Alusnahk Subkuutis (hypodermis) · Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks ehk subkuutiseks (tela subcutanea) · Üsna paks alusnahk tuharatel ja naise piimanäärmetes · Alusnahk on moodustunud kohevast side- ja rasvkoest. Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks. Peopesadel ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustavate patjadena. · Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke, seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Kohati kinnitub sellesse kirmesse ka suuri lihaseid.
Dioksiinid Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimesemaksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast ning sigaretisuitsul värvitud, lõhnatud peetakse keemias üheks tugevamaks mürkaineks Kuidas dioksiinid tekivad? Dioksiinid tekivad kõrvalproduktidena klooritud süsivesinike tööstuses kloori sisaldavate ainete, näiteks polüvinüülkloriidi, põletamisel, paberi valgendamisel ning ka looduslike protsesside, vulkaanipursete ja metsatulekahjude käigus. Dioksiini allikad Põletusseadmed (olmejäätmete põletus) Metalli(maagi) sulatamine Rafineerimine
Teiseks on kehaline aktiivsus laste ja noorukite tervise seisukohalt oluline selleks, et kujundada kehaliselt aktiivset eluviisi, mis jääks püsima kogu eluks.Näiteks kui nooruk tegeleb aktiivselt jooksmisega siis hiljem hakkab ta ka vanemana peale näiteks tööd jooksmas käima. Kolmandaks aitab ennetada igasuguseid haiguseid mis võivad tekida täiskasvanuks saamisel.Aitab kaasa ülekaalulistel lastel saada lahti liigsest rasvkoest,see aitab säilitada ja saavutada tervisliku kehakaalu.Aitab alandada madalat vererõhku neil kellel on kõrge vererõhk.Riskitegurid saavad alguse lapsepõlves. Kui ei tegele aktiivse spordiga või kehalise aktiivsusega siis võib olla see alguseks haiguste kujunemisel.Seega mida rohkem spordiga tegeleda seda väiksem on risk ja parem tervis.
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni
Keelustamise peamiseks põhjuseks oli see, et DDT on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. DDT koguneb organismis rasvkudedesse ja kandub toiduahelat pidi edasi, mille tagajärjel toiduahela lõpus esineb väärarengut ja surma. Lisaks sellele on DDT ka mullas ja vees erakordelt püsiv, mistõttu võib tema kahjulik toime esineda alles aastaid peale kasutamist või kokkupuudet. Samuti võib ta ka kanduda väga kaugele esmasest tarvituskohast. Nii on DDT leitud ka näiteks pingviinide rasvkoest Antarktikas, hoolimata sellest, et Antarktikas pole DDT-d kunagi kasutatud. Peale DDT keelustamist on peale tulnud mitmed palju kallimad aga samas ka väga palju ohutumad pestitsiidid. Kuna uued pestitsiidid on aga väga kallid ei ole vaesematel riikidel võimalik soetada piisavalt tõrjevahendeid ja Malaariasse nakatunute arv on kiiresti kasvanud ja tänaseks on Malaariasse haigestuvate inimeste arv ületanud 500 miljoni piiri.
t. küllastunud radikaali puhul on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul on rasv vedel - õli. Kuna rasvu leidub kõigis taimsetes ja loomsetes organismides liigitatakse neid ka vastavalt taimsed ja loomsed rasvad. Juur ja puuviljad sisaldavad vähe rasvu. Taimseid rasvu saadakse taimedest sealse õli kuumalt väljapressimise teel või orgaaniliste lahustite abiga väljalahustamise tulemusena. Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul väljasulatamise teel. Halvad on meie tervisele küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldused toidud. Suurema rasvasisaldusega toidud on näiteks margasiin, majonees, rasvased piimatooted (juust, hapukoor), küpsetised, küpsised, sealiha. Mina ja rasvad oleme ikka väga seotud. Ma söön iga päev rasvaseid toite, mõni päev rasvasemaid, mõni päev vähem rasvasemaid. Rasvadest on raske hoiduda,
Loomorganismides säilitatakse glükoosivarudisd peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise e glükogeeni molekulidena. Sahhariididel on organismis 2 põhilist ülessannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid,vahad steroidid. Vees mittelahustuvad, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nt talveunes loomad saavad rasvkoest energiat. Rasvkude kaitseb siseorganeid ja kahjulike välismõjutuste eest. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Streroidid teistsuguse molekuli ehitusega. Madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Nt kolesterool,suguhormoonid. Hormoonid bioaktiivsed ained, moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes.
1999:97). Alusnaha ülesanne on olla sidemeks naha ja selle all olevate elundite vahel. Alusnahk kaitseb organismi ka löökide eest ning osaleb termoregulatsioonis ( Hannuksela jt 2003:15- 16). Rasvkude moodustab naha all paiknevatele elunditele mehaanilise ja termilise kaitsekihi. Samuti on ta organismi varuainete talletuspaigaks (Roosalu 2006:242). Nahaaluskude kuulub tugikoe alla koosnedes peamiselt rasvkoest. Rasvkoest 80 % moodustab rasv ning lisaks leidub seal ka vett ja proteiine. Rasvkoes on palju rakke ja vähe rakuvaheainet. Rasvkoe rakkudeks on rasvarakud, fibroplastid ja makrofaagid. Rasvaraku ehk adipotsüüdi ehituses on iseloomulik et rakust suurema osa moodustab rasv ja tsütoplasma koos tuumaga on vaid õhukese kirmena rakumembraanist seespool (Nienstedt jt 1999:58). 7 Pärisnaha ja nahaaluskoe piiril paiknevad higinäärmed ja karvasibulad
veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas. Millised on võimalused glükoosivarude täiendamiseks ? süsivesikute seedimisel; glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest; keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest); kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) HINGAMISELUNDKOND Hingamiselunkonna mood. elundid ehk organid: (ka õhu teekond hingamisteedes) ninaõõs, neel, kõri, trahhea ehk hingetoru, kopsurorud ehk bronhid, brohhioolid( kopsutorude peenemad harud), alveoolid ehk kopsusombud Hingamise 3 faasi on: Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu
Rasvarakud (adipotsüüdid e. lipotsüüdid) · Rasvarakud on neutraalse rasvatilgaga täitunud kerajad rakud. Rakutuum on lamenenud, tuuma ümbritsev pisut paksem tsütoplasmakiht sisaldab põhilisi organelle. · Rasvarakud paiknevad hajali üle keha kohevas sidekoes. Teatud kohtades hakkavad rasvarakud domineerima ja sellist koetüüpi nimetatakse rasvkoeks. Valge ja pruun rasvkude · Valge rasvkude moodustab suurema osa rasvkoest. · Pruuni rasvkoe värvi tingivad mitokondrites esinevad pigmendid - tsütokroomid. Ka on pruun rasvkude rikkaliku verevarustusega ning rasvarakud sisaldavad hulgaliselt väikseid rasvatilgakesi. Pruun rasvkude esineb vastsündinul mõnedes piirkondades ja asendub hiljem sujuvalt valge rasvkoega Pruuni rasvkoe lokalisatsioon vastsündinul Adventitsiaalrakud ja peritsüüdid · Adventitsiaalrakud paiknevad väikeste veresoonte ja kapillaaride väliskestas (adventiitsias)
Hea aeg Suurim liigese painduvus ulatus on vanuses 10-14 aastat. Painduvuse arendamine selles vanuses on kaks korda efektiivsem kui vanemas koolieas Naistel/neidudel on painduvus veidi kõrgem kui meestel/noormeestel. Painduvus muutub päeva jooksul: hommikul on väiksem, seejärel pidevalt suureneb, saavutab maksimumi päeval ja õhtuks väheneb. Painduvuse sõltub Treenitusseisundist Lihasmassist, rasvkoest ja sidekoest Õhutemperatuurist Keha ja lihase temperatuurist Vanusest, soost, tervislikust seisundist, hormonaalsest seisundist Vaimsest pingest, stressist, lõõgastusvõimest Liigese liikuvust piiravad tegurid Liigese ehitus, liigeskapsel, liigest ümbritsevad kõõlused, liigessidemed, lihased ja nahk Lihaste kaitsereflekside süsteem, mis tõmbab lihaseid kokku Painduvuse arendamise meetodid üldarendavad harjutused liigeste liikuvuse suurendamiseks
Uuringutulemused kinnitavad seda. Jeesus teab, et kuigi sa võid saavutada kiiresti mõjuvate ja kergesti teostavate kõhnumismeetoditega oma kaalu languse lühikese aja jooksul, kaotad sa selle abil vale kaalu. Missugust kaalu ei tohiks kaotada? Lihaste ja vee arvelt. Tavaliselt teavad ju kõik, et just ülearune rasv tekitab kehale need koledad vorstikangid, mille tõttu riided tunduvad väikestena. Kui arst palub sul kaalust maha võtta, siis räägib ta sinu keha ülearusest rasvkoest, mitte lihasmassist ega veest. Miks lihasmassi varumine püsiva tulemuse saavutamise seisukohalt nii tähtis on? Sellepärast et põhiainevahetuseks hingamine, vereringe jne. vajalik kalorihulk (umbes 63% päevase energia tarbimisest) on otseselt võrdne lihaskoe hulgaga. Kui me kaotame lihaskudet, siis hakkab meie põhiainevahetus aeglustuma. Tüüpiline kehakultuurlane vajab 3000-6000 kalorit päevas, et oma kõva tööga hangitud lihased vormis hoida.
keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu. Üle tunnipooleteisesel treeningul saab keha suure osa energiast juba rasvadest, aga sellele vaatamata ei ole vaja rasvu koormusaegselt ega enne lisaks tarbida, sest rasvast saadav energia tuleb rasvkoest ja seda on meil meeletu energiavaruga niigi. Rasvarikkaid toite enne treeningul vältida, sest rasv seedub väga aeglaselt ja mitte maos, seega takistab kõigi muude vajalike toitainete omastamist ja tekitab seedehäireid. Toitumisel võiks jälgida üldiselt, et loomsete ja taimsete rasvade vahekord toidus oleks suhtes 1:2le. Kuigi pikal koormusel saab keha energiat palju rasvast, tuleb tarbida süsivesikuid, ca 60g tunnis, mitte rasvu. 4. Valgud:
Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori
sisaldab gaseeritud jooke. Süsihappegaas võimaldab väga kiiret imendumist verre... - A suudab eraldada tubakast vähkitekitavad ained (muudab prekanserogeenid kanserogeenideks ! ) . Seetõttu nende koostoime organismile on laastavam kui üksikult... - A põhjustab keha liigjahtumist, kuna laiendab perifeerseid veresooni ja soojuse äraandmine kehast on suurem... NB! Ei ole soojategur nagu arvatakse !!! Toime organismile sõltub: 1. kehakaalust (NB! rasvkoest ja vedeliku hulgast kehas ) 2. psüühilisest seisundist ja väsimuse astmest 3. mao täituvusest 4. mees-või naissoost (NB! Enamiku naiste seedetraktis on vähem alkoholi lõhustavat ensüümi kui meestel, lastel on seda ensüümi eriti vähe !!! s.t. alkohol kahjustab naiste organismi kiiremini kui meestel ja iseäranis kiiresti laste organismi !!! ) Alkoholi lühiajaline toime - lõõgastav toime, mis muutub peibutuseks, millest on raske vabaneda
- säilitab sisetemperatuuri - sõltumata väliskeskkonnast - Miks talvel peab mütsi kandma? - Et aju ei kuumeneks üle, toovad aju veresooned vere ajust pea nahakihti, kust soojus saab eralduda. Seetõttu eraldub pea väga palju soojust. See on ka põhjuseks, miks talvel peaks mütsi kandma Kuidas vastsündinud on kaitstud külma eest (neil ju külmavärinaid ei teki) - ja nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, milles on väga palju mitokondreid. Mitokondrid suudavad rasvast toota soojusenergiat, mis tõstab temperatuuri kõikides keharakkudes. Vabanev soojus kantakse vereringega kehas laiali. -
Rasvad, vahad, õlid, steroidid vees mittelahustuvad ühendid. 12. Millised on lipiidide ühised ehituslikud omadused? Koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. (?) 13. Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. Energeetiline organismidele energiaallikaks; ehituslik aitab vältida jahtumist, annab kehale kuju; varuaineline rasvkoest saavad energiat (talveunes olevad loomad); kaitseline halvad soojusjuhid, kaitseb siseorganeid välismõjutuste eest; bioregulatoorne - ...; ainevahetuslik endogeenne vesi (?); lahustid rasvhappes talletuvad hüdrofoobsed ühendid. 14. Mis määrab lipiidide oleku ja too näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest. Mida rohkem on rasvhappejääkides kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. (Nt metssiga tahke rasv, vedelad rasvadesinevad taimede ja loomade rakkudes.) 15
2) Türeokortikotroopne hormoon reguleerib kilpnäärme aktiivsust 3) Gonadotroopne hormoon reguleerib sugunäärmete talitlust 4) Somatotroopne hormoon tagab normaalse kehalise arengu lapseeas 2. Somatotroopne hormoon ehk kasvuhormoon, selle ülesanded Kasvuhormooni ülesanneteks on reguleerida kehalise kasvu normaalset arengut, kiirendada valkude sünteesi ning intensiivistada rasvade vabanemist rasvkoest. 3. Antidiureetiline hormoon Reguleerib vee ainevahetust ning tõstab vererõhku. 4. Neerupealised Neerupealised koosnevad koorest ja säsist, mida võib vaadelda eraldi näärmetena. 5. Neerupealiste koore hormoonid, nende ülesanded 1) Mineraalkortikoidid a. Reguleerivad K ja Na ainevahetust b. Osaleb vererõhu säilitamisel c. Säilitavad elektrolüütide ja vee tasakaalu 2) Glükokortikoidid a
eritades higi. Inimeste soojusregulatsioon on üsna tõhus just higierituse tõttu. Mõtiskle: saun, ülekuumenemine Dermis e. pärisnahk Pärisnahas on tunderetseptorid. Kõige rohkem on neid näos ja kätel. Nahal on: 1. sooja- ja külmatundlikkus, 2. naha venimise tunnetus, 3. valu, 4. rõhu, 5. sügeluse tundlikkus. Subkuutis e. alusnahk Subkuutis e. alusnahk Pärisnahk läheb üle subkuutiseks e. alusnahaks ilma selge piirita. Alusnahk moodustub kohevast side- ja rasvkoest. Kõhnal inimesel on nahaaluskude 2-10 mm, rasvunud inimesel võib nahaaluskoe paksus kõhul või puusadel olla isegi 10 cm. Nahaalune rasv on organismi energiavarula ning soojusisolaator. Rasvunud inimene võib jääaugus supelda ~10 min, kõhn kangestuks paari minutiga. Sugu mõjutab nahaaluse rasva kogunemist. Naisel ladestub see üle keha ühtlasemalt, mehel eelkõige kõhupiirkonnas ja rindkerel. Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke. Seal on pärisnahk
produtseerida bioloogiliselt aktiivseid keemilisi aineid hormoone, mis lähevad otse vereringesse ja veri kannab need üle kogu keha laiali. 3. Millised on ajuripatsi eessagara kasvuhormooni ülesanded inimese organismis? • stimuleerib inimese kasvu, eriti lapseeas; • intensiivistab valkude sünteesi; • vähendab süsivesikute oksüdatsiooni; • soodustab glükogeeni teket maksas; • intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest energeetiliseks otstarbeks; • kehalisel tööl kasvuhormooni produktsioon suureneb→doping. 4. Millised on ajuripatsi tagasagara antidiureetilise hormooni ülesanded inimese organismis? • reguleerib neerude talitlust; • reguleerib vee ja soolade vahetuse regulatsiooni; • vähendab diureesi→soodustab vee tagasiimendumist neerudest; • reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku; • ületalitlusel veresooned ahenevad ja vererõhk tõuseb→vasopressoorne efekt;
mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos
mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos
aastal oma DDT alal tehtud avastuste eest koguni Nobeli Meditsiinipreemiaga. DDT lahustudes hästi rasvades ning kandub edasi piimaga, kuhjub inimese ja loomade rasvkoes ning kutsub esile nii ägedaid kui ka kroonilisi mürgistusi. Lisaks sellele on DDT ka mullas ja vees väga püsiv ja seetõttu võib tema kahjulik toime ilmneda alles aastaid pärast kasutamist. Samuti võib ta kanduda kaugele oma tarvitamiskohast. Nii näiteks on DDT-d leitud pingviinide rasvkoest Antarktikas, kus teda pole iial kasutatud. DDT kasutamine arenenud maades on enamasti keelatud. Asemele on tulnud kiiresti lagunevad ja vähem ohtlikud, kuid palju kallimad pestitsiidid. Jan Mustjõgi XII klass
tervikorganismiks. 3) Nabaväädi tüvirakud-võimelised samuti (defirentseeruma) eristuma paljudeks rakutüüpideks. Nabaväädivere tüvirakkude pangad. Saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest. 4) Täiskasvanu tüvirakud-vereloome tüvirakud luuüdis (nt. erütro- ja leukotsüüdid). Nt. inimese rasvkoest on eraldatud tüvirakke, millel on võime diferentseeruda luu-, kõhre-, rasva- ja lihasrakkudeks. Alzheimeri tõbi Haigus, mille korral hävivad neuronid ajukoores ja mõnes muus ajukeskuses. Rakkudesse ja nende vahele tekivad valgulised ladestused. Haigus on päriliku eelsoodumusega. Tavaliselt pärast 65. eluaastat esinev haigus, mis järkjärgult süveneb ning lõppeb surmaga. Ravi puudub. Tunnused: mälu (eriti
maksimaalne hommikul ja minimaalne õhtul. Veres on u 10% kortisooli bioaktiivsena. 5. Lipiidide metabolismi reguleerijad Lipiidide metabolismi mõjutamise integraalseks indikaatoriks on lipiidide lõhustamise või sünteesi, rasvhapete sünteesi või oksüdeerimise ning ka ketokehade tekke mõjutamine. 5.1 Lipolüüsi soodustamine · Adrenaliin. Toime: stimuleerib hapniku tarbimist, RH-te vabanemist rasvkoest, tästab vabade RH-te taset veres. Kogutoime on suunatud liikumisaktiisuseks (ka stressiks) vajaliku energia tagamisele. · Glükagoon Toime: tugevalt lipolüütiline (aktiveerib triglütseriidi lipaasi, stimuleerib RH-te oksüdatsioon ja ketokehade sünteesi maksas). Ketokehade tekke intensiivistamine in eriti oluline suhkrutõve ouhul, kui INS defitsiidi tõtu tekivad rakkudes energiaprobleemid. · Lipotropiin (LPH)
Nibuväljakese eritüüpi näärmed võiavad oma eritisega nibu, eriti imetamise ajal. Nibuväljakese alal on ka silelihaskiude. Rinnanibu on nibuväljakese keskel asetsev kõrgendus, mis on rinnapiima transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini. Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Rinnanääre jaguneb mitmeteks sagarateks, mis on selle funktsionaalseteks üksusteks. Mõlemas rinnanäärmes on 15-20 sagarat. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks. Need on looklevad kanalikesed, mis ühendavad rinnanäärmete sagaraid
DOKSIINID Juhendaja: Karin Hellat Tartu 2012 Sissejuhatus Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni
tagasagar. HORMOONID: kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mida eritavad verre endokriin- e. sisenõre näärmed; mõõdetakse mg 100 ml veres; lõhustuvad organismis kiiresti; produtseeritud kogus sõltub reguleeritavate protsesside kulgemise aktiivsusest 8. SOMATROOPSET e. kasvuhormooni toodavad eessagara epiteelrakud. ÜL: stimuleerib inimese kasvu (gigantism, kääbuskasv, akromengaalia ); intensiivistab valkude ja nukleiinhapete sünteesi; intensiivistab rasvhapete vabanemist rasvkoest; kehalisel töö produktsioon suureneb - soodustab üleminekut süsivesüsivesikute kasutamiselt rasvade kasutamisele 9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11. NEERUPEALISE SÄSI HORMOONI, ADRENALIINI NIMETATAKSE alarmi hormooniks ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd
Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed. Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme, side ja rasvkoest. Sidekoes paiknevad närvid, vere ja lümfisooned. Veresoonte ülesandeks on transportida udarasse piima sünteesiks vajalikke aineid ja kudede funktsioneerimiseks tarvilikku hapnikku. Lümfisõlmed on piimanäärmest väljutatava lümfi olulisimad filtrid. Lümfotsüütide sisalduse tõttu on lümfil väga oluline osa udarapõletike profülaktikas ja ravis. 20. Udara ja nisa kuju milleks on need tähtsad? Udara kuju
Nahaprobleemid imikutel Nahk on inimkeha suurim elund, mis koosneb marrasnahast, pärisnahast ja nahaalusest rasvkoest. Marrasnaha alumise osa rakud kasvavad, jagunevad ja rändavad nahapinnale, täitudes keratiiniga, mis annab nahale tugevuse ning elastsuse. Marrasnahas leidub ka melanotsüüte, mis toodavad melaniini, mille ülesandeks on kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud.
Kehakaal oleneb paljude keaha komponentide vedeliku,lihsate, luustiku jne osakaalust. Keha rasvavabad komponendid peaksid tervel inimesel moodustama 80-85% keha massist. Kehas oleva rasva hulk on paljudel inimestel küllaltki stabiilne , samas kui paljudel kõigu see väga suurtes piirides ohustades suuresti tervislikku seisundit. Rasvavähendamise ja lihasmassi suurendamisel ei pruugi kehakaal aga ohutlt langeda vaid võib jääda hoopiski samaks või isegi veidi tõusta.Kuna lihas on rasvkoest suurema tihedusega ,ületab lihasmassi suurenemine tihtipeale rasvkoe vähenemisest tingitud kaalulanguse. Et kehakaal ei muutu või muutub vähe , tuleb keha koostise muutus siiski kasuks nii füüsilisele vormile ,vaimsele ensetundele kui ka tervisele. Toit ja tugev immuunsüsteem Tugev immuunsüsteem kaitseb organismis kahjulike bakterite ja viiruste toime eest. Kui immuunsus alaneb ,haigestub inimene kergemini külmetushaigustesse , grippi ja teistesse nakkustesse
sekretsioon on madal tasemel. Seega menstruatsioonid võivad olla ilma ovulatsioonita, kollaskeha arenemiseta ning ilma endomeetriumi seketoorsete faasita. Tavaliselt normaalne menstruaatsioon koos ovulatsiooniga ja kollaskeha arenemisega toimub hiljemas puberteedis. (Breusenko 2012: 61) Sekundaarsete sootunnuste areng toimub mitte üheaeglaselt. Rindade areng ning häbemekarva kasv toimub enne, kui kaenlaaluste karvade kasv. (Saveljeva 2012: 60) Rind koosneb rasvkoest ja piimanäärmetest. Näärmetest väljuvad piimajuhad, mis moodustavad naha pinnal nibusid. Piimanäärmetes raseduse ja sünnitusjärgses perioodis areneb piima. Piimanäärmete suurust reguleeritakse naissuguhormoonide mõjul. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006) Naise rind kasvab kogu tema elu vältel. Eriti rind hakkab kasvama ja arenema tütarlastel pubereedi eas. Suureneb rinna suurus. Rindade arengut võib jagada 5 etapiks.
Esmalt kaitseb ta organismi sisekeskkonda väliskeskkonna mõjude eest, reguleerib vee ja soojuse tasakaalu organismis jne. Udar on põllumajandusloomade piimanäärmete kogumik. Mäletsejaliste udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. 24. Kude Kude on organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel (vabade pindade katmine), side (organite sidumine), lihas
Saunas muutub nahk niiskemaks. Tavaliselt on naha temperatuur 30 kraadi, siis saunas tõuseb see 10 kraadi võrra. Higistamine aitab nahka puhastada: väljutab mustuse, surnud rakud, bakterid jm. Nii puhastub ka nahk seestpoolt. Närvisüsteem ja ülekaal Saunal on hea toime närvi- ja hormonaalsüsteemile. Regulaarne saunas käimine lõõgastab, annab värske, puhanud tunde, stress ja väsimus taanduvad. Saun on soovitav unehäirete korral. Ülekaalulised võiksid saunas viibida kauem, sest rasvkoest põhjustatud suurema kehakaalu pärast soojeneb organism aeglasemalt. Meeles tasub pidada ka et saunas kaotatakse vett, mitte rasva. Seeniorid Saunaskäimisel vanuselisi piiranguid ei ole. Kõikidel inimestel on vastunäidustuseks ägedad ja kroonilised haigused. Saun leevendab vanemas eas esinevaid haigusi. Saun aitab ka ka kõrge vererõhu algstaaiumis. Pärast saunas käiku võiksid vanemad inimesed nahale rasvast kreemi määrida. Saunas käimisel jälgida:
Enam kui pooled 1.tüüpi diabeeti haigestunud lastest tuuakse esimeses staadiumis arsti vastuvõtule kurguvalu, hingamisteede haiguste, oksendamise, kõhuvalu või öise voodi märgamisega. Tavaliselt esinevad ka juba varem nimetatud haigustunnused: janu, rohke urineerimine ja väsimus. Väsimusnähud arenevad mõne päeva jooksul, võib esineda kiiret kõhnumist. Vere glükoosisisaldus on tõusnud insuliinipuuduse tõttu. Uriini eritub palju ning selle tagajärjel organism kuivab. Rasvkoest vabaneb rasvhappeid, mis muudetakse keto- aineteks. Ained kogunevad verre ja erituvad uriini. Samuti valkained lagunevad. Haige hingamine võib muutuda raskeks, sügavaks ning teadvushägestub. Üheks diabeediga kaasnevaks kriisiseisundiks on hüpoglükeemia. See tähendab, et vere glükoosisisaldus on väike. Seisund põhjustab südame pekslemist, higistamist, näljatunnet ja värinaid. Glükoosipuuduse läbi saab aju kergesti kannatada. Aju halva
Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 18. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan. Ta paikneb keskseinandis, kopsude vahel
Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar – moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon – ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa – sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude.
ümbritsevast alast veidi kõrgema künka. Taliuinakus oleval karul aeglustub ainevahetus, mistõttu on karudel võimalik samade energiavarude juures kolm korda kauem söömata vastu pidada võrreldes aktiivse olekuga. Vajalik energia saadakse 90% ulatuses nahaaluse rasvkoe lagundamisest. Erinevalt paljudest talveund magavatest imetajatest täiskasvanud pruunkarudel pruuni rasvkudet ei esine, kogu rasvadest saadav energia pärineb valgest rasvkoest. Kehatemperatuur langeb taliuinaku ajal vaid 35°C võrra. Tiinetel emasloomadel on kehatemperatuur enne poegimist normaalsest kõrgem, poegimisjärgselt see küll langeb, kuid jääb siiski mitteimetavate loomade kehatemperatuurist kõrgemaks. Soojuse kadu aitavad vähendada ka isolaatoritena toimivad rasvakiht ja tihe karvkate; baribalidel on leitud ka preifeerse verevoolu vähenemist.
inimesteni. Kogunedes elusorganismidesse ja lahustudes rasvades hakkab ta kuhjuma inimese ja looma rasvkoes, kutsudes esile kroonilisi mürgistusi, muutes pärilikku struktuuri ja tekitades vähkkasvajaid. Seega ilmnesid DDT-l mutageenne ja kantserogeenne toime. Lisaks oli DDT püsiv ka mullas ja vees, mistõttu võis tema kahjulik toime alles ilmenda aastate möödudes. Näiteks on DDT leitud pingiviinide rasvkoest Antarktikas, kus pole seda iialgi kasutatud. Loomadele ja inimestele kahjulikuks osutunud toimete tõttu keelati USA-s 1972. aastal DDT kasutamine taimekaitsevahendina. Tänapäeval on DDT ja teised kloororgaanilised pestitsiidid keelatud ka arenenud maades. DDT asemel leiavad siiski kasutust veel mõningad tsüklilised süsivesinike klooriühended nagu näiteks lindaani ja kloordaani, millest viimast kasutatakse puidu immutamiseks termiitide vastu.
tervisele kui keha kogu rasvasisaldusel üldiselt, sest rasvumist taljepiirkonnas peetakse suurimaks südamehaiguste riskiteguriks. Taljeümbermõõdu suurenemist seostatakse enim ainevahetussündroomiga, kõrge risk on just istuva eluviisiga inimestel, seega ka Erikul. Seega kõige enam mõjutab ainevahetussündroomi kujunemist inimese elustiil: toitumisharjumused ja kehaline aktiivsus. Siseelundite ümber paiknev rasvkude on ainukesena seotud vereringega. Kõhupiirkonna rasvkoest vabanevad rasvhapped kantakse siseelunditest pärit veenide kaudu maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist, insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonnas rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud. Ainevahetussündroomiga inimesi ohustab lisaks südamehaigustele ja
· energeetiline funktsioon- 1g täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat 'transpordifunktsioon- hemoglobiin kindlustab hapniku ja süsihappegaasi transporti · kaitsefunktsioon- võõrorgaanika vastased kaitsekehad, hüübimisfaktorid · geeniregulatoorne funktsioon 31. Rasvad ja süsivesikud põhilised energia allikad RASVAD · organismi tähtsaim energiavaru- 1g lipiidide täielikul lõhustumisel vabaneb 9,3 kcal energiat . · rasvkoest vabanevaid rasvhappeid kasytab energiaallikana eriti lahaskude · toidurasvast valdav osa on triglütseriidid, milles glütseroolituumaga esterdunud 3 rasvhapet SÜSIVESIKUD · monoosid glükoos, fruktoos 1.disahhariidid- sahharoos, maltoos, laktoos Magususelt: fruktoos, sahharoos, glükoos Toidus on peamiseks süsivesikuks tärklis, mis seedekulgas hüdrolüseerub, moodudtades glükoosi Tärkliserikkad on kartuli mugulad ja teraviljade terised
kardiovaskulaarset treeningut. Sellist treeninguviisi nimetatakse aeglaseks, pikamaa kardiovaskulaarseks treeninguks. Selle hulka kuuluvad sihikindel, kuid mitte liiga jõuline ja pingutust nõudev käimine, aeglane sõrkimine või treening käimisrajal või velotrenazööril, kusjuures seda tehakse kolmveerand kuni tund aega. Treeningu mõte on selles, et selline tegevus paneb organismi lihastööks vajamineva kütuse võtma tagavarana kasutatavast kogutud rasvkoest. Põhjus, miks see treeninguvorm toimib, on füsioloogiline. Asi on lihase ehituses. Tahtele alluvaid lihaseid kasutatakse liigutuste tegemiseks, silelihased ümbritsevad siseelundeid ja südamelihas hoiab vere kehas ringlemas. Kõik lihased talitlevad aga ühtmoodi kokku tõmmates ja lõtvudes. See on võimalik tänu lihast moodustavatele lihaskiududele. Treeningu ajal kasutad tahtele alluvaid lihaseid, mis liigutavad luid vastavalt ajust tulevatele käsklustele
Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võiksime udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara jaotus ja ehitus - Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Noorlooma udar moodustub rasvkoest koos selles saarekestena esinevate näärmesagarikega. Viiendast tiinuskuust alates on lehma udaras rasvkude peaaegu kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4) Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega
nabaväädivere tüvirakke -need saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest võivad diferentseeruda paljudeks rakutüüpideks Täiskasvanu ehk somaatilised tüvirakud näiteks: vereloome tüvirakk (need rakud on meie luuüdis kogu elu ja neist tekivad kogu aeg erütrotsüüdid ja mitut tüüpi leukotsüüdid) somaatilised tüvirakud esinevad aga kõigis organites, säilitavad piiramatult jagunemisvõime ja võivad diferentseeruda organi eri kudede rakutüüpideks Inimese rasvkoest on eraldatud tüvirakud, millel on leitud võime diferentseeruda luu-, kõhre-, rasva- ja lihasrakkudeks Tüvirakke on ka lihas- ja närvikoes Neuraalsed tüvirakud võivad diferentseeruda nii neuroniteks kui ka erinevateks gliiarakkudeks. Need tüvirakud on täiskasvanu ajus aga enamasti soikeseisundis ning tavaliselt ei jagune. Kuid rakukultuuris saab neid stimuleerida jagunema ning ühes või teises suunas diferentseeruma.
- Aadipotsüütides toimuv lipolüüs vabastab rasvhappeid - Need läbivad adipotsüütide membraani ja seotakse koheselt verealbumiini poolt - Neid transporditakse kiiresti kudedesse (maksa ja lihastesse) kus nad difundeeruvad koerakkudesse - Aktiveeritakse tsütosoolis atsüül-CoA süntetaasi poolt ja transporditakse karnitiini (vit B11 või BT) abil mitokondritesse oksüdatsiooniks ATP Glütserooli saatus - Vabaneb rasvkoest (lipolüüs), võetakse maksa ja aktiveeritakse glütserool- 3-P-ks Glütserool-3-p kasutatakse - Lõhustatakse ATP saamiseks (glükolüüsil läbi DAP) saagis 22 ATP! - Glükoneogenees (substraat) - TG sünteesiks Rasvhapete oksüdatsioon beeta-oksüdatsioon - Põhikoht on maksas, ja veel südamelihases, skeletilihastes ja neerudes - Mitokondrite maatriksis toimub oksüdatsioon
soojemasse kehasisemusse. · Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsu juures olevad karvapüstijalalihased, mille tõttu tekib ,,kananahk". Et sooja toota, saadab hüpotaalamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks, mis on efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja toota. · Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu. Vastsündinul aga külmavärinaid ei teki- nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, millest on väga palju mitokondreid. · Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal 14-17 aastased poisid 3000 kcal; mehed 20500 kcal energiat päevas. REFLEKS Jagatakse kaheks. TINGIMATUD TINGITUD Tahtele allumatud kaasasündinud Kogemuste ja õppimise varal kujunenud reaktsioonid. refleksid
kudedes sai tuntuks üsna hiljuti. Tüviraku mõiste tuli kasutusele just vereloome tüvirakkude avastamise järel 1960. aastatel. Need rakud on meie luuüdis kogu elu ja neist tekivad kogu aeg erütrotsüüdid ja mitut tüüpi leukotsüüdid. Tüvirakke esineb aga kõigis organites. Nad säilitavad oma jagunemisvõime ja võivad diferentseeruda elundis leiduvate kudede rakutüüpideks ning spetsiaalsete kasvufaktorite toimel isegi muude organite rakkudeks. Näitkes inimese rasvkoest on eraldatud tüvirakke, millel on võime diferentseeruda luu-, kõhre-, rasva- ja lihasrakkudeks. Veel üsna hiljuti valitses üldine seisukoht, et täiskasvanu aju- ja lihasrakud ei jagune, s.t. hävinud rakud ei saendu. Nüüdseks on aga selgunud, et nii ajus kui ka lihastes on tüvirakke, mis võivad anda uusi küpseid rakke. Neutraalsed tüvirakud võivad diferentseeruda nii neuroniteks kui ka mitmesugusteks gliiarakkudeks. Need tüvirakud
Piima nõristav kude muutub aktiivseks menstruatsiooni algamisele eelnevatel päevadel, kuid mõnel naisel esinevad ka tükid ja rindade valulikkus. Raseduse ajal rinnad suurenevad, piimajuhade süsteem paisub ja tekib uusi sagarikke. Pärast menopausi tõmbub näärmekude kokku, sest rasva osa suurenev, ja rinnad muutuvad vähem tihedaks. (Hickin 2007:150) 8 Rinnanääre koosneb rasvkoest, sidekoest ja näärmekoest. Näärmekude jaguneb 15-20 sagaraks, milles igaühes on 20-40 sagarikku. Näärmesagarikest suunduvad nibusse piimajuhad. Kogu rind, eriti aga rinnanibu ümbrus on rikas vere- ja lümfisoonte poolest. Suurem osa lümfiteedest kulgeb samapoolsesse kaenlaalusesse lümfisõlmede ketti (aksillaarsed lümfisõlmed), väiksem osa suubub rangluu ülemistesse ja alumistesse ning rinnaku kõrval asuvatesse ja rinnasisestesse lümfisõlmedesse
annaabi.ee 
