Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ravimtaimed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ravimtaime, ravimtaimed, pungad, vilju, koguda, viljad, sobivaim, taimeliik, paned, astud, kasutatavatest, toimeained, minnes, loodusele, kahtlus, okstega, noortelt, mahlad, terved, õied, lõplikku, varrega, ürt, põldosi, raudrohi, noaga, risoomid, jätma, kuivatamine, hiljemalt, möödudes, tolmuvaba, paberil, aegajalt, millelt, pakki, nurmenukuLaagri Kool Ravimtaimede uurimustöö Juhendaja: Jaana Tooming Valmistas: Rasmus Liiv Sisukord: 1. Ravimtaimed 2. Ravimtaimede kogumine 3. milleks kasutatakase erinevaid ravimtaimede osi 4. Ravimtaimede kuivatamine 5. Ravimtaimede säilitamine 6. Ravimtaime teed 7. Miks tehakse ravimtaimeteed? 8. Kõige enim kasutatud ravimtaimed 9. missuguste taimedega võib teha ravimtaimeteed ja millistega ei tohi Sissejuhatus: Ravimtaimi kasutati juba tuhandeid aastaid ja kasutatakse veel tuhandeid aastaid. Ravimtaimed on taimed, mis ravivad erinevaid haigusi või kui kukud rattaga sõites ja veri on väljas, siis aitab ka ravimtaim. Ravimtaimed: Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki
RAVIMTAIMED EESTIS Ravimtaimed on taimed mida kasutatakse ravimiseks näiteks rahvameditsiinis. Taimi hakati haiguste raviks kasutama juba 5000 aastat tagasi. Eriti arenenud oli taimemeditsiin Hiinas, kus kasutati haiguste raviks vähemalt 240 erinevat taimeliiki. Praegu on umbes 40 % kasutatavatest ravimitest taimse päritoluga või sisaldavad taimseid toimaineid. Ravimtaimede ja mürgiste taimede vahele on raske piiri tõmmata , sest paljud ravimtaimed on suuremates kogustes mürgised ja võivad seetõttu põhjustada ka tõsiseid tervisehäireid. Mürgisuse põhjused võivad tuleneda taimest endast kui taime saastatusest raskemetallide, tööstusjäätmete, väetiste või taimekaitsevahenditega, samuti riknemisest, kui taime on valesti kuivatatud või säilitatud. Tervisele võib halvasti mõjuda ka ravimtaime liiga suur kogus. Mõne haiguse puhul on mõned taimed vastunäidustatud, kuna need võivad haiguse kulgu hoopis raskendada
Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka sellist mida vajatakse ja tuntakse. Peale selle, et korjatakse tuntud taimi , koguge üksnes terveid taimi. Putukate pool kahjustatud, vigastatud, elujõetud, tolmused taimed jätke sinnapaika, neil puudub ravijõud. Ka aias peaks raviks võetama taim, mida poleks töödeldud kemikaalidega ega kasvatatud mineraalväetisetega. Neil viljadel puudub ravijõud, veelgi enam nad võivad olla ohtlikud, eriti lastele. MILLAL RAVIMTAIMI KOGUDA
................................................................................................. 18 Soolaravi on soovitatav järgmiste haiguste korral:............................................................... 19 Soolaravi pole soovitatav:.....................................................................................................19 Taimsed taastumisvahendid...................................................................................................... 20 Ravimtaimed......................................................................................................................... 20 Raudrohi................................................................................................................................22 Nõges.................................................................................................................................... 23 Päevakübar.............................................................................
meie vastupanuvõimet, aitavad meil oma saastunud organismist välja saada neid aineid ja ühendeid, mida me oma eluks ei vaja ja mis võivad olla osaliselt süüdi meie haigustes. Näiteks, pärast rasket haigust aitab meil tihti jalule oskuslik ravimtaimede kasutamine, eriti siis, kui see on ühitatud raviarsti ettekirjutistega. SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................2 1. RAVIMTAIMED....................................................................................................3 1.1 Ravimtaimede kogumine.......................................................................................3 1.2 Ravimtaimede kuivatamine...................................................................................4 1.3 Ravimtaimede säilitamine......................................................................................5 2. ARUKASK...................
See kaseliste sugukonda kuuluv puu võib kasvada kuni 25 m kõrguseks. Noorte arukaskede koor on pruun. Täiskasvanud arukase valge koor on kaetud mustade täpikestega, vanemate puude tüve alumine osa on kaetud korbatanud koorega, mida läbivad ülalt alla sügavad rõmed. Oksad ripuvad pikkade peenikeste väätidena ja on kaetud väikeste vahatäpikestega. Lehed on kolmnurkselt rombjad, terava tipuga, paljad, nahkjad, tumerohelised, noored lehed on kleepuvad. Munajad või koonilised pungad on 3-5 mm pikad ja 2-5 mm jämedad, terava tipuga ning kaetud läikiva, vahase, tavaliselt kleepuva kattekihiga. Isasõied asuvad 5-6 cm pikkustes rippuvates urbades. Vili on piklik kahe tiivaga pähklike, ühes urvas võib neid olla kuni 500. Arukask õitseb mais-juunis, viljad valmivad augustis- septembris. Arukask elab kuni 150 aasta vanuseks. Meditsiinis tarvitatakse arukase pungi, lehti, koort, puitu, mahla ja fütopatoloogilist
botaanilise nimega (perekond, liik, varieteet ja autor). Koguda: kuiva ilmaga; taimi, mida hästi tuntakse; taimi, mida leiukohas on massiliselt; juuri ei tohi kiskuda, kõiki taimi ühest kohast täielikult mitte ära korjata; korjata neid taimeosi kus toimeaine sisaldus kõige suurem; korjata kohtades mis pole saastatud; terveid ja ilusaid; õhku läbilaskvasse anumasse. Ravimtaimede kogumine kogutakse: pungi, lehti, ürti, õisi, vilju, koort, juuri, risoome, mugulaid. Koguda ei tohi looduskaitse all olevaid liike. * Sookail; droog, toime, kasutamine? Droog Noored võrsed. Toime Tugevaim rögavastane ravimtaim Eestis, rögalahtistav, põletikuvastane. Sookail on mürgine, tema eeterlikes õlides 2% ledooli, vastunäidustatud raseduse ajal. Veetes kaua aega kohas kus kasvavad sookailud võib tekkida iiveldus ja tugev peavalu. Kasutatakse rögalahtistina, vesitõmmist köha ja bronhiidi korral, sobib ka külmetushaiguste raviks
Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel saab paljundada vanemaid puhmaid ja selle töö võiks ette võtta kevadel, et taimed jõuaks korralikult juurduda. Vanematelt taimedelt võib suvel pistikuid lõigata. Saagi kogumine kogutakse noori võrseid ja lehti kogu suve jooksul. Kuivatamiseks lõigatakse oksad vahetult enne õitsemist, hiljem eemaldatakse suuremad varreosad. Lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta. Kasutamine maitsetaimena ükskõik kas värskena või kuivatatult, oma meeldiva, vürtsiliselt magusa maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta just lambalihale. Oma puhitusi ärahoidva toime tõttu teeb tüümian rasvased ning kergesti seeduvad. Lisatakse aedviljade hapendamisel,
4.2. Kibuvits (Rosa) orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Laialdaselt kasutatakse kibuvitsa paljunemisvahendid. Õitest tehakse kuulsat roosiõli, mida kasutatakse meeldiva roosiõielõhna saamiseks. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta, nii et õied võib täielikult ära kasutada. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Botaanikud ütlevad, et need ei olegi tegelikult marjad, vaid imeliku nimega viljad: tõrsikud. See on lihaka viljalihaga vili, mille siseküljel on pähklikesed. Kuid 10 see ei vähenda nende väärtust. Nad sisaldavad rohkest mitmeid vitamiine, eriti aga vitamiini C. Nii kuulub kibuvitsamari ka vitamiinitee koostisse. Tee valmistamiseks tuleb võtta pool teelusikatäit kibuvitsamarju ja samapalju musti sõstraid või pihlakaid. Marjadele valatakse klaas keevat vett ja seejärel lastakse sellel tund tõmmata
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7
· Nõmm-liivatee (Thymus serpyllum) JA TÜÜMIAN Targad Taimed Taskus lk 49; Metsamoori Ravimtaime raamat lk 47; Taimede Varjatud Vägi lk 145 Mererannas, männimetsas, mäeseljandikel. Lõhnav ja väike. Juunikuust. Hingamisteede, häälepaelte ravim. Toimub rahustavalt, und taastavalt. Omapärase lõhnaga. Arvatakse, et liivatee pääastab kurjade sõnade mõjust. Kaetiserohuks kutsub vanarahvas. Lugupeetud taim. Ladinakeelne nim. Sõnast hing ja eluhingus. Arvati, et see taim ei anna tagasi mitte ainult tervist vaid ka elu
Spargelkapsas 1-aastane Talub lillkapsast paremini Kergemad huumuserikkad Tasub katsetada otsekülvi Mulla kobestamine, Koristada valikuliselt, nii Sarnane lillkapsaga külma liivsavi mullad kasvukohale (mai algul muldamine nagu õisik valmib Uinuvad pungad kaelal. Niiskuse suhtes nõudlikum, Neutraalne või kergelt puhitud (ere värv)) Hoolikalt kastma Valmivad umbes 45-50 Peale peaõisiku eemaldamist vajab tugevat kastmist õisiku happeline Istikud mai algus Ammoniumnitraat (10g 10l päeva peale istutamist, ja
seemneid puukoolides tavaliselt väävelhappega, mis seemnekesta õhemaks söövitab. Selle töö juures aitab ainult kogemus, sest liiga pikk söövitusaeg hävitab seemne, liiga lühikesest pole aga kasu. (Sander, 2011) Kuid saab ka teisiti. Kõigepealt tuleb siiski vastnopitud viirpuuseemned puhastada viljalihast. Kui seda ei tehta, idanevad seemned halvasti. Viljaliha on sitke ja ei tule kergesti seemne küljest lahti. Töö hõlbustamiseks asetada viljad koos vähese veega mõneks päevaks sooja kohta seisma. Viljad lähevad käärima ja nüüd eralduvad seemned hõlpsasti. Kui seemned kohe seejärel maha külvata, tuleks nende idanemist oodata 2-3 aastat. Selleks, et seemned idaneksid juba järgmisel aastal, on vaja neid töödelda. Seemned asetatakse lillepottidesse või kastidesse, kus on ühe kaaluosa seemnete kohta kolm osa turvast, liiva või saepuru. Anum peab olema õhku läbilaskev, aukudega külgedel või
- toores, - koristusküps, - tarbimis(söömis)küps, - ülevalminud. Suvisordid koristatakse söömisküpselt. Sügis- ja talisordid koristusküpselt. Õunte ülevalmimine vähendab tarbimis- ja realiseerimiskvaliteeti. 7. Õunte säilitusreziim. Säilitusreziim Optimaalne säilitustemperatuur 0 kuni +4°C. Temperatuuri kõikumine halvendab viljade säilimist. Madalal temperatuuril olnud vilju enne toasoojusesse viimist hoida 10 24 tundi +8 12 kraadi juures. Madalal säilitustemperatuuril õhuniiskus 85 90%. Süsihappegaasirikkas keskkonnas 95%. 8. Õunte kasutamine toiduainetööstuses. Õunu kasutatakse: - värskelt, - erineval viisil töödeldult. Mahla valmistatakse: - madalama kvaliteediga õuntest, - spetsiaalselt selle jaoks aretatud sortidest.
E-vitamiini 0,29 mg 14. Nõuded maasika koristamisel. Maasikaid koristatakse käsitsi. Ühe hektari saagi koristamiseks läheb vaja 15 20 inimest. Saagiperiood istandikus kestab keskmiselt 4 nädalat. Taaraks sobivad plastkastid mahutavusega kuni 8 kg marju. Korjamiseks sobivad 3 4 kg mahutavad nõud. Korjamiseks kasutatakse ka 1 kg mahutavusega karpe (koos pakendiga müüdavad marjad). Maasikas on väga kergelt riknev mari. Koristamisel peab vilju käitlema võimalikult ettevaatlikult. Marju ei tohi: - kokku suruda, - korjamisel anumasse visata, - kastidesse panna liiga paksu kihina. Korjamisel peab järgima puhtusenõudeid (käte pesemine, taara puhtus, marjade puhtus) Marju korjata hommikupoolikul (ööjärgselt jahedad, kannatavad paremini käitlemist). Võib alustada hommikul kell kuus. Korjamise käigus tuleb: - marjad sorteerida eri valikutesse,
lehed rohelised, redise koorevärvus punakasroosa, vähem levinud valge, lilla, mustja Väikesed lehed või valge värvusega moodustavad kompaktse redisesordid leheroseti tumeroheline, kollaste õrn lehestik, kohevad kroonlehetedega õied õisikud suured õienupud, lehed ja hallikasrohelised lehed, õied on taime helesinised õied dekoratiivsuseks tumeroheline, õied valged kuni kollakasvalkjad, viljad taime teeb dekoratiivseks rohelised, punased, tema kujult ja värvilt kollased, lillakasmustad erinevad viljad dekoratiivsed on taime Lehed rohelised, viljad viljad, suured õied ja oranzid, õied kollased lopsakad lehed Rohelised lehed tumapunaste roodudega. Lehtdekoratiivne roheline lihakad lehed vilja värvus valge, kreemjas, heleroheline, roheline, tumeroheline või erekollane, mõnel sordil on võrgutaoline või
korallpunased, harva ka pruunikaspunased või mustjaspunased. Noored võrsed on enamasti sinkjashalli läikega. Lehed tumerohelised, alt sinakas-valged, laimunajad, veidi kortsulised, kuni 10-12 cm pikad, sügisel värvuvad violetjas-punaseks. Õied pisikesed, valged, koondunud kilbikujulistesse õisikutesse. Õitseb väga rikkalikult suve I poolel ja teist korda veel sügise alguses, mil siis koos õitega võib näha küpseid, kerajaid marjataolisi valget värvi vilju, millel on kergel sinakas läige. Õitsema ja vilja kandma hakkab 2-3 aasta vanuselt. Leiab ta väga laialdast kasutamist põhjapoolsemate alade haljastuses mitte ainult oma külmakindluse ja vähenõudlikkuse tõttu, vaid ka suure dekoratiivsuse pärast. Kaunis lehestik on suvel valkja-sinaka varjundiga, sügisel aga punakas või violetne; suvel harmoniseerub lehestik hästi ka punakate võrsetega, talvel paistavad võrsed hästi silma lume või okaspuude taustal
igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist. Okstel on tugevad teravad astlad nagu ühel korralikul hekipõõsal olema peabki. Põõsas on vähetundlik ja talub hästi põuda. Võib kasvada ka kuival ja liivasel pinnal (Sander, 2011).
Eestis arvestada et siinsed marjad on lindude toit. Toit mis mõeldud imetajatele on aafrikas, ahvidele. Kolmas grupp on mõeldud ehk sigadele. Marjade puhul 2 tüüpi marju: Marjad tervelt söömiseks võivad kiirendada seedimist et sa ei jõuaks neid ära seedida. Nende mürgisus avadub kõhulahtisusena. Mõned marjad ka nii,et alguses hea maitse aga aja pärast maitse muutub ebameeldivaks, et ei sööks põõsast tühjaks. Matseerumine Rakkude üksteisest lahkumine(valminud viljad muutuvad jahuseks- raku vakuool on hapu, raku kest aga magus) tekib maos ülehappelisus, ja läheb minema. Loeng 5 Metsataimed Metsas on parimadmuuukas, metsmaasikad ja kuumaasikad. Lisaks on eesti metsades kõrge maasikas aedmaasika eelane. Seda kasvatati enne kui nüüdset. Ta on väheke mahedama maitsega, enamuses temalt marju ei saa, sest tegemist on kahekojalise tamega. Veel leiab
Enim on neid levinud Põhja-Ameerikas, vähem Aasias (Hansaplant). Looduslikult kasvab Euroopas ainult üks toompihlaka liik – euroopa toompihlakas(Amelanchier ovalis) (Eesti Päevaleht) Iseloomustus: Kasvavad olenevalt liigist 2-20 meetri kõrguseks. Lehed on suhteliselt suured, sulgjad ja dekoratiivsed, eriti sügisel. Õied valged olenevalt liigist püstised või rippuvad õisikud (Hansaplant). Õitsevad umbes mais, natukene hiljem, kui harilik toomingas. Viljad punased, lillad või mustad, väga maitsvad ja magusad, valmivad umbes juuni lõpus (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad). 1.1.Hooldus Nagu ka ebajasmiin on toompihlakad vähe hoolt nõudvad taimed. On suhteliselt külmakindel (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Muldadest eelistavad parasniikeid muldasid, kuid kasvavad rahuldavalt ka muudel muldadel. Varju taluvad hästi, aga viljumiseks on parem kasvupaik päikseline koht
vett 40...55 l vett 1 m3 vermikuliidi kohta. 27.04.2016 Marje Kask 15 Substraadi segud, näiteks · 0,35 m3 turvast · 0,35 m3 vermikuliiti (Nr. 4) · 210 g dolomiidijahu · 42 g superfosfaati (20%) · 42 g ammooniumnitraati 27.04.2016 Marje Kask 16 Viljade varumine · Varutakse ainult terveid, valminuid ja normaalselt arenenud vilju. · Kõige varem saab seemneid varuda puudel-põõsastel, mille seemned valmivad kiiresti peale õitsemist: haavad , jalakas, künnapuu suve alguses kased juuli-august · Kõige enam varutakse vilju sügisel: Mage sõstar august Harilik pihlakas alates viljade valmimisest septembris kuni neid puudel leidub. Sügisel: koerkibuvits, ungari sirel, harilik sirel, harilik liguster, viirpuud,
...............................................................22 Mesi.......................................................................................................................................22 Astelpaju............................................................................................................................... 24 Küüslauk............................................................................................................................... 24 Ravimtaimed......................................................................................................................... 27 Harilik saialill ...................................................................................................................29 3 Teekummel............................................................................
looduslik varieeruvus on suurem ning tagab parema vastupidavuse keskkonnatingimustele seemneline paljundamine sobib LIIKIDE (mitte sortide) paljundamiseks; võimalik on seemneliselt paljundada ka mõningaid aedvorme (nt. punaselehisus antakse järglastele hästi edasi) Seemneline paljundamine ei ole võimalik juhul, kui: on vaja paljundada sorte (sorditunnuseid üldjuhul seemneliselt ei anta edasi) kui tegemist on küll liigiga, aga see ei vilju meie oludes või siis pole seeme idanemisvõimeline (on tühi) kui liik küll viljub, aga seemneline paljundamine on aeganõudvam kui vegetatiivne 2. Seemneline paljundamine. Omanda allpool toodud terminid: Lüdimine…………………………………………………………………………………… Iduleht………………………………………………………………………………………
Ja lausa lubamatu on taime üleskiskumine koos maapinna lähedal oleva risoomiga. Kui neid soovitusi ei arvestata, siis peame meiegi varsti sinilille looduskaitse alla võtma, nagu ta on juba paljudes Euroopa maades, näiteks Soomes ja Rootsis. Sinilill on olnud mitmete haiguste vastu kasutatav ravimtaim, kuid on ka mürgine. Viimast peab arvestama eriti neid korjates. Nahale sattunud mahl võib tekitada ville ja põletusi. Sinilille närides on aga tagajärjed kurvemad. Sinilille viljad valmivad suvel ning levivad sipelgate kaasabil. Eestis on küllaltki vähe taimi, kelle vilju sipelgad levitavad. Nad tassivad seemneid endaga kaasas nii kaua, kuni nende 11 küljes leiduv maitsev osa söödud saab. Järelejäänud seemneosa jäetakse maha ning sellest hakkab kasvama uus sinilille taim. Selline see sinilill siis on kõigile nii tuttav, aga samas ka paljude mõistatustega kevdekuulutaja. (lisa 4. pilt sinilillest).
Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii pügatavate kui vabakujuliste hekkide rajamiseks. Annab rikkalikult juurevõsu ja kipub metsistuma. Taime kultuuristamist alustati 1813.a. Õitseb juunis, kollast värvi väikesed ning tugevalõhnalised õied. Sobib meetaimeks. Viljad ei ole maitsvad. Paljundada on kõige lihtsam juurevõsust. Hästi juurduvad ka haljaspistikud. Hooldus Kärpimine või pügamine sõltub sellest, kas tegemist on üksiktaime või hekiga. Hõbepuuhekki pügatakse tavaliselt üks kord aastas. Kärpimisel tuleb arvestada, et tugev tagasilõikus stimuleerib kasvu. Seega kui on vaja mingi oksa kasvuhoogu pisut pidurdada, on mõistlik kärpida natuke. Ümberistutamisel tuleks umbes kolmandik okstest välja lõigata ja ülejäänud
..........................................................................................................22 Kasutatud kirjandus.............................................................................................23 2 Sissejuhatus Minu referaadi teemaaks on Marjad. Mis on mari? Igapäevases kõnekeeles nimetatakse marjadeks kõiki väikesi lihakaid ja mahlakaid vilju. Minu töö on tehtud selleks, et lähemalt tutvuda toidukaupade sortimendiga, omadustega ja nende kasutamise võimalustega toiduvalmistamisel. See töö hästi sobib tudengitele ning inimestele, kellel on huvi marjade vastu. Referaat aitab mulle paremini orienteeruma marjades. 3 1. Mis on mari? Botaanilises keeles on mari paljuseemneline (harva üheseemneline) mitteavanev mahlakas
Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte. Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega. Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees
ensüümide, salvide, küünalde koostises. · Mesi ravib põletushaavu - Mett on kasutatud haiguste ravimisel, kuid põletushaavade ravis mängib see erilist rolli. Katseuuringus selgus, et mee kasutamine põletushaavadel andis paljudel juhtudel paremaid tulemusi kui tavapärase ravi kasutamine. Samas ei andnud mesi erilisi tulemusi rebenenud haavade, lõikehaavade ja säärel olevate haavade ravis. ASTELPAJU · Astelpaju õitseb aprillis-mais. Viljad küpsevad augustis-septembris. Astelpaju viljad on suhteliselt hapud, sest suhkruid leidub neis vaid 3,5%, orgaanilisi happeid peaaegu niisama palju (3,2 %). Astelpaju on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid, suisa vitamiinide kontsentraat. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150-1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg %),
riivitud küüslaugust ja piiritusest valmistatakse ekstrakt, sellele lisatakse mett ning taruvaiku. Tõmmist tarvitatakse teatud kindla skeemi järgi. See vahend on võimeline viima inimese bioloogilise kella 5-15 aastat tagasi. Küüslaugul on imeline omadus hoida kauem täiskõhu tunnet. Samuti vähendab see magusaisu, põletades samal ajal suhkrut. Küüslauk on efektiivne ka juhul, kui on soov suitsetamine maha jätta, kuid kardetakse kaalus juurde võtta. 2.4. Ravimtaimed 2.4.1. Meliss Meliss aitab leevendada kõrget vererõhku, seedeprobleeme ja muidki tervisehädasid. Peale selle lisab taime sidrunihõnguline aroom suvistele toitudele vallatust! Kõige rohkem tarvitatakse melissi ravimteedes nii eraldi kui ka koos piparmündi, kummeli või kibuvitsaga. Melissiteele võib maitseks lisada mett, mis moodustab koos taime sidrunihõngulise aroomiga väga mõnusa ja pikantse koosluse. Kuid meliss sobib ka pasta-, kala- ja taimetoitude maitsestamiseks
Madarajuuri on parem korjata liivaselt maalt, siiis annavad need paremat värvi. See on vana Kihnu tava käia laidudel madarul. Värviks sobivat madarat on kaht sorti: nelja lehega, valge õiega on värvimadar. Tuttmadar on peaaegu samasugune, kuid ühe varre all on juuretutt. Ka nende juured on erinevad. Tuttmadara juur on läbipaistev nagu marmelaad. Tuttmadarat kasutatakse suka, üe ning kjõnda punaseks, sest see teeb ilusamat värvi ja annab rohkem punast. Madarat võib koguda lausa mitmeks aastaks. Veripunast tooni annab kaktusetäi, mida tuuakse lõunamaalt, Itaaliast.Punast värvi saab ka vöötseentega. Tavaliselt arvestatakse sukakirja jaoks umbes 25 sülda punast lõnga. Potisinine: harilik sinerõigas(lisatis tinctoria) või indigo. Kõige enne tehti sinist värvi sinerõike toorestest lehtedest. Harilik sinerõigas oli Euroopas kasutusel juba keskajal. See taim kasvab rannas. Värvitakse tooreste lhtede mahlaga.
et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik. Õied valged, kellukjad 3-10 kaupa tipmistes kobarates. Õitseb mais, viljad - luuviljad - valmivad augustis. Leesika helepunaseid kobaras asuvaid vilju võib pidada pohladeks kuni maitsmiseni. Siis selgub, et maitse on teine - jahukas ja maitsetu ning suure lapiku seemnega. Seemnetega paljuneb harva, vegetatiivselt läheb edasi varreharude abil. Kasutamine: marju üldiselt ei kasutata, üksnes Norras ja ka Venemaa põhjarahvaste hulgas on leesika marju lisatud leivataignale. Marjad kuivatatakse ja jahvatatakse, nii
Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid jagatakse majandusliku tähtsuse järgi peapuuliigiks ja kaaspuuliigiks või -liikideks. Puhtpuistute eelised: Puhtpuistutel puudub alternatiiv ekstreemsetes kasvukohtades, näiteks männikud kuivadel liivmuldadel (sambliku, pohla ja raba kasvukohatüübid. Madalsoodes on sobivaim puuliik sookask ja lodus sanglepp ning saar. Puhtpuistu on parim, kui eesmärgiks on lõppraie mahulise küpsuse faasis (lühikese raieringiga metsandus). Eestis võiks selleks olla näiteks energiametsana kasvatatav halllepik või paberipuuks kasvatatav hübriidhaab.Puhtpuistute kasvatamisel on eeliseks on lihtsus nii kultuuride rajamisel kui hooldamisel.Samuti on kergem ajastada hooldus- ja uuendusraieid. Segametsade eelised:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU.................................................
annaabi.ee 
