Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaat Brasiiliast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nafta, organisatsioon, rahvastik, isse, brasiiliast, kogutoodang, male, organisatsioonid, venezuela, promilli, põlevkivi, rauamaak, suhkruroo, kakaod, mercosur, toornafta, rõngu, sündimus, suremus, soolis, female, napilt, linnastumine, hüdroenergia, itaipu, hüdroelektrijaam, tuumaelektrijaam, angra, riis, opec, mangaani, sojauba, energiamajandusRiigi pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 202,656,788 (2014) Pealinn: Brasília Riigikord: presidentaalne vabariik Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Brasiilia asub Ameerika maailmajaos Lõuna-Ameerika mandril. Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed
nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Väliskaubandus Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast. Brasiilia rahvusköök Brasiilia köök on sama varieeruv kui tema geograafia ja kultuur. Kuigi siin on palju kohalikku päritoluga sööke, on palju toodud kaasa ka immigrantide poolt. Brasiilia rahvustoit on
11. Belém 1,380,836 Rio de Janeiro Majandus Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast. Linnastumine Kõigest veerand brasiillasi elab maal ning on palju miljonilinnu. Brasiilia rahvastikus elab linnades 87% , 2010 aasta seisuga. Linnaelanike arv tõuseb 2010-2015 aasta jooksul keskmiselt 1,1% iga-aastast muutust. Kuna Brasiilias on palju vihmametsasid, madalikke, mägismaad ja savanne, asuvad
Amazonase aladel on kliima jagunenud veetaseme järgi vee madal- ja kõrgperioodiks. Sealne loodus ja kohalikud külainimesed sätivad oma elu lähtuvalt jõe veetasemest. Kuni 1500 oli Brasiilia asustatud kohalike hõimude poolt, peamiseti tupi ja Guarani grupid. Portugaallaste tegelik asustamine algas 16.sajandi lõpupoole, kohaliku väärtpuu pau-brasili väljaveoga. Selle järgi on maa ka nime saanud. 19.sajandil tuli uus laine eurooplasi (peamiselt itaallased ja sakslased). Brasiiliast sai iseseisev riik 7.septembril 1822. · SKT ühe elaniku kohta on 8,402 USD · Rahvastku hõivatus: põllumajandus (6,7%), tööstus (28%), teenindus (65,3%) · Keskmine eluiga mehel on 27,8 aastat ja naistel 29,3 aastat · Imiku suremus 22,58/1000 sünni kohta · Sündimus 18,43/1000 elaniku kohta · Suremus 6,35/1000 elaniku kohta Majandus 7
Kuulus oma jalgpalli ja Rio De Janeiro karnevalide poolest. Ta on väga suurte kontrastide maa Sao Paulo linnamosaiigist, kultuurilise Pernambuco ja Bahia ja puutumatute Amazoni vihmametsadeni välja. Brasiilia on maailmas suuruselt viies riik. Ta on jagatud viieks regiooniks, peamiselt osariikide järgi, kuid see jaotus järgib looduslikke piire. Naabriteks on Brasiilial kõik Lõuna Ameerika riigid v.a. Tsiili ja Ecuador. Brasiilia põhjanaabrid on Suriname, Guyana (Guajaana), Venezuela, Colombia ja Prantsuse Guajaana departemang, lõunas on tal ühine riigipiir Uruguay (Ürümqi) ja Argentiinaga, läänes Paraguay, Boliivia ja Peruuga. Viimased 140 aastat on Brasiilia elanud rahus kõigi oma 10 naabriga-viimane sõda millesse Brasiilia oli kaasatud oli konflikt Paraguay ja "Kolmikliidu" vaheline konflikt 1860.a. Brasiilia mustanahaliste kogukond on Nigeeria järel maailma suurim. Jaapanlaste kogukond
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti viiendal kohal. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 10. kohal maailmas. Riigil on suured nafta- ja maagaasivarud. Brasiilia on naftatoodangult 15. riik maailmas. Samas on Brasiilia suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Keel portugali Pealinn Brasília President Luís Inácio Lula da Silva Asepresident
......................... 22 Kasutatud allikad.................................................................................................23 3 SISSEJUHATUS Antud töö tuli koostada x-riigi kohta, riigi valik oli vabatahtlik. Kuna autorile on Brasiilia suhteliselt uudne ja eksootiline koht ja autor soovis sellest rohkem teada valis ta sellel põhjusel just Brasiilia. Järgnevalt tööd läbi lugedes saab lugeja teada lähemalt Brasiiliast, kuna töös on toodud välja ka Brasiiliat tutvustav peatükk. Välja on eraldi toodud ka maksebilansi mõiste, et mis see on ning milleks on see vajalik. Lisaks sellele on töös välja toodud ka mõned joonised, et asi oleks piltlikult silme ees. Eraldi on välja kirjutatud Brasiilia maksebilansi ülesehitus ning selle all on välja toodud ka milliset allikatest mida saadakse. Lisaks sellele on lühidalt kirjas ka Brasiilia maksebilansi
autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult. Import/Eksport · Nr.1 suhkru, kohvi, loomaliha ja apelsinimahla eksportija. · Teised suured eksporttooted : lennukid, mootorsõidukid, raud, metallid, tekstiil, jalanõud. · Probleem: Brasiiliast importimine/eksportimine võtab kolm korda rohkem aega kui mujalt. · Eksport ja import USAga on mõlemad tasapisi tõusnud aga probleemiks on, et import on ületanud ekspordi. Bilanss on muutunud negatiivseks, samas ei enam nii hull, kui oli 2006.a. (-7135,7) ja bilanss liigub taaskord positiivse poole. · Brasiilia ranniku läheduses avastati väidetavalt 33 miljoni barreli suurune naftamaardla. Kui see tõele vastab, tõstab see Brasiilia maailma kaheksandaks naftariigiks. Kui 2010
..................................................................................................2 1.2 Üldandmed........................................................................................................................3 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine......................................................................................5 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse.....................................................................6 Rahvusvahelised organisatsioonid..........................................................................................6 4. Rahvastik.................................................................................................................................8 4.1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis...........................................................................10 4.2 Linnastumine...................................................................................................................12 5
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on : Suriname, Prantsuse Guinea, Guyana, Venezuela, Kolumbia, Peruu, Boliivia, Paraguay ja Uruguay. Lisaks on veel Brasiilia ümbritsetud kahe ookeaniga : Põhja-Atlandi Ookeaniga ja Lõuna- Atlandi ookeaniga. Kliima Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas,
See tegi referaadi koostamise üpris raskeks, kuna väga palju tuli tõlkida ja laused selle tõttu mõningas osas konarlikud. Peamiste materjalidena kasutasingi inglisekeelseid internetilehti. Samuti kasutasin ka geograafia õpikut ja raamatut maaima riikide kohta. Kõige rohkem kasutasin oma mõistust, et need inglisekeelsed internetilehed ära tõlkida. Jaotasin teemad suurteks peateemadeks, nagu üldiseloomustus, rahvastik ja majandus, ja alateemadeks nagu üldiseloomustus, geograafiline asend, arengutase, energiamajandus, põllumajandus, metsamajandus, kalandus, töötlev tööstus, transport, turism ja kokkuvõte majandusest. Jagasin teemad nii, et kõikidest tähtsamatest majanduse osadest saaksin eraldi alateema teha ja et kõik teemad ei oleks omavahel seotud. Arvan, et nii on parem referaati lugeda. Arvan, et referaat on piisav Brasiilia majanduse kohta teabe saamiseks.
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 3 | Page 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosa lühike ülevaade looduslikesr tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne) Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal kui see, tekitades pika põua. Lõuna naudib aga
Brasiilia võtab enda alla suure osa Lõuna-Ameerika idarannikust ja hõlmab suure osa mandrist. Selle suurus, reljeef, kliima ning loodusvarad teevad Brasiilia geograafiliselt mitmekesiseks. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi ookeaniga, Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Uruguay, Argentina, Paraguay, Boliivia, Peruu, Colombia, Venezuela, Guayana, Suriname ja Prantsuse Guayana . Ainsad Lõuna-Ameerika riigid, kellega Brasiilia ei jaga piiri on Tsiili ja Ecuador. 3. Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest (pinnamood, kliima, loodusvarad jne). Põhjaosas on keskmine temperatuur 25 °C. Aastas langeb sademeid keskmiselt 1000-2000 ml. Sademetest enamik langeb tavaliselt 3-5 kuu jooksul ja mõnikord isegi vähemal ajal, tekitades pika põua.
Brasiilia autosid. Eksporditakse ka elektriseadmeid, nahktooteid, puuvillaseid ja siidkangaid ja põllumajandussaadusi. Sisse veetakse toornaftat, ravimeid, mineraalväetisi. (Central Intelligence Agency 2013) Loodus Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk – ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. (Central Intelligence Agency 2013) Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise passaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad (100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
ÜRO inimarengu indeks on Argentinal 0,860, millega asub see 46. kohal edetabelis. See näitab, et riik on keskmiselt arenenud. Argentina on läbinud enam-vähem demograafilise siirde ning on teel kõrgelt arenenud riigi poole. 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID Argentina on järgmiste organisatsioonide liige: · IMF ehk International Monetary Fund ehk Rahvusvaheline Valuutafond · OECD ehk Organisation for Economic Co-operation and Development ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest
Muldadest valdavalt leet- ja soomullad. Ohustatud liikidest on ahm ja endeemne saima hüljes. Lapimaal peetakse poolkodustatuna põhjapõtra. Maavaradest leidub ehitusmaterjale (liiva, graniiti ja kruusa), värvilisi metalle (vask, tsink, nikkel) ja vanaadiumirikkast rauamaaki. Vähesel määral kaevandatakse ka fosfaate ja kulda. Väga suured on turba varud. Energiat saadakse 24,7% taastuvatest energiaallikatest (puit- ja hüdroenergia), 25% nafta, 16% tuumaenergia, 11% maagaas ja 6% turvas. Tänapäeval toetub Soome majandus kõrgtehnoloogiale ja teenindusele. Soome suurimad pangad on Nordea ja Sampo, Nokia kuulub Maailma saja suurima kontserni hulka. Soome on ka üks maailma suurimaid paberitootjaid. Tööstusest moodustavad üle poole masinatööstus ja puidu- ning paberitööstus. Põllumajandus kõrgelt arenenud ja rahuldab siseturu vajadusi, koondub peamiselt maa lõunaossa ja haritavat maad 7,3% maismaast. 2/3
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Vanureid praktiliselt pole. Kirjaoskus väga madal. Noori väga palju. Kagu-Aasia Usuliselt väga kirju regioon, kus hinduismile lisanduvad budism, islam ja kristlus. Siinset majandust seovad oluliselt Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Singapur kuulub arenenud riikide hulka. Korea on endiselt üks olulisemaid laeva ehitajaid. Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks:
......................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse...............................lk 9 4. Rahvastik............................................................................................lk 10 4.1. Rahvaarv.......................................................................................lk 10 4.2. Rahvaarvu muutused.........................................................................lk 10 4.3. Rahvastiku paiknemine......................................................................lk 10 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis............................................
Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige liikumisvõimaluste/transpordi ja kommunikatsiooni kiire areng. Globaliseerumise kolm mõõdet: Majanduslik üleilmastumine tekivad rahvusvahelised korporatsioonid, suurettevõtted Kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli 1 Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam soodustab lõimumist kapitali ja investeeringute liikumine. Globaliseerumise etapid:
saagi. Kreeka on heaolu riik, mida tõestavad paljud näitajad: suhteliselt kõrge keskmine eluiga, tervishoiu laialdane areng, kõrge SKT. Geograafiliselt soodsal asukohal ja arenenud riigina on ühinenud mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega, olulisemad neist : · Euroopa Liit (EL) · Schengeni lepe · Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Euroopa Nõukogu (CE) · Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) · Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) · Musta mere riikide majanduskoostöö ühendus · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Kreeka majandust hoiavad üleval suured ettevõtted, mis pole tähtsaks saanud ainult riigi siseselt, vadi ka Euroopas. Enamik neist on seotud toiduainetööstusega. Mõned kuulsamatest ettevõtetest on Coca-Cola HBC, Aegan Airlines, Alpha Bank, Ellaktor S.A. Rahvastik
põllumajanduses 12% ja teeninduses 51%. Peale sõda ehitati majandus aga Marshalli plaani toel uuesti üles ning alates 1950ndatest aastatest kuulub Itaalia maailma tugevaimate tööstusriikide hulka. Kuulub arenenud riikide hulka. 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse ja rahvusvahelised firmad Euroopa Liit (EL), BIS, BSEC, CBSS, CDB, CE, G-7, G-8, G-10, WHO, UNTSO, UNESCO, OECD, NEA, OSCE, WTO, NATO, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO), koostööd tehakse NASA-ga, Euroopa Kosmoseagentuur (asutatud koos Belgia, Hollandi ja Saksamaaga), AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, CEI jne. FIAT masina- ja autotööstus, Pirelli & C. kummitööstus, Montedison keemia- ja elektroonikatööstus, Olivetti kirjutus- ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel elektrienergeetika, Eni energeetika.Väga tähtis tööstusharu Itaalia majanduses on rõivatööstus
UNSC(Ühinenud Rahvaste Julgeoleku Nõukogu). 3.2.Prantsusmaa tuntumad rahvusvahelised firmad on autofrimad Citroën, Reanult S.A. ja Peugeot.ALCATEL-telefonifirma.Veinifirmad Tavel, Saumur, Chablis, Mersault jne. Air France-lennufirma, Lacoste riidefirma, Gameloft-videomängude tootja. 10 Prantsusmaalt on ka tuntud konjakifirmad nagu Cognac, Courvoisier, Frapin jne. 4. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv 2008 a seisuga 64,473,140 ning võttes arvesse rahvaarvu on Prantsusmaa kindlasti suur riik. Joonis 2. Prantsusmaa rahvaarvu kasv 2000.a.-2008.a. 11 See graafik näitab, et Prantsusmaa rahvastik on kasvanud viimase 8 aasta jooksul järk-järgult ning jätkab ka kasvamist edaspidigi. 2000. aastal oli Prantsusmaa elanike arv veel alla 60. miljoni
4. Looduslikud tingimused 4 4.1 Pinnamood 4 4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
Lõuna Tsiilis on rahvastiku tihedus aga väga väike, sest seal on karm kliima. (Joonis 19) RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Joonis 22: Rahvastikupüramiid Alla 15 aastased lapsed moodustavad rahvastikust 24,1% (M 2 010 576 / N 1 920 951). 15-65 aastased tööealised moodustavad rahvastikust 67,4% (M 5 480 703 / N 5 492 988). Üle 65 aastaseid on 8, 5% (M 576 698/ N 802 825). Mõnekümne aasta pärast on Tsiili rahvastik arvatavasti vananenud. Meeste keskmine eluiga on 74 aastat. Naiste keskmine eluiga on 80 aastat. Selle riigi elanike keskmine eluiga on üsna kõrge. Suremuse näitaja on 5,77 surma/1000 inimese kohta, sündimuse näitaja on 14,82 sündi/1000 inimese kohta, imikusuremus on 7,71 surma/1000 elusa sünni kohta. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on 1,05 poissi/ 1 tüdruku kohta. 12
Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhuis kontroll kaadrite üle. Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid. Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha, ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust. Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem. On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest üleriigilisi
........................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................................................................................................................16-17 Ajalugu..............................................................................................................................18 Rahvusvahelised organisatsioonid .................................................................................19-25 Firmad.............................................................................................................................26-32 Rahvastik...........................................................................................................................33 Suurlinnad......................................................................................................................34-47
kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. KEELED. Rootsi keel on põhjagermaani keel, mis on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel,mea keel saami keel, mustlaskeel ja jidis RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID. Euroopa Liitu(European Union-EL) kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon.Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide õigused selliselt, et teatavates ühise huvi valdkondades saab otsuseid teha demokraatlikult Euroopa tasandil.Euroopa Liidu
annaabi.ee 
