Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: -Paavstid Avignonis 1305-1378, -suur skisma ehk kirikulõhe 1378-1409, -kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungak...
aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põhilised tegevusalad kaubandus ja kalapüük XVI saj. Keskpaigas 4050 maja Elanikke mitte rohkem kui 500800 20% sakslased, ülejäänud vadjalased, eestlased ja venelased 1558. Liivi sõda 6. sept. 1581 Rootsi vallutus Raad Koosseisus: kaks bürgmeistrit (justiits ning kommertsja politseibürgmeister) kaheksa raehärrat
fassaadile rahuliku ning julge rütmi. (lk 82 kiriku sisevaade läänest, 81 vaade kirikule lõunast). Põhjatiiva idaosa keldrikorrusele rajati krüptkabel (lk 80 krüpt kiriku idavõlvi all). Idatiivas (lk 78 vaade kloostrile idast) asus keldrite kohal kiriku kõrval käärkamber, misjärel kapiitlisaal, kuhu pääses ristikäiku avaneva ukse kaudu. Korrus kõrgemal paiknes munkade magamisruum dormitoorium. Lõunatiiva idaosa võttis enda alla kahelööviline söögisaal refektoorium. Söögisaali kohal asus kloostri haiglaruum haigete ja eakate munkade tarvis. Lõunatiiva peakorruse läänepoolses osas asus kloostri köök, kust viidi ka toit ilmikvendadele, kes elasid kloostri läänetiivas. Läänetiiva poolkeldrikorrusel paiknesid ülemisele korrusele viiv trepp, kaevu portaal ning ilmikvendade eluruumide ahjude süsteem. Ka võis paikneda läänetiiva alumisel korrusel kloostri pagarikoda. Läänetiiva alumise korruse põhjapoolses osas oli kelder
väike eeshoov, aastail 1341-1342 aga suur läänepoolne eeshoov. Üldjoontes juhindusid kõik hilisemad täiendused ja ümberehitused selleaegsest põhiplaanist. Ordu liikmete sõjalis-kloostriline eluviis nõudis peahoone ümberehitamist konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid - dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena. Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison. Peahoonet kasutati nii relva- kui ka toidulaona. 1944. aasta lahigutes sai linnus kõvasti kannatada. 1968. aastal algasid restaureerimitööd. Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ja Narva Muuseumi ekspositsioon.
ROMAANI KUNST · Olulisem kunstiliik on arhitektuur. Romaani kunst on seotud kirikuga. · Eelistati reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega · Kõige enam kaunistati kirikute portaale, fassaade ja sambakapiteele · Kirikud, kloostrid, linnused · Romaani stiili tunnuseks on ümarkaar · tümpanon kaareväli · trümoo portaali keskpiilar · klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised
Gootika 13.saj vallut saks ordurüt ja tan kun sõdal est alad. Liidet est Lääne-europ areng ja toim olulisd muutused kunstis 1)I meist tlid koos saks ja tanlsega ning edaspidi loodi suur osa professionaalsest kunst mitte est poolt. 2)uut spetsialist kaudu tungis est üleeurop kunst mõju,erit gooti stiil. 3)toodi sisse sidematerjali kasutam kiviarhitekt.- kivimüür,kaarte,võlvide lubimördi abil ehitam oskus. P-Est ja Saarem said valdav ehitusmaterj paekiv, L-Est pun tellis ja põllukiv. Est gootik ei sarnane pariisi ümbruse gootik,vaid on selle lihtsust variant. 2.etapp est gootikas-1) 13-14.saj keskp-vara ja kõrggootik 2) 14.saj keskp-16.saj II veerand-hilisgootik linnusetüübid: 1)mäenõlva järgiv müür-kasut looduslikke kaitsevõimal nn äralõikelin v neemiklin. Tartu,otepä, lihula 2)torlin-sobis väiksem kaitsemeesk, ehit ka vasallide kindlust maaelamutex (vasalllin) taastatud kujul Paide(13saj) Vao tornlin(14) kiiu torn (16) 3)Kastell-lin- ko...
Nende hoonete kohta on väha teada hilisemate ümberehituste tõttu. [ 6, lk 56 ] Idatiivas asusid tähtsad ruumid nagu kapiitlisaal, sellest lõunasse jääv ruum, mis arvatavasti oli ühenduskäik kloostriaiaga ning raamatukogu esimesel ning dormitoorium teisel korrusel. Esimese korruse ruumid olid kesksambaga ning võlvitud, võlvitoed on nelinurksete baasidega ümarsambad. Teise korruse toonase ruumijaotuse kohta ei ole ettekujutust. [ 5 lk 45; 6, lk 36, 40- 42] Kloostri esimene refektoorium ning vana köök ja kaks majandusruumi asusid põhjatiivas. Sarnaselt idatiivaga on esimesed ruumid võlvlagedega. Majandusruumides need puuduvad, neile ehitati talalaed. Tõenäoliselt on muutus ehituses põhjustatud 1301. aastal kloosrile pandud kohustustest ehitada linnamüüri, milleks kulus enamik klausuurile planeeritud rahast. Refektoorium oli 9, 25 × 8,1 m suurune, selle loodenurgas asus köögist köetav leivaahi. 72,4 m² suuruses köögis valmistati toitu mantelkorstna alusel
KLOOSTRID KESKAJAL Mis ajast pärinevad esimesed kloostrid Lääne-Euroopas? 4.sajandi keskpaigust Mis eesmärgil kloostreid rajati? Et inimesed saaksid ilmalikust elust eralduda ning pühenduda vaimulikule elule ning õpetuste järgimisele. Kloostri põhiplaan (osata lugeda ja joonistada), kirjelda: Kloostrid toimivad justkui väikese linnana. Selle keskseks asutuseks on kirik, millega on ühenduses põhjapoolse ristkäiguga. Peamise sissekäigu taga asus külalistemaja, almusmaja ning majapidamishooned. Kloostrimüüri sees asus klausuur, mille keskel kaev või tiik. Klausuuri ümbritsev ristkäik ühendas kloostri erinevaid osasid tervikuks. Lõunapoolse ristikäigu küljes oli küttekoda, söögisaal, köök, kelder, mille kohal konvertide toad, dormitoorium Mõisted: mis on – Klausuur- kloostri kinnine siseõu – ristikäik- klausuuri ümbritsev kogunemis- ja jalutuskoht – refektoorium- söögisaal – dormitoorium- magami...
Jüngrite kirglikkusele vastandab Kristuse rahuliku kuju, kes ei vaata ühelegi jüngrile süüdistavalt otsa. Jeesuse mõtteid võib mõistatada langetatud silmalaugude kui ka käteasendi järgi. Käteasendi järgi võibki järeldada sügavamat sümboolset sõnumit ja varjatud mõtte liikumist. Juudast saab Kristuse reetja. Maalil on omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas maal murenema. II maailmasõna ajal sai refektoorium pommitabamuse. Imekombel maal siiski säilis. Tintoretto(1518-1594) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Ta on saanud mõjutusi Parmigianino ja Michelangelo loomingust. Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi serval, mis püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama.
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5.Milline oli itaalia kirikute eripära? (Kuppel), Torn on põhihoonest eraldi (Pisa) 1p 6.Millise linna kaitsepühakuks on Püha Markus, seal asub tema väljak ja kirik,korraldatakse filmifestival, mille auhinnaks on Kuldne Lõvi? veneets...
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
Põltsamaa ajalugu 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad, praegu on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kitsekäik umbes meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevndasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. saj. algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn. Kogu Põltsamaa lossi endise maaala kinkis Peeter I 1720....
Kõrg- ja hiliskeskaeg § 13-24 1. Mõisted: a) Feodaalne killustatus- keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiaga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. b) Domeen- kuninga välja jagatud maatükk. c) Parlament- üleriigiline rahvaesindus. d) Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. e) Inkvisitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. f) Kirikulõhe e skisma- 1054, kus ristiusu kirik lõhenes Rooma- ja Kreeka katolikuks kirikuks. g) Skriptoorium- ümberkirjutuse ruum, kus mungad kirjutasid raamatuid ümber. h) Dormitoorium- ühine magamisruum munkadel. i) Refektoorium- ühine söögiruum munkadel. j) Rekonkista- Pürenee poolsaare tagasivõitmist muhamedlaste käest. k) Tsunft- tsunfti moodustasid kindla käsitööalaga tegelejad. l) Skraa- igal tsunftil oli oma põhimäärus sk...
säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitsetülestõusu või sõja korral. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. Ruumide jaotuselt sarnanes hoone kloostritega: olemas olid kapiitlisaal, refektoorium, dormitoorium ja kabel. Kuressaare loss on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmine rangus ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt lihtne sisemine arhitektoonika ja dekoor, mis pääseb lihtsusest hoolimata hästi esile. Konvendihoone külje pikkus on 43 meetrit. Põhjanurgas kõrgub võimas seitsmekorruseline kaitsetorn, mille kõrgus on 37 meetrit. 14. sajandi lõpus rajati ka suurtükitornid ja kõrgendatud müürid. 1980. aastatel
konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Idatiiva teisel korrusel oli dormitoorium ehk magamissaal. Kiriku vastastiivas asus teisel pool sisehoovi refektoorium ehk söögisaal. Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö
korraga Harjus sakslastele kallale, löönud maha neitsid, naised, sulased ja teenijatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud, kõik, kes olid saksa verd. Padise klooster langes üsna kohe eestlaste rünnaku ohvriks. Tapeti 28 munka, üksnes abt ja mõned vähesed veel pääsesid. Seejärel olevat asutud 10 000 mehega Tallinna piirama Padise klooster Kloostri põhiplaan: 1 vana kabel 2 kirik 3 käärkamber 4 kapiitlisaal 5 refektoorium 6 kaevukelder 7 eesväravatorn 8 kaitse ning elutorn 9 10 haakpüssitornid Padise klooster Padise klooster Sakslaste pilgu läbi... Hermann Wartberge jutustab rõhutatult ülestõusnute metsikusest. Need löönud lapsi vastu kive, heitnud neid tulle ja vette, lõiganud rasedad naised mõõkadega lõhki ja pistnud nende kehast väljalangevad lapsed piikidega läbi. Tallinna all röövinud nad saagist Kristuse kuju ja riputanud selle
"Püha õhtusöömaaeg" Leonardo da Vinci maalis "Püha õhtusöömaaja" umbes 1494-1498. aastail. Maalil on näha 13 isikut, kes söövad õhtust. Söögiks ja joogiks on laual leib ja vein. Maalil on palju sümboleid ja vihjeid, seda näitavad juba leib ja vein ise(leib sümboliseerib Jeesuse ihu ja vein Jeesuse verd). Söögipaigaks on refektoorium ning kolmest aknast on näha loodust. Ruumi on Leonardo da Vinci maalinud küllaltki tumedaks, kuid seda balanseerivad isikute värvilised riided ning laual asetsev suur laudlina. "Püha õhtusöömaaeg" oli mõeldud Milano kloostri Santa Maria delle Grazie refektooriumile. Munkadele meenutati söömise ajal kõgi aegade tähtsaimat söömaaega.Maali asukoht on täiesti traditsiooniline,ent kuidas Leonardo da Vinci lugu tõlgitses,on ebaharilik.
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks kloostrit: Tartu lähedal Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. Mihkli kloostri lõunatiivas asus avar kirik, sellest läänepool abtissi eluruumid. Läänetiivas oli kahelööviline refektoorium ja majandusruumid. Dormitoorium asus ilmselt idatiiva peakorrusel. Hoovi idaküljel on säilinud kahekorruseline ristikäigu osa. Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda esines sageli ordulinnustes). Kiriku võlvid on ilmselt 18. s ümber ehitusest. Kõiki aknaavasid on ümberehituse käigus suurendatud. Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776.
Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. 6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne- Euroopast? Kelle kätega ehitati k...
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1)Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisu...
Põltsamaa loss: Põltsamaa loss Põltsamaa lossihoov 1272. aastal püstitas Liivi ordu Põltsamaa jõe paremale kaldale paest ja maakivist linnuse, millele pakkus täiendavat kaitset jõe veega täidetud vallikraav. Põltsamaast oli saanud uue foogtkonna keskpunkt. Ringmüüri küljed on 104,5 ja 109 m pikad. Tänapäeval on müüri kõrguseks kuni 11 m. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormi- tooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud: teenijate ja käsitööliste eluruumid, aidad, tallid ja tõllakuurid. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kaitsekäik umbes kolm meetrit vanast kõrgemale.
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept Suuremad kirikud, sest: - jumalale lähemal - rikkalikumalt kaunistatud - suuremad akna pinnad - hästi valgustatud Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint-Denis) - I korda terav kaar ja roid võlvid Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada - ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga. - roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje tugi piila...
" Ta näitab selle lause erinevat mõju kuulajatele, maal haarab ka oma täiusliku perspektiiviga, mille käsitlus oli tollal väga uudne. Näeme, et iga ükskikfiguuri asend, samuti perspektiiv ja valguse-varju kasutamine tundub väga kaalutletuna, samal ajal loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut. Maalil on ka omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas ta üsna pea murenema. Kui Napoleoni väed vallutasid Milano, muudeti refektoorium hobusetalliks. II maailmasõja ajal sai hoone pommitabamuse, kuid maal siiski säilis. Mona Lisa Mona Lisa (ehk "Gioconda") on õlimaal puitpaneelil, mille Leonardo maalis aastatel 1503- 1306. See väljendab esmakordselt mõjusalt ja poeetiliselt isiksuse mõistuse- ja hingeharmooniat ning enda tähtsuse tunnetamist. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine, läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat. Suure
Kunstiajalugu Kunstiterminid Ideaalmaastik kunstniku oma vabast pildist lähtuv maastikumaal Molbert maalipukk, maalitugi Ateljee kunstniku maalimisruum Akvarellid vesivärvid Pastelne toon maheda värviline Reproduktsioon (repro) originaali koopia Natüürmort ehk vaikelu elutute asjade maalimine Tondo ümarpilt Mariin meremaal Marinist meremaalija Triptühhon kolmest pildiosast koosnev maal Polüptühhon mitmest pildiosast koosnev maal Diptühhon kahest pildiosast koosnev maal Putod / amoretid maalidel olevad lapsolendid Büst rinnakuju Torso jäsemeteta või üksiku kehaosata jäänud raidkuju Heeroldikepp kaks vastandlikku jõudu on saanud tasakaalu (Heerold oli Jumala saadik) NB! MAALIKUNSTIS TOHIB KASUTADA AINULT ROOMA JUMALATE NIMESID! Trofeekimp võidumärk Baldahhiin voodikate Majuskel suur täht (A) Minuskel väike täht (a) Minarett palvetorn Märter...
erinev on ruumi läänepoolne piklik ebaühtlaste kapiteeliga piilar. Oma praeguse ilme sai see ruum 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaali ja pidulike vastuvõtttude toimumiskaigana. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud Saaremaal 1980. aastatel sajandivanuse mööbli eeskujul. Idas liitub pidurefektoorimumiga ruudukujulise põhiplaaniga kabeliruum, mille võlve kannab sale kaheksatahuline piilar kõrgusega 4,85 m. Refektoorium Kabel: on kõrgeim ruum linnuses, ulatudes peaaegu läbi kahe korruse. Kabelit on refektooriumist eraldanud võre, mis on 12. saj. II poolel puudunud ja käsoleva sajandi algul renoveerimistööde käigus seinaga asendatud. Algselt oli tegemist linnuse kiriku osaga, kuhu oli õigus siseneda vaid vaimulikuseisusest inimestel. Ruudukujulise põhjaplaaniga ruumi keskel toetab võlve sihvakas kaheksatahuline piilar. Kabeli edelaseinas on suur, kaguseinas väike sakramendiniss
Karolingide ajal kujunes välja kloostri põhiskeem, mis koosnes kirikust, kloostriõue ümbritsevatest kongidest, kloostriülema majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitmeotstarbelistest majandusruumidest. Tähtsamad kloostrihooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse ehk klausuurina ümber siseõue, mida ümbritses ristikäik (kaetud sammaskäik, mis ühendas erinevaid kloostrihooneid ja kirikut). Hoonestu lõuna- või põhjatiival oli kirik, selle vastas söögisaal ehk refektoorium. Lossiehitist nimetati karolingide ajal pfalz´iks. Losside ehitamisel tugineti vanade germaan- laste ja keltide või siis rooma impeeriumist pärit ehitustraditsioonidele Joonis 9. Theoderichi mausoleum 10 ROMAANI Ehitustegevuse peamisteks keskusteks olid kloostrid, mis koosnesid kindlakskujunenud hoonete kompleksist. Kloostri keskseks hooneks oli kirik, misehitati kas basilikaalse-, saal-, koda- või kuppelkirikuna.
1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL elu: tunnipalvused, raamatute ümberkirjutamine - skriptoorium, dormitoorium (magamine), refektoorium (söömine) 10. Rekonkista Sõda, sõda, sõda... jumalrahu 1096-1291 ca 5 miljonit hukkunut 50 miljonist 711-1492 Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablastelt (mauride tsivilisatisoon) tekkisid esimesed tagasivallutatud alade kuningriigid Kastiilia, Leon, Aragon, Navarra, Portugal Alfonso VI vallutas tagasi Toledo 1085 ... 1479 ühendati abieludega Hispaania ja liideti väed 1236 Cordoba, 1248 Sevilla, 1492 Granada 11. Ristisõjad
suuremast künkast, nt Tartu linnus · Tornlinnus donjon, nelinurksed või ümmargused, enamasti kaitsemüür puudus, nt Paide donjon (algul oli kastell) · Kastelllinnus nelinurkse müüriga piiratud ala, esialgu olid sellised nt Tallinna, Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnus, Viljandi linnus · Esines ka segatüüpi linnuseid Linnusetüüp ka konvendihoone · Kuressaare linnus koosolekute saal, refektoorium (söökla), dormitoorium (magamisruum), komtuuri ruumid ( paremini säilinud) · Viljandi kastelllinnus 3 kaitsemüüri ja 1 linnakaitsemüür, 3 kaitsevööndit, hävines Rootsi-Poola sõjas · Tallinna kaitsemüürid ( 2 km säilinud), säilinud ka 26 kaitsetorni, nt Pikk Hermann, suurtükitornid-rondellid, Paks Margareta, Kiek in de Kök, konvendihoone praegune Riigikogu hoone · Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.............................................................................................................5 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)..................................................................................5 1.2. Taani aeg (15591645)......................................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710)................................................................................
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
inkvisitsioonikohus ketser võis lunastada oma süü ristisõtta minemisega - INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad - 8 ristisõda, 180 a. jooksul I 1096 1099 II 1147 1149 III 1189 1192 IV 1202 1204 - osavõtjad talupojad, aadlikud, vaimulikud Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa - eesmärk vabastada Kristuse haud uskmatute käest - põhjused levitada katoliku usku fanatism
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade peri...
sajandi lõpus. Peahoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines peamiselt veekaitsele; linnus on ümbritsetud 2 vallikraaviga. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubab oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. 14. sajandi algul alustati torni juurde konvendihoone tüüpi ehk klassikalise nelinurkse ringmüüriga linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid refektoorium ja kabel, põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal pool lihtsad massiivsed lubimördiga seotud paekivimüürid. Gootikast annab aimu akna- jm avade kujundamisel kasutatud teravkaarmotiiv. Linnus asus ülespaisutatud Liivi jõe saarel, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud vallikraavid
majandusmõisad olid suure iseseisvusega, võimsad mõisad, kus ilmikvendadel oli kõrge staatus ja tööd tegid peamiselt talupojad. Lääne-Euroopas töötasid mungad ja ilmikud ise ning talurahvaga kontakte välditi. Samuti lasid Skandinaavia ilmikud end keelust hoolimata kutsuda järjekindlalt munkadeks ehk vendadeks. /Markus 2009, lk 8-9/ Padise kloostri plaan. I korrus 1 - vana kabel, 2 - kirik, 3 - käärkamber, 4 - kapiitlisaal, 5 - refektoorium, 6 - kaevukelder, 7 - eesväravatorn, 8 - kaitse- ning elutorn, 9, 10 - haakpüssitornid. Pildistatud raamatust Villem Raam, "Padise klooster". Kaevukelder (ruum 6) ehk "veevärk" asus otse elutorni (ruum 8) kõrval (ilmikvendade läänetiib). Kaevumajake (hulknurkse põhiplaaniga) oli ka Kärkna kloostri klausuuris. /Tamm, lk 39/ Padise kloostri suure nelinurga mõõdud on umbes 70*50 meetrit, Kärkna kloostril 120*100 meetrit. /Tamm, lk 38/
Kloostrite tingimus vaimulike ordude puhul: 1. Suletus klooster oli ehitiste kompleks, mis oli piiratud müüridega. Elu kulgeski seal müüride vahel. Tavaliselt nad sealt üldjuhul ei lahkunud. 2. Majanduslik sõltumatus Klooster oli ehitiste kompleks, mis oli piiratud müüriga. Seal asusid: · Kirik · Dormitoorium magamisruum. Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid. · Refektoorium söögisaal · Palverändurite ööbimiseks ruumid · Majandusruumid Mungakloostrit juhtis abt ja nunnakloostrit abtiss. Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm, aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
ümbritsevatest mungakongidest, abti majast, koolist, võõrastemajast, haiglast ning mitme otstarbelistest majandusruumidest (veski, õllepruulimiskoda jne). Tähtsamad hooned paiknesid neljatiivalise sulushoonestuse e. klausuurina. Keskel oli ristikäigu ja kaevu(hoone)ga siseõu. Hoonestu lõuna- või põhjatiival asetses kirik, kiriku vastas söögisaal 42 e. refektoorium. Kiriku kooriruumi kõrval paiknes käärkamber, selle kõrval omakorda kapiitlisaal (suur esinduslik, harilikult 2-lööviline saal, kus toimusid igapäevased nõupidamised ning loeti ette peatükke /kapiitleid/ piiblist või kloostri põhikorrast. Kapiitlisaali peal oli kloostri magamisruum e. dormitoorium. Köök, majapidamisruumid ja töökojad olid tavaliselt kloostrikompleksi läänetiivas. Karolingide ajal rajatud ja ehitatud kloostritest on tähelepanuväärsemaks peetud 9. sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
