083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta astub välja Päikese kätte, tema silmad harjuvad viimaks ereda päikesevalgusega ja tema fundamentaalne nägemus maailmast, reaalsusest, muutub. Ta astub veel kaugemale, et uurida
hankimine) UUEMAID KOOLKONDI Konstruktivism- rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev ümbermõtestamine. Kriitiline teooria:moonutusi toovad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus. Strukturalism:maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk Üleilmastumise teooria:maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmastumise valitsemismudelid. Väga suur kirjusus. Postmodernism: tegeleb metatasandi analüüsiga. MAAILMASÜSTEEM Kolm võtmeprotsessi: -Riiklus-Piirkondlikkus-Üleilmastumine- Riiklikkus/riiklus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, võimalused, vahendid-suveräänsuse ulatus. Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/v kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad
Kui neilt võtta ära heaolu sümbolid, siis tunnevad nad end tühjadena ega tea millega seda tühjust täita. Nende elu kaotab mõtte, kuna nende väärtushinnangute süsteem on purunenud või siis väärtused ise on osutunud ebaväärtusteks. Kõikne reaalsus koosneb vaid kolmest elemendist: fakt, idee ja suhe. Religioosse teadvuse jaoks on need reaalsused: teadus, filosoofia ja tõde. Filosoofia kalduks nägema neid tegevusi mõistuse, tarkuse ja usuna füüsilise reaalsusena, intellektuaalse reaalsusena ja vaimse reaalsusena. Meie tavatseme nimetada neid reaalsusi asjaks, tähenduseks ja väärtuseks." [2094:1] Ja natuke edasi selsamal leheküljel: "Inimmeel ei loo reaalseid väärtusi, inimkogemus ei anna universumitaipamist. Taipamisvõime, moraalsete väärtuste äratundmise ja vaimsete tähenduste eristamise suhtes võib inimmeel teha ainult järgmist: avastada, ära tunda, tõlgendada ja valida."
edasi rühkima, teist aga heituma? Öeldakse, et kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks, ent on see nii? Kindlasti võib mõni negatiivne kogemus olla karastav ja kõigest on võimalik õppida, aga tõsimeeli arvata, et kõik meiega juhtuv halb teeb meid tugevamaks vaevalt. Paljudel vajuvad õlad maailma raskuse all hoopis longu ja jägneb ühel või teisel kujul allaandmine. Oleks küll tore uskuda, et kellelegi ei anta rohkem, kui nad kanda jõuavad, kuid kõlab see rohkem lohutuse kui reaalsusena. Kui inimese ümber on toetav pere ja lähedased; soe kodu ja toit laual; eneseteostus töö või hobide näol; suund ja eesmärgid, mille nimel töötada; kindlustunne homse suhtes küllap hoiab see hinge mitte üksnes ärkvel, vaid laulmas. Kuid mis hoiab ärkvel vähihaige, eluaegse vangi, raske puudega lapse vanema? Kuidas üks tapab ennast luhtunud armuloo pärast, teine kaotab autoõnnetuses oma pere ja käimisvõime, elab aga edasi ja tõuseb jälle?
Olulisem viide oleks siiski maagiline realism. Sest üldiselt ei aktualiseeru Heinsaare novellides mitte niivõrd iseäralikud tegelased ja veidrad süzheejoonised, vaid kogu kummaline reaalsusekujutus. Me viibime esimesest leheküljest kuni viimaseni selgesti "maagilises" reaalsuses. See on tõelus, kus kõik on elav, kõik piirid ületatavad ja kõik seosed võimalikud. Seejuures ei paku Heinsaar oma maailma välja kavala nihestusena, vaid loomuliku ja konkreetse reaalsusena. Pea igas palas leidub viiteid, et kummalised asjad sünnivad Eestis. Näiteks Tartu Supilinnas või Taageperas, mille argireaalsus on tuntav läbi fantaasiamängude. Ja novellis "Esimese eestlase jutustus" jõutakse koguni uue maailma alguse kujutluseni. Nii et kui Heinsaare novelle juba nimetada, siis võiks neid nimetada eestipäraseks maagiliseks realismiks. Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu.
Nt pidevalt suureneb vanuritest naiste osakaal. 3)tunnistamine, et tähendus tekib sots interaktsiooni(suhtumise)tulemusel. 4)rõhu asetamine ühiskonna ja indiviidi vahelistele suhetele mis kujundab ühiskonna elu. *K. Marx käsitles ühiskona, kui orgaanilist tervikut, kus igal alaosal on täita on kindle funktsioon. Tõi esile majandusliku sentori tähtsuse, st majandus mõjutab suurel määral ühiskonna elu. E. Durkheim käsitles ühiskonda omaette reaalsusena, kus inimesed sünnivad, elavad ja surevad, kuid nende kogemuste muster eksisteerib neist eraldi. Leiutas sotsiaal statistika ja kasutas seda suitsiidi uurimisel. M.Weber nägi, et 20 saj algusks välja kujunenud uut tüüpi ühiskond, mille aluseks tööstuslik tootmine. Plussiks luges ta seda, et teadusel ja inimvõimetel ei ole piire. Ja miinuseks seda, et teaduse areng võtab elust ära ime ja müstika. *makrosotsioloogiline teooria struktuurfunktsionalism
Naivismis pole kalestumist, irooniat ega kurjust. Isegi siis, kui naivist kujutab maailma ebaõiglust või omaenda nukraid meeleolusid, teeb ta seda nii, et see kas naerutab- lõbustab vaatajat (P.Kondase "Riigivargad", "Ühinenud rahvad") või paneb heldima (sama autori "Näärivana kalastab"). Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste, pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju
Kui öeldi, et Hippokrates hakkas substantsidega ravima, siis ei peaks seda siiski mittetänapäevases mõttes ette kujutama. Ka ei ole see nii, et varem üldse mitte mingisuguseid substantse ei kasutatud. Siiski olid seisukohad täiesti teised. Eelistati alati vaimset-hingelist suhet kehal. TänapäevaI on terve rida spetsiaalseid meetodeid, mis lähtuvad keha üksikutest süsteemidest. Kõikjal lähtutakse vaid puhtalt anatoomilis-füüsilistest vaatenurkadest,mis ju ainsa reaalsusena vastavad keha modernsele käsitlusele. Massaazi toimemehhanismid ja füsioloogiline mõju organismile: Massaz on üks vanimaid tervise taastamise mooduseid. Massaz on edukas viis stimuleerida lihaskudet ja eemaldada lihas ummikuid. Samas on massaz veel üks kõige tähtasamaid aspekte füsioteraapias ja tervise hoolitsuses mis peale raviva toime annab sulle hea enesetunde kiiremini kui mõni muu meetod.
või karikaga. Võimalikkus on mateeria selline vorm, mis ei ole veel saanud tegelikkuseks. Näiteks võib tuua tammetõru, mis on võimalikkusena puu (optimaalsete kasvutingimuste korral) või siis lapse, kes on võimalikkusena inimene. Kuid raha ei saa olla võimalikkusena maja. Sarnaselt võib esitada küsimuse, kas marmorplokis on skulptuur juba võimalikkusena olemas? Tegelikkusena on vorm selline mateeria, mis ei ole võimalikkusena tekkinud (reaalsusena olematu mateeria ehk mateeria mitteolemine), ent mis ometigi tekib võimalikkusena. Tegelik on üksnes see, mis on võimalik tegelikkus on (olemasolevana) tekkiv võimalikkus (tegelikkuse realiseerumise tingimuseks on võimalikkuse tegelikkus). IV alateema: Platon "Pidusöök" 201d 204c 1. Targad (jumalad) ei ürita targaks saada, kuna nad juba on targad ning seega ei vaja seda. Samuti arvavad nii ignorantsed filosoofiaga mittetegelevad inimesed, kes ei mõista, et nad tarkust
maailmanägijaid, keda ümbritsev eriti mõjutada pole suutnud. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Seega oli naivism nähtusena olemas juba enne omaette kunstivooluks saamist. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur, sealjuures esineb märk ainuvõimaliku reaalsusena. Sellest tuleneb ka näiteks lokaaltoonide kasutamine. 1933. aastal toimus Pariisis esimene suur naivistliku kunsti näitus. Naivistlikku kunsti hakati väärtustama ja seda avalikkusele esitama ka teistes maades. Rahvusvaheliselt said kõige kuulsamateks naivistideks horvaat Ivan Generalic ja grusiinlane Niko Pirosmanasvili. Ivan Generalic Ivan Generalic oli horvaatia naivist, kes sündis 1914. aasta 21. detsembril. Ta sündis talupoja perekonnas
see üldlevinud näide veega täidetud klaas ja kui panna sinna lusikas, siis lusikavars murdub või et tähed taevas näivad meile väikestena). Ehkki D. usub end teadvat tänu meeleelunditele, et istub parajasti, paber käes, meeldivalt soojendava kaminatule ääres, ümberringi tuttavad esemed, võib ta tegelikult eksida isegi selles iseenesestmõistetavuses. Sest, tõdeb D., kust ma tean, et ma parajasti ei maga ja und ei näe? Kui me näeme und nii, et see tundub reaalsusena, siis võime, enda arvates reaalsuses olles, ju näha tegelikult und... äkki on kogu me elu olnud uni ja äkki ärkame kunagi? Või ei ärkagi? (muuseas üks vene kirjanik on kirjutanud novelli, mille ülesehitus näeb ülimalt lihtsustatult ja kohe kindlasti ka eksides praegu, üldjoontes välja selline(ise pole lugenud, vaid poole kõrvaga kuulnud... tähtis on idee): mees kõnnib tänaval ja ületab teed ja siis ärkab ta
on olulised intervjueeritava enda seisukohad, ei ole olemas õigeid või valesid vastuseid; Intervjuu lõpetamine eeldab samasugust sõbralikku suhtlemist nagu intervjuu eel kontakti loominegi: tänuavaldused intervjuul osalemise ning intervjuuks leitud aja eest on siinkohal elementaarsed. 28. Kirjelda interpreteeriva paradigma põhimõtteid. Interpreteeriv paradigma Arusaamine ühiskonnast: ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja taasloovad. Uurimise objekt: konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused Uurimuse eesmärk: uurida protsesse, mille käigus konstrueeritakse ü/k nähtusi ja tähendusi, analüüsitakse inimeste tõlgendusi Tõe mõistmine: tõde peitub tõlgendustes, sest maailm on inimeste poolt konstrueeritud. Erinevad tõlgendused toovad esile tõe erinevaid versioone 29. Nimeta eksperthinnangu trumbid (vähemalt 2)
Mõtte- ja sõnajõud mõjub mitte ainult meile ja meie kehale vaid ka kogu ühiskonnale. Me ise loome oma tuleviku, ühiskonna ja elu jätkusuutlikkuse läbi oma mõtte ja sõnade jõu. Me ise oleme kõige võti oma elus ja ühiskonnas, ise tekitame ja loome positiivseid ja negatiivseid energiaid ning selle ümber erinevaid olukordi. Kuigi me ise ei taipa, on meile antud tohutu võim ja vastutus valitseda ühiskonnas iseenda ja ehmatava reaalsusena ka teiste inimeste üle. Seega edaspidi kui sa mõtled millelegi või räägid millestki, tuleta meelde kui võimsad on sinu mõtted ja sõnad ning mida sa neid mõeldes või öeldes lood. Sõnadel on uskumatult suur jõud ning seetõttu on mõistlik õppida nende väge tundma ja õigesti kasutama. KOKKUVÕTE Loomulikult on igal inimesel õigus ennast vabalt väljendada ja igal inimesel on ka sõnavabadus võõrandamatuks õiguseks
on tüüpilised ka klassitsistliku maalikunstniku Jean Auguste Dominique Ingres'i stiilile ja Picasso neoklassitsismile. Umbes 1926. Aastast alates oli Dali maalimisstiil üliterav, peaaegu fotorealistlik, mida ta katsetas paralleelselt muude stiilidega. Dali tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miro, kes Dalid 1926. aastal Cadaquesis külastas, Giorgio de Chirico ja Yves Tanguy maalidest, hakkas Dali paigutama vabalt assotsieeruvaid motiive ebatõelisena mõjuvatele maastikele, mille ainus püsiv element on Costa Brava kaljud. Ta kasutas neil maalidel inimkehade, nägude ja jäsemete fragmente, eeslirümpasid ning lindude luukeresid putrefacto ehk nn mädanemise filosoofia väljendamiseks. Mitut neist piltidest võib tõlgendada
pidev ümbermõtestamine n Postmodernism: võimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena n Kriitiline teooria: moonutusi tootvad süvastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavõrdsus ja feminismi puhul sooline ebavõrdsus. Väga suur kirjusus n Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini süsteemiteoreetiline kui toimijast lähtuv vaatenurk n Üleilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tükati tervikuna toimiva süsteemina. Üleilmsed valitsemismudelid (global governance). Väga suur kirjusus Rahvusvahelise poliitika toimijad n Põhilised toimijad on riigid n Teised toimijad on: n Riikidevahelised rahvusvahelised ühendused ja institutsioonid, millest mõned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigiülesteks, st samuti esmatasandi subjektideks
[Kultuurifilosoofia, lk 57] Rahva kultuuriruum on Edmund Husserlil (1859 - 1938) ühe rahvusliku kogukonna jagatud kultuuriline omailm. See on individuaalsete reaalsuste kogum, mida tajutakse ühiselt kehtivana. Intersubjektiivne reaalsus, kus see kuidas me asju kogeme on mõjutatud sellest, kuidas me arvame ka teised neid kogevat. Rahva kultuuriruumi liikmena tunneme,e t see keskkond on meile loomulik. Me atjume, et see kultuuriruum kehtib abjektiivse reaalsusena kõigile kogukonna liikmetele. 8 17. Mida tähendab „eel-antus“? [Kultuurifilosoofia, lk 58] Meile loomulikus kultuuriruumis elades, tunduvad meile asjad osana maailmast. Asjad selle sees on meile juba nagu alati olemas olnud, “ette-antud”. Sellelt pinnalt tõukuvad meie tegevused ja mõtted. Maailm milles me elame, on meie teadvusele justkui alati olemas olnud
neoklassitsistlike teostega. Just sellest aastast hakkas Dalí maalimisstiil muutuma aina teravamaks, peaaegu fotorealistlikukd, mida ta ketsetas paralleelselt muude stiilidega. Kunstnik tõestas selle ajajärgu maalidega, et ta valdab täielikult vanade meistrite maalitehnikaid. Just seda objekti kujutamise täiuslikkust kasutas ta hiljem, et oma irratsionaalsete unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid motiive reaalsusena edasi anda. Mõjutatud Joan Miró, kes Dalíd 1926. aastal Cadaquésis külastas, Giorgio de Chririco ja Yves Tanguy maalidest, hakkas Salvador paigutama vabalt assotsieeruvaid motiive ebatõelisena müjutavatele maastikele, mille ainus püsiv element on Costa Brava kaljud. Ta kasutas neil maalidel inimkehade, nägude ja jäsemete fragmente, eeslirümpasid ning lindude luukeresid putrefacto ehk nn mädanemise filosoofia väljendamiseks. Mitut neist piltidest võib
võimeline astuma välja sellest, siis polegi võimalik öelda täpse kindlusega, mis on see üksainus tõde, vaid on võimalik rääkida erinevatest subjektiivsetest seisukohtadest, tõlgendustest, tõdedest. Traditsiooniline positivistlik sotsiaalteadus Interpreteeriv sotsiaalteadus Arusaamine ühiskonnast Sotsiaalne tegelikkus (ühiskond) eksisteerib Ühiskond eksisteerib konstrueeritud reaalsusena, objektiivsena ning allub inimtegevusest mida inimesed omavahelistes suhetes loovad ja sõltumatutele seaduspärasustele. taasloovad. Tundmaõppimise/uurimise objekt Objektiivne ühiskond oma seaduspärasustega. Konstrueerimise protsess ja selle protsessi käigus tekkinud tähendused.
süsteem. Täidab lüngad Saussure käsitluses - keele kui abstraktse analüüsimise küsimused ja probleemid keele märgisüsteemilisusega seoses sellega, et häälikud ei ole märgid. Häälikud eristavad tähendusi, on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20. saj alguses oli kaks häälikute analüüsi suunda: akustiline (häälikuid käsitleti kui füüsikalist reaalsust) ja füsioloogiline (häälikud seostati tööga, keelt käsitleti sotsiaalse reaalsusena). Esimesega iseloomustatakse täishäälikuid, teisega kaashäälikuid. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad
süsteem. Täidab lüngad Saussure käsitluses - keele kui abstraktse analüüsimise küsimused ja probleemid keele märgisüsteemilisusega seoses sellega, et häälikud ei ole märgid. Häälikud eristavad tähendusi, on keele osad, aga ei tähenda midagi. 20. saj alguses oli kaks häälikute analüüsi suunda: akustiline (häälikuid käsitleti kui füüsikalist reaalsust) ja füsioloogiline (häälikud seostati tööga, keelt käsitleti sotsiaalse reaalsusena). Esimesega iseloomustatakse täishäälikuid, teisega kaashäälikuid. Trubetskoi väidab, et eelnev ei ole oluline ja keeles ei ole häälikuid, vaid kindel arv foneeme. Tänu neile tunneme häälikud ära, nende funktsiooniks on tähenduse eristamine. Selle protseduuri nimeks on diagnostiline kontekst: signifikatiivne (tähenduslik) opositsioon (kahe keeleelemendi vahel, mis erinevad
NAIVISM Naivistlik kunst on isikuline kunst. Naivistide looming on seotud nii rahvakunsti, laste-joonistuste kui ka professionaalse kunstiga. Üheks tähtsamaks naivismi jooneks võib pidada täpse järgnevuse ja traditsiooni puudumist, selle kunsti pidevat isetekkimist. Seal, kus areneb uus naiivsus, sünnib ka naivistlik kunst. Naivistlikus kunstis on selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaal-toonide kasutamine. Naivistlik kunst läheb tagasi esemete alguse juurde, vabastades teadvuse kõrgete ideede pealetungist. Naivist kujutab asju ja nähtusi oma isiklikust elust või ümbrusest ning ei tunneta sealjuures oma võimete ja võimaluste piire. Täidetuna isiklikust ettekujutusest, julgeb naivist pöörduda kõige keerulisemate teemade poole. Luues pingevälja oma tehniliste puudujääkide ja
eelarvamusi ja erapoolikust. Püha on midagi täiesti teistsugust. Püha on tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis omistatakse eeldusele, mida ei ole võimalik tõestada. Sui generis nähtus iseenesest. Üleloomulik ja loomulik. Sakraalne ja profaanne. Tabu Üleloomulik vägi on religiooni ja maagia objekt nähtus, mis ei ole inimesele ehk subjektile tema meeleelundite kaudu objektiivse reaalsusena kogetav. Olemasolev teave selle kohta on mütoloogiline või teoloogiline. Üleloomulik vägi on iseloomulik üleloomulikele olenditele (Jumal, jumalad, vaimud, hinged jne). Loomulik on nähtus või objekt, mis on meile aistitav, tajutav või tuletatav kui objektiivne reaalsus. Piir üleloomuliku ja loomuliku vahel on liikuv vastavalt 2 inimtunnetuse arengule
Kaotab ise usu eluväärtustesse. Hamlet tuleb Saksamaalt renessansimõtetega Taanimaale. 5 Silmakirjalikkus ja pettumine saab osaks. Vastuolu ideaali ja tegelikkuse vahel. Esialgne maailmapilt hajub. Näeb vaid kannatusi - kogu maailm vangla ja Taani selle kõige hullem osa. Tema üksinduses süüdi ühiskond. Kättemaksuks valib hullumeelse maski (seda saab võtta ka reaalsusena). Peab oluliseks inimese sisemist vabadust. Ta tajub, et ei sobi sellesse aega, on ajast ees. Et kuninga roima paljastada, laseb Hamlet näitlejail etendada pantomiimi, kus tegevus täpselt sama. Suudabki Claudiuse süü tõestada. Tragöödia põhimotiiviks ongi nimikangelase Hamleti kättemaks ja kõhklused kangelase hinges põimuvad elu vastuolude niidid. Ta tunneb oma üksiolekut ning aimab hukkumise paratamatust. See ei ole elutüdimus, mis Hamletit kammitseb, vaid elu armastava inimese
- Tähenduse loob kuulaja/lugeja. Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja kujundusmärgid, konventsionaalsed esitusviisid (nt tabel, skeem). Neid pole aga keeles sees, vaid need on kultuurivalikud. Kirjalik tekst pole suulise kõne tuletis, vaid on jagamatu tervik, kus kirjutatusel ja kirjalikul kultuuril on oma tähendus. Tekst erineb sündmusest, mida see kirjeldab. Teksti peab olema võimalik vaadata eraldi teksti ja reaalsusena. Tekst nimetab asju, jagab asjad teadaolevateks ja uuteks, väljendab suhtumist – seda kõik teeb ainult tekst, sest maailmas pole tegelikult teema-reema jaotust, hukkamõistu või ebakindlust jne. Analüütik vaatleb, mida tekst räägib keelevälisest maailmast, mille tagaplaanile jääb see, kuidas/mis vahenditega tekst seda esitab, missugune roll või sotsiaalne asend on sellel suhtluses. Eri teksti liikidel on eri sotsiokultuurilised eesmärgid, mida tuleb mõistete abil selgitada
objekti kohta. IMESTUS. Eesmärk täielikum teadmine maailmast. 2. gnoseoloogia õpetus tunnetamisest/tunnetusteooria. Suhtub maailma kui objekti, millele vastandub tunnetav subjekt. Põhitähelepanu subjektil. Uurib subjekti ja objekti vahekorda tunnetusprotsessis, teadmiste suhet tegelikkusega, inimliku maailmatunnetuse võimalusi, teadmiste tõesuse ja usaldusväärsuse kriteeriume. Vaatleb maailma subjektiivse reaalsusena. Olev on olemas vaid selle tunnetatavuse ja tunnetatuse ulatuses. Pead tõstab KAHTLUS. Descartes. Püüdlus üha kindlama teadmise poole. 3. Eksistentsifilosoofia subjektivistlik õigusfilosoofia, saab alguse kahtlusest, kahtlus korrastatuse olemasolus, eitab loomuõiguse siduvat jõudu positiivse õiguse suhtes. Positiivne õigus on ajalik ja muudetav. Eesmärk muuta positiivne õigus paremaks.
erinevuste abil. Ainuke seos, ainuke kõikide ridade kattumispunkt on neid kõiki allaneelav vormitu kaos. Deleuze S. segab igasuguse erinevuse reaalse ja kujuteldava vahel. S. kutsuvad esile esteetilise ahvatluse -- tänapäeva teater. Ahvatluste simulatsioon: pornograafia on tõesem tõest enesest -- täiuslik S. Võrgutatud simulatsioon: pettekas -- valelikum valest endast -- näivuse saladus. Seduction võrgutus/ahvatlus. Võrgutama tähendab surra reaalsusena ja ärgata ellu peibutisena. Võrgutavad ja tõmbavad ligi meid ainult tühjad, mõttetud, absurdsed, elliptilised, igasuguse referentsita märgid. Need märgid on rikutud, andnud alla ahvatlusele. 4 väärtuse loogika liiki : 1. tarbimisväärtuse - funktsionaalne loogika. Tugineb kasulikkuse printsiibil. Tähistatav (tähistaja peegeldus) . Objektiline simulaakrum. 2. vahetusväärtuse - ökonoomiline loogika. Tugineb ekvivalentsusel ehk võrdsusel.
3 suurt panust ühiskonnateooriasse: orgaaniline terviklikkus (arusaam ühiskonnast, kui inimkehale sarnasest organismist - igal osal oma funktsioon), majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse? Marxiga sarnased huvid, arusaamad (orgaaniline konseptsioon, ajalooline analüüs).
Tuntud reaalsuse all peetakse silmas ideesid, teadvust ja mõtteprotsesse. Deism väidab, et Jumal on maailma perfektsena loonud hiljem selle käiku sekkumata. Dualism rajaneb soovil selgitada reaalsust vastandlikes terminites. Hegel näiteks kasutas teesi, antitees ja sünteesi. Filosoofid märkasid juba varakult vastandumise osatähtsust mõtlemises ja kogemuses, jaatuses ja eituses, heas ja kurjas ning olemises ja mitteolemises. Materialism näevad ülima reaalsusena konkreetset asja või energiat, sellesse üksiasjalikult süüvimata. Müstitsism püüab tuvastada subjekti kogu maailmas. Huviorbiidis on eelkõige vahetu kogemus kirjeldamatust e ülimast reaalsusest. Bergson loob elufilosoofia võideldes evolutsiooniteooriaga. Elu on midagi enamat kui ettekujutus füüsilisest maailmast, mille annab meile mõistus. Mõistus ei vasta elu dünaamilisusele. Bergson võtab kasutusele mõiste 'eluvool', mille peamiseks tunnuseks on kestvus
erinevatel inimestel erinev -Mis on ,,normaalne"? # sotsioloog peaks mõistma kõigi uuritud nähtusega seotud polte tegutsemist . ses mõttes pole vahet ,,pätil" ja ,,kangelasel". * Millega siis sotsioloog peab tegelema, küsib Berger retooriliselt ja vastab: Esimene tarkusetera on see, et asjad ei ole nii nagui nad paistavad. # Antropoloogidel on mõiste ,,kultuurisokk". täiesti teistsuguse kultuur mõju uustulnukale. Arusaamine, et ka täiesti teistsugune reaalsus töötab reaalsusena (kannibalism, polügaamia). Antropoloog üritab mõista ja lahti seletada seda võõrast kultuuri enda kultuuri liikmetele. - Berger: ,,Sotsioloog rändab oma kodu ümbruses ja ühiskonnas, kuid kogeb samasugust sokki. Näiteks ta võib kogeda, et kirik, millesse ta kuulub on investeerinud raha rakettitööstusse, või kõrvalmajas koguneb aeg-ajalt seltskond kultusorgiatele jne. Mistahes uus, ootamatu, inimesena elamise võimalus on siisuguseks .okiks. Põnev ei ole mitte totaalselt tundmatu
eemaldub traditsioonilise travestia süzeest, kui donna Guana võtab sama nime don Gil tekib kahestumine). See ärevus, hirm jõuab ka vaatajani. Armutundeid, armukoodeksit puudutas traditsioonilise travestia moraal. Tirso moraal on teisest vallast, ta näitab kuidas see vale, millega don Martin nõustus, toob endaga kaasa järjest rohkem uusi valesid. Tema jaoks hakkab toimuma midagi sellist, mis tundub talle juba reaalsusena laseb patu maailma sisse ja pärast ei suuda seda juhtida, patt pöördub tema enda vastu. Kuna tegemist on komöödiaga, siis peab lõppema õnnelikult, lõpp kuidagi kunstlik. Väga tugev dramaatiline alge aga selles. ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" mõõga ja mantli komöödia. Näidend Don Juanist. Tirso oli esimene, kes lõi Don Juani kuju. Tema oli selle süsee Euroopa kirjandusse tooja. Kõik järgnevad on variatsioonid Tirso Juanist
Sest mina jään Sind alatiseks armastama. Isegi kui olen juba vana või noh pensionär, meenutan milline oli mu esimene armastus, esimene poiss kelle vastu mul olid niii sügavad tunded, et neist oleks meie kahe jaoks piisanud- Hilja magama minnes, suudan ainult sinu peale mõelda, tahan sulle rääkida kõigest, kuid suudan vähe öelda, sest suudan ainult unenägudes tunda su lähedust tõelisena. Seal oleme tõeliselt koos, kuid seda ei saa võtta reaalsusena... tegelikkuses jääb puudu mul sinu tunnetest ja armastusest või jääb mul puudu julgusest. Ma ei julge öelda mida tunnen sest kardan, et ütlen midagi valesti siis kaotan su igaveseks. Siiamaani ei saa ma aru miks ma üldse seda pidin tegema... tol hetkel ei saanud aru millega olin saanud hakkama, lasin su oma käevahelt lahti, nüüd kuulud sa kellegile teisele. Miks valisin ma teise tee? Me võiks kuuluda teineteisele. Ta tegi seda, mida andestada ei suudaks keegi..
hõivamine, säilitamine, töötlemine, väljastamine ja edastamine vastavalt etteantud reeglitele. Laiemalt või piltlikumalt võib arvuti tähendada virtuaalset reaalsust loovat mehaanilist või elektroonilist masinat, mis võimaldab kuulata muusikat, vaadata filme ja pilte, lugeda kirju, ise reaalsust animeerida, teistega kommunikeeruda, mängida erinevaid mänge jne jne. Sarnaselt võib mõista ka internetti virtuaalse reaalsusena. Kuid elu säärases tsivilisatsioonis erineb tunduvalt sellest, kuidas inimesed praegu elavad. Ka riiete kandmine ei ole enam tarvilik ja seega muutub tarbetuks ka tekstiilitööstus. Niimoodi hääbubki tarbimiskultuur, mis põhjustab tööstuse ( üks majanduse aluseid ) kadumist. Sellepärast, et midagi ei ole enam vaja toota, sest midagi enam ei tarbita. See tähendab ka majan- 109 dustegevuse otsest kadumist
annaabi.ee 
