Riigieelarve seadus Tulumaksuseadus 2. Mis on Eesti Spordi Kongress? (millistele dokumentidele tugineb oma tegevuses? Kui sageli toimub?) Suurkoosolek, millel ei ole oma kindlat statuuti ega põhikirja ja millel on olnud oluline roll Eesti spordiliikumise arengus. Kongress on kutsutud kokku siis, kui tõesti on vaja midagi tähtsat ühiselt otsustada, võtta koos vastu edasise arengu põhisuunad või hinnata kriitiliselt saavutatut. 3. Mis on ja mida määratleb Eesti spordis Eesti Spordi Harta? ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile. määratleb spordi koha Eesti ühiskonnas, Eesti spordi üldised eesmärgid ja prioriteedid, organisatsioonilise põhistruktuuri ja juhtimise põhimõtted, sportimise korraldamise ja majandamise peamised teed
NOORED JA SPORT Referaat 2 Tallinn 2008 3 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 4 Mis on sport, mida sport inimesele annab ning milleks seda vaja on?..............................5 Sport kui võimalus.............................................................................................................7 Noored vs sport..................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.............
Kolmas vool on "elulaad" ("form of life"), mida ta kasutab viitamaks mida nad moodustavad; "habituaalsele lootusele ja meelelaadile", mis määratlevad igapäevast elu. kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate Kommertsialiseerumise tunnused: ühiskondade; määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - Suure valikuvõimalusega turg - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist
ning püüame isiklikku eripära koos leida. Me julgustame alati lapsi olema loomulikud ja lähtuma oma kehatunnetusest ehk tantsima ja liikuma nii nagu neile on see loomupärane. Õpime kogema, valitsema ja avaldama tundeid ja emotsioone. Mossis tuju ja pahameele proovime trennis enda heaks tööle suunata ja leida üles võimalused, millest rõõmu ammutada. Tsiteerides William Cobbet'it ,,Tantsimine on ühtaegu nii mõistlik kui ka tervislik: see rikastab tundeelu; noortele on tants parim meelelahutus, ja nii oli see juba Moosese päevil." ("Advice to Young Men", 1829) 4 Siit ka järgmised sõnad, sõnapaarid mida arvavad inimesed tantsust: endasse süvenemine, vabadus, teraapia, väljendus, kujundaja, sensuaalsus, armastus, eneseteadlikkus, voog, VAHVA, nirvana, rõõm, lõbu, TAEVAS, ilu, kõrgused, HING, "RÕÕM" puhas ja lihtne, nautimine, RÜTM, elu, mina, JOOBUMUS, VABADUS, tunne, sisemine, UUENDUS, dirty..
Funktsioon: Spordisotsioloogias uuritakse spordi sotsiaalseid nähtusi ja inimese sotsiaalset spordikäitumist. Spordisotsioloogia eesmärgiks on: - kriitiliselt uurida spordi rolli, funktsiooni ja tähendust inimeste elus ja ühiskondades, mida nad moodustavad; - kirjeldada ja seletada spordi esilekerkimist ja levimist ajas ning läbi erinevate ühiskondade; - määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; - selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OTSUSTUSPROTSESS..........................................................................................................4 2. EMOTSIOONID.....................................................................................................................5 2.1. Saavutuste emotsioonid............................................................................... 6 2.2. Lähenemisviiside emotsioonid.....................................................................7 2.3. Tagasiastumis emotsioonid..........................................................................7 2.4. Vastandlikud emotsioonid.................
Ausa mängu mõistmine kerkib teadvusesse hetkel, kui inimene seletab enesele, miks ta spordib. Kas eesmärgiks on järjekordne karikas- siis on tegemist kollektsionääriga, raha- järelikult ärimees!? Sportlane on substants, kes pürgib eneseületuseni. Tõelise sportlase huviorbiiti kuulub hoopis pidev enesetäiendamine ja isiksuse kujundamine, loomulikult ka treeningute väliselt. Tasa ja targu püüdleb ta oma ihaldatuimate unistuste poole, kaaslasteks enesusk, sihikindlus ja ausus. Sport on iseloomuomadus või isegi eluviis, mis avab inimese parimaid külgi ning aitab jõuda eneseteostuseni. Samuti arendades oskust mõelda, võidelda ja järgida reegleid. See tähendab, et tegemist on keha ja vaimu vahelise harmoonia kehastusega. (http://noorteajakiri.com/2012/04/23/aus-mang-ja-vaartused-spordi/) 1. Aus mäng (fair play) Mis on aus mäng? Kas sõbrakäsi suusarajal kukkunule, kohtunikule märkamatuks jäänud vea tunnistamine palliplatsil või lihtsalt konkurentide austamine?
Aus mäng Aus Mäng on kutsutud ellu, et suurendada teadlikkust spordieetika vajadusest. Ausa Mängu rõhutatud printsiibid on: reeglitest lugu pidamine, kohtunikest ja nende otsustest lugu pidamine, vastastest lugu pidamine, anda igaühele võrdne võimalus osaleda ja säilitada enesevalitsemine Aus Mäng näitab suhtumist ja käitumist spordis, mis on kooskõlas uskumusega, et sport on eetiline toiming – see ei sisalda vägivalla, pettuse, medikamentide kuritarvitamise akte või ükskõik milliseid teisi väärnähtuste vorme, mis on ette võetud selleks et võita. Kui mainitud elemendid kaasnevad spordiga, kaob tõsine võitlusvaim ja spordile ei jää alles mingit eesmärki. Aus mäng ei tähenda vaid kirjapandud reeglitest kinnipidamist vaid pigem kirjeldab sportlase, treeneri, kohtuniku, spordijuhi, pealtvaatajate jt
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Kehalise kasvatuse tunnis, on erinevate õpilaste võimed erinevad. Mõni õpilane saab 11 suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on
ja ühiskondlikest suhetest. S. Hirdi heaolukäsitlus. Subjektiivse heaolu erinevate aspektide vastastikused seosed Objektiivne heaolu ↑↓ Subjektiivne heaolu ↑↓ Psühholoogiline heaolu E. Dieneri uurimisvaldkond heaolu teemal • üks produktiivsemaid psühholooge maailmas • defineerib heaolu kui inimese subjektiivset hinnangut oma elule kui tervikule • 3 raamatut subjektiivsest heaolust/elukvaliteedist - eluga rahulolu, posit. emotsioonid - temperamendi ja isiksuse mõju - majanduse ja kultuuriliste erinevuste mõju heaolule Subjektiivset heaolu kultuuritasemel suurendab: • Rahvuslik koguprodukt • Poliitiline vabadus • Sotsiaalne võrdsus ja turvalisus • Rahuldavad suhted võimu ja kodanike vahel • Usalduse kõrge tase • Efektiivsed rahva-institutsioonid Uuring rahvuste kohta: • Lääne kultuuris nähakse positiivseid ja negatiivseid emotsioone vastandina (ei saa olla samaaegselt rõõmus ja kurb)
diagramme vms. 18. Rühmatöö. Ilmselt on see üks kõige levinum õppemeetod. Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust; arendada mõtte paindlikkust; muuta rühma liikmed info suhtes vastuvõtlikumaks; saavutada üksteisemõistmist; rahuldada suhtlemisvajadus; toetada käitumuslike muudatuste kujunemist; arendada emotsionaalset intelligentsust; tunnetada ühisvastutust õppeprotsessi ja selle tulemuse eest. Rühmatöö peamin nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö otstarve (miks rühmatöö korraldatatkse just selle teema osas ja praegu), eesmärgid (mida on vaja ära teha), oodatav tulem- mida on vaja saavutada, protseduur ja sisemised kokkulepped (mägureeglid). Rühmatöö etapid: 1) eelnevalt põhjalik ettevalmistus (eesmärgid, materjalid, ruumid, vahendid, piisav ajavaru), 2) rühmade moodustamine (optimaalselt 3- 7 inimest), 3) protseduuride ja reeglite kokkuleppimine,,
saavutusi. Kuidas saab oma vaimset tugevust treenida ja kes aitab sind sellega. Tahtsin teada saada, miks atleetidel on üks päev väga tugev, samas teisel päeval nad kukuvad läbi. Vastuste teada saamiseks kasutasin erinevaid inglisekeelseid interneti lehekülgi ja ka raamatut. Kõik andmed on võetud usaldusväärsetest ja teada tuntud allikatest, mille autorid on kas ise psühholoogid või selle valdkonna teadlased. Sain kinnituse oma väitele, et igaüks mõjutab ise oma tulemusi spordis. Kui üldse tahta selles valdkonnas läbi lüüa, siis peab kindlasti olema vaimselt tugev. Kui sportlased on mentaalselt alla andmas , siis neile tuleb appi treener või spordipsühholoog. Spordis on väga palju häirivaid tegureid ja nendest jagusaamiseks peab arendama just nimelt oma vaimset tugevust. Sellega aitab sind spordipsühholoog. Enamus, kui mitte kõik atleedid ja meeskonnad kasutavad psühholoogi
kohta korralikku uurimistööd nii paar nädalat enne kirjandit. Loe artikleid, kirjuta üles nimesid, mõtteid, mõtteterasid, fakte, mõttearendusi. Aga jää siiski kõige juures erapooletuks. Jäta alati meelde, et sa pead analüüsima neid fakte ja asju, mida sa välja tood ning oma arvamuse võid avaldada paari lausega. Peaaegu alati on lõpukirjandil sellised teemad: keskkond, Eesti, Euroopa liit, inimsuhted, sport, majandus/äri, kirjandus, kunst ja ajalugu. Vali neist kaks ning valmista mõlema jaoks ennast ette. On päris kindel, et vähemalt üks kahest teemast tuleb kirjandile ning siis saad kirjutada pingevabalt, sest tead fakte. · Vahepeal on kasulik kirjutada kirjand sellisel teemal, millest sa varem ei ole kirjutanud! See on jumala tõsi. Vahel on kõige parem kirjutada täiesti sellisest teemast,
Kehalise kasvatuse vajalikkusest koolis. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada. Spordiga tegeldes saab võimendada positiivseid emotsioone ja elada välja negatiivseid. Spordi abil saab emotsioone teistega jagada. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võitlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis nõuavad teistega arvestamist.
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2
spordijuhtide ülesanded) Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse; - lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad; - näitama selgelt, et vägivald ja ebasportlik käitumine on vastuvõetamatud; - looma ausa mängu auhinna; - mõistma hukka igasuguse vägivalla, reklaamides oma spordiareeni kui ausa mängu piirkonda. 4. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda lastevanemate ülesanded)
.............................................................................................8 2.4 Ujumise raviv mõju..........................................................................................................9 2.5 Kloorise vee mõjutused kehale ja tervisele....................................................................11 2.6 Silmanägemise halvenemine ujujate seas......................................................................12 2.7 Ujumine kui meeldiv meelelahutus................................................................................13 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................15 LISA 1.......................................................................................................................................16 1
aktiivsuse vahelisest seosest meeleolu ja enesetundega ning kehalise kasvatuse tunni osatähtsusest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Läbiviidud uurimistöö põhjal võib järeldada, et koostajate püstitatud hüpotees ei leidis kinnitust,kuna õpilaste kehaline aktiivsus ja tahe minna järgmisesse tundi langes. 21 Kasutatud allikad 1. Vikipeedia 2015: Kehaline aktiivsus. 2. Jalak, Rein. 2013. Liikumine ja sport. nr 7, lk 59-64. 3. Eesti Olümpiakomitee. Liikumise tähtsus tervisele. Loetud: http://liigume.ee/sinu- treener/liikumine-ja-tervis/liikumise-tahtsus-tervisele, 27.03.2015. 4. Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Osakond, Kehalise aktiivsuse mõju noore organismile. Loetud: http://www.tlu.ee/opmat/tp/aktiivsus/kehalise_aktiivsuse_mju_noore_tervisele.html, 24.03.2015. 5. Loko, Jaan
Levinud on kahe tantsija duellid, kus võisteldakse osavuses ja väljendusrikkuses. Hiphoptants on tänaseks kokku sulatanud mitmeid erinevaid stiile. On tavaks eristada nn vana kooli (old school) ja uue kooli (new school) hiphoptantsu. Vana koolkond pärineb 1970. aastatest. Vana kooli stiilide hulka kuulub New Yorkist pärinev püsti tantsitav top rockin', mille inspireerijaks olid Brooklyn uprocking, lindy hop, salsa ja paljud erinevad afro-kariibi tantsud. (7). 6. TREENINGUD JA NENDE TUVUSTUS 6.1. Fitball Tund, kus harjutusi sooritatakse pallil istudes, lamades vôi pallile toetudes. (10). 6.2. Spinning Jalgrattasôit spetsiaalsetel siseratastel. Muusika dikteerib sôidutempo. koormust saab reguleerida igaûks ise. Intervalltreening, st et sòidetakse vahelduvalt madala ja kôrge koormusega, seega treenides sùdamelihaseid. Sobiv kòigile. (10). 6.3. Step-aeroobika
Kuulamist takistavad: ● Füüsilised takistused ● Teate tähendus ● Tagasiside puudumine ● Ootused ● Emotsionaalne seisund ● Kultuurierinevused Kuulamistõkked: ● Võrdlemine ● Mõtete lugemine ● Vastuseks valmistumine ● Unelemine ● Samastumine ● Väitlemine ● Õigustamine ● Teema vahetamine Enda avamine ja avatus suhtes. Iseenda kohta info (faktid, väärtused, emotsioonid jne) jagamine, mille alusel kujunevad suhted. See on nii intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess. Intrapersonaalsed oskused (inglise intrapersonal skills) on oskused, millega saab inimene ise oma sisemaailmas toimuvat juhtida. Sõna esimene pool "intra" viitab seesmisele ja sõna teine pool "personaalne" isiklikule ehk igaühe isiklikule sisemaailmale.(vikipeedia) Interpersonal skills /noun/ - the ability to communicate or interact well with other people.(google translate)
struktuure taastavad ning paren- davad protsessid. Selliselt vaadates on hoopis treening negatiivne tegur, mille ülekasutamine viib üksikute või süsteemsete kriisideni. Antud kontekstis võib pikaajaline vahe treeningus täita vajaliku taastumisaja ülesannet, eriti kui sportlane on kramplikult kinni hoidnud treeningukesksest arusaamast ja tal on selle tulemusel tekkinud pikaajaline kurnatus. Aeglaselt ning varieeruvate sümptomitega kulgev ülekoormus võib olla põhjuseks, miks jätkuvad treeningud ei kajastu arengus ega sportlikes tulemustes. 13. Millal võib treeningupausi pidada negatiivseks? Ei ole olemas ühtset ajalist kestust, millest alates võib treeningupausi pidada negatiivseks. See on seletatav treenijate vaheliste erinevuste suure mitmekesisusega. Näiteks mõjub treeningupaus samale sportlasele erinevalt tippvormi ja ettevalmistava perioodi ajal. Analoogseid erinevusi leiab, kui võrrelda tippsportlast algajaga, noori ja vanu, mehi ja
..........................................................10 Kokkuvõte.......................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on ,,Varane lapseiga". Referaadi eesmärk on tutvuda varases lapseeas toimuvate arengutega. Varane lapseiga kulgeb läbi arenguperioodide. Õppimine algab sündides. Märkimisväärsed võimed, keerukad emotsioonid ja hädavajalikud sotsiaalsed oskused kujunevad esimeste eluaastate jooksul. Kõrge kvaliteediga õpikeskkond on väikelastele absoluutselt hädavajalik. Stimuleerivad ja rikkalikud keskkonnad julgustavad väikelast ümbritsevat maailma põhjalikult tundma õppima ning sõna otseses mõttes loovad beebi ajus ühendusi. Selline seotus ümbritseva maailmaga aitab kaasa tema tulevasele kasvamisele ja õppimisele. Uurimisülesanded: selgitada välja, kuidas varane lapseiga kulgeb;
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis on põhjustatud väh
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus.................................................................................................................2 1.1Muusika tähtsus noorte elus...............................................................................................2 1.2Muusika kuulamise põhjused................................................................
positiivset mõju tervisele täiskasvanuna. Kehaline aktiivsus ja spordiga tegelemine lapseeas võivad muutuda regulaarseks täiskasvanuna ja omada pidevat tervistavat mõju. Uuringud on näidanud, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili. Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatusele ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste aktiivsus sageli väiksem soovitatust. Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel( M. Horro, 2001). Nähes last liikumas, hüppamas või jooksmas, suudame üsna kiiresti anda hinnangu tema võimalikule saamatusele või osavusele. Lapse täpse motoorika hindamine nõuab, aga
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜSILISED VÄLJENDUSED....................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID...................................................................
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1.1 Muusika tähtsus noorte elus Muusika on nagu mingi telg, mille ümber kogu elu keerleb. Muusika
rünnakul ja ka kaitsemängus on muutunud järjest kiiremaks ning võimsamaks (Sevim, 2008). Esitused käsipallis on kompleks erinevate mõõtmetega kompositsioonidest, mis tagavad mängijale hästi arenenud võimekuse, kaasaarvatud- füüsilised, motoorsed, psühholoogilised, sotsioloogilised, tehnika ning taktika võimed jne. Teadlaste roll on panna kokku sobima individuaalsed karakterid vastavalt nõudmistele spordis. See on mitmekülgne probleem spordis, kus võimalik edu on kindaks määratud nii, et individuaalsetest isiksustest moodustada jõuline ja tõhus meeskondlik kogum. On ka elemente, millega on võimalik määrata kindlaks tulemuste kriitilised seisud ning sellevõrra muuta tasakaalu saavutustes. See muudab raskeks saadud tulemuste seostamise mänguga ainult läbi mõne kindla faktori (Delamarche ja Bideau, 2011) Käesoleva referaadi eesmärkideks on:
spetsiifilise seisundiärevuse testidega ning oli olemas individuaalse tsooni laiuse standard, ent peagi liiguti spordispetsiifiliste testide kasutamise juurde ning lülitati teooriasse idee, et ka optimaalse tsooni laius on eri sportastel erinev. Vaatlused, erineva struktrueeritusega intervjuud, standardiseeritud küsimustikud. Erineb sellepoolest, et emotsionaalne kogemus on ainult üks komponent erinevates seisundeis. 7. Kuidas on seotud sporditegemisega positiivsed emotsioonid ja milles seisneb vookogemus? Vookogemus on kui mis iganes tegevusega seotud eriline tunne, et elu parimatel hetkedel toimub kõik justkui imekergelt. Vookogemust iseloomustab täielik keskendumine, ajataju muutumine. Positiivsete emotsioonide uurimine võib meil aidata paremini mõista sportlikku sooritust ja spordist saadavat kogemust. 8. Mida uurisid Lam jt. (2009) õppimise ja ärevuse seostest ning millised olid nende põhilised järeldused?
millega kaasneb spetsiifiline teadvus teistest reaalsusest või teisisõnu tavalise elu suhtes vabast reaalsusest. TUNNUSED: · Mängu tinglikkus, mängulisus ja kujutletav olukord · Oluline on mängu protsess, mitte tulemus · Motiveeritud, vaba ja spontaanne tegevus · Reeglid · Tõelised tunded, rahulolu rõõm 3. Klassikalised mänguteooriad. Aristoteles- pinget maandav ja hinge puhastav, meelelahutust ja lõbu pakkuv tegevus. J. Loeke- spetsiifiline laste meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalus, mis pakub lastele palju arendavat. J. Rousseau- looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid arendav tegevus. Fr. Schiller- mõiste `mängutung` , psühholoogiline mõju inimesele ( Inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene tõelises tähenduses) H. Spencer- ülejääva energia teooria. S. Hall- mänguline käitumine pärilikkuse poolt määratud, kulgeb vastavuses in.
Liikumise/treeningu positiivsed küljed: 1) paraneb enesetunne ja väheneb stress; 2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi säilitada motivatsiooni liikuda; 3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk. Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud pooleli, enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus. Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast. Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult seepärast, et saada head enesetunnet, uusi elamusi ja põnevust.
Näiteks võin tuua selle, et kui lapsed olid ühes kunstitegevuses proovinud nö muusikat paberile maalida (muusika taustal mere kohin, teemaks meri), siis järgmises kunsti tegevuses nõudsid nad sama muusikat lihtsalt kuulamiseks hoolimata sellest, et mere teemat seekord ei käsitletud. 5. Lapsele on tähtis eeskuju- rõõmus õpetaja = rõõmus laps. Muusikat ei saa õpetada kurja sõnaga, ainult heaga. Muusika peab andma rõõmsad tunded ja head emotsioonid. Ainult RÕÕM arendab. Kõik see mida inimene kogeb lapsepõlves, see saadab teda terve elu. Väga hea mõte, millest kinni haarata. Sest kui õpetajal on halb päev või paha tuju, on tunda, et ka lastel on konfliktid kergemad tekkima. Õpetajana peaksin meeles pidama, halva tujuga ei saa lastele ette anda raskeid tegevusi/ülesandeid või alustada millegi uue õppimist. Õpetaja peaks ise tundma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
