vastuvõttmisega ja teiste huvitavate teemadest. Loodan, et selle referaadi kaudu saavad grupikaaslased midagi uut teada raskeveokite makstustamist, sest on olemas suur tõenäosus et tulevikus keegi neist kohtub selle seadusega oma töökohal. Foto: Ilmar Saabas Eestis raskeveokimaksu seadus jõustus esimesel jaanuaril 2004 aastal. Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal ja maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Nüüd mida see termin üldse tähendab: raskeveokimaks on riiklik maks, mis tasutakse maksumaksja poolt iseseisvalt maksekorraldusega Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Maksu- ja Tolliameti poolt loodud raskeveokimaksu maksjate andmebaasi aluseks on Maanteeameti poolt Maksu- ja Tolliametile esitatavad andmed. Maksumaksja poolt tasutud maksu tasumise õigsuse ja õigeaegsuse kontrollimise aluseks on Maksu- ja Tolliametile Maanteeameti poolt esitatud liiklusregistris maksumaksja ja tema omandis või valduses oleva raskeveoki andmed.
TALLINNA ÜLIKOOL RASKEVEOKIMAKS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Riikide majanduse reguleerimiseks on riigid kehtestanud erinevaid makse. On tulumaks ja erinevad aktsiisid, antud referaat uurib süvitsi raskeveokimaksu. Esimeses peatükis on maksudest üldiselt, milleks need on ja milliseid makse on veel kehtestatud. Seejärel on väljatoodud raskeveokimaksu mõiste, millele järgneb peatükkidena välja toodud raskeveokimaks Eestis, samuti maksu - eesmärk, -objekt, maksumaksja, maksumäärad, maksutasumise kord ja täiesti lõppu on välja toodud kaks näidet, mis seotud raskeveokimaksuga, et veidi asja näilikult lihtsustada. Välja on toodud erinevad faktid, peamiselt on seda tehtud läbi seadusandluse. 2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on
Kõige rohkem kannatasid FIE-d. Püüti osta odavamaid ja vanemaid masinaid- maksustati kõrgemalt, sest need lõhkusid rohkem teid. Veotransporditöötajad tõstatasid konflikti- ei maksustatud reisjatevedu. Oleks tõstnud piletihindu, aga majanduslik seis oli halb ja ei saanud seda teha. Maksu nimetus raskeveokimaksu seadus. Maksuobjekt: tegemist on veoseid vedavate transpordivahenditega. · Liiglusregistris registreeritud 12-tonnise või suurem registri- või täismassiga veoauto. Registrimass on kantud tehnilisse passi. Mis on auto maksimaalne mass koos koormaga. Täismass läheb registrisse siis, kui passis pole registrimassi. · Veoautost ja ühest või enamast haagisest koosnev 12tonnise või seda ületava registri- või täismassiga autorong. Veoaauto peab olema kantud registrisse. Maksumäär Maksumäärad on kahte rühma jagatud maksuobjektide järgi. Sõltub: · Veoauto registrimassist
§ 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4. Maksuseadus (1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks. (2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning valla või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja korras
Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena. Raskeveokimaks Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist .Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto; 2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär
vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. KOHALIKUD Müügimaks (kuni 2012) Paadimaks (kuni 2012) Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemise maks Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Parkimistasu 9. Maksusüsteemid • PROPORTSIONAALNE Samasugune protsent tuludest olenemata tulu suurusest • PROGRESSIIVNE Astmeline sõltuvalt tulu suurusest • REGRESSIIVNE
...........8 3.MAKSUMAKSTJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED.................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................. 11 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................12 SISSEJUHATUS Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme kolmeks – proportsionaalne, progressiivne või regressiivne. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne ehk maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalituse avalik-õiguslike ülesannetega täimiseks või selleks
·maksumäär: 21% ·maksustamisperiood: aasta. ·maksuobjekt: Eestis ja väljaspool Eestit saadud tulu. ·laekumine: 11,4% maksustatavast tulust elukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, ülejäänud riigieelarvesse. Ettevõtte tulumaks ·maksumäär: 21/79. ·maksustamisperiood: kuu. ·maksuobjekt: jaotatud kasum. ·laekumine: riigieelarvesse. Sotsiaalmaks ·eesmärk: pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks tulu saamine. · maksumäär: 33%, sellest 20% pensionikindlustus ja 13% ravikindlustus. · maksustamisperiood: kuu või aasta (FIE). ·maksumaksja: tööandja või FIE. ·maksuobjekt: töö tegemisest või teenuste osutamisest saadud tulu. ·laekumine: riigieelarvesse. Maamaks ·maksumäär: 0,1-2,5% maa maksustamise hinnast aastas, kehtestatakse kohaliku omavalitsuse volikogu poolt. ·maksuobjekt: maa omandi- või kasutusõigus. ·maksumaksja: maaomanik, ka riik. ·laekumine:
protseduurid ning dokumentatsiooni ja nende esitamise korra: kas elektrooniliselt või paberkandjal. Enim levinud maksudeklaratsioonid on: ·Käibedeklaratsioon ·Sotsiaalmaksu deklaratsioon ·Tulumaksu deklaratsioon ·Töötuskindlustuse deklaratsioon ·Kohustusliku kogumispensioni deklaratsioonjt. Maksud Tulumaks- residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2013. aastal 1728 eurot (144 eurot kuus) ning maksumäär 21% Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures.
maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena. Raskeveokimaks Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist .Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud: 1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto; 2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris. Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab raskeveokit. Kui raskeveoki omanik ei ole ükski
Maamaksu sissenõudmisega tegeleb Maksu- ja Tolliamet, kes väljastab maksumaksjale maksuteate 30 kalendripäeva enne maksustamise tähtaega. 26.Mis on raskeveokimaksuga maksustamise objektid ? Maksuobjektideks on veoste vedamiseks ettenähtud liiklusregistris registreeritud 12 tonnise ja suurema täismassiga veoautod või beoautost ja 1st või enamast haagisest koostatud 12 tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong. 27.Missuguseid residendist füüsilise isiku tulusid maksustatakse ? Maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustusi, residendist juriidilise isiku poolt tehtud kingitusi, annetusi, vastuvõtu kulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid. 28.Mida ei maksustata tulumaksuga füüsilistel- ja juriidilistel isikutel ? Ei maksustata: lähetuskulusid nende lubatud piirimäärades, isikliku sõiduauto kasutamise
aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi). Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa
Tööandjana tegutsedes peab FIE pidama oma töötajatele makstud palgalt kinni tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse, arvestama sotsiaalmaksu ning esitama nende kohta maksudeklaratsioonid. Sealjuures peab FIE asutaja silmas pidama, et ta tegutseb ja võtab vastu otsuseid iseenda nimel ja omal täielikul vastutusel. FIE peab maksma ka töötajatele tehtud erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu. FIE poolt töötajatele tehtud väljamaksete ja erisoodustuste maksustamisperiood on kalendrikuu. FIE peab esitama väljamaksete ja/või erisoodustuste tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni, kus näidatakse erisoodustused. Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav hüve, mida ettevõtja annab oma töötajale. Erisoodustuseks võib olla näiteks tasuta või soodushinnaga toitlustamine. Sõiduvahendi või muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, eluasemekulude täielik või osaline
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; 6. Kes on resident? § 6 lg 1 ja 2
......................................................................................................39 3.4 Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamine................................40 3.5 deklareerimine ja TuluMAKSU tasumine ...........................................................................................41 4 EESTI SOTSIAALKINDLUSTUSSÜSTEEM NING SOTSIAALMAKSU OBJEKT ........................42 4. 1 Sotsiaalmaksu maksja NING MAKSUSTAMISPERIOOD.............................................................45 4.2 Sotsiaalmaksu maksmise kord ............................................................................................................45 4.3 Füüsilisest isikust ettevõtja ja SOTSIAALMAKS ............................................................................45 4.4 SotsiaalMaksu laekumine ...................................................................................................................46
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks
tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline? Jutusta inflatsioonist, selle tekkimisest, ulatusest, ohjeldamisest. Nimeta inflatsiooni positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. TÖÖTURG JA TÖÖHÕIVEPOLIITIKA Tööturuga seotud mõisted puudutavad vaid tööealist rahvastikku (15-74 aastased inimesed). Tööealine rahvastik jaguneb:
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
piiratud juhtimisõigus.) A mootorrattad A1 mootorratas, mille mootori töömaht ei ületa 125cm3 ning võimsus ei ületa 11kW või mille võimsuse ja massi suhe ei ületa 0,1 kW kilogrammi kohta B Sõiduauto registrimassiga kuni 3500 kg, kerghaagisega kuni 750 kg, 1+8 istekohta. BE B-kategooria auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kui haagise registrimass ületab auto tühimassi või autorongi registrimass ületab 3500 kg. C Piiramatu registrimassiga veoauto. CE Veoauto + järelhaagis (autorong). D kategooria juhtimisõigus annab võimaluse juhtida bussi- sõidukit, milles on lisaks juhile enam kui 8 istekohta. T traktorid, liikurmasinad ja masinrongid (LS § 93 lg 2, lg 3) 4. Selgita järgmiste sõiduki kategooriate sisu (M, N, L, O). M vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse reisijate veoks (sõiduauto ja buss). Nt autoelamu, kiirabiauto N vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks (veoauto).
1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6
koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. (KMS § 22 lg 31) 23. Kui pikk on käibemaksuga maksustamise periood ja millal tuleb maksuhaldurile esitada käibedeklaratsioon? Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa (edaspidi koos käibedeklaratsioon) esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane
kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab
kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub. - Maksumenetlus maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine, maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine. - Maksumäär aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma. - Maksunõue seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata. - Maksuobjekt tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida maksustatakse. - Maksuparadiis ehk madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
KORDAMISTEEMAD SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS 1.1.Sotsiaalhooldusõiguse vajalikkus Sotsiaalhooldusel on mitmeid funktsioone. Peamiselt on see süsteem, kuidas säilitada sissetulekut nendele, kes ei ole ajutiselt või alaliselt võimelised tööd tegema. Võimetus tööd teha võib olla tingitud füüsilistest või majanduslikest põhjustest, mis võivad, kuid ei pruugi olla seotud isiku normaalse majandustegevusega. Kompenseerides töötajale tema võimetust teha tööd, püüab sotsiaalhooldussüsteem samal ajal säilitada töötaja võimelisust töö tegemiseks ning vähendada seejuures võimalust sissetuleku kaotamiseks. Sotsiaalhooldussüsteem garanteerib toetused katmaks kulusid, mis on põhjustatud elus esinevate eriliste sündmuste poolt. Need on sellised sündmused, mille tõttu on suurenenud nõudmised sissetulekute osas lisaks normaalsetele sissetulekutele. Lisaks sellele kindlustab sotsiaalhooldus baasmiinimumi inimestele, kes ei ole kunagi olnud ja kunagi ei saagi võ
registripidajale ka oma aadressi ja elektronposti aadressi ning teatavad viivitamata nende muutumisest. Sama kohaldatakse täis-, usaldus- või osaühingu osanikule, kes ei ole füüsiline isik ega ole kantud Eesti äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Teatamiskohustus Äriregistrile tuleb teatada: · Majandusaasta aruanne (ÄS § 60 lg 1; 334 lg 2) · Osa võõrandamise kohta info (notari poolt) (ÄS § 150) · Nõukogu koosseisus muudatuste tegemine (ÄS § 318 lg 5) · Juhatuse liikme ametiaja pikendamine (ÄS § 184 lg 2, 309 lg 2) · Andmed audiitori kohta (ÄS § 328 lg 3) · Sidevahendite andmed (ÄS § 63) · Ühe aktsionäriga aktsiaselts (ÄS § 2891 lg 1) Sanktsioonid: andmete esitamata jätmine, valeandmete esitamine, ühingu dokumentidel seadusega ettenähtud info avaldamata jätmine 320 kuni 3200 eurot, (ÄS § 71, TsMS § 46; 601). Vastutus
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Algdokument raamatupidamise seadusele § 7 vastav dokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument (raamatupidamise seadusele § 6) , mille alusel kantakse tehing raamatupidamisregistrisse (päevaraamat jne.). Majandustehingud raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud dokumenteerima ja kirjendama kõiki majandustehingud nii kronoloogiliselt kui ka süstemaatiliselt raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid raamatud, lahtised lehed või kaardid, kuhu kantakse raamatupidamiskohustuslase majandustehingud kronoloogilises või/ja süstemaatilises järjestuses algdokumendilt.
ses ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele. Lõplikult vabanesid armeed logistikasõltuvusest alles 20. sajandi keskel seoses veoautode ja haagiste arvu ja kandejõu suurenemise ning transpordilennukite ja -laevade kasutuselevõtmisega. Sõjategevuse kavandamisel ei sõltuta enam logistika võimalustest, vajalikud ressursid on palju- del armeedel olemas. Tänu militaarlogistika tehnoloogiate ja transpordi arengule on logistikud
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
