Näitleja Ita Ever referaat Tallinn 2009 Ita Ever Eesti teatri grand lady on sündinud 1. aprillil 1931 Paides. "Olla näitleja- ei, selleks pole mul minu varajases nooruses olnud vähimatki tahtmist ega ka ema- isa sundimist. Veelgi enam! Kodus puudus soosiv- suunav miljöö täiesti".
Püha Risti kiriku altaripildi on maalinud Nikolai v. Baranoff Carl Timoleon v. Neffi originaali järgi, mis asus keiserlikus kabelis Peterburis. Altarinishi on kujundanud kunstnik A. Roosileht. Kasutatud materjal: http://www.eestigiid.ee/?SCat=10&CatID=0&ItemID=64, http://et.wikipedia.org/wiki/Paide_kirik 6 Kuulsus minu kodukohast Minu kodukohas on sündinud näitleja Ita Ever. Ita Ever on sündinud 1.aprill aastal 1931 Paides. Õppinud: Lõpetas Moskva Riikliku Teatriinstituudi (GITIS) Eesti lennu 1953 . Draamateatrisse asus ta aastal 1953, ning töötanud ongi ainult draamateatris. Muu: esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990. aastad, Naksitrallid 1999), telelavastustes (Surm käib ümber Diana 1975, Kosmogoonia 1978, Evergreen show 1981, Tema Majesteet
3 aastat pärast õpinguid GITIS-es ootas teda ees Tallinna Draamateater. 1978. aastal mängis peaosa Arvo Kruusemendi filmis ,,Naine kütab sauna". Näitlejakarjäär ja tunnustused Ta on saanud palju tunnustusi ja preemiaid: 1985. aastal sai ENSV riikliku preemia näidendite: ,,Pilvede värvid", ,,Polkovniku lesk", ,,Armastus ja surm" ja filmide: ,,Naine kütab sana", ,,Nukitsamees", ,,Musträstaste saladus" eest. Detektiivi roll Ita Ever on miss Marple'it kehastanud kolm korda. Mosfilmi mängufilmis ,,Musträstaste saladus" (1983). ETV seriaalis ,,Miss Marple'i lood" (1990). Poja Roman Baskini tänavuses lavastuses ,,Mäng peeglitega". Miss Marple Ita arvates oli Mosfilmi Marple hästi energiline vanadaam. Toomas Kirsi teleseriaalis oli naisdetektiiv, aga väga hästi riietuv daam. Tema meelest on miss Marple selline mõnus
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kertu Tauram Näitleja Ita Ever Referaat Juhendaja: õp H.Väljamäe Keila 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Ita Everi elulugu 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5 3. Saatuslik reis 6 4. Ita Everi ja Roman 7 5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjalid 11 2 Sissejuhatus Ita Ever on Eesti tuntud ning armastatud näitleja. Otsustasin temast referaadi teha, sest ta on mu lemmiknäitleja Eestis. Esimeses peatükis on juttu Ita Everi eluloost. Teiseks peatükis on juttu Ita Everi ja Gunnari kooselust.
teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
avaldas jutte ja romaani ,,Kuristik rukkis", millest sai kohe bestseller ning autorist noorte iidol. 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hampshire osariigis ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu avaldas ta 1965. aastal. Pärast seda pole Salinger midagi uut trükis ilmutanud, ta on teinud takistusi oma varajase loomingu taasavaldamisele, öelnud lahti kirjutatust ning peletanud endast eemale huvilisi ja biograafe. Ta elulugu on salapärane. Loomingust Romaan ,,Kuristik rukkis" (1951). Novellikogumik ,,Üheksa juttu" (1953). Jutustus ,,Franny ja Zooey" (1961). Jutustus ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" (1963). Temaatika - võõrandumine ühiskonnast J. D. Salingeri raamatute tegelased on enamasti noored inimesed, kes on seljataha jätnud lapsepõlve ja satuvad täiskasvanuna silmitsi moodsa kapitalistliku ühiskonna väärtushinnangute ja konformismiga. Suutmata leida enda ümber inimlikkust,
Käes on juuni 1940. Lapsepõlve lõpp. 18. "Laevad kaotavad tüüri" (1993, ilmus postuumselt tütar leidis pärast isa surma sahtlist juba nooruses kirjutatud käsikirja) 1951. a sahtlisse kirjutatud romaan eesti kunstnikkonna algavast sovetiseerumisest. Söakas ja kompromissitu, kirjutatud autori noorusele kohase maksimalismiga. Lähemalt vaadeldakse kaht sõpra, tegevat maalikunstnikku Arvo Alast ja oma kohast ilma jäänud kunstimuuseumi direktorit Ever Reeki, kes pole kaks viimast aastat põhimõtteliselt enam midagi maalinud. Ka direktorikoha kaotas Ever ideoloogilistel põhjustel. Romaanis on palju vaidlusi kunsti ja poliitika vahekorrast, võimalikust kollaboratsionismist, uue rezhiimiga kohanemise otstarbekusest. Kas passiivne vastuhakk või aktiivne mässamine need on tolle aja valikud. Tähtis koht on romaanis antud
Kõik kommentaarid