Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelised innvesteeringud näidised eksami küsimuse vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
investor, aktsia, tulumäär, väärtpaber, tulusus, optsioon, finantsvara, finantsvarad, intressimäär, turg, graafik, kauplemist, riskivaba, võlakirjad, infole, riskiga, ootuse, analüüsis, aktsiad, aktiva, kaubeldav, summaga, finantsturg, varanduse, olemasolevat, investorid, uudiste, konkreetsel, capm, beetakordaja, riskipreemia, kusjuures, emitent„Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0 mlj €, kuid omanike nõutav tulu on näiteks -1,2 milj €, seelle projekti puhul on järelikult ettevõtte väärtus negatiivne -0.2 mlj €. 3. Turu efektiivsuse vormid koos selgitusega Turu efektiivsus kujutab endast turu olukorda ja seisundit, kuidas turg mõistab ja tõlgenb ettevõtte tegevust. Mil määral informatsioon mõjutab aktsiahinda. Kuidas finantsturg väljendab varade tegelikku väärtust. Efektiivsuse vormid: - Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
............................. 15 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................... 16 SISSEJUHATUS 2 Ainetöö teemaks sai valitud ,,Portfelliteooria" kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Ainetöö eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest. Portfelliteooria (Modern Portfolio Theory - MPT) - teooria sellest, kuidas riskikartlikud
KORDAMINE EKSAMIKS (2018 sügis) Avatud küsimused (~4 küsimust), Mõistete tundmine (4-5 mõistet) (4 ülesannet + boonus). 1. Portfelliteooria põhimõisted ning seosed: spetsiifiline risk- (ka mittesüstemaatiline risk, hajutatav risk) kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tulusus erineb oodatavast tulususest tänu konkreetse ettevõttega seotud teguritele. (ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne süstemaatiline risk- kujutab endast ohtu, et väärtpaberi tegelik tulusus erineb oodatavast tulususest tänu üldistele arengutele makromajanduses (majandustsükkel, rahapoliitika, kursside kõikumine jpm). -Suurema süstemaatilise riskiga on sellised väärtpaberid, mille
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
Optsioon 1. Mis on optsioon? Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price). optsioonilepingu strike hind on fikseeritud, kuid see võib muutuda kui alusvara hind muutub korporatiivsete sündmuste tõttu. Optsioonide puhul pole optsiooni ostjal kohustust kokkulepitud tehingut teha ja sellise õiguse eest tuleb maksta. Optsiooni eest makstavat summat nimetatakse optsioonipreemiaks. Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem kaotada pole võimalik
Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja
Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Võimalik on ka üldse mitte efektiivsed vormid mulliteooria, see kirjeldab turu anomaaliaid ka ,,käitumuslik rahandus") 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist
Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja
Investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse Konverteeritavad ja mittekonverteeritavad finantinstrumendid 82. Kuidas defineeritakse ettevõtte eesmärk rahanduses? Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettvõtte kontrolli all. 83. Mis on kapitali struktuuri kujundamine? 84. Milles seisneb agentuurikonflikt? Juhtkonna ja omaniku konflikti käsitleb agentuurikonflikti teooria. See käsitleb volitaja ehk printsipaali (nt aktsionär) ja tema agendi (nt ettevõtte juhi) suhteid. Agentuurikonfliks on huvide konflikt, mis võib tekkida: · Ettevõtte omanike ja juhtkonna vahel
Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda odavamate metallidega, et saada suurem kogus kuldmünte. Kuld on pehme ja hakaksid kuluma (servad). Teistel tekib vajadus oma kuldraha säilitada, tahavad hakata hoidma preestrite juures kirikus (hoidlates). Tekkis hoidlateteenus-varahoiuteenus, sinna peale pandi ka nimi.. On tekkinud üks esimesi väärtpaberi eelkäija või alge nimelt on tegemist nimelise lihtveksliga. Veksel on kirjalik väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse nõuda veksli väljaandjat hoiustatud vara vastuvaidlematult välja andmist.Veksli tagaküljele märgiti summaga millega saab vara tagasi. Hoidlad hakkavad välja andma veksleid ühele summale, kuid väiksemate veksliväärtustega. Nt keegi pani hoiule 100 raha siis ta ei saanud ühte 100 vaid 5 20st nt. Esitajaveksel- see kelle käes on see veksel, sellel on ka kõik õigused selle veksli üle .Eelmine omanik ei ole keegi, kuna nime pole seal peal.
Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. - Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. - Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). -Agentuuriteooria ja agentuurikulud Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Kristo Tõnissoo AÜEP2 PORTFELLITEOORIA Miniuurimus Juhendaja: dotsent Arvi Kuura Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Miniuurimuse teemaks sai valitud portfelliteooria kuna viga mida tihti investeerimist alustades tehakse, on see, et pannakse kõik panused ühele väärtpaberile või samasse sektorisse - mõni aktsia tundub sedavõrd hea potentsiaaliga, et investor paigutab suure osa oma rahast selle ühe aktsia alla. Kuigi see võib tunduda hea teenimisvõimalus, tähendab see ka ülikõrget riski. Turgudel võib alati ilmneda tegureid, mida ka parim investor ei oska ette näha. Uurimuse eesmärk on anda kokkuvõtlik lühiülevaade portfelliteooriast ja selle põhiprintsiipidest.Teooria kohaselt on võimalik koostada kõige efektiivsem (vähima riskiga) portfell oodatava tootluse saavutamiseks.
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
Üldjuhul tuleb väärtpaberitesse investeerimisel arvestada rohkemate riskidega kui näiteks investeerimisel pangahoiustesse või kinnisvarasse. 1. AKTSIABÖRS ,,Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid. Börs tagab tehingu toimumise ja turvalisuse. Lihtsamalt öeldes tagab börs ostjale kauba ja müüjale raha. Aktsiabörsi puhul on kaubaks aktsia, kuid samahästi võib olla kaubaks ka tulevikulepingud, võlakirjad, jne. Aktsiabörsi põhiolemus seisneb rahaliste ressursside efektiivsemas jaotamises. Äriühingud müüvad oma aktsiad selleks, et saada raha äritegevuse laiendamiseks või arendamiseks. Aktsiaid võivad osta ja müüa nii suured fondid kui ka tavainvestorid, kes võivad asuda ükskõik millises maailma otsas. Kauplemine toimub maakleri kaudu, kes koostöös konkreetse aktsiaturuga tagab raha ja aktsiate liikumise
maksimeerimise printsiibist, arvesse võttes riski-tulu kompromissi. Otsustusprotsessi käigus on oluline leida optimaalne kapitali struktuur, mis minimeeriks kapitali hinna, aidates teha seeläbi ettevõtte väärtust suurendavaid optimaalseid investeerimisotsuseid. Rahandusteoorias on ettevõtte eesmärk viidud kõrgeimale tasemele. Ettevõtte eesmärk on tema omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. See tähendab, et ettevõtte tegevus peab olema suunatud aktsia teoreetilise väärtuse maksimeerimisele, kuivõrd aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all. Rikkuse maksimeerimine on kõrgeim eesmärk, mis on tähtsam kui kasumi maksimeerimine, sest viimane ei võta arvesse riski-tulu kompromissi ega ole rahaline. Mikroökonoomikas väidetakse, et ettevõtte eesmärk on kasumi maksimeerimine. Selline käsitlus on aga tänapäeval puudulik, sest ignoreeritakse raha ajaväärtust ja riski ning enamasti ei võrdu kasum rahaga.
· väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel · väärtpaberitega oma arvel kauplemine · väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine · väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud Admiral Markets AS Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Aktsiaselts KIT Finance Europe Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid
4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine Mis siis, kui teise aasta rahavoole rakendatav intressimäär on erinev kolmanda aasta omast, ehk: 1+ i0,n (1 + i)n Näiteks, kui on kolm perioodi ja kõigile rakenduvad erinevad intressimäärad: 1 + i0,3 = (1 + i0,1 ) (1 + i1,2 ) (1 + i2,3 ) Projekti nüüdispuhasväärtus on järgmine: NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 7. Efektiivne tulunorm Efektiivne tulunorm ehk tegelik ehk efektiivne aastane intressimäär (effective annual return EAR) Maksete sagedus mõjutab tegelikku aastast intressimäära. Kehtib reegel: mida
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest. 1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides 2 samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid
sellele mõõduka kiirusega Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 17.Euroala kujunemine
Väärtpaberivahendajad asutused, mis tegelevad väärtpaberite vahendamisega 6 36. Tagatisfond - krediidiasutusse hoiustatud vahendid on tagatud ühe hoiustaja kohta kuni 100 000 euro ulatuses 37. Investeerimishoius - hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Riskid: lepingu alusvaraga seotud intress ei ole garanteeritud, lepingu katkestamise eest trahv, intressitulu on maksustatav 38. Investeerimisfond - paljude investorite vara kogum, mida juhib fondivalitseja, kes paigutab raha väärtpaberitesse. Tulu teenitakse osaku hinnatõusust. Liigid: avatud investeerimisfond fondi osakuid saab alati osta & müüa suletud investeerimisfond - müüb osakuid IPO käigus
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. • Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. • Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 16. Euroala kujunemine ELi liikmesriigid, kelle vääring on euro ning kus Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu vastutusel viiakse ellu ühtset rahapoliitikat. 2011. aastal olid euroala riigid Belgia, Saksamaa,
koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 10.Rahapakkumise tegurid 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest Valuutakursi liigi järgi: Rahvusliku maksevahendi puudumine ehk ametlik või formaalne nn dollariseerimine. Kasutatakse teiseriigi valuutat (paralleelselt oma valuutaga).Riigis tegutsev keskpank loobub
sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5. Läbi turugude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis). Finantsturg jaguneb: 1. Instrumentide tähtaegade järgi: Rahaturg- lühiajaliste, kuni 1 aastaste instrumentide turg Kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg 2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi: Esmasturg ja järelturuks 3. Finantsinstrumendi liikide järgi: Võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turuks 4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel: Turu börsivorm, mis jaguneb tellimusraamatu põhimõttel toimivaks turuks ja maaklerituruks Turu börsiväline turg (OTC) finantsinstitutsioonide vaheline turg Trendid finantsturgudel:
Kindlustusselts on äriühing, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitamine. Kindlustuse põhiliigid: a. Kahjukindlustus(9) - lepingud riskide maandamiseks b. Elukindlustus(4) - lepingud nii riskide maandamiseks kui ka säästude kogumiseks Kindlustusvahendaja Kindlustusmaakler(36) - esindab kindlustusvõtja huve Kindlustusagent - esindab konkreetse kindlustusseltsi huve 5.Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Esmane turg Järelturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 6. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad • Otseinvestorid • Portfelliinvestorid Kutselised investorid • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements) • Maaklerifirmad (brokerages) • Kommertspangad • Kindlustusseltsid • Investeerimisfondid, pensionifondid jt.
mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 13
mõõduka kiirusega · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut 13
Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra. · Intressimäärad riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendi võrra. · Õiguslik lähenemine hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon võivad hinnata ka turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude jm hinnaindeksite arengut. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
Admiral Markets AS; 2. AS Cresco Väärtpaberid; 3. AS KIT Finance Europe; 4. Evli Securities AS. Peamised investerimisteenused: • väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel; • väärtpaberitega oma arvel kauplemine; • väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine; • väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine. 8. Väärtpaberiturgude tüübid Võlakirjade turg; Aktsiaturg; Tuletisinstrumentide turg; Esmane turg; Järelturg; Reguleeritud turg (s.h. börs); Reguleerimata turg (Over the counter) 9. Väätpaberituru osalised a) Emitendid - raha hankijad b) Investorid - raha paigutajad (• Otseinvestorid; • Portfelliinvestorid) c) Kutselised investorid: • Fondivalitsejad (varahaldus ettevõtted; assets managements); • Maaklerifirmad (brokerages); • Kommertspangad; • Kindlustusseltsid; • Investeerimisfondid, pensionifondid jt. d) Reguleeritud turu korraldaja ja arveldussüsteemi korraldaja 10
1. Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse. 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine;
nõue kuni kaheaastase tähtajaga kohustuste korral praegu 1%. 11. Rahapakkumise tegurid Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest: 1) Pankade soovitud sularahareservi määr mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine. 2) Erasektori soov hoida sularaha mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine. 3) Intressimäär kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab. 12. Euroala kriisi tekkepõhjused 13. Kullastandardi olemus 19.sajandil kehtestati rahanduse raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult
Finantsvahendite hankimine ja finantsturud. Finantsvaradega seotud mjandusteooriate ajalugu on suhteliselt lühike, kuid areng on muutunud pidevalt dünaamilisemaks ehk kiiremaks. Kui esialgu toimus finantsteooriate välja töötamine peale majanduses toimunud rahandussündmusi, siis hilisemal perioodil on rohkem arendatud teooriaid, mis võimaldavad finantsjuhtimise kaudu stabiliseerida ettevõtete majandustegevust. Ettevõtted hangivad oma finantsvarad finantsturgudelt. Finatsturud on institutsioon, kus toimub raha liikumine nendelt kellel on ülejääk neile kelle tulud ei kata ajutiselt kulusid turgudel kehtivate protseduuri reeglite järgi. Rahajuhtimise teoorias on raha hankimise probleemid üheks keskseks, kuna finatsturgude areng liigub globaliseerumise suunas siis muutuvad raha tehingud mitmekesisemaks ja väga dünaamiliseks (kiiremaks). Finantsturud jagunevad kaheks: Rahaturg Kapitaliturg
annaabi.ee 
