Riina Lähker 11B REDUKTSIOONI POSITIIVSED JA NEGATIIVSED TULEMUSED Rootsi aeg oli Eestis 17. sajandil. See on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud aga väga erinevalt. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi kaasa palju olulisi muutusi. Suure osa nendest muutustest tõi endaga kaasa reduktsioon
viidi vastavusse talude tegeliku majandusliku kandevõimega; vakuraamatutesse kanti sisse kõik talupoegade kohtustused mõisa vastu; talupojad said õiguse kaevata mõisarentniku peale. 2. Selgitage mõiste aadli opositsioon Aadlike vastuseis reduktsioonile. Liivimaa aadliopositsiooni juht oli J.R.Patkul. Aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 3. Milline oli pärusaadli olukord Liivimaa kubermangus pärast reduktsiooni: a) õiguslik seisund - kaotati aadli omavalitsus Liivimaal. Rootsi kuningavõimul õnnestus Liivimaal aadlivõimu selgroog murda ja oma tahe maksma panna. Talupoegadel õigus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Kitsenesid õigused talupoegade üle, neilt võeti ära õigus rääkida kaasa maa valitsemises. b) majanduslik seisund - kahanesid talupoegade teokoormised, suur osa
Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest
nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Aadlikud ajasid Maapäevade vaheaegadel rüütelkonna asju Eesti- ja Saaremaal tegutsesid meeskohtud ning Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus. Reduktsioon on riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni alustas Karl XI 1680 aastal, kuna ta oli saanud päranduseks tühja riigikassa ning ta üritas reduktsiooniga riigi tulusid suurendada. Aadel arvustas redukstsiooni ning nad kutsusid üles ignoreedima kuninga korraldusi. Reduktsiooni kahjustusid majanduslikud huvid ning rikuti ka kehtivaid õigusi. Riigi sissetulekud kasvasid ning paranesid ka haridusolud. Reduktsiooni tagajärjena kutsusid aadlikud üles ignoreerima kuninga korraldusi. Kättemaksuks Liivimaa aadlikele saatis kuningas 1694.a
korra eest. Eestis teostasid võimu ka rüütelkonnad Liivimaa, Saaremaa ning Eestimaa rüütelkonnad. Need koondasid aadlikke ning kaitsesid nende õigusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid keskmiseks iga 3 aasta tagant, kus lahendati olulisi ja vähemolilisi, ehk päevakohaseid küsimusi. Kuna Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, alustas ta oma eelkäijate poolt erakättesse antud riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni, sellest hakkasid tulema ka aadlike ja Rootsi võimu vahelised vastuseisud. Liivimaal langes reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest, Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%. Mõisad jäin küll endisele omanikule, kuid nüüd pidid nad hakkama selle eest renti maksma. Aadli omavalitsus kaotati maanõunike kolleegiumi laialisaatmise ning maapäeva allutamisega kindralkubernerile. Talupoegade kohustused muutusid Rootsi võimu tulekuga suuremaks. Suurenesid talupoegade teokoormised
a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud, provintside valitsemise kulud võidi katta nende endi tuludest reduktsioon meetmed: nt kuningas määras range kindralkuberneri, allutas rüütelkonna kindralkuberneri kontrolli alla Johann Reinhold Patkul Reduktsioon tekitas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu, eelkõige Liivimaa aadlike seas
Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku. Igapäevaste küsimuste lahendamine langes rüütelkonna pealiku õlule. Aadlik hakkas saavtama üha suuremat võimu, kuna kuningavõim oli nõrk. Tänu selllele hakkas Rootsi riigivõim hakkas korraldama reduktsiooni- mõisate ära võtmist aadlike käest. Nad arvustasid Rootsi võimu. 8.Milline oli Rootsi-aegne kohtukorraldus Eesti- ja Liivimaal? (lk 99) Eesti- ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad kuriteod lahendati juba kubermangu tasemel Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus, nendest võis kaevata kuni monarhini. 9.Mis on reduktsioon? Millal, kuidas ja miks seda teostati? Reduktsiooni tulemus?
Liivimaa Õuekohtus. Nende kohtute otsuste peale võis edasi kaevata kuni monarhini, kelle sõna jäi alati viimaseks *Politseilisi ülesandeid täitsid adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes vastutasid avaliku korra tagamise eest ja tegelesid väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Rootsi riigivõim ja balti aadel: *Karl XI Rootsi kuningas, kes viis läbi absolutistliku valitsusreformi 1680.aastal *Alustas reduktsiooni eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine *1680. aasta Rootsi riigipäeva otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale *Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid *Selles nähti nii majanduslike huvide kahjustamist kui ka kehtivate õiguste rikkumist *Andis sootuks vastupidise tulemuse: kuningas hakkas nüüd nõudma ka nn kaasatoodud mõisate tagasivõtmist *Liivimaal langes 4/5 maadest reduktsiooni alla
Hariduse jagamise üheks eesmärgiks oli kindlasti luterluse levitamine. Eesti keelde hakati tõlkima palju vaimulikku kirjandust ning toimusid ka eestikeelsed jumalateenistused. Johan Skytte algatusel loodi 1630. Aastal Tartu esimene gümnaasium ning juba kaks aastat hiljem 1632. Aastal sai sellest Gustav II Adolfi korraldusel (Tartu)ülikool. Peale riigimaade mõisnikele jagamist hakkas Rootsi riigikassa tühjenema. 1672.aastal hakkas trooni valitsema Karl XI, kes algatas reduktsiooni riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon jõudis Eestisse 1680.aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu. Mõisnikest said peale reduktsiooni vaid maade rentnikud ning nüüdsest tuli osa tulust Rootsi riigile maksta. Reduktsiooni tulemusena paranes Rootsi majanduslik seis ja Eesti talupoegade olukord. Talupojad olid kuninga alamad ning mõisnike võim nende üle vähenes (ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada), enam ei rakendatud ka kodukariõigust ning maade hindamise
kuninga ja Rootsi kroonu omandisse. Maa riigistati ja anti aadlikele kasutusrendile. Rendile võtmine toimus rentniku soovil ja tal oli õigus rendilepingust lahti öelda. Üleminek rendisüsteemile tähendas ulatuslikku ressursside ümberjaotust aadlilt kroonule.Rootsi riik nõudis rentnikult pool rendisummast sularahas. Talupoegade lootus ei toonud koormiste ja maksude kergendamist, kuid avaldus nende vabanemisest pärisorjusest. Reduktsiooni ajal tekkis kroonutalupoegade kategooria. Viidi ellu eestlaste kristlik hariduse programm, kus õpetati lugemist ja kirjutamist. Niisugune nähtus nagu lugemisoskuse massilisem juurutamine tähendas suure murrangu algust, uue kultuuritüübi, kirjakultuuri tärkamise esimeste eelduste loomist. (E.Öpik, lk.390) 1630 a. avati Tartus Eesti esimene gümnaasium. 1632 a. avati Tartu Ülikool. 1690 a. seati sisse vakuraamatud, kus talupoegade kohustused mõisa ees olid täpselt määratletud.
Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti
Kui rgitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse vana head Rootsi aega. See aeg oli kindlasti nii mnestki kljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka jrgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis testi nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt klavate snadega? Kui vimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad visid jlle natuke inimlikumalt elada,
Kohtukorraldus · Maakonna tasandil Eesti ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud · Aadlike kohtuasjad ja raskemad kuriteod lahendati kubermangutasandil Eestimaa Ülemmaakohtus või Liivimaa Õuekohtus · Viimatinimetatud kohtute otsuseid võis edasi kaevata kuningale · Politsei ülesanded adrakohtunikel ja Liivimaal sillakohtunikel ( aadlike hulgast valitud) Balti aadel ja Rootsi võim · Rootsi riigikassa on tühi ja Karl XI alustab reduktsiooni · Reduktsioon laieneb 1680. a.ka Baltimaadele · Reduktsiooni alla kuulusid Rootsi ajal annetatud mõisad ja rohkem oli neid Liivimaal · Mõisnikel on võimalus nüüd mõisaid rentida · Liivmaa aadel avaldab protesti ( J. R. Patkul eesotsas), kättemaksuks saadetakse Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium laiali ja seega piiratakse rüütlite õigusi tunduvalt Kasutatud kirjandus: · 10-klassi ajalooõpik.
Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. 3.Mõisted Pärusmõis-eramõis?. Riigimõis-riigi poolt renditud mõis aadlikele, kel polnud rüütlimõisat.Vakuraamat-talude ja nende koormiste nimistu. Reduktsioon-Rootsi kuninga poolt maade tagasi võtmine 4.Reduktsiooni tulemused Mõisnikud pidid nüüd hakkama oma mõisa eest renti maksma riigile. Riigi sissetulekud kasvasid palju ja sellega paranes ka siinne haridus. Mõisnike hulgas tekitas reduktsioon suurt pahameelt Rootsi riigivõimu vastu ja paljud aadlikud kutsusid üles ignoreerima kuninga korraldusi. 5.Reduktsiooni põhjused Kuningavõim oli nõrk ning ei suutnud aadlikke allutada keskvõimule ning aadlikud omandasid Eesti kui ka Liivimaal palju maid. Selline olukord kestis kuni Karl XI absoluutliku
Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. ▪ Koondasid aadlikke, ▪ kaitsesid nende õigusi riigivõimu ees, ▪ lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. • Kõrgeim otsustuskogu – maapäev. • Tähtsaim juhtorgan – 12liikmeline maanõunike kolleegium. Suur reduktsioon • Reduktsioon - erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine maaisanda poolt. • Karl XI • 1680 Rootsi riigipäeva otsusega laienes reduktsioon Eesti- ja Liivimaale. • Reduktsiooni alla kuulusid vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisad. • Reduktsiooni alla langes Saaremaal 30%, Eestimaal 54% ja Liivimaal 4/5 maadest. • Johann Reinhold Patkul – Vene aeg (alates 1721) • Restitutsioon – s.t Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele. • Aadlimatriklite koostamine 1730.-40. aastatel. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege
talupoeg, samamoodi nagu tema lapsedki, oli nüüd mõisniku omand. Kuigi võeti kasutusele nn. vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Kuigi haridusolud paranesid Rootsi ajal takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. Rootsi ajal pandi Eestis alus ka kõrgharidusele kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf rajas 1632
- Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised (N: Liivimaa kubermangus ~20 adramaad; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest). 2) 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon: NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev: Liivimaal ~80% - Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid. - Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud,
Sealt võis ka edasi kaevata kuni monarhini, kelle otsus oli lõplik. Politseilisi ülesandeid täitsid Eestimaal mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud ja Liivimaal sillakohtunikud. Nad vastutasid avaliku korra tagamise eest ning uurisid ja karistasid väiksemaid ülesastumisi. Rootsi tahtis allutada siinset aadlit tugevamalt keskvõimule, kuid see tal ei õnnestunud. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa, mille tõttu alustas ta reduktsiooni erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. 1680.aasatl laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale. Kuningas hakkas nõudma ka enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse sattunud riigimaade reduktsiooni. Selle tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Reduktsioon tekitas aadlikes pahameelt. 1694.aastal saatis kuningas laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Aadli
kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi Rahvastik 1629 sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veernadi rahvastikust 17.sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased 1697 rahvaarv oli jälle tõusnud üle 350 000 1695-1697.aastal oli suur näljahäda Reduktsioon Erakätesse antud maade tagasivõtmine 1680 laiendati reduktsiooni Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavaldustele Reduktsiooni vastased Liivimaa aadlipositsiooni juht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes mõisteti mässulise tegevuse tõttu Rootsi riigivõimu poolt surma koos vara äravõtmisega, kuid kellele õnnestus põgeneda välismaale ning kellest sai Põhjamaa eel intriigide korraldaja Rootsi vastu
1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama
vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest
vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus. Sunnismaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, mis lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Juba reduktsiooni alguses teatas kuningas Karl XI oma kavatsusest
Maavaldussuhted 17.sajandi algusest kuni 1680: 1680 kuni 18.sajandi alguseni: *riigimaade vähenemine, eramaade karv *eramõisate vähenemine, *maade müümine riigimaade karv *maade läänistamine teenete eest Reduktsioon-Kuningas Karl XI alagatusel läbi viidud. Selle käigus alates 1680 aastast alustati eramõisate riigistamist. Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks Reduktsiooni tulemusena:*Kasvasid tulud *Kehtestati kontroll mõisavalduste üle *Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Põllumajandus ja talupojad: Mõisapõldude laieneimise põhjused *kõrged viljahinnad
Rootsi oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse. II Kuningavõimu tugevnemine. Eluolu Rootsi ajal. Reduktsioon. 1660. aastal sai Rootsi troonile neljaaastane Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 12 aastat hiljem. Ta tõi kaasa olulise pöörde kuningavõimu ning balti aadli senistesse suhetesse. Saanud päranduseks tühja riigikassa, alustas Karl 4 XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist -- reduktsiooni. Rootsi riigipäeva taoline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu, kes peale oma maj. huvide kahjustamise nägi reformis ka oma õiguste rikkumist. Üldjuhul loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Vastuseisust nördinud kuningas hakkas nüüd nõudma ka "kaasatoodud" mõisate, st. juba enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist. Nõnda
1656 Tartu Ülikool lõpetab tegevuse 1657 Katk 1657 Joachim Jheringi ametiaja lõpp 1658 Vallisaare vaherahu 1660 Karl XI sai troonile 1660 Sünnib Bengt Gottfried Forselius 1661 Rootsi-Vene sõja lõpp, Kärde rahuga jäävad alad Rootsile 1672 Karl XI alustas iseseisvat valitsemist 1675 Johann Fischeri ametiaja algus 1675 Ilmuma hakkab saksakeelne nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung" 1680 Riigipäevade otsusega laiendati reduktsiooni ka Eesti-ja Liivimaale 1682 Riigipäev andis kõik volitused reduktsiooni läbiviimiseks kuningale 1684 Asustatakse Piiskopmõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks 1686 Ilmub Forseliuse koostatud aabits 1686 Ilmub Andreas ja Adrian Virginiuse poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament 1686 Liepa Piiblikonverents 1687 Pilistvere Piiblikonverents 1687 Liivimaa maapäev otsustab, et mõisnikud peavad igasse kihelkonda kooli ehitama
Rahvani toodi Uus Testament. Pandi paika tugev haridusvõrgustik. 5) Rüütelkond - Eestimaa seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus. Rüütelkond moodustati 1584. Aastal. Püha Rooma riigi teatud territooriumi aadlike ehk vasallide koondist, kuhu tavaliselt kuulusid kõik selle ala aadlikud. Reduktsioon - mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse võõrandatud mõisate riigile tagasivõtmiseks kogu riigis. Mõisate reduktsiooni põhjuseks oli riigimaade kinkimine aadelkonnale, kes aga ei pidanud tasuma riigimakse, mistõttu olid vähenenud kuningriigi sissetulekud ning riigikassa oli pidevates finantsraskustes. Vakuraamat - talude ja nendel lasuvate koormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel. Piiblikonverentsid - nõupidamised, mis Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. Põhiline oli tõlke õigekirjutuse kindlaksmääramine. Vastne Testament - Uus Testament Tartu murdes
Eestimaal 54% Saaremaal 30% Johan Reinhold Patkul Liivimaa maa nõunik, seisis aadlike õiguste eest. Mõisteti 1694.a. surma kuninga käskluse eiramise eest. Põgenes Venemaale ja nn. ,,punus Põhjasõda". Talurahvaolukord. 1645.a. fikseeriti talupoegade pärisorjus P-Eestis. Kasvasid talupoegade koormised ja, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Rootsi võimu all olemine oli pigem halvendanud talupoegade olukorda kui seda parandanud. Kuid peale reduktsiooni talurahva olukord paranes. Talupoegadele anti õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale, kui need rikkusid kehtestatud seadusi, kasvõi kuningale endale. Talupojad vabastati pärisorjusest. Tehti vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Nende täpne näitamine piiras mõisavalitsejate kuritarvitust talupoegade vastu. Kreisifoogtid asusid aadlikest sillakohtunike asemel Liivimaal politseilisi ülesandeid
köstrid, kuid köstreid ei olnud kuigi palju. B. G. Forseliuse eestvedamisel asustati Forseliuse seminar, kus hakati välja õpetama eestikeelseid koolimeistreid ja köstreid. Õpilased õppisid lugema ja laulma. Seminaris sai õpetust ca 160 talupoissi, kellest koolmeistriks hakkas kuskil 50. Liivimaa rüütelkond nõustus rajada igasse kihelkonda kool. Põhjasõja alguseks oli Eestis kirjaoskajaid juba tuhandetes. 12.Mis on reduktsioon? Miks ja millal viis rootsi keskvalitsus läbi reduktsiooni? Kuidas see mõjutas talupoegade olukorda? Kuidas reageerisid mõisnikud? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Suure reduktsiooni tagajärjel kuulusid tagastamisele kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse rootsi valitsuse ajal. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda
tekkinud küsimusi 5. Miks toimub Eesti-ja Liivimaal aadelkonna võimu tugevnemine 17. sajandi keskpaigaks?- Sest riigimaa vähenes pidevalt(müümise tulemusena, maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest? 6. Millise Rootsi kuninga ajal ja miks viidi Eesti-ja Liivimaal ellu mõisate reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis-riigimõisad, mida riik rentis pikemaks või lühemaks ajaks välja
aastaks igasugustest maksudest, paljud alad olid hüljatud ja uued elanikud asusid nendele aladele elama. 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Kõrgeim valitsusametnik kes oli kuninga poolt määratud, ta juhtib sõjaväge, nimetab ametisse ametnikke ja kontrollib raha laekumist ja kulutamist, kannab hold teede ja sildade korrashoiu eest. 12. Mida tähendab reduktsioon? Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Rootsi kuningas nõudma enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud maade tagasivõtmist ehk Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest. Mõisate tagastamise järel kasvasid riigitulud silmapaistvalt. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Eramõisu ei tohtinud enam vabald võõrandada(müüa, osta, vahetada) vaid selleks tuli nõutada kuningaluba. See parandas talupoegade elu kuna mõisnike võim talupoega üle märgatavalt kitsenes
Ühiskond Eesti aladel oli sel perioodil üsna kirju. Siin elasid balti-saksa mõisnikud, eesti talupojad, eri rahvusest linlased, vaimulikud jne. Rootsi aega hakati nimetama kuldseks 18.-19. sajandil. Kas Rootsi aeg Eestimaal oli kuldne? Rootsi ajal jagunesid talupojad Eestimaal kaheks. Erakätesse jäänud mõisate talupojad ja kroonumõisate talupojad. Nende vahe oli see, et erakätesse jäänud mõisad kuulusid balti- saksa mõisnikutele, kuid kroonumõisad olid reduktsiooni käigus Rootsi kuninga poolt riigistatud mõisad ning kuulusid Rootsi riigile. Erakätesse jäänud mõisate talupoegade seisund eriti ei muutunud. Rootsi ajal taaskehtestati sunnismaisus ning sellega seati talupoeg mõisnikust isiklikku sõltuvusse. Rootsi kuningas Karl XI soovis kroonumaadel pärisorjust kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti Liivimaa majandusreglemendis. Sellega piirati mõisarentnike kodukari õigust ja
Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid pahandusi ja neid karistama; Maakondades tegutsesid Eestimaal ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju; Kubermangude tasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike süüteod Eestimaa Ülemkohtus Tallinnas ja Liivimaa õuekohtus Tartus TALURAHVA ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD - Olukord enne reduktsiooni talupojad olid sunnismaised ja teoorjad; loonusrent ehk talupojad pidid osa saagist mõisale andma; riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid - Koormiste liigid
1583. a Pljussa vaherahu 5. Milles seisnes Rootsi ajal rahva ümberasumise edukus? Ümberasumist soodustasid mõisnikud lubades maksuvabadusi 1) Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi (Ida-Eesti) 2) Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi 3) Soomlased jõudsid Põltsamaa ja Tartu ümbrusesse 4) Valga ümbrusesse kolis hulganisti lätlasi 6. Kirjelda reduktsiooni rakendamise põhimõtteid ja opositsiooni. Karl XI sai päranduseks tühja riigikassa ning riigi tulude suurendamiseks alustas reduktsiooni. Tagasi võetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid nüüd osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Roosti riigile. Selline samm tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. 1694
Eestimaa kubermangus 1645a. välja antud G. Oxenstierna uuendatud maakorraldusse. 2. Liivimaa kubermangus 1668 (anti välja)/71a. (hakkas kehtima) välja antud Claas Totti maapolitseikorraldusse. Need seadused ainult fikseerisid olemasoleva korra, mis tegelikult kehtisid juba varem. Reduktsioon - maade tagasi võtmine riigile. Rootsi oli välja (ära) andnud oma riigimaid, mistõttu hakkas riigile üha vähem raha laekuma. 1680a. Rootsi Riigipäev langetas otsuse reduktsiooni läbiviimise kohta. Maapäevad pidid reduktsiooni heaks kiitma, aga seda nad ei teinud. Kuninga käitumine oli vastumeelne, eriti Liivimaal. Nüüd otsustati reduktsioon Liivimaal veel ulatuslikumalt läbi viia kui Eestimaal. Peale reduktsiooni kuulus Eestimaal umbes 1/2, Saaremaal 1/4 ja Liivimaal 4/5 maadest riigile. Sellega seoses suurt midagi ei muutunud: maad anti rendile tema endistele omanikele, keda ei peetud enam omanikeks vaid rentnikeks
Rosentau 2004, lk 13: Arnio 1997 lk 17 ja 37. ) Olukorra võtab kokku ja edasise käsitluse aluseks saab tõdemus, et ühest, täpset, kõikehõlmavat, üldtunnustatud õiguse definitsiooni õigusteadus ei tunne. See on ka arusaadav, sest mingil kirjeldusel on pea võimatu asendada niivõrd keerulist nähtust, mida loovad suured inimhulgad ja millest iga inimene on ehk suuteline hoomama vaid mingeid fragmente. Õigust on püütud kirjeldada erinevate meetoditega. Näiteks substantsiaalse reduktsiooni teel, mis seisneb uuritava nähtuse taandamises mingitele olemuslikele, relevantsetele ja selgelt eristatavatele alustele; ning kontseptuaalse reduktsiooni teel, mille “olemuseks on üksikmõistete klassifitseerimine ja kategoriseerimine, eesmärgiga suurendada kirjeldatavate mõistete mahtu ja seeläbi neid lihtsustada, vähendamaks kirjelduse üldist (füüsilist) mahtu”. Viimatinimetatud kontseptuaalse “reduktsiooni eesmärk on sisuliselt episteemiline suurendada
vähenemise. Teokohustused omandasid suurema tähtsuse. Talupojad muudetakse sunnismaisteks. Pagenud talupojad tuli mõisnikule tagasi anda. Talupoeg Talurahva elujärg halb Elati korstnata suitsutaredes. Talvel toas ka loomad. Põhiline toit: rukkileib, jahukört, kala. Näljahädad. Aadlikud koonduvad oma huvide kaitseks Rüütelkondadesse. Rootsi kuningavõimu esindasid siin kubernerid. Riik soovib oma sissetulekuid suurendada ja viib läbi reduktsiooni ehk riigistab mõisnike maa. Mõisnikud hakkasid maksma riigile renti. Aadlike tugev vastuseis. Enamik talupoegi kuulus nüüd riigile ja riik huvitatud, et nende olukord ei halveneks. Koormised seatakse vastavusse talu majanduslike võimalustega, märgiti vakuraamatusse.
Ingerimaa ründamiseks. Tsaar alustas 1656 suvel sõda. Riia ei alistunud. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine. 1658 tehti vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Venelastel tuli loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. §22-23. Kuningavõimu tugenemine. Eluolu Rootsi ajal Reduktsioon 1660. sai Rootsi troonile 4-aastane Karl XI. Saanud vanemaks, alustas ta riigimaade tagasivõtmist (reduktsiooni). Seda otsustati laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. 1682 anti kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, siis oli juba raskem sellele vastu seista. Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Kuna aga siinne aadel oli agaralt selle vastu, siis hakati nõudma ka teisi mõisaid, mis olid enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud. Liivimaal langes reduktsiooni
Ingerimaa ründamiseks. Tsaar alustas 1656 suvel sõda. Riia ei alistunud. Suurimaks võiduks jäi Tartu vallutamine. 1658 tehti vaherahu. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu. Venelastel tuli loobuda oma vallutustest Eesti- ja Liivimaal. §22-23. Kuningavõimu tugenemine. Eluolu Rootsi ajal Reduktsioon 1660. sai Rootsi troonile 4-aastane Karl XI. Saanud vanemaks, alustas ta riigimaade tagasivõtmist (reduktsiooni). Seda otsustati laiendada ka Eesti- ja Liivimaale. See tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. 1682 anti kõik volitused reduktsiooni teostamiseks kuningale, siis oli juba raskem sellele vastu seista. Üldiselt loeti reduktsiooni alla kuuluvaiks vaid Rootsi valitsusajal aadlikele annetatud mõisaid. Kuna aga siinne aadel oli agaralt selle vastu, siis hakati nõudma ka teisi mõisaid, mis olid enne Rootsi võimu kehtestamist erakätesse antud. Liivimaal langes reduktsiooni
Kristiina asemel uueks kuningaks sai Karl X Gustav. 2. Magnus Gabriel De la Gardie Kui Karl X suri, siis tema poeg Karl XI oli alles nelja-aastane ja tema asemel määrati regentnõukogu ja kantleriks sai Magnus Gabriel De la Gardie. Ta oli prantsusmaasõbralik ja Prantsusmaa abistas rahaga Rootsit. 1674. aastal ründas Brandenburg Prantsusmaat ja Rootsi oli kohustatud olema Prantsusmaa liitlaseks. Magnus Gabriel De la Gardie oli reduktsiooni vastu ja toetas aadlit. 1675. aastal kaotas Rootsi Fehrbellini lahingus ja rootslaste suhe regendisse ja aadlisse halvenes ning ta kaotas oma võimu. 3. Skåne sõda 1672. aastal sai võimu Karl XI. 1675. aastal ründasid Taani ja Holland Rootsit. 1676. aastal toimus Lundi lahing ja Rootsi tõrjus Taani Lõuna-Skandinaaviast. 1679. aastal lõpes Skåne sõda Fontainebleau rahuga. Selle tagajärjel paranes suhtumine kuningasse. 4. Reduktsioon
poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil. V:Usu säilitamine; Kindel maaomad ja maa pärandamise õigus; Maksuvabastus; Omavalistus; Kohtuvõim; Kontroll kiriku üle; Tsiviiil- ja sõjaväeliste ametite reserveerimine aadlike poegadele. 8. Miks viidi Rootsi võimu all Balti provintsides läbi mõisate reduktsioon? V:Rootsi riigi soov täita sõdadest kurnatud riigikassat. 9. Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord tõi Eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust. V:Tõi pigem head, sest kõrgema riigivõimu esindajaks said Tallinna ja Riia kindralkubernerid, kes tegid koostööd rüütelkondade ja linnade võimuorganitega. Kui nad omavahel konflikti ei sattunud, siis
See nägi välja selline, et Eesti alad jagati kaheks kubermanguks- Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Riigivõimu teostaski tol ajal kindralkuberner, kes kamandas sõjaväge, kontrollis ja nimetas ametisse riigitöötajaid, jälgis raha kasutamist ja liikumist kubermangus, ning kandis hoolt teede, sildade ja avaliku korra eest. Samal ajal olid ka Eestis oluliseks osaks rüütelkonnad, mida oli kokku kolm- Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonnad. Karl XI alustas reduktsiooni ehk riigimaade tagasivõtmist. Reduktsiooni alla langes 4/5 Liivimaast, üle poole Eestimaa ja umbes 30% Saaremaast. Mõisad jäeti küll kõikidele endistele omanikkudele, kuid nad pidid hakkama seal elamise eest renti maksma. 2 Üks tähtsamaid reforme mis talurahva seisukohalt läbi viidi oli see, et pärisorjus kehtestati nüüdseks juriidiliselt. See tähendas talupoja jaoks nüüd aga seda, et nii tema
docstxt/.txt
Teaduskondi oli neli: · Filosoofia- algteadmised · Usuteaduskond · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond 12. reduktsioon, miks ja millal viis läbi? Kuidas mõjutas talupoegi? Mõisnike? Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Kuna aadli võim oli kasvanud nii suureks, et raskendas valitsemist ja sest riigimaad olid kokku kuivanud alustati reduktsiooni. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda.(pidid makse maksma) Mõisnikud osutasid vastupanu, sest nad ei tahtnud oma maast ilma jääda. Nad keeldusid kuninglikke korraldusi täitmast ja mässasid. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast. Liivimaast läks riigile koguni 5/6 maast
1630- ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad kolmeks aastaks maksudest. Saaremaa elanikkond moodustas neljandiku eestlastest, osa neist asus elama mandrile. XVII sajandil hakkas Eestisse tulema hulgaliselt teisi rahvaid: · venelased · soomlased · lätlased Rahvaarv kasvas kiiresti, 1695. aastaks oli üle 350 000 inimese. Reduktsioon Reduktsioon- Erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni algatas 1660. aastal Rootsi troonile saanud Karl XI. 1680. aastal laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale ning see tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Tänu sellele hakkas kuningas võtma tagasi ka neid maid, mis olid erakätesse läinud enne Rootsi aega. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Peale seda kasvasid riigitulud märgatavalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle.
(Nt. Talupojad Rootsi ajal: pärisorjastamine, Liivimaa majandusreglement, vakuraamatute sisseseadmine, suur nälg; Vene ajal: Roseni deklaratsioon, Browni positiivsed määrused, pearaha maksu ja nekrutite andmise kohustuse sisseseadmine, Mõisnikud Rootsi ajal: reduktsioon, Vene ajal: restitutsioon jms) 17saj-Rootsi aeg Reduktsioon- 1680 mõisnike võimu vähendamine võetakse tagasi erakätesse sattunud riigimaad. Rohkem oli neid Liivimaal. Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul. Pärisorjastamine-Koos reduktsiooniga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus
Tähtsaimateks muudatusteks selle aja jooksul võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist, kuid Karl XI valitsusajal toimus veel mitmesuguseid reforme. Näiteks võib välja tuua koolihariduse edendamise, rahvakirjanduse väljaandmise ja esimesed talurahvakoolid. Tähtsündmuseks võib pidada ka Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal. Talurahva elu muutus drastiliselt, mõisate reduktsiooni käigus vabastati nad pärisorjusest, maad hakati hindama, kaardistama ja selleks võeti kasutusele vakuraamatud. Talupoegadel tekkis võimalus kaebada mõisarentnike peale, koormised pandi täpselt kirja ja sõltuvus mõisnikest vähenes. Katk ja suur nälg mõjusid Eestile laastavalt. 1665-1690 aastatel levinud katk hävitas suure osa Eesti rahvastikust ja sel ajal ei toimunud õppetööd isegi mitte Tartu Ülikoolis. Suur Nälg
ulrika oli nõus tühistama ja loodeti eesti ja liivimaa aadlikud endale võita rootsi tahab sõda väga enda poole, enda kasuks kallutada, aga peale Poltava lahingut kõik selge (rootsi kehvas seisus) soome saab rootsi see hetk veel tagasi rootsib loodab veel venemaad lüüa, kaotab soome territooriumit Kuramaa püsib veel üsna vähe aega baltisaksa aadlike varasemad privileegid taastatakse maaomand (restitutsioon) restitutsioon - reduktsiooni vastand varasema olukorra taastamine vene võim annab reduktsiooni valdused tagasi kuigi restitutsiooni elluviimine tähendab, et maad pole enam keisrivõimu omad, ei häiri see teda, sest Venemaa nii suur, et muult alalt tuleb raha piisavalt sisse omavalitsus asju juhivad kohalikud aadlikud rootsi püüdnud seda piirata Peeter annab varasemad privileegid tagasi kogu venemaa õigeusklik baltis lubati luteriusk
kandma ei hakanud. Talupoegade olukord hakkas paranema alates 1802.aastast, kui vene keisririigi valitseja Aleksander I nõudis aadlikelt talupoegade olukorda soodustavate reformide koostamist. 3 2. Reduktsioon 1676.aastast Rootsit valitsdema asunud Karl XI, saades päranduseks tühja riigikassa, alustas noor kuningas oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist reduktsiooni. Sellist sammu ei võetud Rootsis esimest korda kasutusele, kuis esimest korda puudutas see ka Eesti- ja Liivimaad. Otsus riigi tulude suurendamiseks reduktsiooni kaudu võeti vastu Rootsi riigipäeva otsusega 1680.aastal. Reduktsioon viidi läbi nii Rootsi riigi valdustes, kui ka Rootsile kuuluvates dominioonides. Reduktsiooni põhjuseks võib pidada seda, et kuningriigi sissetulekud ning riigikassa olid pidevates finantsraskustes kuna aadelkonnale kingitud riigimaade eest
See määrati ära E 1645. aastal Bxenstierna ? uuendatud maakorraldus. L 1668 a võeti vastu, 1667 hakkas kehtima (Totte? uus maakorraldus). See sisaldas, et talupoja üle kehtib nii politseivõim kui mõisniku kohtuvõim. Politseivõimu teostas aadlik, kes oli määratud adrakohtunikuks. Reduktsioon- riigi poolt kingitud annetatud maade tagasivõtmine. Rootsi riik oli kinkinud palju maid ära, selle tõttu riigikassa sissetulekud vähenesid. Rootsi kuningas Karl 11. otsustas viia läbi reduktsiooni 1680. Aastal (Suur reduktsioon). Enamus maid oli tegemist fedoodiega (oli võimalik maad tagasi võtta). Siinsed aadlikud aga arvasid, et ainult Maapäev saab neid asju otsustada. Liivimaa kubermangus protesteeriti kõige rohkem ja neilt võeti kõige rohkem maad ära. Pärast reduktsiooni oli Eesti kubermangus 1/2, saaremaal 1/4, Liivimaa km 4/5 riigi käes. See tähendas mõisnikele, et 2/3 tuludest pidid andma riigile (rendi tasu). Kroonumaadel talupoegade olukord paranes.
Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju väiksem. Taani riik toetas reduktsiooni-riik võtab mõisnikelt maad tagasi.Reduktsiooni lõpus 2/3 alast kuulus riigile ja 1/3 mõisnikele.Saaremaa talurahva olukord parem kui mandril.Polnud nii suuri kohustusi,talud suuremad,hooned paremini ehitatud.1563 anti Kuressaarele linnaõigus.Põhja- Eesti:kuulus Rootsile.Põhja-Eesti-Eestimaa hertsogkond.Juhtis kuberner.Rootsi kuningas kinnitas kohe kõik õigused peale vallutusi.Kuningale kuulus rohkem maad kui kohalikule aadelkonnale. Kuberner oli sõjapealikuks. Kogus makse
annaabi.ee 
