Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusköök". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
retsept, kartul, paprika, mait, jogurt, sibul, bruto, netolat, riis, manna, serveeri, pesen, pipar, lambaliha, juur, kartulisalat, jahv, kuubikuteks, kardemon, köömned, hakitud, pähklid, vanilliin, panen, lõika, kartulid, küüslauk, rasv, tulel, määrdunud, maitseained, jahuta, ingveri, kõõlused, seguga, pannil, klaasjaks, vala, joana, sibulapeekonikrutoonidega portsjoni kaal 150 g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 10 mugulsibul kg 0,023 0,010 0,046 0,020 5,95 kr 0,14 kr 2 või kg 0,006 0,005 0,012 0,010 80,81 kr 0,48 kr 1 valge vein kg 0,011 0,020 0,022 0,040 75,76 kr 0,83 kr 0 vesi kg 0,080 0,100 0,160 0,200 0,00 kr 0,00 kr
Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiima kakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögi lauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutaignast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid ja pliine. Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju söödi toorest, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Kartul ilmus venemaale alles 18 saj ja tomat 19 saj. Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Väga oluline tähtsus on 3 vene köögis ka viinakõrvale mõeldus sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale
3 2. TEHNOLOOGILISED KAARDID JA HINNAKALKULATSIOONID 2.1 Eelroog: Mee-ja sinepimaitseline lõhe salatipadjal portsjoni 0,150 kaal valmistatavaid portsjoneid Kokku 2 Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 20 Radicchio salat kg 0,019 0,015 0,038 0,030 15,00 kr 0,57 kr 20 Frisee salat kg 0,019 0,015 0,038 0,030 48,00 kr 1,82 kr 10 Virsik kg 0,017 0,015 0,033 0,030 15,00 kr 0,50 kr 12 Õun kg 0,017 0,015 0,034 0,030 15,00 kr 0,51 kr
Eesti köögist rääkides peetakse tavaliselt silmas 19. sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid. Alates põlluharimise levikust on tähtsaimaks toiduks kujunenud teraviljatoidud. Tähtsaim on hapendatud taignast tume rukkileib. Lisaks leivale küpsetati hapendamata odrajahutaignast karaskit. Eestile omane teraviljatoit oli kama, mida tavaliselt söödi hapupiimaga. Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Kapsast söödi tihti hapendatult. Kartul muutus tavaliseks toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks, kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Munatoidud, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima. Joogiks tarvitati ka kalja. Pühade ajal joodi ka õlut. Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult
Kõrvitsa püreesupp röstsaiaga Portsjoni kaal 196/25 Valmistatavaid portsjoneid kokku 2 tk Retsepti Valmistamise kaal kaal Hind 1 1 Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik bruto neto x bruto x neto hind hind 30 kõrvits kg 0,150 0,105 0,300 0,210 6,8400 kr 1,02 kr 16 sibul kg 0,040 0,034 0,080 0,067 9,3972 kr 0,37 kr 100 vesi kg 0,050 0,000 0,100 0,000 0,00 kr aedvilja puljongi pulber kg 0,005 0,005 0,010 0,010 78,4800 kr 0,39 kr
paprika kurk värske Järelroog Triibuline pohla ja piimakisell Pohlad Piim suhkur maitseroheline vesi 150 TEHNOLOOGILSED KAARDID JA HINNAKALKULATSIOONID Eelroog TOIDU NIMETUS Purjekad juustuga portsjoni kaal 0,150kg valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20 % ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto Ühiku hind Retsepti h 0 Sai kg 0,020 0,020 0,040 0,040 21,80 kr 0,44 kr 0 Juust kg 0,050 0,050 0,100 0,100 80,00 kr 4,00 kr 0 Majonees kg 0,010 0,010 0,020 0,020 45,00 kr 0,45 kr
Nad otsustavad oma hõbe- pulmaastapäeva tähistada Mehhiko pärases restoranis. Nad on keskmiselt jõukad, lõbujanulised, hea tervise juures ning üksteist armastav abielupaar, kes oskavad hinnata koos veedetud aega ja väärtustada eri kultuuride maitseelamusi. 4 1.2 Menüü Tervise salat Jääsalat, värske kurk, tomat, rohelised oad, paprika, sibul, krõbepeekon ja terav jogurtikaste Jäävesi *** Tequila Faijta 2-le Grillitud veiseliha ja sibulad tequila marinaadis säriseval pannil Serveeritud tortillade, köögivilja-seene woki, pico de callo ja grill kastmega. Jäävesi ***
4 SPINATI- JA BROKOLISUPP portsjoni kaal 180g valmistatavaid portsjoneid kokku : 2 Valmistamise Hind Retsepti kaal kaal 18% ta x x Ühiku Retsepti Jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto bruto neto hind h 1 Oliiviõli kg 0,002 0,002 0,004 0,004 80,00 kr 0,16 kr 2 Või kg 0,004 0,004 0,008 0,008 48,00 kr 0,19 kr 3 Sibul kg 0,010 0,008 0,020 0,016 8,40 kr 0,08 kr 4 Küüslauk kg 0,003 0,002 0,006 0,004 89,00 kr 0,27 kr
MENÜÜ Broilerifilee ja köögiviljadega täidetud sampinjonikübarad salatipadjal (sampinjonid, broilerifilee, mugulsibul, kirsstomat, sulatatud juust, juust, lollo rosso salat, kurk, balsami äädikas, oliiviõli) Praetud lõhe valge veini kastmega,banaaniriis porrukuues ja soe aedvili (lõhefilee, valge vein, till, sidrun, basmati riis, banaan, punane paprika, kõrvits, porru) Sokolaadi jogurtimousse maasikakastmega (tume sokolaad, kohv, maitsestamata jogurt, vahukoor, fariinisuhkur, valge sokolaad, maasikas, meliss) Jäävesi sidruniga 3 MENÜÜ PÕHJENDUS Minu menüü sihtgrupiks on tudeng, kellel on algamas eksamiperiood. Selline pingeline aeg on
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Guljass sealihast tilli kartulitega ja porgandi salatiga portsjoni kaal 130/500/30 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 18% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 25 abasealiha tükk kg 0,113 0,085 0,227 0,170 16 Koorega sibul kg 0,021 0,018 0,043 0,036 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 Nisujahu kg 0,006 0,006 0,012 0,012
2007 TOIDU NIMETUS TOORSALAT portsjoni kaal 75/2 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise Retsepti kaal kaal Hind 18% ta Ühiku Retsepti Jrk Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto hind h 1 Hiina kapsas kg 0,015 33 0,010 0,030 0,020 7,63 kr 0,11 kr 2 õun kg 0,028 30 0,020 0,056 0,040 7,75 kr 0,22 kr 3 ananassikompott kg 0,040 50 0,020 0,080 0,040 15,50 kr 0,62 kr 4 apelsin kg 0,030 33 0,020 0,060 0,040 12,03 kr 0,36 kr
Portsjone 3-4 Toidu nimetus : Kanasal t sinuhalli tusjuust uga Portsjon ite kaal: 178g Portsjon i müügihi nd: 82 kr Portsjon ite arv kokku: 4 Retsepti kaal Valmistamis kaal Hind 20%-ta Jr k Kao 1 Retsepti Km-ga nr Toiiduained Ühik % 1 bruto neto x bruto x neto Ühiku hind hind hind 0,0 1 Sinihallitsujuust kg 0,0375 38 0,150 0,150 126,08 kr 4,73 kr 151,30 0,0 2 Täisteraleib kg 0,025 25 0,100 0,100 23,83 kr 0,60 kr 28,60 0,0
ettevõte VKHK kuupäev 11.11.2008 omahind 16,83 väljatulek 1,000 l/kg/tk müügihind kasumi % koostaja nimi Triin Tammik brut TOORAINE/KOMPONENDID o ühik kao % neto Bruto X-le Neto X-le Ostuhind Hind Suitsukalafilee 0,010 kg 0 0,010 0,10 0,10 80,30 8,03 Muna 0,004 kg 0 0,004 0,04 0,04 19,24 0,77 Õun 0,004 kg 12 0,004 0,04 0,04 5,80 0,23
Kastme jaoks riivisin õna, värskekurgi ja konservkurgi, segasin majoneesiga ning maitsestasin soola, pipra ja suhkruga. Kaunistuseks lisasin soolalõhe roosidele frisee salatit. Prae põhi tooraineks valisn sealiha. Põhjuseks, miks ma valisn sealiha on see, et see jääb õigesti küpsetades alati väga maitsev ja mahlane. Kuna kasutan sea välisfileed, siis paneerin liha jahus, munas ja juustus, nii saavutab see ilusa välimuse ning jääb mahlane. Lisandiks pakun kartulirosetti paprika ja murulauguga. See jääb prae kõrvale väga ilusa ja isuäratavana. Köögivilja lisandiks pakun roheliste ja valgete ubade hautist tomati kastmes. Minu arust on oad väga maitsvad ja sobivad hästi tomatikastmega, samas on nad ka tervislikud kuna on kiudainete rikkad. Desserdiks pakun vaniljekastet vaarikatega. Ma valisn vanilje kastme, kuna see on väga maitsev ning selles olev vahukoor sisaldab rohkesti kaltsiumit, mis on hea luudele. Vanilje
...................................... 3 Idee .............................................................................................................................................4 Toidud......................................................................................................................................... 5 Koorene lõhesupp................................................................................................................... 5 Chilli con carne/ keedetud riis.................................................................................................7 Astelpajukissell kohupiimavahuga..........................................................................................9 Kartuli-lillkapsavorm............................................................................................................11 Kihiline heeringasalat leivaga...............................................................................................12
Eelroog Bruschetta tomati, basiiliku ja mozzarellaga spinati-rukola salati padjal (baguette, kirsstomat, basiilik, mozzarella juust, spinat, rukola, oliivõli, sidrunimahl) Pearoog Sea välisfilee rosina täidisega, kartulivorm, suitsupeekonisse mähitud roheliste ubade ja punase veini kastmega (sea välisfilee, rosinad, kartul, küüslauk, rohelised oad, suitsupeekon, sidrunimahl, oliivõli, tume veise puljong, punane vein, maitseköögiviljad) Järelroog Vanilje panna cotta karamellistatud maasikaga, serveeritud maasika coulis kastmega (piim, rõõsk koor 35%, vanillikaun, suhkur, maasikad) Lisaks Must leib, mineraalvesi
eelneval päeval. Menüü toitude idee Kellele? Oma eksamitoite valmistame õpilastele vanuses 16-40, õpetajatele, kooli personalile, püsi- kui ka juhuklientidele. Miks? Eksamitöö sooritamiseks, klientide toitmiseks, midagi teistsugust tavapärasest koolilõunast, taskukohane toiduvalik ja kogemuse saamiseks. Mida? Praeks valisime kanarullid toorjuustu-aprikoosi täidisega. Leidsime, et selle juurde võiks väga hästi sobida riis köögiviljadega. Toorsalatiks valmistame punase kapsa-majoneesi salatit, mis lisab toidule värvikust. Kastmeks pakume sidruni-karri kastet, mis on huvitava ning meeldivalt hapuka varjundiga. Kastet pakume ka oma taimetoidu juurde, milleks on kaalikavorm kartuliga. Kaalika- kartuli vormi kasuks otsustasime just seetõttu, kuna kaalika toite ei pakuta just kuigi tihti koolis ja vorm on magus-soolaselt hea maitsega.
Paljude minu jaoks oluliste komponentide puudumise tõttu töötasin välja lausa oma retsepti pearoa jaoks. Eelroa ja järelroa retsepte täiustasin enda maitse järgi. Kliendiks on mul vanaema ning temaga koos arutledes panime kokku maitsva ja tervisliku menüü. See on sobilik kõikidele inimestele ja söökide temaatika sobib paljudeks erinevateks puhkudeks. Eelroaks on mahedamaitseline lahja püreesupp, mille põhikomponendid on brokkoli, porgand, kartul ja sibul. Erilise maitse sellele annab basiilik. Kliendi sooviks oli saada soe eelroog, ning eriti maitsevad talle supid. Arvestades ka viimase aja söögitegemistrende, kus on moes just nimelt püreesupid, siis saigi valik selline. Püreesuppi valisin kõige sobilikumad ja vitamiiniderohkemad koostisosad. Pearoaks on kanafilee riisi ja aedviljadega. Kanafilee ma tükeldan väikesteks tükkideks, mida on pruunistatud pannil kuumas võis. Või annab kanale hoopis teistsuguse, natukene magusama
TOIDU NIMETUS: Gaavilõhe värskel salatil krõbedate krutoonidega portsjoni kaal 120g//100/20 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto 45 Lõhefilee, nahaga kg 0,030 0,017 0,060 0,033 10 Jääsalat kg 0,035 0,032 0,070 0,063 5 Ruccola 0,020 0,019 0,040 0,038 5 Värske kurk kg 0,025 0,024 0,050 0,048
TOIDU NIMETUS Porgandi-apelsinisupp 1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04
Eriala:Kokk (õpilase nimi) PIDULIK LÕUNASÖÖK Lõputöö Jõhvi:2011 Sisukord 1.Menüü Eelroog Suvine suitsukanasalat (suitsukana, ananass, Hiina kapsas, konservmais, majonees, aroomisool) Põhiroog Kreemine sealiha (sea välisfilee, sibul, seened, kuiv valge vein, toorjuust) Järelroog Karamell-leivaparfee marjapüreega (riivleib, hapukoor, rõõskoor, riivleib, suhkur, või, vaarikad, ) 2.Menüü põhjendus Menüü koostasin oma õele, kes on toidu suhtes eriti valiv ja hoolib oma tervisest. Eelroaks valisin suvise suitsukanasalati kuna selles on palju rohelist ja ei kahjusta tervist.
lambakarree katuligratääni kadakamarja kastme ning blanšeeritud miniporganditega portsjoni kaal 240/150/100/7 5 valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Hind Retsepti kaal Valmistamise kaal 20% ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 x bruto 4 x neto hind h 5 Lambakarree kg 0,198 0,188 0,792 0,752 23,00 € 4,55 € 20 Roheline sibul kg 0,011 0,009 0,044 0,036 7,48 € 0,08 € 26 Petersell kg 0,012 0,009 0,048 0,036 17,13 € 0,21 € 15 Rukola kg 0,011 0,009 0,044 0,036 20,00 € 0,22 €
kliendivajaduste , toidukorra ja toidu olemusega ( kerge salat või toitev magustoit Kohandamine Kalkulatsiooni koostakse olemasoleva retsepti põ internt,jne) Retseptis toodud kogused teisendatakse kg/L Kogused kirjutatakse x bruto lahtrisse Määratakse porstjonikaal ning arvutatakse portsjo väljatulek ei pruugi sobida meie vajadustega Arvutatakse omahind a müügihind suurköögi õpik l Retsepti kaal Valmistamise kaal
Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogiline kaart TOOTE NIMETUS Tosca-kattega õunakook kamabiskviidiga KOGUS 8 portsjonit KAAL 1,450 BRUTO NETO KOOND KOOND RETSEP KÜLM RETSEP TOORAINE NIMETUS PÕHI TÄIDIS KATE T KAO % T Muna 2 tk 1 tk 0,180 0,150 Suhkur 0,043 0,043 0,043 0,129 0,129 Nisujahu 0,010 0,020 0,030 0,030
5 1.KALKULATSIOONIKAART 1.1.Eelroog TOIDU NIMETUS: Krevetisalat Portsjoni kaal: 146g Valmistatavaid portsjoneid kokku: 3 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind km-ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 0 Kooritud krevetid kg 0,05 0,05 0,15 0,15 9,35 1,40 0 Külmutatud herned kg 0,03 0,03 0,09 0,09 1,98 0,18 5 Värske kurk kg 0,03 0,028 0,09 0,084 1,27 0,11 2 Hapukoor kg 0,02 0,019 0,06 0,057 1,56 0,09
Mai 2006 TOIDU NIMETUS Täidedud sealiharullid, ahjukatluligaja küpsetatud punase peediga. portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 bruto 4 neto 10 Sea välisfilee kg 0,125 0,113 0,500 0,450 Vürtsikas grillikaste 0,015 0,015 0,060 0,060 10 Hapu õun kg 0,050 0,045 0,200 0,180 Musti kivideta ploome kg 0,020 0,020 0,080 0,080
1.4 Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Mehhiklased võtsid kõik uue omaks, kuid säilitasid sealjuures oma endised söögiharjumused. Seejärel on tuntavalt mõjutanud toidukultuuri arengut prantslased 19. sajandi ja kõige lõpuks veel ühendriiklased. Põhitoiduaineteks olid mais, avokaado, kartul, maguskartul, tomat, oad, erinevad piprad, kõrvits, banaan, mango, ananass, kakao ja šokolaad, kalkun, kala ja mereannid. Hispaania vallutajad tõid kaasa kana-, sea- ja veiseliha, piima, juustu, munad. Hakati viljelema riisi- ja nisukasvatust. Iidsed mehhiko kultuurid pärandasid praegustele põlvkondadele kaks väga tähtsat toiduainet oma köögist: mais ja piprad. Maisi kutsuti toconayo , mis tähendab meie liha, sest usuti, et jumal lõi inimese maisist. Üks
http://www.nupi.ee/ rdade võrdlustabel Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid kokku 0 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind km- ta Ühiku jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto hind 1 Muna tk/kg 0,750 0,038 0,000 0,000 0,00 2 Saiajahu kg 0,032 0,032 0,000 0,000 0,00 3 Piim 2,5% l 0,100 0,100 0,000 0,000 0,00 4 Või kg 0,008 0,008 0,000 0,000 0,00
4. Koristan töökoha. TOIDU NIMETUS Sea välisfilee täidetud peedi,toorjuustu ja kuivatatud ploomide-aprikoosidega sampinjoniseene kastmes. valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 bruto 4 neto 35 Seafilee kg 0,185 0,120 0,738 0,480 Sool,valge pipar 0,000 0,000 0,000 Maitsestamata toorjuust kg 0,050 0,050 0,200 0,200 25 Peet kg 0,027 0,020 0,107 0,080
hiinlased vaatavad tervitamisel maha, hiinlastel on väga hea huumorimeel, hiinlastele ei sobi kinkida kääre, nuge või muid teravaid esemeid kuna see on viitab sõpruse katkemisele, hiinlastele ei sobi veel kinkida lilli, kuna need seostuvad tavaliselt matustega, aukülalisele antakse laua taga koht, mis asub näoga ukse suunas jne. (Chinese history , 2006) 1.4 Köögist Kui inimesed mõtlevad Hiina köögi peale, siis arvatavasti esimene asi mis meile meelde tuleb on riis ja õigustatult, kuna riis oli esimene vili mida Hiinas kasvatama hakati. Leitud on arheoloogilisi asitõendeid riisi farmidest Yang-tse jõe kallastelt, mille ajalugu ulatub kuni 7000 aastat tagasi, ehk 5000 e.m.a. Inimesed siis keetsid riisi vees, samamoodi nagu seda tehakse tänapäeval. Teine väljund riisile oli sellest veini teha, riisivein on Hiinas populaarne siiamaani. Riis ei kasva Põhja-Hiinas, mis on palju kuivem ja külmem piirkond. Põhja-Hiinas
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto
Tomatipüreesupp mascarpone toorjuustuga (mugulsibul, küüslauk, porgand, seller, spinatilehed, basiilik) Pearoog. Kookosesealihakarri keedetud riisiga (mugulsibul, küüslauk, ingverijuur, tsillikaun, kookospiim) Järelroog. Tuunitud leivasupp vahukoorega (mesi, manna, kirsid) 3 Tallinna Teeninduskool Kristel Tilk Toiduidee Valisin need toidud kuna mulle endale maitsevad ja neid on lihtne valmistada suurkööki. Tomatisupp eelroaks. Ta sobib just nimelt noortele ooteks, aga samas sobib igale vanusele. Tomatisupp on üpris kuulus ka restoranides roana ning ta toidab hästi kõhtu
Liha keskele aseta praetud sampinjone. 6. Seejärel pane liha taskuks kokku ja kinnita hambatikuga. 7. Paneeri lihad esmalt munas ja siis riivsaiaga. 8. Kuumuta pannil õli ning pruunista selles liha mõlemalt poolt. 9. Seejärel aseta liha küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta eelsoojendatud ahjus 180 kraadi juures 10 min. Kaalika suflee 10. Koori, pese ja viiluta kartulid ja kaalikas. 11. Keeda veest ja puljongikuubikust puljong 12. Hauta kartul ja kaalikas potis puljongiga. 13. Püreesta kartul ja kaalikas, vahusta munavalged tugevaks vahuks ja lisa tainasse.Lisa eelsoojendatud piim. 14. Täida tainaga rasvainega määritud väiksed sufleevormid ja küpseta eelsoojendatud praeahjus 225°C 10-15 minutit. Herne püree 15. Herne püree jaoks keeda potis herned vees koos soolaga,püreesta ja suru läbi sõela. Serveerimine 16