05.01.13 Skolastika 1. Eelskolastika 8-12 saj 2. Kõrgolastika 12-13 saj 3. Hilis- e järelskolastika 13-15 saj Täielikult ristiusule ja piiblile pühenev õpetus, mis aksepteeris ka Aritotelest. 05.01.13 05.01.13 Leonardo da Vinci 05.01.13 Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/paber_trukikunst_khenking.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/hiliskeskaeg_karoliinekorol.htm http://wiki.zzz.ee/index.php/Skolastika http:// www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/haridus-ja-teadus-keskajal-phikoolile www.kuuste.ee Euroopa ajalugu, drJohn Stevenson Keskaja kultuurist ja olustikust, H. Palamets Leonardo da Vinci, D. M. Field 05.01.13
NSVL tegi kõiks,et SDV-d tunnustatakse lääneriikide poolt. 1958. a nõuti,et lääneriigid viiks oma väed Lääne-Berliinist ära ja astuksid SDV-ga läbirääkimistesse. 13. augustil 1961. a .püstitati Berliini müür. SLV ja SDV eraldati müüriga. Müür ehitamise põhjuseks oli pidev põgenikevool idast läände. Tekkis oht,et Ida-Saksamaa jookseb rahvast tühjaks. Berliini müür jäi püsima kuni 1989.aastani. Kasutatud kirjandus http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kulma_soja_kriisid_liissandre.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Berliini_blokaad http://www.hot.ee/etsiam/k%FClms%F5da.html Täname tähelepanu eest!
s tuumamembraa nid, Toimub tsütokinees II DNA profaas replikatsiooni ei toimu II Kromosoomid metafaa paiknevad raku s ekvatoriaaltasa ndil II Kromosoomid anafaas lahknevad raku poolustele II Toimub telofaas tsütokinees Kasutatud allikad Moodle slides https://miksike.ee/docs/referaadid2007/organismide_paljunemin e_areng_karoliinekorol.htm http://www.eprojekt.ee/bio_log/7_1.html https://www2.le.ac.uk/projects/vgec/highereducation/topics/cell cycle-mitosis-meiosis
Bartolomeu Diaz Avastas Hea Lootuse neeme Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Tähtsamad maadeavastused 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult Ameerika Kasutaud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/m aadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol. htm http://www.russiablog.org/gold.jpg http://web.zone.ee/loodusop3/kartul.jpg http://miksike.ee/docs/referaadid2006/keskae gsed_maadeavastajad_evelinviks.jpg http://www.amersol.edu.pe/class11/_11dreyd e/8th/humanities/00169a35.jpeg
Mõlemad on tuntud oma ideaalse sooritusvõime, parima dünaamika ja uuenduslikkuse poolest. Me usume vägilase mõõtu spordimehe potentsiaali ja toome ta eesmärgile pühendumise osas eeskujuks kõigile X5 huvilistele,» lausus Kuuspalu. Kasutatud kirjandus: www.elu.ee/?id=39031 http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter http://www.team75plus.com http://tarbja24.ee/020407/esileht/olulised_teemad/tarbja/auto/auto/253186 www.miksike.ee/docs/referaadid2007/gerd_kanter_liisraudkepp.doc Fotod: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?v=gallery&gID=709&cID=8 http://www.parnupostimees.ee/foto/0/3/1343048b26d76ac2a8_2.jpg
Lahustuvus on suurem orgaanilistes lahustites (F2 ja Cl2 reageerivad paljudega). Kasutamine Jahutusvedelikes (F2). F- hambapastas. Veepuhastus protsessides (Cl2). Värvainete tootmine (Br2). Keedusoola lisand (I2). Fotograafias ( I2, Br2) Meditsiinis (I2, Br2) Plastide tulekindluse suurendamine (Br2) Ravimites (I2, Br2) Tuumakütuse puhastamine (F2). Joogi- ja basseinivee steriliseerimine (Cl2). Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/halogeniidid_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Halogeenid http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.annaabi.com/materjal-12411-halogeenid http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Keemia/1012-Halogeenid http://kaidotiits.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=89:halo-alias&catid=39:chem-loeng-category&Itemid=55 http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://et.wikipedia.org/wiki/Jood
jpg http://www.powerscourt.ie/images/landing_rgt_pic.jpg Kasutatud kirjandus http://selene111.wordpress.com/2007/05/23/loodus/ http://upload.wikimedia.org/wikipedia /commons/thumb/2/2a/ EU-Ireland.svg/1218px-EU-Ireland.svg.png http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa http://www.climate-zone.com/climate/ireland/ http://et.wikipedia.org/wiki/Carrauntoohil http://www.sputnik.ee/riigid/ireland.html http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/iirimaa_tauri tiido.htm http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/iirimaa.htm Eesti Entsüklopeedia 15 Maailma maad, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2007, lk 214, 215, 216, 217.
aastas. Ukrainas on palju jõgesid. Üle 10 kilomeetri pikkusi on 2938 ja üle 100 kilomeetriseid 116. Enamik jõgesid kuulub Musta ja Aasovi mere vesikonda (mõned üksikud ka Läänemere vesikonda). Suuremad jõed on Desna, Dnepr, Dnestr, Donets, Rossi, Samara ja Tisza. Ukrainas on üle 3000 järve ning üle 22 000 tiigi ja veehoidla. Viited http://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina#Ajalugu http://impressaclub.com/pics/upload/ukraine_2.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ukraina_varjekass.htm https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/up.html Ukraina rahvastik. Ukrainas elab 45 700 395 inimest, seega on Eestis elanike ligi 35 korda vähem. Rahvaarvult on Ukraina maailmas 28 kohal ning temaga enamvähem sama rahvaarvuga on Colombia ja Birma. Rahvastiku 82,5 inimest ruutkilomeetri kohta. Sarnase rahvastiku tihedusega on veel Horvaatia. Joonis. 1. Ukraina rahvastiku paiknemine
Vestfaali rahuleping 1648. a kehtestati rahuleping Leping lõpetas Kolmekümneaastase sõja Tunnustati Hollandi ja Sveitsi iseseisvust Hakati tunnistama ka kalvinismi Vestfaali rahu üks võimalikke uusaja alguspunkte Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Varauusaeg#Renessanss_ja_varauusaeg www.elvag.edu.ee/~joosep/esitlus/Euroopa%20varauusajal.doc http://www.drawingsofleonardo.org/ Mait Kõiv, Mati Laur "Inimene, ühiskond, kultuur" Keskaeg II osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/reformatsioon_saksamaal_liiss andre.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vastureformatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Vestfaali_rahu
Rahvastiku ränded Valisin selle teema kuna rahavstiku ränded on üha sagedasemad ning inimesed, kes rändavad võivad kaasa tuua palju probleeme ja küsimusi näiteks nagu inimeste rahvus, arvukus jne. Rahvastiku ränded puudutab kõiki inimesi ja riike. Migratsioon ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või väljas, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Rände võib jagada välis- ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas inimesed liiguvad mandrilt mandrile, riigist riiki või elukoha vahetamine kodumaal. Migratsioon on mõjutanud rahvastiku paiknemist ning erinevate maade rahvaarvu. Migratsiooni tõukejõuks loodusgeograafiliselt on kehvad mullad, sobimatu kliima, mägine pinnamood, loodusvarade nappus, sagedased looduskatastroofid ning geograafiline eraldatus. Ühiskondlikult on tõukejõuks üleasustus, sallimatus, terrorism ja sõjad, madal elatustase, tööpuudus jne. Migratsiooni tõmbejõuks on ...
Mõninga delfiinid on öelnud nt. ("This Is a Trick") Kasutatud kirjandus http://uudised.err.ee/index.php?0571050 http://et.wikipedia.org/wiki/Delfiin http://et.wikipedia.org/wiki/Tavadelfiin http://images.google.ee/images?q=delfiin&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en- US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF-8&ei=QbJhS567Fs7Z- QbdxsG4DA&sa=X&oi=image_result_group&ct=title&resnum=1&ved=0CBAQsAQwAA http://delfiin.onepagefree.com/ http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/delfiin_markuskiili.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/delfiinid_kristel.htm
lahustunud ainet, kutsutakse küllastunud lahuseks. Enamiku tahkiste lahustuvus kasvab temperatuuri tõusuga. · Kui lahus jätta avatud nõusse, väheneb vedeliku hulk lahusti auramise tõttu. Lahustunud aine ei aura. Mõne aja möödudes pole lahuses piisavalt lahustit kogu soluudi lahustamiseks. Lahus muutub küllastunuks ja lahusti edasisel aurustumisel hakkavad moodustuma tahke soluudi kristallid. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/lahused_evelinviks.htm www.google.ee/search · Kristallisatsioon on aine kristallilise faasi moodustumine gaasilisest,vedelast või tahkest faasist.Kristalliseerumisel vabaneb osa aine siseenergiast soojusena ja väheneb süsteemi entroopia.--Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
). Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Uued nakkushaigused – süüfilis. 3 Kasutatud allikad: Keskaja õpik http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/maadeavastused_reformatsioo n_karoliinekorol.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Suured_maadeavastused 4
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium GERLY GLÜKK IX klass INIMESE AJU Referaat Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Gerly Glükk Pärnu 2 SISUKORD 1. AJU 3 Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju ...
aasta salasobingud juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks. Pakti hukkamõist suurendas jällegi võimalusi rahvusvahelise toetuse saamiseks, sest Eesti eraldumises NSV Liidust ei nähtud enam mitte eraldumispüüet, vaid eelkõige oma ajaloolise ja seadusliku koha taastamist Euroopa 1 riikide peres. Eesti taasiseseisvumiseni oli jäänud kaks aastat. 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/baltikett_erkimaling.doc Balti keti marsruut: Pikk Hermann - Pärnu mnt. - Nabala rist - Viljandi mnt.- Kohila - Hagudi - Rapla - Lelle - Käru rist - Türi - Viljandi - Loodi - Sultsi - Karksi - Karksi-Nuia - piir - Ruijena, Valmiera, Liepa, Cesis, Drabesi, Ligatne, Sigulda, Riia, Iecava, Bauska, Grenctale, jne... 1 1 [veebimaterjal] URL http://www.miksike
rindele nad ei jõudnud. Eestlased oleksid pidanud võitlema ühel poolel kas sakslaste või venelastega, sest siis oleks vaja sõdida ainult ühel rindel. Samas, kui Saksamaa oleks sõja võitnud ja me oleks võidelnud saksa poolel, siis ei oleks olnud kindel eesti iseseisvus samuti. Eesti mehed said suhteliselt valida kelle poolele nad sõdisid. Nõukogude okupatsiooni alguses põgenesid paljud inimesed Soome,Rootsi või mujale. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/eestlaste_valikud_IIms- piretspitson.htm http://www.okupatsioon.ee/kaastood/kondoja/meenutusi.html http://et.wikipedia.org/wiki/22._Eesti_Territoriaalne_Laskurkorpus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_SS-leegion http://et.wikipedia.org/wiki/JR200
Andmed Pealinn Ankara Pindala783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007a) Rahvastiku tihedus 90 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik Sümboolika Lipp Vapp Kaart Kaart Türgi territoorium asub nii Euroopas kui ka EdelaAasias. Aasiaosa nimetatakse Anatooliaks. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Kaart Asulastik Rahvastiku tihedus 90 in/km² Asustus on tihedam lääne ja põhjarannikul (200in/ km²), hõredaim IdaAnatoolias (25 in/ km²). Sündimus on suur, rahavaarv kasvab. Keskmine eluiga on 72 aastat. Asulastik Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus on kurdid. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maal, mis on seotud põllumajandusega. Ligikaudu 3/5 Türgi ...
Ø toitainete vaegused b) Keemilised Ø olmekemikaalid Ø kosmeetikavahendid (juukselakk) Ø ravimid (antibiootikumid) Ø narkootilised ained c) Füüsikalised Ø põrutused Ø kitsad riided Ø vibratsioon Ø erinevad kiirgused http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/organismide_paljunemine_areng_karoliinekorol.htm Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng
ägedusteta". Ivan Julm oli seitse korda abielus, ehkki tollased seadused keelasid abiellumast rohkem kui kolm korda. Poegi oli tal, kui maha arvata väikelapsena surnud, ainult kolm (neist kaks tema vanimalt naiselt Anastassia Zahharjina-Jurjevalt (-1560)). Ivan Julma kolmas poeg oli tema viimase naise Maria Nagaja poeg Dmitri Ivanovits, kelle Boriss Godunov arvatavasti laskis tappa. Kasutatud kirjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Julm 2) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ivanjulm_tiidotauri.htm 3) www.google.com 4) www.neti.ee
..10 kilomeetri kõrgusel maapinnast, kus valitseb 20...30- kraadine pakane. Negatiivne laeng on koondunud pilve alumisse ossa, kõrgusele 3...4 kilomeetrit maapinnast, kus temperatuur on 0...10 °C. Pilve alumist osa ja selle all paiknevat maapinda võib vaadelda hiigelsuure kondensaatori katetena. Selle kondensaatori elektriväli on aga suunatud üles. Seega oleks ka selle välja poolt tekitatav vool vastassuunaline maapinnast pilve suunas. ALLIKAD http://miksike.com/docs/referaadid2007/elekter_evelinviks.htm http://wiki.elfaelektroonika.ee/index.php?title=Staatiline_elekter http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike
Kasutamine Kasutamine: Katalüsaatoritena, joodiühendite saamiseks, värvainete ja pigmentide koostises, halogeenlampides Meditsiinis antiseptikuna Keedusoola lisandina Hobejodiidi on kasutatud ka looduse mojutamisel http://www.youtube.com/watch?v=0_LWBgeQrvk Kasutatud kirjandus http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf http://www.slideshare.net/erlekrimann/fluor-16027327 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/broom_janelitruus.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Broom http://www.slideshare.net/gaidi16/jood http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/flour.htm http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=191 "Üldine ja anorgaaniline keemia" lk. 213-221 http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kloor2.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kloor TÄNAME KUULAMAST!
korralikult läbi, et ei toodaks sisse seemneid ega muid taimeosi, rääkimata kõikvõimalikest elusorganismidest. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/UusMeremaa http://www.miksike.com/docs/referaadid2007/uusmeremaa_lauriloo.doc http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel403_381.html
Tenochtitlani ning vangistas selle kuninga Moctezuma II. 1522 kinnitas Karl V Cortési ametlikult Uus-Hispaania kuberneriks. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama http://et.wikipedia.org/wiki/Bartolomeu_Dias http://et.wikipedia.org/wiki/Hern%C3%A1n_Cort%C3%A9s http://et.wikipedia.org/wiki/Fern%C3%A3o_de_Magalh%C3%A3es http://et.wikipedia.org/wiki/Suured_maadeavastused http:// www.miksike.ee/docs/referaadid2007/maadeavastused_reformatsioon_karo liinekorol.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kolumbus_christoph
esituses kõlavad variatsioonid nn rõõmu teemale. Beethoven on kirjutanud veel ooperi `Fidelio`, mis ei olnud aga eriti menukas. Vokaalsümfooniatest teostest on tuntuim Missa solemnis (`Pidulik missa`, 1823), mida helilooja ise pidas oma tähtsaimaks tööks. Esialgselt oli see mõeldud liturgiamuusikana pidulikuks teenistuseks, kuid lõpuks kasvas sellest välja oratooriumi mõõtu suurteos. Kasutatud materjal Internetilingid: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/beethoven_kaidikobar.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_van_Beethoven
Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 (1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk), (http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/03/08) 4.2. Majanduslikud eeldused 10 Suurbritannia põllumajandus on tootlik ja teadusmahukas. Et palju põllumajandussaadusi veetakse sisse, on säilinud ainult kõrge tööviljakusega farmid. 1950.- 1980. aastatel suurenes põllumajanduse toodang kaks korda, kaks korda vähenes ka töötajate arv ning farmide arv vähenes 40% võrra, mis näitab, millises mahus kasvas
Beethoven oli väga eriline helilooja ning ma arvan, et inimesed peaksid rohkem Beethoveni kohta uurima, et saada natukenegi aimu, kui andekas mees ta oli. Tänu sellele referaadile olen ma Ludwig van Beethoveni kohta palju targemaks saanud ning saan neid teadmisi ka teistega jagada. 9 Kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ludwig_van_Beethoven (külastatud 13.05.2011) · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/beethoven_k aidikobar.htm (külastatud 13.05.2011) · http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:RUW65O0YZ- QJ:alar.kvell.pri.ee/kool/muusikaajalugu/kursus2old/lud wig.ppt+beethoveni+elulugu&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl =ee&source=www.google.ee (külastatud 13.05.2011) · http://helimaailm.forum.co.ee/t4781-ludwig-van- beethoven (külastatud 15.05.2011) 10 Lisad Viide 1. Viide 2. 11
kasutatakse, miks ei ole teda leida igal pool maailmas ja miks on see vääriskivi üks kallim ja hinnatuim üle terve maa. 8 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Teemant http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=110147 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kuld_teemant_vaariskivid_liinamestkula.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/keemia_kordamine_kristiintambets.htm http://teadus.err.ee/artikkel?id=414&cat=1&pg=7 http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-3-1.htm http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:ytv3lBRVXwYJ:eportfoolio.opetaja.ee/Members/KatrinLaas/drawer/efolder.2008- 02-02.4259000449/sysinik2.doc+teemandi+kasutamine&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.miksike.ee/docs/referaadid/vaariskivid_daniel.htm http://aaree.blogspot.com/2008/01/maailma-suurim-teemant.html
valdkondade kohta. Kõige vähem teadsin ma enne referaadi koostamist ilmselt majandusest ja põllumajandusest, kõige rohkem teadsin enne türgi köögi kohta. 7 Kasutatud Kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrgi 2. http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/107 3. http://www.hot.ee/laukaloodus/ 4. www.miksike.ee/docs/referaadid2007/turgi_liisaraudkepp.doc 5. http://www.htg.tartu.ee/~e4anna/kultuur.html 8
http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3081&layer=192&lang=est#3076 2. Gustav II Adolf taas Narvas. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3081&layer=192&lang=est#3080 3. Gustav II Adolf viimast korda Tallinnas. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3081&layer=192&lang=est#3081 4. Gustavus Adolphus of Sweden. http://en.wikipedia.org/wiki/Gustavus_Adolphus_of_Sweden 5. Rootsi aeg. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/rootsi_aeg_mari-liismererand.htm 6. Rootsi aeg Eestis. http://www.histrodamus.ee/? event=Show_event&event_id=3355&layer=146&lang=est#3355 7. Tartu Ülikooli lugu. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:dPMBqrPyDdMJ:www.ut.ee/et/tartu-ulikooli- lugu+&cd=6&hl=et&ct=clnk&gl=ee 8. Tähtsamad sündmused ajaloost ja ajalookäik. http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html 8
KUU Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, ...
Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõiki...
Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid enamik olid armeedesse paigutatud sunniviisiliselt, millele järgnes aga välismaale põgenemine, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, ja metsadesse varjumine. Enamik Eesti riigitegelasi langes nõukogude võimuorganite kätte. Kasutatud kirjandus http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4421&sess_admin=131eb2df2fe77dd7afe8f9b1c820091d http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/eestlaste_valikud_IIms-piretspitson.htm http://www.ag.tartu.ee/oppematerjalid/Eestlased%20II%20maailmasojas.pdf http://www.sodur.com/foorum/viewtopic.php?t=5678 http://www.militaar.net/phpBB2/viewforum.php?f=6 http://mekada.pbworks.com/f/Aja+Presentation.ppt http://www.eestileegion.com/index.php?categoryid=76 http://lisaks.webs.com/eestilaskurkorpus.htm http://www.sirp.ee/index.php
Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. (2) KASUTATUD KIRJANDUS (1) http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Ajalugu (28.11.2012) (2) http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.htm (28.11.2012) (3) http://www.annaabi.com/P%C3%B5hjalik-referaat-Prantsusmaa-kohta-m41484.html (28.11.2012) (4) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/prantsusmaa_tauritiido.htm (29.11.2012) (5) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/07/France_in_European_Un ion.svg/300px-France_in_European_Union.svg.png (29.11.2012) (6) http://wiki.gomaailm.ee/files/2011/04/Prantsusmaa-lipp-450x300.png (29.11.2012) (7) http://uudised.err.ee/failid/247390_01.jpg (29.11.2012) LISAD (5) (6) (7)
KASUTATUD KIRJANDUS · 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20- 40 lk · 1984. Eneke. Tallinn: ''Valgus'', 341-344 lk · http://globalis.gvu.unu.edu/indicator_detail.cfm? IndicatorID=19&Country=GB 16/03/08 · http://www.keskkonnaveeb.ee/kirjandus/kirjandus.php?kkt=13 28/03/08 · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08 · http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/03/08 · http://et.wikipedia.org/wiki/London#Turism 02/04/08 · http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08 · http://worldfactbook.com/country/United%20Kingdom/2006/econ 30/03/08 · http://www.puhkaeestis.ee/et/eesti- turismiarenduskeskus/spetsialistile/turismistatistika · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik · http://www.naine24.ee/412955/eestis-on-laste-arv-naise-kohta-eli-
http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/YK2/l8.pdf www.referat.ee/ee/doc/metallid2.doc http://www.chem.ttu.ee/yki/files/K2004/elemendid/kroomi_ryhm_ee_2.pdf http://www.chem.ttu.ee/yki/elementide_keemia/K2004 http://staff.ttu.ee/~atrik/oppe/kky3153/loeng112.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Chromium [3] http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-8-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-4-2.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/magnetid_evelinviks.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kroom [4] U.Palm, Karik, V.Past "Üldine ja anorgaaniline keemia" lk 376-380 [7, lk 376] Hergi Karik, Vello Past "Keemilised ühendid ja reaktsioonid" lk 23-25 Hergi Karik, Karl-Kristjan Kuiv, Kalle Truus "Keemia" lk142-145 10
NÄITEKS TA VÕTTIS ETTE HÄSTI PIIRITLETUD RONDO JA KIRJUTAS SELLE ÜMBER ELASTSENA JA RUUMIKANA NING TÕI SELLE LÄHEMALA SONAADILE. BEETHOVENIT NIMETATAKSE KÕIGE TÄHTSAMAKS HELILOOJAKS KLASSITSISMI JA ROMANTISMI VAHEL. 8 KIRJANDUS: HTTP://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/LUDWIG_VAN_BEETHOVEN http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/beethoven.html HTTP://WWW.MIKSIKE.EE/DOCS/REFERAADID2007/BEETHOVEN_KAIDIKOBAR.HTM 9
aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid. Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Kasutatud materjal : 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri 2. http://www.president.ee/et/vabariik/riigipead.php?gid=81982 3. Tarmo Vahter ,,Lennart Meri- Kolmat põlve poliitik 4. http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html 5. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/eesti_iseseisvumine_piretspits6n.htm 6. http://www.ut.ee/ABVKeskus/jaanson/ervs/Ervs7.html 7. Rein Järlik ,,Kui taastasime Eesti iseseisvuse" 8. E. Vära, T. Tannberg, A. Pajur "Lähiajalugu" 9. L. Vahtre "Eesti ajalugu" 10. Maailma ajalugu
Eesmärk peab olema väärt seda, mida sa tahad treenida. · Harjutada tuleb vastavalt võimetele. Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.krootuse.edu.ee %2Fcgi-bin%2FOppematerjalid%2FKuidas%2520iseseisvalt %2520treenida.ppt&ei=GCPJTu2GOo-e-Qa-x6wU&usg=AFQjCNEb0STCdyg- PJnQiX6aswZmc0L3nQ 20.11.11 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/tervisesportlane_karoliinekorol.htm 20.11.11 http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine 20.11.11 Vabandan, et rohkem allikaid ei kasutanud, raske oli materjali leida.
Eesmärk peab olema väärt seda, mida sa tahad treenida. · Harjutada tuleb vastavalt võimetele. Kõik peab olema jõukohane. Ei tohi üle pingutada. KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.krootuse.edu.ee %2Fcgi-bin%2FOppematerjalid%2FKuidas%2520iseseisvalt %2520treenida.ppt&ei=GCPJTu2GOo-e-Qa-x6wU&usg=AFQjCNEb0STCdyg- PJnQiX6aswZmc0L3nQ 20.11.11 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/tervisesportlane_karoliinekorol.htm 20.11.11 http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine 20.11.11 Vabandan, et rohkem allikaid ei kasutanud, raske oli materjali leida.
Tal olid omad hirmud aga sellegipoolest suutis ta end kehtestada ja troonil hoida. Ta tundus olevat väga keeva sisemaailmaga, veidi keeruka mõtlemisega. Tema julmusel polnud piire, mis tähendab, et tema kujutlusvõimel polnud piire. Leidsin oma püstitatud küsimusele vastuse ja sain palju uut teada. Kasutatud kirjandus: http://rusistica.eu/venemaast/16-sajand/ivan-iv-julm/ http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_IV#Ivan_IV_valitsusaeg_alates_1547._aastast http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/ivanjulm_tiidotauri.htm referaadi koostamisel sain abi: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/sissejuhatus.html Pildid: 1.Pilt- Ivan Julm 2.Pilt- Ivan Groznõi ja tema poeg Ivan 16.novembril 1581- Ilja Repin
htm http://aedjakodu.tarbija24.ee/420534/vihmauss-on-aedniku-sober/ http://www.green-pik.eu/et/knowledgebase/20-vihmaussid-ehk-vermikoloogia http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=19&cts=1331725481057&ved=0CFwQFjAIOAo&url=h ttp%3A%2F%2Fpmk.agri.ee%2Ffiles%2Ff341%2FM%2520Ivask %25202010.ppt&ei=CoRgT7rSNqOe0QWTjKChBw&usg=AFQjCNE04ytIwMccYf028VRDcFwF _w9jJQ&sig2=-8H7TriqOuuHkK4j8S9hlw http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/biomultifarious/species/invertebrates www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kahepaiksed_kasparkaegas.ppt http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/7-6-7-2.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/konnadest.htm http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=977938/Kahepaiksed+riinu+rannap+2 011.pdf http://bio.edu.ee/
KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina_k%C3%B6%C3%B6k 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kantoni_k%C3%B6%C3%B6k 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Pekingi_k%C3%B6%C3%B6k 4. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B6%C3%B6gipulgad 5. http://nammy.pbworks.com/Hiina%20k%C3%B6%C3%B6k 6. http://koolielu.edu.ee/ehte/toitlustus/?13._Erinevate_rahvuste_toidukultuur:Tuntumad_rahvusk %F6%F6gid:Hiina_k%F6%F6k 7. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/hiinakook_marettamm.doc 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina 9. http://www.darkchess.net/olavi/hiina/h03infot.html 12
aspx?PageID=377#ancor · http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php?N= %20Results%20&T=13&A=separate&RT=0&Y=2012&R=-1&C=AR · http://www.census.gov/population/international/data/idb/region.php?N= %20Results %20&T=7&A=separate&RT=0&Y=2004,2006,2008,2010,2012&R=-1&C=AR · http://www.eia.gov/countries/country-data.cfm?fips=AR&trk=p1 · http://www.fao.org/ag/AGP/AGPC/doc/Counprof/Argentina/argentina.htm#pop map · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/majandusorganisatsioonid_peeppihl apson.htm · http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/argentiina.htm · http://www.prb.org/DataFinder/Geography/Data.aspx?loc=342 · https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Energy_in_Argentina · http://faostat.fao.org/site/666/default.aspx · http://en.wikipedia.org/wiki/Argentina · http://www.worldbank.org/en/country/argentina · http://en.wikipedia
Tervisesportlase treening KASUTATUD KIRJANDUS : http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=sportimisel%20on %20reeglid&source=web&cd=1&ved=0CBgQFjAA&url=http%3A%2F %2Fwww.krootuse.edu.ee%2Fcgi-bin%2FOppematerjalid%2FKuidas%2520iseseisvalt %2520treenida.ppt&ei=GCPJTu2GOo-e-Qa-x6wU&usg=AFQjCNEb0STCdyg- PJnQiX6aswZmc0L3nQ 20.11.11 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/tervisesportlane_karoliinekorol.htm 20.11.11 http://www.trimm.ee/article/tervisesportlase-toitumine 20.11.11 Raamatud Käies saledaks Lucy Knight Liigumis harrastus elustiiliks Eesti Tervisespordi ühenduse väljaanne Liigutaja käsiraamat Riku Aalto Tervise treening Rein Jalak 19
). Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine. Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.). Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Uued nakkushaigused süüfilis. Kasutatud kirjandus: 7. kl. Ajaloo õpik, II osa http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/maadeavastused_reformatsioon_karoliinekorol.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/marcopolo_anneliiskaerma.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaegsed_maadeavastajad_evelinviks.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/3klass/6sihid/vasco.htm http://www.hot.ee/tiiakuusk/kolu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Christoph_Kolumbus http://et.wikipedia.org/wiki/Marco_Polo http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci http://et.wikipedia.org/wiki/Amerigo_Vespucci http://web
Ajalukku on ta jälje jätnud kui hullumeelse ja väga julge kunstnikuna. Dalíd peetakse geeniuseks. KASUTATUD KIRJANDUS Weyers,F. 2006. Salvador Dalí. Tallinn: Koolibri Krauße,A. 2006. Maalikunsti ajalugu. Renessansist tänapäevani. Tallinn: Koolibri Dalí,S. 1999. Salvador Dalí. Geeniuse päevik. Tallinn: KUNST Salvador. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD 11.02.2013 Dalí biograafia. URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/dali_evelinviks.htm 11.02.2013 Virtual Dalí. URL=http://www.virtualdali.com/ 20.02.2013 Federico Carcia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Federico_Garc%C3%ADa_Lorca 20.02.2013 Etsy. URL=http://www.etsy.com/listing/100689912/salvador-dali-large-giclee-prints-boat 24.02.2013 Friends of art. URL=http://www.friendsofart.net/en/art/salvador-dali/portrait-of-my-father-1 24.02.2013 One man's blog. URL=http://onemansblog.com/wp- content/uploads/2007/08/Dali_Basket_of_Bread.jpg 24.02.2013
Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk, http://miksike.com/docs/referaadid2007/Suurbritannia_kristiklopets.htm 28/02/10 Majanduslikud eeldused Suurbritannia põllumajandus on tootlik ja teadusmahukas. Et palju põllumajandussaadusi veetakse sisse, on säilinud ainult kõrge tööviljakusega farmid. 1950.- 1980. aastatel suurenes põllumajanduse toodang kaks korda, kaks korda vähenes ka töötajate arv ning farmide arv vähenes 40% võrra, mis näitab, millises mahus kasvas farmide efektiivsus.
sellega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis, USA tõi rohkem vägesi L-Vietnamisse, (põhjuseks oli doominoteooria- kartus, et kommunism levik riigist riiki edasi) 1973. Jõudsid sõdivad pooled uue rahulepingu sõlmimiseni aga 1975 vallutasid kommunistlikud väed L-V ja need alad ühendati aasta hiljem P-Vga Lisaks : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kulma_soja_kriisid_liissandre.htm Kuuba kriis: 1959 - võimule tuli Fidel Castro Otsiti liitlasi - Nõukogude Liidule lähenemine (NL huvi: sotsiaalsete ideede levik, tugipunkt Ameerika mandril, Kuuba huvi: sõjaline ja majanduslik abi) Kuubal kehtestati kommunistlik diktatuur 1962. Tõi NSV Liit Kuubale raketid (sihtmärgiks USA) USA president John F
annaabi.ee 
