Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Njalli saaga (0)

1 Hindamata
Punktid
Njalli saaga
1. Höskuldri vend Hrutr ütles tema tütre Hallgerdri kohta, et kuidas küll on sattunud nende suguvõssa sellised varga silmad. Höskuldr vihastas selle peale ning mõnda aega olid vendade suhted jahedad.
2. Hrutr läks Mördri juurde kosjakaupa sobitama, et kas too saaks abielluda Unnriga. Pulmad pidid toimuma, kuid need nihutati edasi, sest Hrutr sai teada, et tema vend Eyvindr suri ning ta pidi oma päranduse järgi minema.
3. Hrutr ja Özurr sõitsid Norrasse päranduse järgi, kuid pidid täitma kuninganna Gunnhildri soovi hakata kuninga malevlaseks. Seda pidi kaks nädalat ootama, kuid seni olid Hrutr ja Gunnhildr vahekorras, millest keegi ei tohtinud teada (muidu kaotavad elu). Selle möödudes võttis kuningas Hrutri endale malevasse.
4. Hrutr rääkis Gunnhildrile, et Soti oli kevadel pärandusega Taani sõitnud. Gunnhildr andis talle kaks sõjalaeva koos meestega ning vapraima sõdalase Ulfr Kasimatu. Kuningas andis Hrutrile veel kaks laeva lisaks.
5. Väinas toimus Hrutri ja kange sõdalase Atli vahel suur lahing, mille lõpus andis Hrutr talle surmahoobi ning sai suure sõjasaagi ja kaks laeva. Soti pääses ära ning sõitis tagasi Norrasse, kus ta ära tunti ja tapeti . Gunnhildr saatis varanduse itta. Hrutr tänas kuningat andes kolmandiku varandusest talle ja poole kuningannale.
6. Hrutr sõitis Islandile tagasi ning pidasid Unnriga pulmad. Unnr soovis oma isa juurde Altingile sõita, sest oli õnnetu, kuid Mördr sai aru, et Hrutr pole midagi halba teinud ja pakkus neil tagasi koju minna. Talve tulekul muutusid Hrutri ja Unnri suhted jälle halvemaks.
7. Unnr sõitis Altingile ning rääkis isale kõik oma mured ära, et ta tahab Hrutrist lahku minna, kuna too ei suuda olla talle abikaasaks ja pakkuda rahuldust. Mördr seletas Unnrile plaanist, kuidas ta käituma peaks ning Unnr järgiski seda. Mördr teatas Unnri ja Hrutri seaduslikust lahutusest, seejärel sõitis Unnr isaga koos koju.
8. Mördr nõudis Seaduse Kalju juures Hrutrilt raha tagasi, mis oli kulunud abielu korraldamise peale. Hrutr kutsus teda kahevõitlusele, võitja saab abieluga seotud varanduse ning sellele juurde veel sama palju, aga kui Mördr võidelda ei taha, peab ta kogu oma varanõudmisest loobuma .
9. Osvifri poeg Thorvaldr läks Höskuldri tütrele Hallgerdrile kosja . Mõlemad on väga isekad ja raske iseloomuga . Nad tegid kokkuleppe, kuid Höskuldr oma tütrele sellest ei rääkinud, kuna tahtis teda väga mehele panna.
10. Hallgerdr oli solvunud, et isa talle kokkuleppest ei rääkinud. Ta kurtis oma mure kasvatajale, kuid Thorvaldr ja Hallgerdr ikkagi abiellusid.
11.Thorvaldr lõi Hallgerdri, sest Hallgerdr polnud rahul tema suhtumise ja laiskusega. Kasvataja lubas Thorvaldrile selle eest kätte maksta, kõigepealt lõi randmeluu puruks ning seejärel tappis ta kirvega.
12. Thjostolfr (kasvataja) põgenes Svanri juurde, et teda kergelt kätte ei saadaks. Osvifr nõudis Höskuldrilt Thorvaldri surma eest kahjutasu , sest nii tema kui ka Hrutri arvates oli Hallgerdr selles süüdi.
13. Üks Oleifr Varre poegadest Glumr tahtis minna Hallgerdrile kosja. Seekord räägiti sellest ka Hallgerdrile ning tema nõustus, nad kihlusid.
14. Glumr ja Hallgerdr pidasid suured pulmad ning neil sündis tütar, kelle nimeks sai Thorgerdr. Hallgerdi onu Svanr oli merel teadmata kadunuks jäänud.
15. Thjostolfr aeti kodunt minema ning ta soovis jääda natukeseks ajaks Glumri ja Hellgerdri poole elama, Glumr oli sellega nõus, kuni ta midagi kurja ei tee. Peagi hakkas Thjostolfr kõigil tuju rikkuma.
16. Glumr läks Thjostolfriga tülli, kuid Hallgerdr astus Thjostolfri kaitseks välja ning Glumr lõi talle selle eest vastu kõrvu. Hallgerdr hakkas nutma , aga ei lubanud seekord Thjostolfril kätte maksta.
17. Glumr ja Thjostolfr jäid kahekesi ning hakkasid omavahel kaklema. Kakluse käigus tappis Thjostolfr Grumri. Pärast seda läks Thjostolfr Hallgerdri soovitusel Hrutri juurde. Seal tappis Hrutr Thjostolfrii ning teavitas ta surmast ka oma venda Höskuldrit. Hiljem tahtis Thorarinn oma venna Thjostolfri surma eest kahjutasu ning vennad andsidki mehele kingitusi.
18. Mördr suri ning tema varanduse päris tütar Unnr. Unnr raiskas ruttu kogu raha ära.
19. Gunnarr oli suurt kasvu, turske, kena ja taplustes kõige kangem. Ta oli väga osav paljudes asjades (nt vibulaskmises, ujumises ja mõõgaga võitlemises). Gunnarri vendade nimed olid Kolskeggr ja Hjötrr ning õe nimi oli Arngunnr. Gardarr avastas Islandi.
20. Njall oli kena ja varakas mees, tal oli mitu talu. Njallil ei kasvanud habe. Ta oli tark, suur seadusteandja, ettenägelik ja andis väärt nõu teistele. Mehel oli kokku kuus last (3 poega ja 3 tütart). Njallil oli ka neljas poeg, aga tema oli liignaise poeg.
21. Unnr läks oma sugulase Gunnarri juurde ja rääkis, et tal pole enam raha. Unnr keeldus Gunnarri pakutud rahast ja tahtis, et mees nõuaks Hrutrilt naise vara tagasi. Gunnarr oli nõus ja läks Njalli juurde nõu küsima, sest ei teadnud , kuidas kohtuasja alustada.
22. Njall soovitas Gunnaril riietada end Kauba-Hedinniks, kes liiguks ringi eri paikades ja pakuks teistele sepiseid. Ühel hetkel satuks Kauba-Hedinn ehk Gunnarr Hrutri juurde, kus nad hakkaks rääkima Mördrist ja varast, mida Unnr tahab Hrutrilt tagasi. Lõpuks kutsukski Hrutri kohtusse.
23. Gunnarr riietaski end Kauba-Hedinniks ja tegi kõik nii, nagu talle oli soovitatud . Sel ööl aga ärkas Höskuldr üles ja rääkis, et nägi üht imelikku unenägu ning ta sai aru, et Kauba-Hedinn on tegelikult Gunnarr. Höskuldr sõitis Hrutri juurde ning Hrutr sai aru, et teda oli petetud. Gunnarr sõitis samal ajal aga Njalli juurde.
24. Altingile sõitsid Gunnarr, Hrutr, Höskuldr ja hulk rahvast ning Gunnarr vttiski kohtuasja üles. Njalli kohtus polnud. Hrutr ütles, et nõudmised on kehtetud, sest Gunnarr ei ole teinud kolme avaldust , mis peaks olema tehtud. Gunnarr kutsus Hrutri kahevõitlusele. Hrutr loobus ning maksis raha Gunnarrile ära. Gunnar sai kuulsust juurde, ta tänas Njalli ning ka Unnr oli väga tänulik Gunnarrile.
25. Unnr läks Valgardrile mehele (see ei meeldinud ei Gunnarrile ega Njallile, sest Valgardr oli halva kuulsusega mees) ja neil sündis poeg Mördr. Mördr oli õela hingega. Njalli kolm poega olid kõik suurt kasvu ja tugevad. Njalli esimene poeg võttis naiseks Thorhildri ja teine poeg Astridri.
26. Asgrimriloli 3 poega- kaks Thorhallri, Grimr ning ka tütar Thorhalla, kes oli igas mõttes väga tubli . Njall pakkus ühel päeval oma pojale Helgile, et too võiks omale pruudiks võtta Asgrimri tütre, sest ta on kosjakaupadest kõige parem.
27. Thorhallr ja Helgi läksid kosja, kõik olid otsusega rahul. Pulma tuli kohale ka Gunnarr. Njall pakkus end Thorhallr Asgrimripojale kasvatajaks, Thorhallr jäi Njalli juurde pikemaks ajaks elama ja armastas Njalli rohkem kui oma isa.
28. Kotkapesajõesuudmesse saabus norralane Hallvardr Valge, kes veetis kogu talve Gunnarri juures ja kutsus Gunnarit viikingiretkele. Gunnarr küsis nõu Njallilt, kes soovitas minna. Gunnarri vend Kolskeggr läks ka kaasa. Samal ajal, kui Gunnarr merel oli, hoidis Njall Gunnarri majapidamisel silma peal.
29. Hallvardr ja Gunnar otsustavad sõjaretkele minna ja hakkavad meeskonda kokku panema . Nad läksid Hallvardri sugulase Ölviri juurde, kellele hakkas Gunnarr meeldima ja ta otsustas Gunnarrit toetada kahe sõjalaevaga. Ölvir ütles, et jõel olemine on ohtlikuks muutunud, sest tee peal on ees kaks venda- Vandill ja Karl.
30. Gunnar oli oma vennaga ühes laevas , Hallvardr teises. Merel toimus võitlus Vandilli ja Karliga. Vandill ja Karl tapeti ning kaasa võeti suur sõjasaak. Suunduti edasi Taani, kõikjal pidasid lahinguid ja ka võitsid igal pool. Järgmisel suvel jõudsid Rafalasse (Tallinnasse), kohtasid seal viikingeid , läksid lahinguuse ja võitsid. Siis läksid edasi Eysyslale (Saaremaale), kus Gunnarr kohtas meest nimega Tofi.Tofi rääkis Gunnarrile , et teisel pool neeme asuvad sõjalaevad, kes teavad neist kõike, Veel rääkis ta tappurist. Algas lahing, mis võideti ja saadi palju varandust tänu Tofile.
31. Gunnarr viis Tofi Taanimaale tagasi, kust ta oli pärit. Gunnarr jäi ka Taanimaale, kus kuningas võttis ta lahkelt vastu. Ära minnes kinkis Gunnarr kuningale väärtuslikke kingitusi. Tagasi Islandile jõudes võttis Ölvir Gunnarri avasüli vastu ja kiitis teda. Gunnarr läks kohtuma jarl Hakoniga, kes kinis Gunnarrile jõuludeks kullast käevõru.
32. Gunnar läks varasuvel, just enne Altingi algust, tagasi Islandile. Gunnarr läks Njalli juurde ja jutustas oma lugudest. Njall kiitis Gunnarit.
33. Gunnarr ja kõik teised ratsutasid tingile. Ühel päeval kohtus Gunnarr Seaduse Kalju juures juhuslikult Hallgerdriga ja nad vestlesid omavahel. Gunnarr tahtis Hallgerdrit omale naiseks võtta ja läks luba küsima Hallgerdri isalt Höskuldrilt. Höskuldril ei olnud selle vastu väga midagi, aga Hrutr ei soovitanud Hallgerdrit omale naiseks võtta. Ka Njall ei soovitanud Hallgerdrit omale naiseks võtta. Pulmad pidid aga siiski toimuma.
Njalli saaga #1 Njalli saaga #2 Njalli saaga #3 Njalli saaga #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 321633 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Njalli saaga kokkuvõte
2
docx

Njalli saaga kokkuvõte

Kuldkäevõru 18. Mördr suri ja kogu ta vara päris Unnr. Ta raiskas kogu raha ära. ja sõnumine. Tänamised, kojujõudmine, pulmad. Pruut oli kurb ja kooselu ei edenenud hästi. Sõitsid tingile, Unnr kohtus isaga. Hakkas 19. Gunnarri suguvõsa tutvustus. Tema tutvustus. Vennad. nutma, kuid mehe kohta polnud ühtki halba sõna öelda. Läksid koju, 20. Njalli, Bergthora ja nende suguvõsa tutvustus. suvel said hästi läbi, siis jälle halvemini. 21. Unnr läks Gunnarri jutule ja palus tal Hrutri käest raha tagasi nõuda. 7. Unnr sõitis salaja Sigmundr Özurripojaga Altingile. Tahab Hrutrist lahku Gunnarr sõidab Njalli juurde, kes annab talle nõu kuidas kohtuasja minna, sest ta ei suuda teda rahuldada- meheriist on nii suur, et ei saa alustada. kuidagi ühte

Kirjandus
Emakeele arvestus
12
docx

Emakeele arvestus

tähendab lahingus, mitte vääritult ehk voodis. 7. Egyll Skallagrimson, loomingu lühiülevaade, proosa-saagade temaatika. Egill Skallagrimsson (900-982) - sündis Norras, kolis Islandile. Elu oli ohtlik ja seiklusterohke, mis on kirja pandud ,,Egilli saagasse". Proosasaaga: a) sugukonna saagad; b) ajaloolised saagad (reaalsed pildid vahelduvad fantastikaga, palju armastust ja raskusi, kuid lõppeb alati ablieluga); c) Erik Punapea saaga (retk ameerikasse).Vanem Edda on luuleline (Saemundri Edda) ja Noorem Edda on proosa Edda (Snorri Edda). Eddade sündmustik on 9-13.saj. 8. Vanem Edda, viited meie aladele Fenrir õgis ära päikese = Kaali metoriit ja sellele järgnev pimedus. 9. Thrymri lugu Thrymri lugu= Jördipoeg Vingthoorr ärkas ning avastas, et vasar on kadund. Ta oli maruvihane ning otsis kõikjlat. Ta ütles Lokile, et vasar olla varastatud. Nad läksid

Kirjandus
Jaan Kross-Keisri hull
9
odt

Jaan Kross "Keisri hull"

Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal märkas teda aga sõjakäigult tagasi tulnud noorhärra (mingi mõisniku sugulane või sõber) ning tüdruk jäi talle

Kirjandus
Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte-piletid
41
doc

Antiikmütoloogia lugude kokkuvõte (piletid)

PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos ­ jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion ­ päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne ­ mälu; Themis ­ õiglus; Iapetos oma poegadega ­ Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri ­ Poseidon, allmaailm ­ Hades, ülemvalitseja ­ Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis

Kirjandus
Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

I Naise ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täits

Kirjandus
Sigrid Undset
11
docx

Sigrid Undset

Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest ­ alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas üksko

Soome kirjandus
Tõde ja õigus-1-osa põhjalik kokkuvõte
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane

Kirjandus
Tõde Ja Õigus 1
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun