Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Standardid ja Standardiseerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

6.  STANDARDID  JA 
STANDARDISEERIM
INE
STANDARDID                      
Standardid on dokumenteeritud kirjalikud kokkulepped, 
mis sisaldavad tehnilisi  iseloomustusi  ja teisi täpseid 
kriteeriume, mida kasutatakse järjekindlalt kui reegleid 
või definitsioone kindlustamaks materjalide, toodete, 
menetluste ja teenuste vastavust neile seatud 
eesmärkidele. 

Standardeid võtab vastu standardiseerimisega  tegelev  
valitsusasutus ja - organisatsioon  või mõni muu sel eks 
delegeeritud õigustega organ
Rahvusvaheliste standardite tähised
 Rahvusvahelise  standardiorganisatsiooni  ISO  koostatud  standardid  on 
tähisega ISO. 
 Rahvusvahelise  Elektrotehnika  Komisjoni IEC koostatud standardid on 
tähisega IEC. 
 Nende kahe koostöös põhiliselt  infotehnoloogia  ühendkomitees JTC-s 
valminud standardid on tähisega ISO/IEC. 
 Rahvusvahelise standardi  kavandi  tähiseks on DIS, lõpphääletusele 
mineva kavandi tähis on FDIS. 
 Standardi  tähisele  järgneb  standardi  number  ja  väljaandmisaasta. 
(Näiteks ISO 9000-1:1995).
 ISO standardi ülevõtu korral Euroopa standardiks saab see tähiseks  EN 
ISO
Eesti standardite tähised
Eesti standardite tähiseks on EVS. 
Standardi 
tähisele 
järgneb 
standardi 
number 
ja 
väljaandmisaasta. (Näiteks EVS 783:1997). 
Kui Eesti standardiks on üle võetud rahvusvaheline standard, 
on sel e tähiseks EVS-ISO või EVS-IEC
Kui Eesti standardiks on üle võetud Euroopa standard, on 
sel e tähiseks EVS-EN. 
Tähis EVS-EN ISO näitab, et Eesti standardiks on üle võetud 
Euroopa standardina kasutuselevõetud rahvusvaheline 
standard 
STANDARDISEERIMINE
 Standardiseerimine  on  ühtsete  reeglite  kasutamine  ametivõimude, 
majanduselus osalejate ja tarbijate elu kergendamiseks. Standardite abil 
suurendatakse  toodete  kokkusobivust,  ohutust,  kaitstakse  loodust  ja 
soodustatakse  kaubavahetust.  Standardiseerimise  töö  tulemusena 
avaldatakse  dokument,  mil e  sisu  on  oma   olemuselt   soovitusliku 
iseloomuga  ning mil e kasutamine vabatahtlik.
 Standardiseerimise vajadus:
Kui erinevates maades on analoogsete tehnoloogiate puhul kasutusel 
erinevad standardid, võib see kaasa tuua “kaubanduse tehnilised 
barjäärid”. Kaupade ja teenuste väljaveole keskendunud ettevõtted on  
mõistnud vajadust aidata kaasa rahvusvahelise kaubandusprotsessi 
ratsionaliseerimisele. See oligi ISO loomise eesmärk.
Standardiorganisatsioonid
 Rahvusvahelised standardiorganisatsioonid:
 ISO (Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon)
 IEC (Rahvusvaheline Elektrotehnikakomitee)
 ITU (Rahvusvaheline Sideliit)
 Euroopa standardiorganisatsioonid:
 CEN (Euroopa Standardikeskus)
 CENELEC (Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee)
 ETSI (Euroopa Telekommunikatsiooni Standardi nstituut)
 Eesti standardiorganisatsioonid:
 EVS (Eesti Standardikeskus)
 Eesti Elektrotehnika Komitee
 Eesti Sideamet

Document Outline

  • Slide 1
  • STANDARDID
  • Rahvusvaheliste standardite tähised
  • Eesti standardite tähised
  • STANDARDISEERIMINE
  • Standardiorganisatsioonid
Vasakule Paremale
Standardid ja Standardiseerimine #1 Standardid ja Standardiseerimine #2 Standardid ja Standardiseerimine #3 Standardid ja Standardiseerimine #4 Standardid ja Standardiseerimine #5 Standardid ja Standardiseerimine #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 251981 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kvaliteedijuhtimise konspekt
67
pdf

Kvaliteedijuhtimise konspekt

...................................................36 5.2.2. Kvaliteedijuhtimise organisatsioonikultuuriline aspekt.........................37 5.2.3. Kvaliteedijuhtimine kui juhtimistegevuse osa.......................................38 5.2.4. Juhtkonna roll kvaliteedijuhtimises........................................................39 5.2.5. Kvaliteedialane koolitus.........................................................................41 6. Standardid ja standardiseerimine....................................................................43 6.1.Stadardid.........................................................................................................43 6.1.1. Standardite tähised.................................................................................44 -2- 6.1.2. Standardite liigid..................................................

Inimeste juhtimine organisatsioonis
Kvaliteedi juhtimine - Spikker
1
doc

Kvaliteedi juhtimine - Spikker

Kvaliteedipoliitika järjestus, mis viib kliendi nõudeid rahuldava toote valmimiseni või teenuse vaadatakse üle ja uuendatakse kord aastas. osutamiseni. Protsessil on sisend ja väljund ning ta lisab väärtust ja on korratav. 40. Protsessi kategooriad vastavalt küpsusastmele ­ Iseseisvalt kohanduv protsess. 9. Standardi definitsioon ­ Standardid on dokumenteeritud kirjalikud kokkulepped, Parendatud protsess. Valitsetud protsess. Defineeritud, kirjeldatud protsess. Nn. mis sisaldavad tehnilisi iseloomustusi ja teisi kriteeriume, mida kasutatakse lähtesituatsioon ettevõttes enne protsessijuhtimise idee sisseviimist. järjekindlalt kui reegleid või definitsioone kindlustamaks materjalide, toodete, 41. Kvaliteedi mõiste piiritlemine ­ Eriline kvaliteet ­ kliendid märkavad kvaliteeti.

Kategoriseerimata
Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

Kultuuriloolisus 13. kultuurilooline väärtus 
 Keskkonnakaitse korraldus -Keskkonnaprobleemid, väärtused, tõekspidamised, maailmavaade -Keskkonnapoliitika, -strateegia ja - tegevuskava -Institutsioonid 
 -Meetmed 
 Keskkonnakaitse korraldus – olulisemad meetmed Ärahoidvadmeetmed: -Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine -keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid, keskkonnariski hindamised
 Regulatsioonivahendid:
 -keskkonnaload, normatiivid ja standardid, piirangud, keelud
 Keskkonnakorralduse majandushoovad: -Järelvalve -Keskkonnainformatsioon ja keskkonnateadlikkuse kujundamine jne Keskkonnakaitse Institutsioonid Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonna- korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioone. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad
 Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ, keskkonnakomisjon Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja, Säästva arengu komisjon

Keskkonna kaitse
Rahvusarhiivi juhised
152
pdf

Rahvusarhiivi juhised

4.1 Dokumendihaldus 12 4.2 Dokumendi elukäik 14 4.3 Dokumendihalduse normatiivne keskkond 16 4.3.1 Üldist 16 4.3.2 Seadused 16 4.3.3 Vabariigi Valitsuse määrused 17 4.3.4 Ministri määrused ja käskkirjad 17 4.3.5 Standardid 17 4.3.6 Hea tava juhised 18 5 Dokumendisüsteem 19 5.1 Üldist 19 5.2 Dokumendid ja muud teaberessursid 20 5.3 Dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid 22 5.4 Kasuajad: vastutuse ja pädevuse tasandid 23 5.4

Rahvusarhiivi juhised
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun