· Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused: Kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: 1) Maakondades- kihelkonnakool ja kreiskool. 2)Kubermangulinnades- gümnaasium ja ülikool. · Läänemere kubermangude õpperingkonna keskus- Tartu Ülikool. · Tallinnas ja Tartus gümnaasiumid, õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. · Kreiskoolid- kõikidesse linnadesse. 2-3 aasta jooksul teadmisi matemaatikast, loodusteadusest ja geograafiast. · Elementaarkoolid- linnakoolide alam aste
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise.
Oluliseks hariduse templiks kujunes tartu Ülikool lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele. TÜ autonoomia püsis kuni 19.sajani teise poole venestamisreformini. 1892 aastal muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks, ülikooli ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform 19 sajandi algul Venemaal toimunud ümberkorraldustega sätestati 4 astmeline ühtluskool: linnades: elementaarkool kreiskoolgümnaasiumülikool Maal: vallakool kihelkonnakool Läänemere kubermangud moodustasid omaette õpperingkonna, mille keskuseks sai Tartu Ülikool. Tartus, Tallinnas tegutsesid ülikoolid kus õpetati süvendatult antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu. Kreisikoolid-matemaatika, loodusteadused, geograafia. Elementaar koolid- lugemine, kirjutamine, arvutamine. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 1840 aastate usuvahetusliikumise tagajärjel tekkisid Lõuna-Eestis veel lisaks õigeusu maarahvakoolid.
Kõik taluperemehed, ka talurentnikud lisaks kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Valla eesotsas seis valla-vanem, kes pidi jälgima, et vallas seadusi täidetakse, v-vanemal oli õigus määrata rahatrahvi või lühiajalist aresti. Kubermangu ja maakonna omavalitsusasutused jäid kuni Vene aja lõpuni rüütelkondade kätte. Johann Voldemar Jannsen (1819 - 1890) Rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja
F.Parrot. 828-39 töötas ülikooli juures proffessorite instituut-üle 20 teadlase sai koolituse. 19saj algul viidi läbi reform. 1892 muudeti õppetöö venekeelseks, ametlikuks nimetuseks sai Jurjevi Ülikool. Haridusreform-kehtestati 4-astmeline ühtluskool:1)maal vallakoolid, linnas elementaarkoolid. 2)kreiskool-igas linnas. 3)gümnaasium-tlnas ja Tartus. 4)ülikool- Tartus. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati 1828 tartusse Elementaarkooli õpetajate seminar.Valgas hakkas tegutsema Janis Cimze seminar. 19saj keskel hakati üle minema koolisunduseke. 1880-ndateks saavutati maarahva seas peaaegu täielik lugemis ja vähemalt 30-40% lugemisoskus. Eestikeelne kirjasõna-19saj Ip muutus valitsevaks ilmalik kirjandus-peamiseks levitajaks kalendrid.1806 ilmus 1. eestikeelne ajaleht-"Tarto maa rahwa näddali-leht" 20- ndatel andis Otto Wilhem Masing näddali-lehte välja. 1848-49 andis Kreutzwald välja ajakirja "maa-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
1876 Bell leiutas telefoni 1895 esimeste filmide demonstreerimine 1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio Moderniseerumine. Tööstuslik pööre 19.saj II pool Raudteede rajamise tähtsus: majandussidemed Venemaa ja Lätiga kaubavahetuse areng - transiitveosed sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Moderniseerumine Kultuur. Haridus Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia, estofiilid, ratsionalism. Klassitsism, romantism, realism, impressionism, fovism, sümbolism. Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism Haridussüsteemi väljaarendamine: 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus
· Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Esialgu õppisid Balti kubermangudest pärit olevad tudengid, kuid järjest suurenes ka välis-maalaste arv. · 1805. Immatrikuleeriti üliõpilaskes esimene eestlane. · Kuulsamad õpetajad: Astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. Haridusolud: · Ühtluskool oli neljaastmeline: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ja ülikool. · 1828. Rajati tartu elementaarkooliõpetajate seminar. · Sajandi keskel õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. · Valgas tegutses Janis Cimze juhtimisel nii eestlastele kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Eestikeelne kirjasõna: · Eestikeelset esimest ajalehte hakkas välja andma 1806.a kevadel Otto-Wilhelm
- Talupoeg pidi raharendi ja talu väljaostusummade saamiseks tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid. - õigeusu talurahvakoolid (alates 1840
Andis mõndaaega välja ajakirja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 5. Fr. R. Faehlmann Sai TÜ eestikeele lektoriks. Tema eestvedamisel loodi aastal 1838 TÜ juures Õpetetud Eesti Selts. 6. Johann Köler eestlasest haritlane ja maalikunstnik, kes leidis teenistust Venemaal. 7. Philipp Karell eestlasest arst, kes leidis tööd Venemaal. J.Köler ja P.Karell etendasid suurt rolli rahvuslikus liikumises. 8. Johann Voldemar Jannsen Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele ,,Perno Postimees" (ilmalik kirjandus). 9. Jakob Hurt Rahvusliku liikumise üks juhtidest. Lõi kaasa Vanemuise Seltsi tegemisel. Temast sai tuntud kõnemees. Teamast sai Otepää kirikuõpetaja. 10. Carl Robert Jakobson temast sai suurvürsti tütre koduõpetaja. 1868 aastal pidas ta Vanemuise seltsis oma esimese isamakõne ,, Valguse-, pimeduse- ja koiduaeg. Asutas ajalehe Sakala. JNE... 11
Tõusulainel vennaste liikumine.1859a levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine. Seltsid-1838,Faehlmann, õpetatud Eesti Selts; eesmärk edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,tema keele ja kirjanduse kui ka tema poolt asustatud maa tundmist.1842 loodi tallinnas eestimaa kirjanduslik ühing. Haritlaskonna tekkimine-Väheste eesti soost tippharitlaste kõrval, kelle arv 19.saj teisel poolel hakkas jõudalt kasvama, moodustasid kujuneva eesti haritlaskonna põhituumik, ,,maa sool"-rahvakoolide õpetajad, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises. Rahvusliku liimuse eeldused: eesti ala majanduslik arenemine,eesti haritlaste esimese põlvkonnateke, koolihariduse levik..Eesmärgid: emakeelse hariduse edendamine, silmaringi laiendamine, rahva kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju. Seltsiliikumine: 1865 Tartus asutatud Vanemuine; 1866 Tallinnas Estonia; 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu
1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg" Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. Hariduselu Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. Kohustuslik kooliskäimine kehtestati talurahva jaoks alles 19.sajandi II poolel. Kooliõpetajaid talurahvakoolide jaoks õpetati välja õpetajate seminarides. Tuntumaks õpetajate seminariks oli kihelkonnakooli õpetajaid ettevalmistav Cimze seminar Valgas. Rahvusliku liikumise kõrgajal hakati tegema ettevalmistusi kõrgema eestikeelse kooli - Aleksandrikooli rajamiseks
Rahvuslik ärkamine Eestis ja Eesti sajandivahetusel Rahvusliku liikumise eeldused 19.sajandil algas Eestis rahvuslik ärkamine. Oli sündinud vaba põlvkond. Alanud oli talude päriseksostmine, mis muutis talupojad oma maa täielikeks peremeesteks. Eestlastel oli oma haritlaskond, sihiks polnud kiire saksastumine, vaid töö oma rahva hüvanguks, näiteks rahvusliku eneseteadvuse kasvatamine. Poliitiline olustik oli rahvuslikuks ärkamiseks soodne, 1855.aastal oli troonile tõusnud keiser Aleksander II, kelle vaated olid vabameelsed. Kasuks tulid hõõrumised vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel. Mõlemad tahtsid inimesi oma poolele meelitada. Eeldused: mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine. Mõisnike eeskostest vabanemine 1866
"Rahvuslik ärkamine Eestis" 05-03-06 Rahvuslik liikumine Eestis, suunatud saksa ja vene rõhumise vastu, algas 19. sajandi teisel poolel. Selle eeldusteks olid talurahva vabanemine pärisorjusest, jõukate talunike majanduslik iseseisvumine (talude päriseksostmine) ja koolihariduse saamine. Liikumise peamised kandjad olid eesti haritlased, eriti kooliõpetajad ja taluperemehed. Neis tärkas huvi ja lugupidamine oma keele ja rahvuse ning selle mineviku vastu. Eesti väike haritlaskond püüdis pigem säilitada oma rahva kultuuri ja töötada rahvusliku eneseteadvuse kasvatamise nimel, selle asemel, et soodustada kiiret saksastumist ja venelaste rõhumist. Rahvuslikule
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Kasutatud kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14 1.RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS 1.1. Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused Rahvuslik liikumine algas 19. sajandil. Rahvas oli üle elanud palju muudatusi ning levisid uued valgustus ideed. Inimesed hakkasid teadvustama oma rahvust. See algas uute ideede ja suhtumistega, oma haritlaskonna loomisega, talude pärisostmistega, kaubalis-rahaliste suhete arenguga, suure linnastumisega ja sidemete loomisega kogu maailmaga. Kõik see kujunes ühe põlvkonna jooksul. Haridustase kasvas pidevalt. (S.Õispuu 1992) Suur areng tõi suured muutused maailmavaadetes. Hakkas levima hernhuutlik liikumine, mis vahepeal küll keelatud oli, aga 1830-1840 hakkas taas levima. Tänu sellele muutusid eestlased ka kristlikuks rahvaks. Hernhuutlik liikumine arendas rahvas soovi ka ise hakata
kultuuriharrastuste ning emakeelel etuginevate kultuuriinstutsioonide loomine, rahva silmaringi laiendamine, kutseoskuste jne arendamine, euroopaliku rahvakultuuri loomine talurahvakultuuri asemele. Teisalt oli üheks põhieesmärgiks eesti oma eliitkultuuri väljaarendamine sest miks oleks pidanud siinmail domineerima saksa kultuur? Rahvusliku liikumise eesmärgik oli ka uue, modernsele ühiskonnale omase struktuuri väljaarendamine. Siht oli kõigepealt "oma" haritlaskonna kui eesti eliidi kujundamine. Uus ühiskond, mis end nüüd eesti ühiskonnana määratles, tekkis otsekui vana kõrvale; sellele ühiskonnale olio mane ka uus organisatsiooniline struktuur- eestlaste vabatahtlikud ühendused ja (esialgu küll vaid alama astme) omavalitsused. Kolmandaks eesti rahvusliku liikumise põhitaotluseks sai rahvuse eksistentsiks soodsate poliitiliste tingimuste loomine. Liiguti aina edasi eestlaste rahvuslik-territoriaalse autonoomia suunas
tulutoovamalt majandama, harjuma turusuhetega, kasvatama tulutoovamaid põllukultuure (Lõuna-Eestis kasvatati peamiselt lina, Põhja-Eestis kartulit). - Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 2. Vaimuelu 19.sajandil: 2.1. Haridus 19.sajandil: 19.sajandi alguseks oli taastunud koolivõrk maapiirkondades. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale. Seal olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. 19.sajandi alguse koolitüübid Eesti alal olid: 1) Maapiirkondades eestikeelsed: - vallakoolid. - kihelkonnakoolid.
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
Vallal oli oma eelarve, mida vald ise käsutas. Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. Volikogu pidi määrama ka kulutused – teede korrashoid, koolid, vallamaja, õpetaja palk, vallavaesed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. Vallaseadus pani aluse „valla poliitilisele elule”, mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) 1857 – Perno Postimees. Tema programmiks oli eesti rahva eluolu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames. Lootis, et kõik mis eesti rahvas saavutada võib peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Kirjutistega virgutas ta eestlasi talusid ostma, andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864 kolis Tartusse – Eesti Postimees. Sai rahvamehe tunnustuse. Tütar Lydia Koidule. 1865 loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine
-Maksud ja koormised jagati volikogu poolt taludele laiali. -Niisamuti pidi volikogu määratlema kulusid. -Viimaste hulka kuulusid vallamaja, kooli, teede ja sildade korrashoiuks vajalikud kulud, kooliõpetajate palk, toetused vallavaestele. -Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. 1866.a.vallaseadus pani aluse ''valla poliitilisele elule'', mille läbi sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee juba suurde poliitikasse. Johann Voldemar Jannsen -Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks. -Vändrast võrsunud ( 1819-1890) -Möldri poja lapsepõlv möödus veskis, kus talletas veskiliste kõnepruugi ning omandas hea huumorisoone. -Pärast kihelkonnakooli lõpetamist võttis noormees enda juurde kirikuõpetaja Karl Körber ja hakkas talle ise õpetust jagama. -19-aastane Jannsen oskas saksa keeles vigadeta kirjutada, luges saksa jutukirjandust, mängis hästi klaverit ja orelit.
RAHVUSLIK LIIKUMINE periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teistelt rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine
Esimene rektor G.F. Parrot, tema sõprus keisriga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse, ülikool sai peahoone, tähetorni, anatoomikumi, raamatukogu ja kliiniku Õppekeel oli ladina ja saksa keel Õpilasteks olid Balti kubermangu tudengid, välismaalased, Venemaa üliõpilased Ülikoolis õppisid kuulsused: astronoom W.Struve, füüsik M.H. Jakobi, embrüoloogia rajaja K.E von Baer Ühtluskooli astmed: vallakool, kihelkonnakool, kreiskool, gümnaasium 1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse 1806. aastal esimene ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" 1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk
kaasa linnastumise. Kui 19. sajandi alguses elas Eesti linnades kokku 62 000 inimest, siis sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna. Raudteejaamade ümber kujunesid alevid ja alevikud Sindi, Tapa, Türi jne, kuhu koondusid linlike tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 9. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? - seoses talude päriseksostmisega eneseteadvuse kasv - oma väikese haritlaskonna kujunemine - Aleksander II vabameelsus - hõõrumine vene keisrivõimu ja baltisakslaste vahel 10. Millised olid rahvusliku liikumise eesmärgid? - rahva kultuuriharrastuste toetamine - emakeelse hariduse edendamine - välja arendada oma eliitkultuur - eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine 11. Millised rahvusliku liikumise üritused toimusid Eestis, Helmes? 1869. aastal esimene üldlaulupidu. Eesmärk oli tuua eestlased üle maa kokku, kasvatada rahvuslikku ühtekuuluvustunnet.
Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu 1831 läks tööle Vändra kihelkonnakooli 1838 asus tööle Vändra köstrina (täitis ka kooliõpetaja kohustusi) 1843- abiellus Juliana Emilie Kochiga, sündis tütar Lydia Emilie Florentine Jannsen 1845 hakkas ilmuma „Sioni- Laulo- Kannel“ 1845 esitas taotluse ajalehe väljaandmiseks- taotlus sai eitava vastus e
üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt · kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu · kõigeim võim- vallavolikogu · valla eesotsas-vallavanem · vallseadus pani aluse poliitikale Johann Voldemar Jannsen · 1819-1890 · pärit Vändrast · oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine" Esimene üldlaulupidu · Seoses läheneva priiuse 50. aastapäevaga hakkas ,,Vanemuine" taotlema laulupeo korraldamist · toimus 18. -20. juuni 1869 Tartus · pidu leidis aset ,,Ressource" aias
Saksamaalt. Nad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas ka tollane vabameelsete vaadetega keiser Aleksander I. Georg Friedrich Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja paljutõotava rahalise toetuse. Nt ehitati lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum raamatukogu ja kliinik. Wilhelm Struve ja Karl Ernst von Baer. Üldharidus 19. sajandil. Neljaastmeline süsteem: Kihelkonnakool (algkool), Kreiskool (põhikool), Gümnaasium ja Ülikool. 19. saj keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Tähelepanu loodusteadustel. Esimesena kehtestati see Pilistvere kihelkonnas. 1870-80. aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Kirjasõna 19. sajandil. 19. sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks imalik kirjandus (kalendrid). 1806. ilmuma hakkanud Tarto maa rahwa Näddali- Leht, mille võimud siiski aasta lõpuks sulgesid. 1857 Perno Postimees
mitmesuguseid vahevorme(vaimulikud rahvalaulud). Huvi uue muusika ja laulu vastu ületas piirid, mille tagajärjel hakati maal moodustama omaalgatuslikke laulu-ja pillikoore ning lauluseltse. Eestlaste senine pärimuskultuur oli lagunemas ja neil seisab ees kultuuriline valik: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas,et valiti viimane. Kirjasõna, keel ja haridus 19.saj sai kirjakeel täiendust nii hulga poolest kui zanriliselt. Nt tehti juba saj algul katset esimese ajalehega "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". See sai ilmuda vaid pool aasta ja suleti võimude käsul, kes kartsid,et leht tekitab talurahva seas rahutusi. 1820ndatel pidas mõna aasta vastu Otto Wilhelm Masingu "Maarahwa Näddala-Leht", sajandi keskel aga üritas Kreutzwald välja anda populaarteadusliku ajakirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"
· Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864)
olid eestlased sajandite vältel suutnud säilitada oma keele, omapära ja ka mingil määral ajaloolise mälu. Enim mõjutas saksa rahvuslus ja rahvusromantiline kirjandus, mida levitasid baltisaksa literaadid, valgustajad ja estofiilid. Estofiilide tegevus eesti keele ja kultuuri uurimisel Õpetatud Eesti Seltsis (asutati 1838) valmistas rahvuslikku ärkamist ette. Eelärkamisajal tekkis ühtne kirjakeel, laienes koolivõrk ja eestlaste haridustase kasvas, millega kaasnes eneseteadvuse kasv ning maailmapildi avardumine. Hakkas kujunema rahvuslik aktiiv, mille tuumikuks olid tol ajal kirkuõpetajad ja koolmeistrid. Friedrich Robert Faehlmann - ,,Kalevipoeg" Friedrich Reinhold Kreutzwald - ,,Kalevipoeg" Rahvusliku ärkamise algus Ühiskonnaelus toimusid suured muutused ka täna raudteede, tööstuse, linnade arengu läbi. Majandusliku aluse pani murrang omandisuhetes - talude päriseksostmine ja eestlastest maaomanike kihi tekkimine
Keila Gümnaasium EESTI ÄRKAMISAEG Referaat Keila 2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Rahvuslik Ärkamine ja Venestamine 3. Tähtsamad tegelased 3.1. Johann Voldemar Jannsen 3.2. Carl Robert Jakobson 3.3. Jakob Hurt 4. Laulupidu 5. Rahvuslik liikumine ja rahvusromantism Eesti kirjuanduses 6. Kokkuvõte 1 Sissejuhatus Eestis algas 19.sajandi keskpaigas Rahvuslik ärkamine. Ärkamisaeg on ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Sellele olid eelduseks mõisnike eeskostest vabanemine, talurahva eneseteadvuse ja haridustaseme tõus ning eesti soost haritlaskonna kujunemine.
(Rootsi ja Soome, kus nälg oli veel suurem) Suur nälg lõppes Eestis 1698. aastal. Kokku suri u 70 000 inimest (20% rahvastikust). 3. teema: Hariduselu Rootsi ajal 1) Luteri kirik Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seal levitama luterlust. Kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi, et kõik aru saaksid. Köstrid hakkasid õpetama talupoegadele kirikulaulu ja katekismust, kuid see läks vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt. Et luterlus paremini leviks, hakati tähelepanu pöörama haridusele (koolide asutamine). 1645 kehtestati Põhja-Eestis katekismuse- ja aabitsanõue. Igas kihelkonnas tuli palgata köster (selle eest vastutas mõisnik). Mõisnike meelest pidi talupoeg töötama, mitte õppima. Alustati ka piibli tõlkimist. 2) Tartu Ülikooli asutamine Asutati 1632.aastal johann Skytte poolt. (Avati ladina keelsena)
Vennastekoguduse liikumine- saksamaalt herrnhutist alguse saanud pietistlik usuühendus. Iseloomulik on vendluse vaim ja tõeline, sisemine usklikus. Uus kirjaviis- õigekirja reeglid, mille koostas 1843a eduard ahren. Üldine kirjaoskus- 19. saj keskpaigaks oli eesti saavutamas üldist kirjaoskust. Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega.
Olulist rolli hakkasid etendama rahvakooliõpetajad. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
