altarinishi on kujundanud kunstnik A. Roosileht. Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=64, http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_kirik 6 Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 . Draamateatrisse asus ta aastal 1953, ning töötanud ongi ainult draamateatris. Muu: esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse küsimuseks kuju
algupärases näitekirjanduses Ardi Liivese looming, samas tähistasid nii Liivese („Uusaastaöö”, 1958) kui ka Juhan Smuuli näidendid eeskätt inimese (taas)väärtustamist laval. Smuuli uuenduslik dramaturgia („Atlandi ookean”, 1956; „Lea”, 1959) oli eeltaktiks 1960. aastate näitekirjanike põlvkonna modernismile, lavastaja Panso ja kirjanik Smuul moodustasid toona eesti teatri avangardistide eripärase loovtandemi. Ka kahe tähtsama teatri juhid Ird ja Tammur (viimane oli Draamateatri peanäitejuht 1952– 1970) tegid panuse algupäranditele. Draamateatri mängukava toetus 1950.–1960. aastail suuresti Egon Ranneti dramaturgia lavatõlgendustele Ilmar Tammuri režiis – kuni 1960ndatel kärises vahe Ranneti üha enam stereotüüpidesse ja kitšilikkusesse takerduvate näidendite karmi arvustusliku retseptsiooni ning tema loomingu vaibumatu publikumenu vahel üsna drastiliseks. Tammur, Ird ja Panso jätsid 1960. aastate alguse teatrilukku legendaarseid klassikalavastusi
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt
Google.ee WWW.Draamateater.ee WWW.KelguKoerad.tv Ajakiri: Nädal Rainis Alumets 7.b Klass 02.2011 MAIT MALMSTEN Mait Malmsten on sündinud 6.september 1972 Viljandis ja ta on Eesti näitleja. Ta on õppinud ja lõpetanud EMA kõrgema Lavakunstikooli aastal 1994 (XVI lend). Töötanud on ta 1993 aastast saati Eesti Draamateatris näitlejana. Praegu mängukavas Panso Paavo Piik P A N S O Wilhelm Müller Andrus Kivirähk V A S S I L J E V J A B U B Õ R TA T E G I D S I I A .. . Jermolai Aleksejevits Lopahhin Anton Tsehhov Kirsiaed külaline Madis Kõiv L Õ P U T U K O H V I J O O M I N E Faddejev Jaan Undusk B O U L G A K O F F
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp Arno Liiver
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Marc Chagall, lapsepõlv..........................................................................................................4-5 Pariisis esimest korda..............................................................................................................6-7 Tagasi Venemaal.........................................................................................................................8 Teine Pariisi periood...................................................................................................................9 Ameerikas.................................................................................................................................10 Tagasi Pariisis...........................................................................................................................11 Kokkuvõte..........
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata,
Põhisündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mille tagajärjeks on füüsilise töö kergastumine. See räägib nukratest toimetustest, mis on seotud rehepeksuga, ja kust avaldub teose talupojaromaanilik osa. Viis ,,tantsu" on omavahel pikkade ajavahedega ja iseloomustavad talupojaelu murrangupunkte. Mats Traat töötas selle teose kirjutamisel läbi palju ajaloolisi tekste, et fakte täpsustada. Selle romaani ainetel on ka 1987. aastal välja antud samanimeline film. Filmi lavastas Peeter Simm. Selles võib näha selliseid näitlejaid nagu Heino Mandri, Kaljo Kiisk Jüri Järvet ja Ita Ever. 1 Aiaste peremees Mats Aniluik vaatas suure imestusega, kuidas nende perepoeg Jüri ja nende sulane katelt suure vaevaga koju toovad. Jüri (üks poegadest) olevat rakmetel lasknud hobusel kaela katki hõõruda ja peremees kurjutses selle peale. Katel pandi valmis, kütma hakkasid seda Taavet ja Jakob. Elmar, Jakob Luisksepa poeg, saatis talle sõjaväest kirja
· Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk - Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära) - Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine - Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis) 2. Näidendite lugemise kontroll (test või essee) Juhtnöörid:
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Tige Tikker XII tahvli seadus Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2010 Sisukord 1. Allika analüüs...............................................................3 lk 2. Ajalooline tagapõhi........................................................ 7 lk 3. Allika sisuline analüüs..................................................... 9 lk 4. Allika ajalooline tähtsus...................................................10 lk 5. Kasutatud kirjandus...................................................... 12 lk Allika analüüs ALLIKA LIIK XII tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli ius scriptum. Õigus sündis kirjapanemise aktiga. Iseenesest ei olnud see midagi uut. Roomlased rõhutasid ka ise alati, et mujal
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 Saksamaa + Aust
Juhan Smuuli roll Eesti kultuuriloos Mitte just paljud eesti kirjanikud on käinud kaugetel ekspeditsioonidel omale inspiratsiooni ammutamas oma tulevaste teoste jaoks. Samuti on väga väike nende kirjanike osakaal, kes on oma kirjutistes maininud Muhu saart ning kirjutanud selle saare elanikest, juhtumistest ja muust nendega seotud asjadest. Kuid üks selline kirjanik siiski on - Juhan Smuul. Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhumaal Koguva külas Tooma talus. Selles ,,kalurite ja kaptenite, tüürimeeste ja madruste" külas möödusid tulevase kirjaniku lapseaastad, poisiiga ja noorukipõlv. Elukäiku liigendavate sündmuste poolest oli see küllalt üksluine aeg. 1930. aasta sügisel hakkas Juhan õppima Piiri kuueklassilises algkoolis, mille lõpetas 1936. aasta kevadel. Isa nägi Juhanis Tooma tulevast peremeest ja püüdis oma nooremat poega selleks tõsiseks kohustuseks ette valmistada. Tema soovil tuli minna Jänedale põllutöökooli edasi õpp
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941) Nikolai II Romanov -Venemaa viimane keiser, Poola k
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemu
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nähti, et sotsialistlik riik ei o
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid
Referaat Koolipoisid Eesti Vabadussõjas Koostaja: Kristel Laurits Juhendaja: Viivi Rohtla 11 H klass Lähte 2009 1. Sisukord 1. 1 Sissejuhatus................................................................................................... .......................3 2. Gümnasistid ja Üliõpilased Vabadussõjas............................................................................4 2.1. Kuhu koonduti ehk suuremad keskused.............................................................................4 2.2. Õppursõdurite auaste ja väljaõpe........................................................................................4 2.3. Koolipoiste osavõtt lahingutest...................................................................
näitleja. 1939. aastaks oli Eestis registreeritud raadioomanikke 8% elanikkonnast. Teater Esindusteatriks kujunes Estonia. 1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur. Menulavastus Hugo Raudsepp "Mikumärdi". Populaarseks näitlejatepaariks kujunes Ants Lauter ja Erna Villmer (esimene eesti rahvusest Moskvast saadud näitlejaharidusega näitleja Eestis), kes esinesid paaris nt etendustes "Desdemona ja Othello", "Lauluisa ja kirjaneitsi" jne. Lauter, hüüdnimega Käsu Ants, lõi teatris distsipliini ja vähendas boheemlaslikku minnalaskmist. Liina Reimann mängis tihti emasid, temast algas Saksamaa samalaadse kombe eeskujul traditsioon pärandada üht sõrmust (mis praegu on vist Ita Everi käes), oli ka esimene Eesti kultuuritegelane, kellele NSVL valitsus 1961. aastal tema surma puhul pärja saatis
inimene, ja teises oli see et otist polnud kuigi palju teada. Siis läks jutt selle peale et karla ütles et nii kui nii ei anna pearu talle orut päranduseks kuna alati leiab ta mingi etteäände millega jätta oma enese poeg maast tilma . Ta hakkas rääkima vahmiilis- kangest verest , mis oli krõõdal ja mis peaks jääma orule kui ta pärandab kõik joosepi pojale. Karla ütles sellepeale et pearu on nagu laps kuna tema veri ja jää vargamäele kui joosep ja oru peremeheks kuid pearu ei arvanud seda, tal oli pigem tähtis see et krõõda veri jääks orule kuna ta jumaldas kõrrta ja häält. Ta uskus et kui krõõt olek tema eit olnud siis oleks ta ise ka teistsuguna ja krõõt oleks iiamaani elu ja ta ei peaks kaklema andresega kuna pole mingit põhjust. Ja lõpuks andiski mõista eyt orule peab jääma krõõda veri. Olenemata sellest kas karla saab omale pärija või mitte. XXVI
Njalli saaga 1. Höskuldri vend Hrutr ütles tema tütre Hallgerdri kohta, et kuidas küll on sattunud nende suguvõssa sellised varga silmad. Höskuldr vihastas selle peale ning mõnda aega olid vendade suhted jahedad. 2. Hrutr läks Mördri juurde kosjakaupa sobitama, et kas too saaks abielluda Unnriga. Pulmad pidid toimuma, kuid need nihutati edasi, sest Hrutr sai teada, et tema vend Eyvindr suri ning ta pidi oma päranduse järgi minema. 3. Hrutr ja Özurr sõitsid Norrasse päranduse järgi, kuid pidid täitma kuninganna Gunnhildri soovi hakata kuninga malevlaseks. Seda pidi kaks nädalat ootama, kuid seni olid Hrutr ja Gunnhildr vahekorras, millest keegi ei tohtinud teada (muidu kaotavad elu). Selle möödudes võttis kuningas Hrutri endale malevasse. 4. Hrutr rääkis Gunnhildrile, et Soti oli kevadel pärandusega Taani sõitnud. Gunnhildr andis talle kaks sõjalaeva koos meestega ning vapraima sõdalase Ulfr Kasimatu. Kuningas andis H
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE AJALOO ÕPPETOOL ... I aasta OMANDIÕIGUS SELLE SISU, MÕISTE, PIIRANGUD, KAASOMAND JA OMANDIKAITSE Referaat Rooma eraõiguse alustes Juhendaja mag.iur. H. SiimetsGross 2008 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Ülevaade Rooma õiguse tähtsamatest allikatest .............................................................. 5 1.1. XII tahvli seadus .......................................................................................................5 1.2. Gaiuse Institutsioonid ..............................................................
Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole vägagi edukas, sest mitmedki ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid enam kui rahule. Samuti lõpetas ta samal aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. 1988. ja 1989. aastatel sai Alo Eesti NSV muusika-alase aastapreemia ning 1996. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alo esimene ja ka ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. (Hiljem elas küll koos Katre Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Rita asus õppima lavakunsti eriala. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on üheksa-aastane tütar Anna-Mariita. Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas. 5 Looming Alo looming on väga mitmekesine
Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem. Isiklik elu Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp, kes on lõpetanud TRK lavakunstikateedri XI lennu aastal 1984 ja töötab praegu psühholoogilise nõustajana. (Hiljem elas ta küll koos Katri Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos 6 aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis 9 aastat. Neil on tütar AnnaMariita. Loomeperiood Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast
Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Peres oli kolm last: Salme, Hilda (1911-1990) ja Oskar (1922-1939). Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi lavakuju kandis argielus nähtud prototüübi tunnusjooni, mälestused väiksena nähtust ja kogetust andsid hiljem toitu näitleja fantaasiale. Salme Reegi vanemad olid teatrihuvilised. Salme ise käis esimest korda Endla teatris 1913. aasta jõulude paiku. Kui Salme oli üheksa-aastane, viis ta isa teda Tallinna Draamateatrisse lasteetendust vaatama. Lapsepõlvest on Reegil meeles lisaks teatris käimisele ka kontserdid Pärnu ranna kõlakojas, mida terve perega kuulamas käidi. Ema ja isa austav suhtumine muusikasse ja teatrisse kujundas Salmes juba ette arusaama, et teater pole ainult mäng, vaid
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks t
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilma
küünart lai ja 30 küünart kõrge. Ta käskis laeva teha kambritega ja pigitatud, kuhu tema oma perega ja igast looma liigist 7 paari, isased ja emased, ära mahuksid. Ja Jumal käskis tal palju toitu kaasa võtta. Kui Noa laeva valmis sai, läksid kõik sinna sisse ja seitsme päeva pärast hakkas vihma sadama. Samal päeval kui Noa 600aastaseks sai, hakkas vihma sadama. Sadas järjest nelikümmend päeva ja ööd. Vesi tõstis laeva maast üles ja kattis kogu maa ja kõik mäed. Kõik, kes elasid kuival maal surid. Saja viiekümne päeva pärast mõtles Jumal Noale ja tema kaaslastele laevas ja lasi veel alaneda. Sellest veel 150 päeva pärast oli vesi vähenenud, laev peatus Ararati mägede kohal. Varsti paistsid mägede tipud veel alt välja ja Noa laskis aknast ühe kaarna välja. Pärast lasi ta tuvi aknast välja, et näha, kas vesi on alanenud. Tuvi ei
annaabi.ee 
