Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ränne ehk migratsioon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnastumine, migratsioon, tööpuudus, loodusõnnetused, sõjad, ameerikast, türklased, ülejääk, urbaniseerumine, emigratsioon, väljaränne, immigratsioon, sisseränne, rändesaldo, riigisisene, alaline, sundränne, tõmbetegurid, tõuketegurid, tagakiusamine, loodusolud, pinnamood, kolooniad, plahvatus, mindi, nafta, väljavool, tööjõud, maksudRAHVASTIK Demograafia e. rahvastikuteadus. Rahvastikku iseloomustavad näitajad: 1. rahvaarv (aastase seisuga) 2. sooline koosseis 3. vanuseline koosseis 4. loomulik iive 5. keskmine rahvastiku tihedus (inimest ruutkilomeetril) 6. rahvuslik koosseis 7. hõive 8. migratsioon e. ränne 9. linnastumine Maailma rahvaarv 6 786 000 000 e. ligikaudu 6,8 miljardit. Rahvaarvult 3 suuremat riiki: 1. Hiina 1,3 miljardit 2. India 1,2 miljardit 3. USA 307 miljonit Sündimust mõjutavad tegurid: Traditsioonid Haridustase Religioon Viljakas eas naiste arv Valitsuse poliitika a) arengumaades haridustase puudub teadlikkus kaitsevahendite kohta traditsioonid mida rohkem sünnib, seda uhkem viljakas eas naiste arv viljakas eas naisi on rohkem ja seetõttu sünnib palju
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks 18 Sündimuse üldkordaja on arv mingis piirkonnas või riigis Sündide 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 ) 19 Suremuse üldkordaja on Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas (promillides) 20 Suremust mõjutavad tegurid: Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Halb tervishoiukorraldus Arstiabi kehv kättesaadavus Ebatervislik eluviis Südameveresookonna haigused, vähk Õnnetused, vägivald Surmatoovad haigused Millised on arenenud riigi suremuse tegurid? 21 Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist see on kaheosalinekoosseisu tulpdiagramm, kus vertikaalteljel on kujutatud vanuserühmad ja horisontaalteljel
sotsiaalabile(hooldekodud, haiglad), sündimus on madal. 8.Tegurid, mis on mõjutanud Eesti rahvaarvu kasvu: sündimus, suremus, sisse- ja väljarände mõju. 9. Globaalprobleemid seoses maailma rahvaarvu kasvuga: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, jäätmete kuhjumine, happesademed, keskkonna saastamine mürkidega. 10.Rände liigid ja põhjused. Sisseränne ja väljaränne, siseränne-kolitakse teise omavalitsusse, ja välisränne- kolitakse teise riiki; sundränne- sõjad, relvakonfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, õnnetusjuhtumid, näljahädad, küüditamine. Vabatahtlik ränne- uue töö-või elukoha otsingud. 11.Demograafilise ülemineku etapid. 1)Traditsiooniline rahvastiku tüüp e. I etapp. Sündimus kõrge 30-40, suremus kõrge 30-40. Rahvaarvu muutumine on nullilähedane. Rahvastiku vanuseline koosseis-palju laps vähe vanureid, keskm eluiga vaid 40-45 a. Praegu kuuluvad
etapis (nt.India) Nüüdisaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal (u 10‰) ; suremus väike (u 10‰) ; iive on nullilähedane ; postindustriaalne tootmisviis*enamus põhjariike jõudsid sinna 70.-80.ndatel, Eesti jõudsid sinna sajandivahetusel 7. Oskad välja tuua demograafilise ülemineku toimumise erinevused Põhja- ja Lõunariikides. Põhjariikides toimus põhiline arengu osa ära, aga lõunariikides see toimub alles. Põhjariikides kiirem kui lõunariikides. 8. Rahvaränne e. migratsioon, selle jaotus ulatuse, iseloomu järgi. Rände lähte- ja sihtpiirkond, rände tõuke- ja tõmbepõhjused ning barjäärid. Rände positiivne ja negatiivne mõju nii lähte- kui sihtpiirkonnale. Peamised rände suunad maailmas ja nende põhjused. Ulatus: Siseränne – riigi siseselt ; välisränne – rahvusvaheline Iseloom: Vabatahtlik – nt. õppima asumine ; Kaasränne – nt. isa saab uue töökoha, pere läheb kaasa ; Sundränne – nt. küüditamine Rände lähte- ja sihtpiirkonnad:
Algus, kulg ja tempo varieeruvad riigiti. Eri riigid on tänapäeval erinevates rahvastikuarengu etappides. Euroopas algas 18. Saj., P.-Ameerikas ja suuremas osas Euroopas on kaasaegne rahvastikutüüp, rahvaarvu kasv on stabiliseerunud. Ladina-Ameerika ja Kagu-Aasia maad on väljunud demograafilisest plahvatusest ja on teises etapis. Rahvaarv seal kasvab endiselt, kuid vähem kui varem. Aafrika ja teised mahajäänumad maad on demograafilise plahvatuse etapis. RÄNNE: Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Välis (teise riiki kolimine)- ja siseränne (teise omavalitsusse kolimine). Sisse- ja väljarände vahet nimetatakse rändeiibeks ehk rändesaldoks. Sundränne: Põhjusteks: sõjad, relvakonfliktid, poliitiline või usuline tagakiusamine (JUUDID!), looduskatastroofid, näljahädad, küüditamine, kurjategijate väljaviimine (nt Austraaliasse), poliitilise-rahvuslik genotsiid (Venemaa 30-40ndad).
MIGRATSIOON JA PAGULUS FAKTID • Maailmas on 191 miljonit emigranti; • Emigrantide hulk on umbes 3% kogu maailma rahvastikust; • Naiste osakaal emigrantidest on 49,6 %; • 15-20 % emigrantidest on illegaalid; • Kõige aktiivsem emigreerumine toimub Ladina- Ameerika piirkonnas. • Emigrantide rahalähetused kodumaale olid 2005. aastal u. 134 miljardit eurot. MÕISTED • Immigratsioon – sisseränne (immigrant). • Emigratsioon – väljaränne. • Remigratsioon – tagasipöördumine kodumaale. • Pagulane – sunnitud kodumaalt lahkuma (sundränne). • Rändekvoot – sisserännet piirav määrnumber. • Pendelränne – igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula vahel. RÄNDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS • Umbes 3,2% maailma rahvastikust elab väljaspool oma kodumaad; • Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest; • Suurem osa migrante on pärit arengumaadest;
suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 45. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus) MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Absoluutarvudes (miljon)
sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab
kas vatamis e ks 18 Sündimuse üldkordaja on Sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas ( 0/00 ) 19 Suremuse üldkordaja on Surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas (pro millide s ) 20 Suremust mõjutavad tegurid: Vae s us , nälg , ve e puudus , sõjad Halb te rvis ho iuko rraldus Ars tiabi ke hv kätte s aadavus Ebate rvis lik e luviis S üdame ve re s o o ko nna haig us e d, vähk Õnne tus e d, väg ivald S urmato o vad haig us e d Millised on arenenud riigi suremuse tegurid? 21 Rahvastikupüramiid iseloomustab rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu s e e o n kahe o s aline tulpdiag ramm, kus ve rtikaalte lje l o n kujutatud vanus e rühmad ja ho ris o ntaalte lje l
tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades
Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige
kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside nappus, õhu saastumine, vee ja pinnase reostumine, jäätmete ülekaal, üldine elukvaliteedi langus, tööpuudus, toidupuudus, suurem koormus loodusvaradele, suurem vaesus, loomade elupaikade hävinemine. 3) Kuidas kogutakse andmeid rahvastiku kohta? Rahvaloendus, teadusuuringud, sündimus- suremus 4) Millest sõltub sündimus a. Arengumaades ? VAESEMAD RIIGID Haridustase, riigi arengutase, religioon, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, naiste roll ühiskonnas b. Arenenud riikides? RIKKAMAD JA SUUREMAD RIIGID Pereplaneerimine,
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine
tootmisviisi alused Industriaalse tootmisviisi kujunemisele olid eeldusteks järgmised uuendused: väljavaheldussüsteem tõu- ja sordiaretus laevaehituse areng uued metallisulatusviisid energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast TV lk 4 Tööstusühiskond e industriaalühiskond valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus
pere rikkuse märk. kaasaegses ühiskonnas ei abiellu osa inimesi kunagi ning neil ei ole ka lapsi. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast sellest, kui võrdsed on lastega ja ilma lasteta inimesed ja kui kerge on vanematel lapsi kasvatada. Nüüdisajal suurendavad suremust vaesus, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus ja ebaterve eluviis. Mõnedes riikides on senini olulised surma põhjused nälg, vee puudus ja sõjad. Arenenud riikides on peamised surma põhjused südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused ja vägivald. 2.3 Demograafiline üleminek Sündimuse ja suremuse seaduspärasusi kirjeldab demograafilise (siirde) teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku areng jagatakse 4ks etapiks:
· Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda · Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia · Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi · Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) · Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
· Transpordi- ja kommunikatsioonivõimaluste kiirenemine teeb maailma ,,väiksemaks,, NEGATIIVSED KÜLJED · Rahvusvaheline konkurents suretab välja väiketootjad, suurfirmad võivad monopoliseeruda · Uusim tehnoloogia väga kallis- vaesemad ei suuda ajaga kaasas käia · Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse-- nende mahajäämus suureneb veelgi · Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) · Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel · Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine MÕJU VÄHEMARENENUD RIIKIDELE Rahvusvahelistel firmadel on kasutada rohkem vahendeid kui vähemarenenutel. Globaliseerumist ja sellega kaasnevat ei suuda kontrollida ka maailma suurriigid. Rahvusvahelised organisatsioonid, riigid, nende juhtisikud, isegi sõjavägi muutuvad üha enam korporatsioonide huvide esindajaiks.
täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. 5 4 Tagajärjed: rahvaavru kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, 3 üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise 2 ja utiliseerimise probleemid jne. 1
Suurendada saab toetuste, aboordi keelu, maksude, soodustuste ja lisapuhkustega. Rännet saab mõjutada rände kvootide (teatud arv inimesi lastakse üle) ja elamis- ja töölubadega. Suremust saab vähendada arstiabi kvaliteedi/kättesaadavsuse/hinna mõjutamise, selgitustöö, võimaluste avardamisega ning turvalisuse suurendamisega. 12. Rände tõuketegurid on kas sunnitud või vabatahtlikud. Sunnitud rände põhjused on sõjad, konfliktid, poliitiline ja usuline tagakiusamine, loodusõnnetused, näljahädad ja küüditamine. Vabatahtlikud tõuketegurid on: olematud võimalused tööks või õppimiseks; madal palk; halvad elutingimused; inimeste vahelsied lahkhelid; ebameeldiv elukeskkond; ebasoodsad keskkonna või looduslikud olud. Tõmbetegurid on tõuketeguritele vastupidised: head võimalused tööks ja hariduse omandamiseks; hea palk; head
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid, magma, murenemine jne. Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused. 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, kurrutus, murrang, magma, laava, kiht ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter, mineraal, kivim,
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
TARDUMINE sulamine marmor MAGMA 12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................
ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine. Kasvas äriteenuste, kõrghariduse ja ülikoolide tähtsus. Tekkis turismi- ja meelelahutustööstus. Lõuna riigid arengumaade majandus tugineb põllumajandussaaduste või maavara väljaveole. Hõre asustatus, vaene elanikkond, tööpuudus, meditsiini puudumine jne. (nt. Aafrika väiksemad riigid) SKT sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Skt kolm arvutamisvõimalust:
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. HELETAIGA kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks. Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. MULLASTIK Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained. LOOMASTIK Loomastikku võib pidada suhteliselt liigivaeseks arvestades taigavööndi suurust. Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja
Sotsialismi mõjukamaks esindajaks oli Karl Marx (1818-1883). Marx püstitas küsimuse, et kui turumajanduses vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, siis kuidas üldse on võimalik kasumi tekkimine. Lahenduse leidis ta erilises kaubas – tööjõus. Tööjõu väärtust mõõdab ta nende kulutustega, mis on vajalikud töölisel teha tööjõu taastootmiseks. Ja väidab, et kuna tööline toodab rohkem kui seda kuluks tööjõu taastootmiseks, siis kõik ülejääk, mille kapitalist kompensatsioonita omastab, ongi kasum. Selle protsessi tulemuseks on ületootmine ja majanduskriisid. Lahendusena pakkus ta üleminekut tootmissuhetele, kus lähtutaks töölisklassi huvidest. Renditeooriad: Üksiku tööstusettevõtete paigutuspõhimõtted (Launhardt,Weber). Põllumajandusettevõtte paigutus -põllumajandusmaastik (von Thünen). Keskuskohtade teooria (Christaller) Tööstusettevõtete paigutus regioonis - tööstusmaastik (Lösch)
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
Arhailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus (800-500 eKr): Varanduslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla.
annaabi.ee 
