Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Ebapärlikarplaste (Margaritiferidae) sugukonda kuulub ainus perekond - ebapärlikarp (Margaritifera), kelle liigid elavad Põhja-Ameerikas, Euroopas ning Ida-Aasia põhjaosas. Eesti territooriumil elab harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera). Ebapärlikarbi eestikeelne nimetus tuleneb sellest, et nende sisekojal võib olla moodustunud ebapärleid. Kuigi veel sadakond aastat tagasi oli ebapärlikarp Euroopas tuntud kui tavaline isend, siis viimaste aastakümnete jooksul on tema arvukus röövpüügi ning elupaikade hävinemise tulemusena drastiliselt kahanenud. Paljudes maades on liik välja surnud või kahanenud kriitlise piirini
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärlikasvatus 3. Pärlikasvatuse protsess Jaapanis 4. Karbid, milles areneb pärl 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ma valisin oma uurimustöö teemaks pärlikasvatuse, kuna see on huvitav ja põnev teema. Uurimustööks kogusin ma materjali internetist. Töö eesmärgiks oli saada uusi teadmisi, mida ka teistega hiljem vajaduse korral jagada. Uurimustöös ma räägin nii pärlikasvatusest kui ka karpidest, milles areneb pärl. uurimustöö käigus mul esines küll probleeme, kuid ma sain neist jagu.
Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin töös aluseks põhiliselt klassikaliste vana süsteemi. 1 ÜLDISELOOMUSTUS Limused ehk molluskid moodustavad selgesti piiritletud loomarühma. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: teod ehk kõhtjalgsed, soomuslimused, vagellimused, torbiklimused, karbid ehk liistaklõusesed, lasnjalgsed ja peajalgsed. Limustel on hulk ainult neile iseloomulikke tunnuseid. Nende keha koosneb peast, kotikujulisest segmenteerumata kerest ja jalast. Jalg kujutab endast kere paksenenud ja laienenud kõhtmist seina. Limustele on väga iseloomulik tugev mineraalainetest koda, mis katab sageli kogu looma keha. Seestpoolt naaldub kojale mantel nahakurd, mis ripub keha seljapoolelt külgedele vabalt alla. Kere seinte ja mantli vahele
tekkinud teisesed lõpused. Mõnedel on koda ja isegi mantel mandunud. Selle asemel võib olla kehaseinas lubinõelu või söödud ainuõõssetest pärit kõrverakke. Eluviis: On ujuvaid, ja isegi planktilisi, vees hõljuvaid vorme (selts tiibjalalised, Pteropoda), pikkade parapoodi moodi jätketega, ja hoiatusvärvusega. Paljud on röövloomad. Näide: merijänes (Aplysia depilans), nagajalg (Clione limacina). Klass karbid e. liistaklõpuselised (Bivalvia, Lamellibranchia, Pelecypoda) Ehitus: Koda kahest poolmest (parem ja vasem), mis ümbritsevad kogu pehmet keha. Pea on mandunud. Mantliõõnes kahel pool lõpused. Kojast võib välja sirutuda lame, kiiljas jalg. Tagapool mantlis kaks ava, võivad torujate sifoonidena pikalt välja sirutuda. Ripsmed ajavad vett alumisest sifoonist mantliõõnde sisse, ülemisest välja. Suu ja pärak mantliõõnes. Eluviis: Toituvad filtreerides või sifooniga sette pinnalt
Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub. Elavad ainult vees. Filtreerivad loomad, hõõrel puudub. Vesi liigub mantliõõnde sissevoolusifooni kaudu ja välja väljavoolusifooni kaudu tuues mantliõõnde toitu ja hapnikku. Lahksugulised, esineb ujuv vastne veliger või ujumisvõimetu pihtvastne e glohhiid. Alamklass: Liistaklõpusesed Lamellibranchia Enamik liike kuulub sellesse alamklassi. Neile on iseloomulikud hästiarenenud lõpused
sügavuseni). Veekogud vastavalt vee vahetumise kiirusele: vooluveed e. lootilised (liikumine tulenev raskusjõust, kõrguste vahest, tekib jõeoru põhja säng) ja seisuveed e. lentilised. Lootiline tsoon järvedes ja meredes- murdlainetuse mõju all olev litoraali osa. Suurvee ajal väljub vesi sängist ja ujutab üle luha e. lammi (madalad kaldaalad 2 pool sängi). Eestis on üle 700 jõge-oja, veerohkeim on Narva jõgi, Euroopas Volga ja maailmas Amazonas. Eesti pikim jõgi Võhandu, Euroopas Volga, maailmas Niilus. Bentaali osad vooluvetes: kärestik e. lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve
1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2007 1 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus................................................................................................
Sama kinnitab ka E.Mindell lisades veel, et oomega-3 rasvhape alandab fibrinogeeni ja tromboksiini taset veres. Fibrogeen on aine, mis on vajalik vere hüübimiseks, selle kõrget taset seostatakse vereklompide tekkega. Tromboksoon aga paneb veresooni kokku tõmbuma, selle kõrge tase aga põhjustab kõrget vererõhku. On märgatud, et kala söömine hoiab ,,hea" kolesterooli taseme kõrgel. Kõigest kümme päeva ainult rohkelt lõherasva sisaldavaid tooteid süües alaneb Mereandid _ karbid Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Ehitus Erinevalt teistest limustest on karpide pea redutseerunud. Tavaliselt koosneb nende koda kahest poolmest, mis ümbritseb ja kaitseb isendi sisust. Ülal ühendab poolmeid eriline lukuside ehk ligament. Poolmeid tõmbab kokku tugev sulgurlihas.
Fedor LUS). Tartu sillakohtu määrusega kõrvaldati Bucholtz. Sektsiooni aktiivsemad liikmed Emajõest palju kalatõkkeid, sest need takistasid olid zooloogid Johannes Piiper ja Heinrich kalade liikumist kudealadele, häirisid jõeliiklust Riikoja, geoloog ja paleontoloog Hendrik ning sulgesid paiguti veevoolu, nii et jõgi Bekker, metsateadlased Oskar Daniel ja Andres hakkas tihti oma sängi muutma. Mathiesen, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, 1859 anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Alexander botaanik Gustav Vilberg (Vilbaste) jt. Sektsioon
maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht- kuldsammal, tavasirbik, teravtipp, viltulmik, rabapeenardel ka metsakäharik ja laanik. -siis kaduma rabade tohttaimed ja puhmad – lausaliselt alpi-jänesvilla – madalsoode taimi, umbrohtusid, isegi lubjarikaste madalsoode taimi: soo-neiuvaip, kärbesõis. Laugastes ja älvestes – skorpionsammal, mändvetikad, ujuv penikeel. -laukasse elama järveselgrootud, sh teod ja karbid. NIIDUD Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: -pool-looduslikeks -kultuurniitudeks Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud
5.4. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates esimeses katses? Miks? 5.5. Kuhu liikusid vihmaussid sinu arvates teises katses? Miks? 5.6. Kirjuta katsete tulemuste põhjal, missuguses elukeskkonnas vihmaussid elavad. 5.7. Mida oleksid õpilased pidanud oma uurimistöös teisiti tegema? Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 10 Peatükk 23. Limused Ülesanne 1. Täida lüngad loetelus esitatud sõnadega limuste põhitunnuste kohta. Loetelu: karbid, teod, peajalgsed, meri, maismaa, kahe poolmega koda, jalg, kombitsad, pea, mantel koja all, kombitsad. 1. Limuste elupaik: a) → … b) → … c) → magevesi 2. Limuste … : a) → mantel katab keha b) → … c) → kombitsad 3. Limuste … : a) → … b) → mantel koja all c) → … 4. Limuste … : a) → enamik spiraalse kojaga b) → … c) → … d) → … e) → … Ülesanne 2. 2.1. Uuri õpikus lk 19 joonist Teo välisehitus ja vasta küsimustele (a-d).
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäire
2. Veise sooles areneb munast vastne, kes liigub lihastesse 3. Lihastest areneb põiekujuline vastne ehk põistang (4-5 mm pikk) 4. Inimene nakatub temaga pooltooresst liha süües 5. Paeluss kinnitub päisega inimese soole külge 6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7. Valminud munadega ehk küps lüli eraldub 8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hing
KEILA KOOL 8.C klass Anna-Liisa Tiismaa JÄÄLIND Uurimustöö Juhendaja: õp. Raul Rändla Keila 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 LIIGIKIRJELDUS.......................................................................................................................4 TÄIENDAV INFO.......................................................................................................................4 JÄÄLIND, SMARAGD MEIE JÕEMAASTIKEL.....................................................................6 JÄÄLIND PÕHJAMAINE KALLISKIVI............................................................................. 14 KOKKUV
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku.
liigirikkuse vähenemise. Biotehnoloogia areneb kiiresti ja geneetiliselt muundatud organismidest (edaspidi GMO) tingitud võimalikke riske tuntakse vähe. Suureneb päikeseenergia kasutamine. Reostust mahendavad meetmed: arengute pikaajaline kavandamine ökoloogiliste, sotsiaalsete ja majanduslike aspektide osas; Soodustused arendamise ja rakendamise ning jätkusuutlikkuse osas; Koolitamine ja teabe levitamine; Seire ja järelevalve intensiivistamine; Tegevuskavade koostamine hädaolukorra ennetamiseks ja lahendamiseks; Teadaolevate jääkreostuskollete korrastamise kavade väljatöötamine ja elluviimine; Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. Maavarade kasutamise pikaajaliste riiklike arengukavade koostamine ja rakendamine. Välisõhu kaitse
Kolmandal eluaastal muutub toidu koosseis järsult. Cladocera, Copepoda (aerjalalised) ja Ostracoda kaovad täielikult. Ka Chironomidae (surusääsklaste) larve leidub hiljem vaid vähestel isenditel. Tähtsamaiks toidukomponendiks saavad paljudes kohtades Amphipoda kirpvähilised Bathyporeia (pôlvikvähk) lahtise, peene liivapõhja elanik ja Pontoporeia affinis (tavaline harjaslabalane). Alates kolmandast-neljandast aastast hakkavad etendama olulist osa juba karbid (Bivalvia). Ilmub samuti merikilk (Mesidothea entomon). Üleminnes 7-ndale ja 8-ndale eluaastale kaovad kirpvähilised, vesiteod. Toit muutub üksluiseks. Domineerivad kôrge esinemissagedusega Macoma baltica ja Mesidothea. Kôvemal pôhjal etendab Mytilus edulus (söödav rannakarp) olulist osa. Uudsena saab toiduvalikus tavaliseks ka kala (ogalikud, mudilased, räim, kilu). Kooskõlas toiduvaliku enam järsemate muudatustega kala teatud vanuse ja pikkuse
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................
rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal. Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal, kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte, millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise reziimi iseärasused. Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid
maal.Limane kehapind, paaritu lihaseline jalg. Lubjast ja sarcainest koda, mida vooderdab ja eritab mantel. Mantliõõnes lõpused. Lülistumata, lahtine vereringe, süda, närvirõngas 4 närvitüve, võivad olla kombitsad, silmd. Ühe või mõlemasoolised, sugurakke väljastavad neerud, vastne algul trohhofoor, hiljem purjukvastne e. veeliger. Mage ja maismaavormidel enamasti paaritumine, kudu ja otsene areng. Kl:torbiklimused, soomuslimused, vagellimused, teod e.kõhtjalgsed, karbid, lasnjalgsed, peajalgsed.Torbiklimused väikesed mereloomad, paaritu sümmeetriline koda nagu terava tipuga mütsike, kettakujuline jalg, lõpused, lihased.N: Noepilina, Soomuslimused mereloomad, lamedat ovaalset keha katab 8 järjestikusest plaadist koda.Jalg ja mantel koos moodustavad kividele liibuva iminapa.Pea mandunud, südamepaun kahe suure haruna, toiuubad hõõrlaga kividelt pealkasvu kraapides. Lahksoolise, mõned hauvad mune, trohhofoor vastne N: mardiklimune
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. Pinnaka
Läänemere riikideks. Eesti pindala on 45 227 km2. Territooriumi ulatus põhjast lõunasse on maksimaalselt 240 km, läänest itta 350 km. Euroopas on üle kümne Eestist väiksema riigi, näiteks Sveits, Taani, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia. Eesti pindala kasvab aeglaselt, sõltudes maakoore kõikuvliikumistest. Maismaapiir on Eestil pikem lõunaosas Lätiga (343 km), järgides vähesel määral looduslikke eraldusjooni. 26 km ulatuses on piiriks näiteks Koiva (Gauja) jõgi. Idas kulgeb 294 km pikkune piir naabri Venemaaga piki Narva jõge ja Peipsi-Pihkva järve. Kagu-Eestis järgib piir maismaale rajatud sihte ja väiksemaid jõgesid. Lähemad ülemerenaabrid on Soome (vahemaa Tallinna ja Helsingi vahel on 80 km) ja Rootsi (Saaremaalt Gotlandini umbes 150 km). Eesti territoriaalveed ulatuvad rannast 12 meremiili kaugusele. Eesti territooriumi mandriosa äärmuspunktid on lõunas Naha talu Karisöödi külas (57 kraadi
F- suhte keskmine väärtus on 0,3-0,5. Oligotroofses keskkonnas on see alla 0,1. Piirkondades, kus toitaineid on palju (apvelling) on f-suhe kuni 0,8. F-suhte pöördarv näitab mitu ringkäiku on element aasta jooksul looduses teinud. Näiteks kui f-suhe on 0,3 siis keskmine lämmastiku aatom teeb aastas 3 ringkäiku. Fosfor Limiteerib fütoplanktoni ja muude veetaimede kasvu magevees (järv, jõgi jne). Esineb vees mitmel kujul (HPO4, PO4, H2PO4). Kui vee pH on 8 ja temperatuur 20oC, siis annab HPO4 97% vabadest ioonidest. Enam kui 90% veest leiduvast fosforist esineb orgaanilisel kujul, mis pole autotroofidele kättesaadav. Orgaanilisi fosfaate lõhustavaid ensüüme leidub vetikate membraanides. Väävel Väga harva limiteerivaks toitaineks, eriti just merelises keskkonnas, kuna seal leidub seda rikkalikult sulfaadina
putukaliigile ega kahjusta teisi loomi või inimest. Niisuguseid taimi nimetatakse GM- taimedeks ehk geneetiliselt muundatud taimedeks. Pilt ja alltekst: Kartulimardikad on ohtlikud kahjurid (pildil valmik ja vastne), kes võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena, filtreerides veest pisivetikaid, baktereid ning muud orgaanilist materjali.
Eksperimendile seavad piire inimese praktiline suutlikkus ning moraali- ja õigusnormid. Eksperimendiga selgitatakse näit. organismide reaktsiooni ökoloogiliste tegurite muutustele (autökoloogias) või taimekooslustes jm. ilmnevaid liikide suhteid. Suuremaid ja keerukamaid ökosüsteeme uuritakse mudeleksperimentide abil (modelleerimine). 2) Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. 3) Monitooring ehk seire (lad. monitor hoiataja, nõuandja) plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. Monitooringujaamu rajatakse: a) inimtegevusest mõjutamata või võimalikult vähe mõjutatud aladele foonaladele; b) inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele; c) eelnevalt nimetatud alade siirdealadele. Monitooring võib olla: a) kohalik e. lokaalne; b) piirkondlik e. regionaalne; c) ülemaailmne e. globaalne
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel ..................................................................
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi s�
............. 25 2.1 KÜLASTUSSEIRE MOODULID ............................................................................................................................................ 26 2.2 SEIREALADE VALIKU KRITEERIUMID LÄHTUVALT PUHKE- JA KAITSEVÄÄRTUSTEST ........................................................ 28 2.2.1 Külastajasegmendid ............................................................................................................... 31 2.2.2 Riikliku seire andmete kasutamise võimalused külastusseirel ............................................... 35 2.2.3 Andmete kogumise hea tava ................................................................................................. 38 2.2.4 Pilootprojekti andmemudel.................................................................................................... 42 3. KÜLASTUSSEIRE JA KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMISE MEETODID .............................................................
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
