meetmed pöörduvad omaenese vastu. • Ka võib töökohtade loomine ja areng ühes harus toimuda mõne teise haru arvel, tegelikult saavutatakse tööhõive eesmärgid siis, kui piirangute tulemusena tööjõud paigutub ümber kapitalimahukatest harudest töömahukatesse harudesse. • Impordipiirangute arvel loodavate töökohtade hind riigi jaoks pole selge (järgmine slaid). • Lõpuks tuleb arvestada, et välisinvesteeringud ja import ise loovad samuti töökohti, millest protektsionistliku poliitika rakendamisel ilma jäädakse. Import võib luua töökohti ka teistes harudes ja siit tulenevad survegrupid protektsionismi vastu. • Sotsiaalsed kaalutlused seoses tööpuuduse argumendiga • On väga raske mõõta rahas töötute stressi ja meeleheidet • Teisalt on raske veenda töötavaid ühiskonnaliikmeid, et nende olukord on
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid.
Autarkia ja loosung "laissez faire". · Olemus. Omavahelisest kaubandusest saavad kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Looduslik ja omandatud eelis( vilumuste, tööjõu kõrge tase). · Kitsendused. Absoluutne eelis on vaid üks erijuhtum suhtelise eelise üldteoorias. Mis on see jõud, mis sunnib vahendeid keskendama efektiivsematesse valdkondadesse? · Tekkepõhjused. Tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: "Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud, siis on kasulikum neid hüviseid importida, andes vastu kaupu, mille tootmistingimused kodumaal on soodsamad kui mujal.
poliitika asemele tuli kaubandusbilansi poliitika. Hilisemad merkantilistid olid arvamusel, et riigil peab olema aktiivne kaubandusbilansi saldo, et kaupade sissevedu antud maale ei tohi ületada nende väljavedu. Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust. Niisiis võib merkantilistide vaated taandada järgmistele olulistele momentidele: a) riigi jõukus on väljendatav tema valduses oleva väärismetalli hulgaga; b) riigi eksport peab igal juhul olema suurem kui import; c) tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist; d) väliskaubanduses on võimalik saada kasu vaid partnerite arvel. Merkantilistide teooria eeldab, et maailmamajandus on staatiline (nn. "maailmapirukas", mida jagada, on konstantne), sellisel juhul oleks maailmakaubandus tõepoolest null-summaline mäng ja kõik ei saaks ühel ajal võita. Antud eeldus ei pea paika, niisiis ka mitte järeldused. 4
Avatud sektori välislaenamist mõjutavad tihti vahetuskursi stabiilsus ja rahvusvaheline likviidsus. Ujuvate vahetuskursside reziimi korral valitsus sellise laenamisega ei tegele. Seega valitsussektori poolne välislaenamine puudub (Bg=0) ning kehtib järgmine seos: CA + B p = 0 Sellise käsitluse kohaselt mõjutab valuutaturgu ja vahetuskursi kujunemist vaid erasektori välislaenamine. Seega mõjutavad valuutaturu tasakaalu maksebilansi jooksvad tehingud (eksport, import jne.) ja erakapitali liikumine (välislaenamine, välisvõla tagasimaksed jne.). Arbitraaz Arbitraaz lähtub geograafilistest kursierinevustest. Kui ühe riigi raha vahetatakse n-1 teise riigi raha vastu, siis tekib meil n-1 vahetuskurssi. Omavaheliselt on kõigil riikidel seega n(n-1)/2 vahetuskurssi. Seega 20 enim kaubeldava valuuta puhul oleks tegemist 190 erineva vahetuskursiga. Näiteks kui Frankfurdis saab
4 2 0 83-92 93 94 95 96 97 98 99 2000 Joonis 18.1. Tootmise ja kaubanduse kasv maailmas 1983–2000, % Allikas: IMF, World Economic Outlook ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA RAHA K AU B AN D U S B I LAN S S = EKSPORT – IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss – Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Eksport – oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import – välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine
Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot on teatud kauba lubatud impordi maht aastas. 6)Vabatahtlikud ekspordipiirangud olukord, kus importiv ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas. 7)Ekspordisubsiidium kujutab endast otsest rahalist toetust eksportijale.
lokaalseid turge, vaid on terviklik maailmaturg, kus liiguvad · Tooted · Tehnoloogia · Informatsioon · kapital. TOO IGA VALDKONNA PUHUL KONKREETSED NÄITED JA SELGITA PIKEMALT Eksport oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale Import välismaal toodetud kaupade ja teenuste ostmine kodumaiseks kasutamiseks KAUBAD & KAUBAD & TEENUSED TEENUSED IMPORT EXPORT RAHA KAUBANDUSBILANSS = EKSPORT IMPORT Kui EKSPORT < IMPORT, on kaubandusbilanss Kui EKSPORT > IMPORT, on kaubandusbilanss + Jaapani firmad on osanud hästi: · Turge valida (eelistavad uudseid dünaamilisi alafinantseeritud kõrge teadus- ja madala materjalimahukusega turge);
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik.
võimalik kindlaks teha kolme meetodiga: sissetulekumeetod, kulutuste meetod ja tootmismeetod. Tabel 1. SKP arvutamise meetodid Tootmismeetod Sissetuleku meetod Kulutuste meetod Lisandväärtused Põllumajanduses Eratarbimine Tööstuses Töötajate palk +Avaliku sektori tarbimine Teeninduses +Ettevõtete kasumid +Koguinvesteeringud Valitsussektoris +Põhivara kulum +Kaupade ja teenuste eksport =SKP =SKP -Kaupade ja teenuste import +Kaudsed maksud +Kaudsed maksud -Subsiidiumid -Subsiidiumid =SKP turuhindades SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + Jooksvad netoülekanded = Kasutada olev kogurahvatulu Kasutada olev kogurahvatulu - Amortisatsioon = Kasutada olev netorahvatulu
keskkond/valdkond, elulaad, põllumajandussaaduste tootmine oma tarbeks). Põllumajandus ja agraarpoliitika erinevus agraarpoliitika teostus on eri valdkondade koosmõju ja eesmärgistatud kattuvus. Põllumajanduspoliitika jaguneb tulupoliitika ja agraarstruktuuripoliitika Protektsionism majanduspoliitika, mis kasutab siseturu kaitsmiseks välisfirmade eest riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Vastandiks on vabakaubandus, mis püüab hoida valitsusepoolset väliskaubanduse regulatsiooni võimalikult minimaalsena. Protektsionism on tihedalt seotud opositsiooniga globaliseerumisele. Protektsionismi ajalugu käsitletakse 3me etapina esimene 19. saj lõpus, teine 1930ndatel aastatel, kolmas sekkumine põllumajandusturgu ja riiklikud garantiid peale 1945. Esimene laine: kaitsemeetmete rakendamine jättis Prantsusmaa ja Saksamaa
· Toimingud konfiskeeritud ja hõivatud kaubaga · Järelkontrolli läbiviimise menetluslikud eeskirjad Ühenduse ainupädevus · Tollimaksude kehtestamine · Tollimaksuvabastuste koosseisude kehtestamine · Tollikäitlusviiside kehtestamine (loetelu, põhisisu) · Tollivõla tekkimise koosseisude kehtestamine · Võlgnike määratlemine (erand TS § 64) · Tollivõla sissenõudmist ja arvestuskande tegemist välistavate asjaolude kehtestamine. · Tollimaksu tagastamise ja vähendamise juhtumite kehtestamine 4. Tolliõigusega reguleeritavad õigussuhted Kolme sorti suhteid: - Suhted liikmesriigi ja komisjoni vahel (nt komisjon kontrollib liikmesriigi tollieeskirjade täitmist) - Suhted liikmesriigi ja isiku vahel (nt toll ja isik – tollideklaratsiooni esitamine) - Suhted isiku ja komisjoni vahel (nt tolliotsuse puhul vähendada makset, ärakuulamise õigus) TOLLIÕIGUSE REGULEERIMISALA JA PÕHIMÕISTED 5
rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. 4. , export/s - 5. , import/s - 4. Eksport, export kaupade väljavedu riigist 6. - 5. Import, import kaupade sissevedu riiki 7. - 6. Kaubandussaldo, trade balance Ekspordi ja impordi vahe 8. 7. Kaubakäive, trade turnover ekspordi ja impordi summaarne maksumus 8. Rahvusvaheline tootmisfaktorite jaotus - international division of factors,-
õiguskaitse', lk 127): · eranditeta enamsoodustusrezhiimi (Most Favoured Nation ehk MFN põhimõtte) kehtestamine kõigi osapoolte vahel, soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile teistele; · kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega; · hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega; · pidi organiseeritama läbirääkimisi tollide edasise alandamise suhtes. MFN põhimõttest kalduti kõrvale arengumaade puhul, kelle suhtes rakendati lisasoodustusi. GATT jäi siiski põhiosas kaubandust reguleerivaks dokumendiks. Sellega ei olnud kaetud näiteks põllumajandus, lisaks sõlmiti osa GATT-i hilisematest tollide- ning dumpinguvastastest lepetest suhteliselt väikese osa vahel kogu liikmeskonnast. GATT-i kandepinda näitab fakt, et selle 125 osapoole arvel toimus 90% rahvusvahelistest kaubandusest. 1
tarbekaupadele.INVESTEERINGUD-käsitletakse kulutusi tehastele,tootmisliinidele,seadmetele ja muule sarnasele.Tehakse enamasti tootmise arendamiseks.Valitsuse lõpptarbimine-valitsuse kulutused annavad ülevaate sellest,kui suur osa on riigil majanduses.Mida kõrgem on valitsuse kulutuste osakaal,seda rohkem sekkub riik majandusellu.PUHASEKSPORT-ekspordist lahutatakse import ja saadakse puhaseksport,mis lülitatakse SKP koosseisu.Kui puhaseksport on negatiivne,siis näitab see,et osa SKPst kasut väljaspool koduriiki loodud väärtuste tarbimiseks 5.3 Inflatsioon on riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil.Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus.Hinnataseme stabiilsus on inflatsiooni ja deflatsiooni vahepealne olukord, mille puhul hinnad ei muutu v muutuvad minimaalselt.Hinna indeks ei kasva üle 2% aastas
1945. aastast tegutseb Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Pärast Teist maailmasõda asutati Maailmapank (IBRD), mille ülesanne on viia liikmesmaades majanduse arendamiseks ellu mitmeid investeerimisprogramme ning anda riikidee laenu. Et maalilma majandus- ja rahandusorganisatsioonide saaksid korralikult tegutseda, on vaja, et finantsturud püsiksid stabiilsena. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust: kvoot reguleerib sisse- ja väljaveetava kauba koguse; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimiseks ja importimise õiguse. Eksporditõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks (kunstiväärtused). Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või peetakse sõda.
soodusrezhiimil ning ilma eraldi kahepoolseid lepinguid sõlmimata. WTO liikmeks olek tagab Eesti kaubandus-, teenindus- jm ettevõtete õiguste kaitse rahvusvahelisel turul. WTO liikmesus on Eestile tähtis kaubanduslikes suhetes Venemaaga, kes WTO täisliikmena ei saaks Eesti kaupadele rakendada kõrgendatud tollitariife, vaid peaks rakendama MFN põhimõtet. WTO tagab võrdse konkurentsi eri maade kaupadele, hoiab ära dumpingu tugevama majandusega riikide tootjate poolt ning võrdsustab tingimusi kõigile. [3] 9 3. WTO JA VENEMAA 1986 aastal pöördus Nõukogude Liit avaldusega saada WTO jälgijastaatus eesmärgiga liituda WTO täieõiguslikuks liikmeks tulevikus. USA keeldus avaldust läbivaatamast põhjendades seda sellega, et NSVL on plaanimajandusega riik, mis ei sobi vabakaubandusprintsiipidega. Alles aastal 1990 sai Nõukogude Liit WTO jälgijastaatuse.
ajalt oma kutseoskusi. · Koolide juhtimise probleemid. Välismajanduspoliitika. Üheski riigis ei ole piisavalt sisemisi ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astuvad riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Välismajanduse vorm on väliskaubandus, mis jaguneb kaupade ja teenuste ekspordiks ja impordiks. Eksport on kodumaiste toodete müük välismaale. Import on välismaiste toodete ostmine kodumaal nt Jaapani autode müük Eestis. Rahvusvaheline majandustegevus on eriti vajalik väiksele riigile, kus siseturg on väike, tootjaid on vähe ning ka ressursside mitmekesisus on madal. Väliskaubandustegevuse piirangud. Kvoot- kauba koguse sisse- või väljaveo reguleerimiseks. Importkvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir- kvoot. Eksportkvoodi puhul piiratakse kaupade väljavedu, siis, kui
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, m
1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida.
1. Majanduse olemus Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove Alternatiiv- ehk loobumiskulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus Piirtulu otsusega kaasnev lisanduv tulu Piirkulu otsusega kaasnev lisanduv kulu Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Eesmärk - suurendada ühiskonna kui terviku heaolu. Majanduse põhiküsimused: - mida toota? - kuidas toota?
b) IMF valuutafond c) IBRD maailmapank d) OECD majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon, mille liige Eesti veel pole. Rahvusvahelisel majandus on ontoloogiline (olemuslik), gnoseoloogiline (tunnetuslik) ja metoodiline külg. Ontoloogiline külg näitab, mis on olemas (vabakaubanduslepingud, rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus. Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam. VMN vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949 VLO varssavi lepingu organisatsioon 1955 2) Majandusloogika liigub sinna, kus soodsamad tingimused. SEOSED:
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus
Majanduse arvestus Viis olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor ehk ülejäänud maailm. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. Kogutoodang on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste e. kaupade ja teenuste turuväärtust. Rahvuslik koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks sisemaisele koguproduktile välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite (tööjõud, kapital) kasutamisest. SKP turuhindades + Netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades Lisandväärtus on kogutoodangu väärtus, millest on lahutatud teistelt tootjatelt hangitud ja hüviste valmistamiseks kasutatud materjalide, pooltoodete jne. väärtus
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va
Välismaj. suhete intensiivsuse järgi eristatakse suletud ja avatud maj. riikideks. Täielikult avatud majanduse puhul on välismaised majandussubjektid kodumaistega täiesti võrdsetes tingimustes. Import- kaupade ostmine välismaalt. 3 Eksport-kodumaiste toodete müük välismaale. Vastastikku kasulik on selline väliskaubanduskäive, kus import ja eksport on tasakaalus. Sissevedu tasutakse kas väljaveo või võlakohustustega. On arusaadav, et kui riik veab vähe välja, kasvavad võlad. Enamsoodustusreziim väliskaubanduses tähendab, et mõned riigid soosivad kaubandussuhteid mõnede teiste kindlate riikidega. Kui enne 19.saj. funktsioneeris väliskaubandus vabakaubanduse vormis, siis 19. saj. võeti kasutusele tollid. (Saksamaal Bismarck) Toll- maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel, et kaitsta omamaist
Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese kohta. 3. SKP peegeldab ka loodud väärtuste kaustamist: · Suurim osakaal on eratarbimisel · Investeeringud e. kulutused tootmisele · Valitsuse kulutused haridusele, kaitsele, valitsemisele e. haldusele, jne. · Puhas eksport RKP-rahvamajanduse koguprodukt-mõõdab riigi residentide(fiiede ja juriidiliste isikute) poolt toodetud kaupade ja teenuste väärtust. RKP arvestab ka välismaal tootvate kodanike loodud väärtusi. SKP ei arvesta kodanike välismaal teenitud tulu. Inflatsioon e. ostujõu langus. Mõõdetakse inflatsiooni määraga. Keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. THI e. tarbijahinna indeks-tarbekaupade ja teenuste hindade
*Kehtib põhimõte, et ühes liikmesriigis valmistatud ja turule lubatud toode ei vaja enam vastavushindamist teistes liikmesriikides. *Ekspordi ja impordi asemel on kasutusel mýisted kauba käive (kauba m¸¸k) ja kauba soetamine (kauba ost). Väliskaubandus on kaubavahetus Euroopa Liitu mittekuuluvate nn kolmandate riikidega. * Kaup ¸letab riigi- ja tollipiire. * Importkaupadele kehtivad tollimaksud, piirangud, keelud järelvalve jne. * Kehtivad mõisted eksport - kauba müük välismaale ja import- kauba ost välismaalt. Euroopa Liidu väliskaubanduse aluseks on ühtne väliskaubanduspoliitika 3 1 Ühine seisukoht rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel 2 Ühised kaubanduslepingud 3 Ühine tolliseadustik 4 Ühine tollitariifistik 5 Ühised turukaitsemeetmed I Ühine seisukoht rahvusvahelistel kaubandusläbirääkimistel
uurimistöö elanike hinnangute alusel. https://www.mkm.ee/sites/default/files/varimajandus_eestis_2013_ elanike_hinnangute_alusel.pdf 13.Tooge näiteid n.ö musta turu kaupade või teenuste kohta? Tekib tihti kaupadele, mis on raskesti kättesaadavad või üldse seadusega keeletud. 14.Mis on tollimaks? Sageli nimetatakse tollimaksuks ka tariifi, mis on tegelikult nimekiri maksustamisele kuuluvatest kaupadest koos maksumääraga. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. 15.Mis on kvoot? on millegi jaoks kehtestatud piirmäär. Kvoot on kaubanduses tõhusam kui tariif, sest tollid tõstavad impordi hinda ja muudavad selle vähem konkurentsivõimeliseks. 16.Mis on kaitsetoll? on tollimaks, mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt, püüdes nii takistada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõttele. 17
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: • (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. • (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. • (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine • Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud • Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid – kaubandusbilanss
(2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: · (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. · (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. · (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine Väliskaubanduse riiklik reguleerimine · Impordi allasurumiseks - kõrged tollimaksud, koguselised impordipiirangud · Ekspordi edendamiseks - suured eksporditoetused. Eriti agaralt rakendasid merkantilistid oma ideid emamaa ja kolooniate vahelistes suhetes: eksporditi tööstuskaupu ja toodi sisse odavat toorainet. Hilisaja merkantilistid kaubandusbilanss
esikohale on tõusnud äriteenused ning eriti finantsteenused, mis on infoühiskonna tunnussektor. 5.) Milles seisneb riikide kaubanduspoliitika? Iga riik tahab kaitsta oma turgu, on piiranud importi ja toetanud eksporti, et säilitada oma inimeste tööhõivet. · 6.)Missuguseid meetoteid kasutavad rigid impordi piiramiseks ja ekspordi toetamiseks?- Tollimaks makse, mis nõutakse sisse kaupade eest riigipiiride ületamisel. · Kvoot - kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang. Mitmed kaudsed piirangud tervisekaitse ja turvalisuse nõuded ning sisereeglid nagu tolliformaalsused ja dokumentatsioonid jne 7. Milles seisneb riiklik ekspordipoliitika? Miks just eksporti toetatakse? Riiklik ekspordipoliitika soodustab tootmist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele suurem tootmismaht ja seega ka efektiivsus. Riigid jagavad finants- ja maksutoetusi, ekspordikrediite ja
olenemata eelnenud palgast, tööstaazist) HARIDUSPLOIITIKA- mõõteks õppurite osakaal rahvastikus, UNESCO haridustasemed. Probleemid: kvaliteet, kartus kaotada konkurentsivõime (vajadus suurendada reaal- ja loodusteaduste osakaalu), elukestva õppe juurutamine (mitu kõrgharidust ja täiendamine), koolide juhtimine (efektiivsus, paindlikkus, osapoolte kaasatus) VÄLISMAJ POLIITIKA- Väliskaubandus: kaupade ja teenuste eksport ja import. Importimiseks on vaja välisvaluutat, mida saab eksportides. Piirangud: tollimaksud (Els 14%) ja kvoodid (mahuline piirang), mittetollilised piirangud (standardid). Põhjus: tollimaks kui tuluallikas, tärkava tööstusharu argument WTO- Minimaalsed kaubandsbarjäärid. On alandatud tollimakse, kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. RV FINANTSTURG- Börsid: eesmärk raha vajajad ja pakkujad kokku viia, toimub kapitali ost ja müük
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
