Raseduse mõju naise organismile (0)

Raseduse mõju naise organismile.
Rasedus ehk gestatsioon on naise füsioloogiline seisund eostuse ja sünnituse vahel. Keskmiselt kestab rasedus 40 nädalat.
Rasedusele võivad viidata teatud sümptomid: näiteks menstruatsiooni ärajäämine, väsimus, unisus , iiveldus , oksendamine , rindade hellus , pingetunne ja kerge valulikkus kõhus, sagenenud urineerimine.
Rasedusega kaasnevad suured muutused tulevase ema elus. Üks varasematest ning imetlusväärsematest muutustest toimub rindadega. Alates 16. Nädalast tumenevad rinnanibudja neid ümbritsevad pigmenteerunud nibuväljad märgatavalt. Rinnanibud suurenevad ja nende ümbruses asuvad tillukesed näärmed – Montgomery kühmud – laienevad, meenutades kananahka.
Loomulikult teab enamik naisi, et raseduse ajal kasvab kõht ja surenevad rinnad , vaid on ka teised muutused:

• Naiste toiduenergiavajadus suureneb raseduse (+ 300 kcal ) ja rinnaga toitmise ajal (+500–650 kcal). Rasedusaegne kaalutõus võiks raseduseelselt normaalkaalus olnud naistel jääda vahemikku 10–15 kg, alakaalulistel olla natuke suurem ning ülekaalulistel väiksem. Kaal tõuseb raseduse alguses vähe või võib isegi seoses isumuutuste, iivelduse ja oksendamisega langeda, kuid üldiselt jääb esimesel kolmel raseduskuul vahemikku 1–2 kg. Alates teisest trimestrist kaalutõus suureneb ning jääb raseduse lõpuni keskmiselt vahemikku 400–500 g nädalas ehk umbes 2 kg kuus. Suurim kaalu juurdekasv on tavaliselt 16. ja 32. rasedusnädala vahel ja raseduse viimasel kuul kaalutõus tavaliselt kas aeglustub või peatub üldse.
  
• Rasedus on kõrge hormonaalse tasemega periood. Olemasolevate hormoonide tase tõuseb oluliselt ja seoses rasendusega tekib juurde uusi hormoone. Inimese kooriongonadotropiini (hGC) süntees toimub platsenta trofoblastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. hCG funktsiooniks on progesterooni sünteesi raseduse esimestel nädalatel nii kaua, kuni progesterooni hakkab tootma platsenta. HCG-l on mõned märgatavad kõrvalmõjud; nimelt on just see hormoon osaliselt süüdi iiveldus- ja oksendamishoogudes – hommikuses iiveldustundes, mida esineb esimesel trimestril. Progesteroon tõuseb raseduse ajal kõrgele ja mängib raseduse säilimisel tähtsat rolli, pärssides tugevaid emaka kokkutõmbeid ning sündimata lapse kahjustamist, reguleerib platsenta funktsioone, tugevab sünnituseks valmistudes vaagnaseinu ning lõõgastab teatavaid lihaseid ja sidemeid . Teine progesteroni põhiülesanne on valmistada rindu ette piima tootmiseks. Östrogeeni sisaldus ka tõuseb, varases staadiumis aitab östrogeen emaka limakestaraseduseks ette valmistada, suurendades emakasiseste veresoonte ja näärmete hulka. Suurendab vere kogust.
  
• Varsti pärast viljastumist hakkavad vereringesüsteemis toimuma suured muutused. Vere hulk suureneb ning juba 30. nädalaks voolab vereringesüsteemis 50% rohkem verd. Pulss kiireneb. Teine vereringega seotud märgatav muutus on vererõhk. Rasedusaegne vererõhu tõus ehk hüpertensioon on üsna sage seisund, mis kujuneb üldjuhul välja pärast 28. rasedusnödalat ja kaob pärast sünnitust. Seda seisundit aetakse sageli segi preeklampsiana tuntud rasedustoksikoosiga, mille puhul vererõhu tõusule lisandub valgu ilmumine uriini. Preeklampsia tekib tavaliselt raseduse lõpus ja põhjustab samuti emal vererõhu tõusu.
  
• Raseduse ajal tarvitab kasvav laps ema vereringe kaudu glükoosi ja teisi toitaineid ööpäev läbi. Seega, söögikordade vahel või magamamineku ajal võib ema veresuhkru tase langeda niivõrd palju, et ema tunneb end näljasena.
  
• Muutuvad sõrme- ja varbaküüned tugevamaks ja kasvavad palju kiiremini. See tuleneb rasedushormoonide poolt põhjustatud ainevahetuse ja vereringe kiirenemist. Rasedus kiirendab ka karvade kasvu. Juuksed näivad tihedamad.
  
• Nahk muutub pehmemaks tänu suurenenud niiskusesisaldusele. Põskede, nina ja silmade ümbruse nahk võib samuti tumeneda. Pisikesed punased laigud võivad ootamatult ilmuda kehal ükskõik kuhu. Laigud, mis vajutades valgeks muutuvad, on östrogeeni kõrge taseme põhjustatud veresoonte kogumikud. Sageda hõõrdumise piirkonnas võib esineda nahaliistakaid.
  
• Lõpuperioodil hakkab ema kergemini hingeldama, kuna kasvav laps takistab kopsude täielikult õhuga täitumist.
  

https://www.organismidiagnostika.ee/treening-ja-toitumine-raseduse-ajal-ja-peale-sunnitamist/
http://medportal.ru/enc/procreation/reading/3/
Dr Anne Deans „Raseduse A&O”
http://pregnancy.web-3.ru/influence/
Marge Mahla “Lapseootus ja kilod ”
https://www.amor.ee/Rasedus_ja_sunnitus
http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/toitumine-erinevates-eluetappides/rasedus/
http://www.uaua.info/beremennost/period-beremennost/article-30272-vliyanie-beremennosti-na-organizm-zhenschinyi/
http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/naistenouandla/rasedusaegsedvaevused/14-rasedusaegsed-muutused-naise-organismis