Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Referaadi tegemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jäta, rahvakalender, koosta, sulgude, mõlemalt, tühik, läbitöötamine, valdkond, esmalt, kaslased, teemakohane, leidsid, otstarbekas, arvutisse, referaadiga, lõppsõna, peatükist, vormistada, times, roman, arial, reavahe, joonda, servad, kirjavahemärgid, erandiks, sulud, jutumärgid, hennoste, viitamine, viide, autorit, kodulehe, rahvalaulud, argo Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone. Referaati ei lisata enamasti oma arvamust. Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele. Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus). Referaadi koostamise põhietapid teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine Referaadi ülesehitus tiitelleht sisukord sissejuhatus põhiosa kokkuvõte kasutatud kirjandus lisad Tiitelleht Õppeasutuse nimi paigutatakse lehe ülemisse serva keskele.
........ 8 2.1.3. Avalduse esitamine ................................................................................................... 8 2.1.4. Materjali otsimine ja lugemine ................................................................................. 9 2.1.5. Töö ettevalmistamine ja kava koostamine................................................................ 9 2.1.6. Töö teostamine, materjali läbitöötamine ja mustandi kirjutamine ......................... 10 2.1.7. Töö toimetamine ja nõuetekohane vormistamine................................................... 10 2.1.8. Töö esitamine ja retsenseerimine ........................................................................... 10 2.1.9. Töö kaitsmine ja hindamine ................................................................................... 11 2.2. Lõputöö kirjaliku osa struktuur ..............................
Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg.). Lehekülje lühend on üldisema tava kohaselt samuti võõrkeelne: inglise keeles p., saksa keeles S. Kasutatud allikmaterjalid nummerdatakse. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kirillitsas olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on märge töö keele kohta (nt vene keeles või in Russian) ja sel juhul nad paiknevad üldises järjekorras (Ü. Roosmaa, 2002 http://www.eau.ee/26350). 16.1. Raamatud Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata
Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg.). Lehekülje lühend on üldisema tava kohaselt samuti võõrkeelne: inglise keeles p., saksa keeles S. Kasutatud allikmaterjalid nummerdatakse. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kirillitsas olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on märge töö keele kohta (nt vene keeles või in Russian) ja sel juhul nad paiknevad üldises järjekorras (Ü. Roosmaa, 2002 http://www.eau.ee/26350). 16.1. Raamatud Kui raamatul on mitu autorit, siis eristatakse nende nimed komaga. Pealkirjades lühendeid ei kasutata
teantud teemal. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ei ole samuti kohustuslik. Essee maht on kas vaba või määratakse õpetaja või vastava komisjoni poolt. Essee enamlevinud pikkus on 510 lk. Uurimistöö etapid: · teema valik; · juhendaja leidmine, eesmärgi püstitus; · materjali otsimine ja lugemine; · kava koostamine; · materjali süstematiseerimine ja läbitöötamine, uuringu teostamine ja analüüs; · töö ülesehitus ja koostamine; · töö vormistamine; · töö kaitsmine. Töö teema valik Teema valimisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid: 3 · teema peab olema kirjutajale võimete- ja eakohane; · teema peab pakkuma huvi nii töö koostajale kui sihtgrupile; · teema peab olema konkreetne ja piiritletud;
Kokkuvõtte maht ei ületa 1/10 töö mahust. 2.1.6 Kasutatud allikad Töö lõpus asuv kasutatud allikate loetelu (vt Lisa 2) peab sisaldama kõiki töös kasutatud allik- materjale. Loetelus peavad olema viidatud allikate andmed nii, et viitekirja andmete põhjal oleks võimalik allikat tuvastada. Kasutatud teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähes- tikulises järjekorras. Autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Esmalt ladinatähesti- kuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Ühe autori mitu tööd reastatakse ilmumisaastate järgi alustades viimati ilmunust. Mitme autori puhul tuuakse ainult tiitellehele kantud nimed seal olevas järjekorras, nimed eraldatakse komaga. Rohkem kui kolme autori puhul tuuakse kolme autori andmed koos lühendiga jt (ja teised). Pealkiri kirjutatakse täielikus vastavuses allikale, lühendamata. Üldjuhul on kasutatud allikateks:
TEADUSLIKU UURIMUSE VORMISTAMISE JUHEND Töö koosneb järgnevatest osadest: Sissejuhatus- töö eesmärk, hüpotees Kirjanduse ülevaade- uurimisobjekti taustinfo, mis uuritavas valdkonnas on juba varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olema töös p
Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna !
Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna !
..). Päris välistatud pole ükski variant. Meie-stiil on pisut vanamoeline, mina-stiil tõstab autorit ehk liigselt esile. Enim võib vahest soovitada kaht viimasena nimetatut vormi. Kõige paremini omandab teadusstiili mõistagi asjakohast kirjandust lugedes. 4 TÖÖ VORMISTAMINE Tekst vormistatakse arvutikirjas: Times New Roman, tähekõrgus 12 (v.a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja
Uurimisküsimused algavad tavaliselt sõnadega mis? kuidas? missugune?. Uurimisküsimusest on näha, keda või mida uuritakse. Näide: Kuidas põhjendavad õpilased oma puudumisi? (uuritakse õpilasi) Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis. 7 1.3. Kirjandusega tutvumine Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne, sest ainult nii on võimalik endale selgeks teha töö teoreetiline taust. Alguses on kasulik tutvuda mõne võimalikult uue uuritavat teemat käsitleva artikli või monograafiaga. Paralleelselt raamatu sisukorraga jälgida ka selle lõpus asuvat märksõnade ning kirjanduse loetelu, et leida rohkem teavet otsitava probleemi kohta. Oluline on otsida varasemaid, aga kaasaegseid sama valdkonna uurimusi ja tutvuda nende tulemustega
Pealkiri. Lisainfo. Kirje koostatakse viidatava allika keeles. Allikad esitatakse autorite tähestikulises järjekorras ilma järjekorranumbrita. Kui allika autor on asutus või organisatsioon, järjestatakse allikas tähestikuliselt vastavalt selle nimetusele. Allikate puhul, kus pole näidatud autorit, paigutatakse see loetellu tähestikulises järjekorras vastavalt pealkirjale. Kui loetelu sisaldab mitte-ladinatähestikulisi allikaid, tuuakse esmalt ära ladinatähestikulised allikad, seejärel teistes tähestikes teosed originaaltranskriptsioonis. Kui loetelus on mitu tööd ühelt autorilt, järjestatakse need ilmumisaja alusel, alustades varasemast. Kui autorilt on samal aastal mitu tööd, siis järjestatakse need pealkirja esitähe alusel ja lisatakse nii tekstisiseses viites kui allikate loetelus aastaarvule järjekorda tähistav väiketäht. Nt: 1999a, 1999b. 8.6.1. Trükised 8.6.1.1. Tervikteosed
seetõttu on sobiva teema leidmiseks v. sõnas- tamiseks vajalik juhendajaga põhjalikult nõu pidada Teema peab olema konkreetne, tööd alustades võib see olla sõnastatud laiemalt, ent töö käigus seda järk-järgult piiritletakse kuni sõnastatakse juhtmotiiv (põhiprobleem) Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile TÖÖ KOOSTAMISE ETAPID esialgse teema valik allikmaterjalide valik ja läbitöötamine kava (plaani) koostamine andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ ALAJAOTUS Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö liigendamine peatükkideks Kokkuvõte Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu Lisad Resümee TIITELLEHT Õppeasutuse täielik nimetus Autori ees-ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI (suurtähtedega)
vähetuntud lühendite rohkus (üle kahekümne) võib muuta töö raskesti jälgitavaks ja mõistetavaks. Sissejuhatus on põhiteksti osa, millel on järgmised peamised ülesanded: teema valiku argumenteeritud põhjendus; teema aktuaalsuse, tähtsuse, uudsuse selgitus; töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust
Kõik töö lehed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni nummerdatakse automaatselt, ka tabelid ja joonised; tiitellehele numbrit ei trükita. Leheküljenumbrid peavad olema ka lisadel. Töö iseseisvaid osi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse eraldi leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10 Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri
.........................................................................................4 1.2 Töö korraldus...........................................................................................................5 1.3 Teema valik ja eesmärgi püstitus.............................................................................6 1.3.1 Töö kava...........................................................................................................7 1.4 Kirjanduse valik ja läbitöötamine............................................................................7 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS..................................................................8 2.1 Tiitelleht...................................................................................................................9 2.2 Sisukord.................................................................................................................10 2.3 Sissejuhatus.....................................
mahust. 1.7. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori nime puudumisel 9 pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Loetelu kirje koostatakse viidatava algallika keeles. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Loetelu kirjetes on teatud kohustuslikud andmed ja valikulised andmed. Mingite kohustuslike andmete puudumisel allikas jäetakse vastav kirjeelement esitamata. Allikakirjed kirjutatakse 1,0 reavahega. Kahe kirje vahele jäetakse vahe 6 punkti. 1.7.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autor
- Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Mitut võtet korraga ei kasutata. - Ära kujunda teksti tühikute, tabulaatoriklahvi jada v tühjade ridadega. Taande, loetelu, tulba, tabeli jms jaoks on omad tööriistad! - Pane tähele tühikute kasutamist (eriti nt kirjavahemärkide juures). Tühikud Sõnade vahel on igal pool ÜKS tühik. Kirjavahemärgi järel on tühik. NB! Sulgude ja jutumärkide sees märgi kõrval tühikut ei ole. Erista side- ja mõttekriipsu! Mõttekriipsul (pikk kriips) on tühik nii ees kui järel. Sõna ,,kuni" asendab pikk kriips, numbrite vahel ilma tühikuteta (vahemikud: aasta- arvud, kellaajad jne, nt: 19681986, 12.0015.00). Arvväärtuse ja mõõtühiku tähise vahel on tühik; nt: 15 m, 200 g. - NB! Protsendimärk järgneb numbrile vaheta: 30%. Lisaks: 45, kuid 27 C.
6. Uurimistööd vormistades tuleb kinni pidada kehtestatud nõuetest. 7. Kõik lehed (alates tiitellehest) tuleb nummerdada, numbrid kirjutatakse lehekülgedele alates sissejuhatuse teisest leheküljest. 8. Töö ees ja taga peab olema puhas nn. köiteleht. 9. Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited. 10. Kasutatud materjalidele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi. Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele pannakse ÜKS tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, järele pannakse. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei panda, väljapoole pannakse. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei panda, mõttekriipsu ümber pannakse. 7 ARVUTIL VORMISTAMISE HINDAMINE 1 TIITELLEHT 5 P punkte
.......................................................................................... 10 5.2.Kirjandusega tutvumine............................................................................................... 10 5.3.Kava koostamine......................................................................................................... 11 5.4.Andmete kogumine uurimuse jaoks............................................................................. 11 5.5.Kogutud materjali läbitöötamine ehk analüüs............................................................... 12 5.6.Uurimistulemuste tõlgendamine, järelduste tegemine.................................................. 12 5.7.Teoreetilise materjali ja uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks...............13 5.8.Uurimistöö viimistlus.................................................................................................... 13 6.UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS.......................................
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest · Kasuta ühesugust ajavormi · Väldi liigseid kordusi · Otsene kõne on selgem kui kaudne · Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada · Ära kasuta liiga pikki lauseid · Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel: · Iga kahe sõna vahele käib üks tühik. · Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. · Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. · Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. · Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogiliselt järgneva sümboli juurde (n.: 8 °C).
50 senti). 15.Pööra tähelepanu keelekasutusele: Igas lauses on üldjuhul vähemalt üks tegusõna Kasuta ühesugust ajavormi Väldi liigseid kordusi Otsene kõne on selgem kui kaudne Mina-vormi võib kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada Ära kasuta liiga pikki lauseid Kasuta arvuti õigekirjakontrolli vahendeid Arvutil vormistamisel: Iga kahe sõna vahele käib üks tühik. Kirjavahemärkide ette tühikut ei jäeta, kirjavahemärgi järele pannakse üks tühik. Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad. Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad. Üldreeglina jäetakse arvu ja mõõtühiku vahele tühik, erandiks on protsendi, kraadi, nur- gaminuti ja –sekundi tähis (n.18%, 6° sooja); erandit ei kasutata kui tähis kuulub loogili- selt järgneva sümboli juurde (n
%INSERT SCHOOL NAME HERE% %PEALKIRI% %ALAPEALKIRI% Koostaja: %RANDOMNAMEHERE% Juhendaja: juhendajanimi %loomise koht 2014 Sisukord Üldnõuded...........................................................................................................................................3 Töö kirjutamise stiil ja keel.................................................................................................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................5 Loetelud...............................................................................................................................................5 Viited ja tsitaadid.................................................................................................
3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. Vormistamise üldnõuded Kõik kirjalikud tööd vormistatakse arvutiga valge lehe ühele küljele (v.a tiitelleht). Lehekülje vormistamisel on järgmised nõuded: Iga töö põhiosa lehekülje (v.a tiitelleht) ja lisade päisesse (Header) lisatakse paremjoondatult töö pealkiri (pikki pealkirju võib ka lühendada) kirjakuju TimesNew Roman ja tähesuurusega 10 punkti; Lehekülje number kirjakujuga Times New Roman ja kirjasuurusega 12 punkti lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse tö�
Alapeatüki pealkiri paikneb eelneva teksti suhtes ühe tühja rea võrra allpool, pärast alapeatüki pealkirja jääb taas üks rida tühjaks. Uue lõigu esiletoomiseks võib kasutada taandrida või jätta lõikude vahele üks tühi rida. Kui peatüki sees soovitakse esile tõsta mingit olulist mõistet vms, millest järgneb pikem jutt, võib see mõiste olla paksus kirjas. Allajoonimist eriti ei soovitata. Lauseid eristavad tühikud, s.t pärast eelmise lause lõpupunkti on tühik. Üldjuhtudel ongi pärast punkti tühik, näit 1930. aastal. Erandid: v.a (väljaarvatud) jt lühendid, 5.-6. klass (esimesel juhul ei ole tühikut, teisel on) 27.-28. mai (sama) Lühendite lõppu punkti ei panda. (Aga kui töös on läbivalt lühendite lõpus punkti kasutatud, ei loeta seda veaks.) Tühikud esinevad ka pärast koma, semikoolonit, koolonit jne. Erandid: 5,6 ja 1,2 jms. Kriipsud: mõelge, kas on sidekriips (ei ole tühikuid, v.a
esialgne pealkiri võib mõnevõrra muutuda. 1.2. Kirjanduse valik, analüüs ja maht Ülesande edukaks lahendamiseks valitud teemal on vaja läbi töötada erinevaid kirjandusallikaid (raamatud, artiklid, seadused, määrused, dokumendid, perioodika, internet). Kirjanduse valimist hõlbustab raamatukogu kataloogide, bibliograafiliste teatmeteoste ja internetis leiduvate teemakohaste materjalide läbitöötamine. Analüüsiks valitav kirjandus peab olema teemakohane ja võimalikult mitmekülgne. Kirjandust peab analüüsima kokkuvõtlikult (refereerivalt) ja vajadusel mitu korda, et selle sisust paremini aru saada. Esialgsel tutvumisel saadakse ülevaade kirjandusallikate olemusest ning hiljem järgneb kirjanduse sisu põhjalikum uurimine. Kirjanduse esialgne analüüsimine ja järgnev põhjalikum uurimine on aluseks töökava koostamisel ja tööeesmärgi sõnastamisel.
klass, tuttav kollektiiv vms) puhtalt käepärasuse pärast, mitte et oleks põhjust oletada, et just selles grupis avalduvad uuritavad jooned erilisel moel. Uurimismeetodid Uurimismeetodeid on palju ja pole võimalik esitada ammendavat nimekirja meetoditel on kattuvusi, samal meetodil võib olla erinevaid nimetusi, meetodeid kombineeritakse omavahel ja iga uurija võib välja mõelda uusi meetodeid. Tuleb mõelda, kas valdkond ja probleem eeldab ja võimaldab kvantitatiivset uuringut või on loomulikum valida kvalitatiivne lähenemine. Kvantitatiivset uuringut iseloomustavad märksõnad: laiapõhjaline, statistiline, loodusteaduslik mudel, objektiivsus, kontroll- ja katserühmad, üldistused üksikjuhtudest, põhjus-tagajärg seos. Kvalitatiivset uuringut iseloomustavad märksõnad: väikese mastaabiga (isegi üks isik/ juhtum), mittestatistiline, subjektiivsus, tõlgendamine, tähendused.
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ JUHEND Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................... 3 1. ÕPILASUURIMUS JA PRAKTILINE TÖÖ TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI GÜMNAASIUMIS ................................................................................................................................. 4 1.1. Õpilasuurimuse või praktilise töö eesmärgid ............................................................................... 4 1.2. Töö teema valik ............................................................................................................................ 4 1.3. UPT juhendamine......................................................................................................................... 5 2. ÕPILASUURIMUSE TEOSTAMINE ...............................
4.etapp: Koos juhendajaga sõnastatakse probleem. 5. etapp: Koos juhendajaga kavandatakse töö käik. 6.etapp: Õpilane viib läbi uurimuse. 7.etapp: Õpilane vormistab uurimistöö. 8.etapp: Koos juhendajaga valmistutakse kaitsmiseks. Uurimistöö koostamise etapid võib juhendaja määrata ka kirjalikult. Näide: Teema valimine 20.jaan. Teemakohase kirjandusega tutvumine 15.veebr. Töö kalenderplaani koostamine 20.veebr. Tööks vajalike andmete/materjalide kogumine ja läbitöötamine 10.märts. Laiendatud kava koostamine 20.märts. Teksti kirjutamine ja töö algvariandi esitamine 20.apr.. Teksti viimistlemine ja lõplik vormistamine 30.apr Töö retsenseerimine 15.mai. Uurimistöö kaitsmine juuni. 5 3. TEEMA VALIK Teema valikul tuleb õpilasel: lähtuda oma võimetest, kogemustest ja huvidest ning järgida juhendaja soovitusi;
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatusteaduslikud uurimused..................
11. Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset reavahet (Singel). Kahe kirjandusallika vahele jäetakse plokkstiilis vahe 12 punkti (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). 12. Võõrkeelsed sõnad ja eestikeelse teksti selgitused tuuakse kaldkirjas (Italic) ning on sulgudes kohe selgitava sõna järel. 13. Kirjavahemärk on kohe sõna või mõne muu sümboli järel ja talle järgneb tühik. Kahe sõna vahel on ainult üks tühik. 14. Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga (välja arvatud järelduste peatükk). 15. Kui on vajadus tekstis rõhutada mõnd sõna või lauseosa, siis selle esiletõstmiseks kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel tuleb olla mõõdukas, et säilitada rahulik kirjapilt. Tekstis allajoondamist mitte kasutada. 16
Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine Kava/plaani koostamine Andmete kogumine, uurimine, vaatluste läbiviimine Andmete töötlemine, tõlgendamine Töö teksti kirjutamine Töö vormistamine ja korrektuur Töö esitlus, kaitsmine ja retsenseerimine Teema Aktuaalne Eluline Teaduslikkus ja mitteteaduslikkuse eristamine Huvi tekitamine Lahendatav Mis peaks olema eesmärk? Tulemus? Sobiv metoodika Arendab ainevaldkonnale omaseid pädevusi
Hea on meeles pidada, et kirjutada tuleks oma ala asjatundjatele, mille puhul oodatakse täpselt piiritletud teemat. Teema piiritlemiseks võib kasutada vaba kirjutamist, mõistekaarte, loetelusid, kuubimängu, grupis toimuvat ajurünnakut. Teemat on võimalik piiritleda ka eraldades uuritavast nähtusest traditsioonilise muutujamõtlemise põhjal selle valdkonna, millest tegelikult huvitutakse ja mida soovitakse mõista ja seletada (sõltuv muutuja). Seejärel nimetatakse see valdkond, mille seoseid või mõju eelmisele tahetakse selgitada (sõltumatu muutuja). Kolmandaks nende nähtuste ala, mis mõjutavad sõltuvat muutujat, aga ei ole esmajärjekorras uurimuse objektiks (taustmuutujad). ELEKTROONILINE TEABEOTSING Kõige kergem on infot otsida elektrooniliselt, internetist, mille puhul ei pea kodust lahkumagi. Teabeotsing keskendub primaarsetele, sekundaarsetele ja tertsiaarsetele infoallikatele.
annaabi.ee 
