protsess. See tähendab, et ettevõte üritab oma tootest luua kindla arusaama sihtgrupi teadvuses. Positsioneerida saab hinna, teeninduse, kvaliteedi, vastupidavuse, sortimendi laiuse jms alusel. 8. Loetle positsioonistrateegiaid. Toote diferentseerija Kuludeliider Nishiturustaja 9. Mis on mark (brand name)? Mark ehk brand name on sõna, täht või sõnade kombinatsioon. Ntks IBM, 3M, Post-its Marginimi on margi keeleline tunnus, see osa mida saab suuliselt väljendada. Margimärk on margi graafiline tunnus ehk mingi sümbol, värvikombinatsioon vms. 10. Mis on kaubamärk (trademark)? Kaubamärk on vastavas kasutusõigust andvas organisatsioonis registreeritud mark. Kaubamärk võib olla marginimi või margisümbol või mõlemad. 11. Mis on kaubamärgi eesmärk ning mis tagab selle edukuse? Kaubamärgi eesmärk on lojaalsuse loomine läbi väärtuste ja
Eksprimendi puhul uuritakse põhjuslikke seoseid turndusalaste muud tegurid (puuetega inimesed, loomapidajad, muutujate mõju ja tarbija käitumise vahel, säilitades ülejäänud autoomanikud, erinevad ametid, hobid, professionaalid, muutujad konstantsetena. Eksperimente võib teha kõigi amatöörid). turundusmeetmestiku elementide kohta, nagu tooted, pakend, Tootega seotud käitumine: reklaam, marginimi ja hind. Näiteks hinnateste korraldatakse ostukäitumine (margitruudus või ühelt margilt teisele siis, kui tahetakse teada hinnamuutuse mõju läbimüügile, ning üleminek); reklaamiteste korraldataske, et määrata kindlaks, kas ostuasjaolud (uudsus, juhuslikkus, regulaarsus, sagedus diileri reklaamisõnum avaldas selle saajale soovitud mõju. asukoht); 8
toodete turustamine on raskem kui terviklike komplektide müümine. Tootesari - toodete grupp, mis on omavahel seotud oma funktsioonide, tarbijate või hinna seisukohalt. Tootekompleks - toodete ja toodanguseeriate kogum, mida tootja tarbijatele pakub. Võimalus teistest erineda -> kasutada personaalset tootenime ehk markeerida toode. Mark - ühe tootja või tootjate grupi toode, mis on märgistatud nime, sümboli, või kujunduse abil ning sellega eristatav konkureerivatest toodetest. Marginimi - see osa margist, mida saab suuliselt väljendada - tähed, sõnad, numbrid (McDonalds, Bond 007). Margimärk - margi graafiline tunnus (sümbol, kujundus, värvikombinatsioon). Kaubamärk - seaduslikult registreeritud margitunnused, mis kaitseb tootja ainuõigust nendele. Toote pakendil on rida funktsioone. Suunitluselt võib funktsioonid liigitada: praktilised (kaitsev, transporti, ladustamist ja kauplemist hõlbustav) promotsioonilised (tähelepanu äratav, infot pakkuv)
tootmisprotsesside arendamiseks; (Chantaput, 2015) 4) eksport ja import- import ja eksport on kõige elementaarsem äritegevuse viis ja sageli on see esimene valik, kui ettevõtted otsustavad välismaal laieneda, sest see on kõige lihtsam viis turule sisenemiseks väikeste kapitalikuludega; (Chantaput, 2015) 5) litsentsimine- kokkulepe ettevõtete vahel, mis võimaldab teatud aja jooksul kasutada mõne teise firma omandit, nagu marginimi, koopiaõigus, patent ja nii edasi; (Chantaput, 2015) 6) välismaised otseinvesteeringud- ettevõtte füüsiline investeering, näiteks välisriigis olevasse hoonesse ning tegutseb täies ulatuses kodumaisena, et saada kasu odavamate tööjõukuludest, maksudest ja soodustustest, mis on välisriigis. Vastuvõttev riik saab kasu uute toodete, teenuste, tehnoloogia ja juhtimisoskuste kasutuselevõtmise kaudu. Näiteks
valikuprotsessis vähemoluliseks. Kõigepealt tuleb otsustada, kas üldse asutakse margitoodete väljaarendamisele. See tooks kaasa suuri kulutusi, mis loodetavasti tasuvad end edaspidi ära kõrgema hinna ja tarbijate suurema lojaalsuse arvel. Tootjamark kuulub tootvale ettevõttele. Müüjamarki kasutavad ja kontrollivad vahendaja, hulgi- ja jaekaubandusettevõtted. Üheks võimaluseks on anda igale tootele omaette marginimi. Margiperekonna korral on üks marginimi seotud ühe tooteseeriaga. Marginime laiendamisel rakendatakse edukat marginime uutele toodetele. Kaubamärgi nime ja kujutise ehk logo valimine on väga tähtis, kuna nad mõjutavad otseselt tarbija suhtumist tootesse ja kogu firmasse. Head marginime iseloomustavad järgmised omadused: ta vihjab kuidagi toote poolt pakutavatele hüvedele; nimi on lihtne ja lühike; läheb kokku pakendiga; sisaldab positiivseid assotsiatsioone ostjale;
Rohkesti ja mugavalt saab tarbija infot müügikohast (müüjalt, konsultandilt, pakendilt, kohtreklaamist), avalikest allikatest (kõikvõimalikest reklaamidest, ajalehe- ja ajakirjaartiklitest, elektroonilistest andmebaasidest) ja oma kogemustest (nt proovisõit uue autoga). 3. Alternatiivide võrdlemine 38 Tarbija paneb enda jaoks paika kriteeriumid, mille alusel ta otsustama hakkab (näiteks hind, välimus, marginimi, kvaliteet, garantii jms). Erinev tarbija omistab ühele kriteeriumile erineva kaalu. Paljude jaoks on hind olulisim, aga mõnele tarbijale on see täiesti tähtsusetu. 4. Otsustamine Tarbija võrdleb mitmesuguseid võimalusi ja seejärel paneb need kaubamargid järjekorda. Üldjuhul plaanib ta osta kõrgeima hinnangu saanud margi ja tavaliselt see ka ostetakse. Tarbija ostuotsust mõjutavateks teguriteks on vahendaja maine, kaubavalik, teenindustase,
joonised, graafikud) ja kas toote või mudeli demonstreerimist. Meeldetuletamine (reprodutseerimine) seisneb mälus talletatud info hilisemas taastamises. Meeldetuletamine võib toimuda kas äratundmise või meenutamisena. Äratundmine on meeldetuletamise lihtsaim variant, mis väljendub sarnasuste tuvas- tamises. Äratundmist on kasulik arvestada reklaamisõnumite koostamisel, valides edastatavasse sõnumisse mitmeid kauba juures äratuntavaid tunnuseid (pakend, marginimi, väliskuju jms.). Meenutamine võib toimuda iseeneslikult või tahtlikult. Võrreldes äratundmisega on mõlemad suuremat pingutust nõudvad protsessid. Meenutamise hõlbustamiseks on soovitav tarbijatele suunatud informatsioon loogiliselt süstematiseerida ja rühmitada. Seejuures tuleks arvestada, et lühimälus taastatakse kergemini teabekogumi esimesi ja viimaseid osi, püsimälus valdavalt ainult esimesi. Hoiakud
teave ja seda usaldatakse isegi juhul, kui see pole eriti täpne. Rohkesti ja mugavalt saab tarbija infot müügikohast (müüjalt, konsultandilt, pakendilt, kohtreklaamist), avalikest allikatest (kõikvõimalikest reklaamidest, ajalehe- ja ajakirjaartiklitest, elektroonilistest andmebaasidest) ja oma kogemustest (nt proovisõit uue autoga). 3. Alternatiivide võrdlemine Tarbija paneb enda jaoks paika kriteeriumid, mille alusel ta otsustama hakkab (näiteks hind, välimus, marginimi, kvaliteet, garantii jms). Erinev tarbija omistab ühele kriteeriumile erineva kaalu. Paljude jaoks on hind olulisim, aga mõnele tarbijale on see täiesti tähtsusetu. 4. Otsustamine Tarbija võrdleb mitmesuguseid võimalusi ja seejärel paneb need kaubamargid järjekorda. Üldjuhul plaanib ta osta kõrgeima hinnangu saanud margi ja tavaliselt see ka ostetakse. Tarbija ostuotsust mõjutavateks teguriteks on vahendaja maine, kaubavalik, teenindustase,
annaabi.ee 
