Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvastiku muutused 16-18.saj.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näljahäda, aladele, vaikselt, 1620, suurelt, jätma, talud, mahajäätud, aladest, uutele, viimaseks, 1601, 1603, langesid, auku, 1695, sisemigratsioon, tihedamalt, aladelt, rahuaeg, parandama, lastud, lõplikult, tüüfus, düsenteeria, pihta, 1711, kirikuõpetajad, murdis, põhjasõda, sisseränne, peipsi, tartumaalvaldustest Kuramaal Poolast vasallsõltuvuses olev hertsogiriik; Lõuna-Eesti ala allutati vahetult Poolale. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks, mis hiljem nimetati ümber vojevoodkondadeks. Neist kahe keskused olid Eesti alal (Tartu ja Pärnu), kolmas -- Võnnu (C?sis) -- Läti territooriumil. Enamus maast (palju mõisaid oli jäänud omanikuta) läks riigi valdusse. Sõdade põhitandriks olnud Lõuna-Eestis oli 17. sajandi alguses hävinud enamik elanikkonnast, talud olid tühjad, mõisad hävinud ja linnad alla käinud. 15581582 viidi Liivimaalt vangidena Venemaale umbes 10 000 inimest, peamiselt talupoegi. Tartusse seati sisse õigeusu piiskopi ametikoht. Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust
Rahvastik Rootsi ajal Brita Lodi Asustus pärast Liivi sõda · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. · 1620.aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 120 000-140 000 inimeseni. · 17.sajandi algul oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. · Enam laastatud oli suurtelinnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti : Järvamaal oli 90% taludest tühjad. · Poola ja Rootsi võimud olid huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimise peale. · Tartus anti tühjaks jäänud majad tasuta uutele omanikele. · Poola koloniseerimis poliitika tulemisi ei andnud. Sõjaeel
lumetorm, mis puhus venelastele otse vastu. Lõpuks õnnestus Rootsi vägedel, Vene väed pagema sundida paljud uppusid jõgedesse, kuna sillad olid purunenud, välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks üle Rootsi poolele. Sõjasaagiks said rootslased endale venelaste suurtükiväe. Kuna saabunud oli talv, polnud sõjakäiku võimalik enam jätkata ja seega pidid Rootsi väed koos kuningaga jääma talvituma Laiusele. Kevadel kandus sõjategevus üle Poola ja Leedu aladele. Eesti ala vallutamine Pärast Narva lahingu kaotust tehti Venemaal ulatuslikud ümberkorraldused ja oldi juba 1701.a valmis Eestit uuesti ründama. 1704.a alustasid Vene väed Tartu ja Narva piiramist, Peeter I juhtimisel 1704.a juuli, Tartu vallutatigi ning kuu aega hiljem ka Narva. Mitu aastat valitses olukord, kus Eesti idapoolsed linnad kuulusid Venemaale ja läänepoolsed Rootsile. Neil vahepealsetel aastatel, pidid venelased ühtepuhku alla andma ikkagi rootslastele. 1708
Pljussa vaherahu sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel, mille tagajärjel jäi Rootsi kätte nii Põhja- Eestis kui Ingerimaal vallutatud linnused. Rahu ei jäänud aga kauaks kestma ja varsti algasid riikide vahel uued sõjad. Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Kaheks aastaajaks jäi Eesti Vene võimu alla. Sarnasused Põhjasõja ja Liivi sõja vahel olid need, et hukkus väga palju inimesi, üle poole rahvastikust. Mõlema sõjaga kaasnes ka näljahäda ja haiguste levik. Peamiseks haiguseks oli katk. Pärast sõdade lõppu hakkas aga rahvaarv uuesti kasvama. Pärast Liivi sõda jäid väga paljud talud tühjaks. Nii Poola kui ka Rootsi võim oli huvitatud tühjaks jäänud ala kiiresti koloniseerimisest uustulnukatega. Aastatel 1601-1603 tabas Põhja- ja Ida-Euroopat näljahäda. Rootsi ajal aastatel 1696-1697 tabas Eestit samuti näljahäda, mis oli senise ajaloo kõige suurem.
Vana hea Rootsi aeg- kas müüt või tegelikkus? Rootsi aeg oli 17.sajandil ja selle kestel kuulus oluline osa praegusest Eesti territooriumist Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699, kuid selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased arvanud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. 17091710 vallutasid Vene väed Eestimaa ja Liivimaa kubermangu, kõige viimasena alistus venelastele Tallinn. Venelased andsid alistumislepingutes baltisakslastele väga laiad privileegid (Balti erikord), et neid enda poole meelitada. 1721. aastal, Uusikaupunki rahuga, kinnitati Baltikumi Venemaa koos
Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 – 300 000 inimest, pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 – 400 000 inimeseni. Kui vaenutegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Sellele mõjusid soodsalt mitmed tegurid, ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, samuti Eesti-sisene ümberasumine võimaldas kasutusele võtta viljakamaid maid. Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000 – 75 000 inimest. Järgneva Põhjasõja ja sellega aastatel 1710-1711 kaasnenud katku tulemusel kahanes rahvaarv veel enam kui poole võrra. Suure katku järgset Eesti rahvaarvu on hinnatud umbes 170 000 inimeseni.Tänud soodsatele tingimustele kasvas 18.sajandil rahvaarv kiiresti, jõudes sajandi lõpuks poole miljoni inimeseni. Kui seni oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti ja
1660. sõlmisid Rootsi ja Poola Oliwa rahu, millega Poola tunnustas Rootsi õiguse Liivimaale. Samalaadne rahu sõlmiti ka Rootsi ja Venemaa vahel. ASUSTUS PÄRAST LIIVI SÕDA 1620. aastateks oli rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra. 75% taludest olid maha jäetud või tühjad, enam oli laastatud suurte linnade ümbrus, eriti Harjumaa ning Kesk-Eesti: Järvamaal oli 90% taludest tühjad. Vähem said sõjas kannatada saared ning Kagu-Eesti. Tartus anti peremeheta jäänud majad tasuta uutele omanikele. ASUSTUS ROOTSI AJAL Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata, ka ei võetud eesi mehi sundkorras Rootsi väkke. Algas ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse. Palju asus Eesti
BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest. ROOTSI AJAL:
vöörmünder) 1849 ja 1856. a talurahva seadused- teorendilt maarendile, (võimaldas talude päriseks ostmist), algas talude kruntide rajamine, tekkisid mõisamoonakad 1863.a passiseadus- laienes liikumisvabadus (võis kaugemale kui 1 kubermangu piires) 1865. a keelati kodukariõigus 1866.a vallaseadus 1868.a teorent keelustatakse, jääb raharent Pilet 4 Rahvastikuprotsessid varauusajal Enne Liivi sõda 1550.aastal oli Liivimaal elanikke 300 000. 1558.a algas Liivi sõda. 1620.a oli inimeste arv langenud 140 000. Pärast Liivi sõda oli 75% taludest tühjad, taheti koloniseerida uusasukatega, kuid koloniseerimispoliitika erilisi tulemusi ei andnud. + 1601-1603 näljahäda. 1629.aastal algas Rootsi aeg. 1695.aastaks oli rahvaarv tõusnud 400 000 inimeseni-pikk rahuaeg,(Eesti alad jäid sõjategevusest puutumata) ei võetud mehi Rootsi väkke, lisaks rohkesti sisserännanuid (venelased Peipsi äärde, + soomlased ja lätlased) 1696-1697 Suur näljahäda- 330 000 . 1712
valdustes. Põhjasõda ( 1700 1721. a.) Sõja põhjused: · Venemaa jätkuv soov oma alade laiendamiseks Läänemerele. ( Peeter 1) · Rootsi noore kuninga vastu kujunes Venemaa, Taani, Poola koalitsioon, kõik nad olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel ning nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. · Rootsi raske olukord ( 1695-1697 näljahäda ; Rootsi kuninga noorus) · Osa Liivimaa aadelkonnast oli meelestatud Rootsi vastaselt. Kuningad : August 2 Tugev Poola kungingas Frederik 4 Taani kuningas Peeter 1 Vene tsaar Rootsi enne sõda : · Noor kuningas 15. a.( Karl 12) · Pungil riigikassa (reduktisoon) · Esmaklassiline armee Sõja algus: · 12. veebruaril 1700 ründavad August 2 väed Riiat Pikaajaline piiramine. · Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja Saksamaal (1700 . a. augustil
Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik umbes 10%. Peale vaenutegevust hakkas talurahva arv tõustma tänu soodsatele teguritele nagu pikk rauaaeg ning Eesti ala jäi sõjategevusest aastakümneteks puutumata. 17. Sajandil toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedama asustusega aladelt hõredamatele. Eriti palju asus mandrile saarlasi, kes moodustasid tervelt veerandi Eesti elanikkonnast. Tänu ümberasumisele võeti kasutusele viljakamad maad, mis soodustas sündimuse kasvu. Eesti aladele tuli ka naaberaladelt inimesi: venelasi, soomlasi, lätlasi, ka kaugemalt tuldi siia: hollandlased, sotlased, ungarlased leedulased jt. Vaatamata sellele hakkas eesti rahvastiku osatähtsus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 17. Sajandi lõpul tabas Eestit suur näljahäda, mille ohvriks langes kuni 75000 inimest. Peale näljahäda kahanes rahvaarv enam kui poole võrra Põhjasõja ja katku tõttu. 10. talupoja kultuuri muutused Kroonumaadel kaotati pärisorjus
sõda oli elanud Eestis ca 300 000 inimest). Sõjas oli surnud üle poole rahvast. Järvamaal oli tühi üle 90% taludest. Inimesed ei olnud surnud mitte ainult lahingutes, sama tõsiselt oli rahvast hävitanud ka katk, näljahädad, haigused. Kergemini pääsesid Tallinna linn ja saared, mida ei vallutatud. • Sõja järel oli keeruline ka maa uuesti üles harimine – suur osa tööloomi (hobused ja härjad) olid hukka saanud. Sõjale järgnes ka näljahäda, mis laastas Eestit aastail 1601-1602 Rahvastik • Kui Rootsi vallutas Eesti, sai ta endale rüüstatud ja inimtühja maa. Seetõttu alustas ta 1630. aastatel Eesti alade taasasustamisega. Võeti uuesti kasutusele sööti jäänud põllud ja hüljatud hooned. Suur osa eestlastest vahetas elukohta. Et umbes veerandik eestlastest elas Saaremaal, kolis suur osa saarlastest mandrile, sageli sunniviisiliselt.
1. Sõdade lõpetavad rahulepingud ja tingimused 1582 - Jam Zapolski vaherahu: Venemaa ja Poola vahel. Andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583 - Pljussa vaherahu: Venemaa ja Rootsi vahel. Jättis Rootsi kätte nii Põhja-Eesti kui ka Ingerimaal vallutatud linnused. 1645 - Altmargi vaherahu: Taani ja Rootsi vahel. Saaremaa läks Rootsile 2. Rahvastikukriisid,sündmused, lahendused, põhjused 3 Kuninga aeg Enne Liivi sõda Eestis 250 000 - 300 000, kuid 1620.aastaks vähenes 120 000 - 140 000 ni . Põhjus: Sõda, Katk, näljahäda. Lahendused : Uusasukatega koloniseerimine ei õnnestunud. Rootsi aeg Taastus 1695.aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Põhjus: Pikk rahuaeg(soodustas sündimust), eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke. Sündmused: Sisemigratsioon(tihedamini asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse), Otsiti soodsam elukoht tühjast talust(viljakamaid maid), soomlaste, lätlaste sisseränne, vene
põhjuseid. Esiteks mitmed sõjad ja lahingud mis toimusid Eesti pinnal , katk ning ka võimud vahetused. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Enne Liivi sõda elas Eestis 250000-300000 inimest, kuid 1620. aastaks oli see kahanenud 120000-140000 inimeseni. Pärast sõja lõppu oli aga Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti taastunud. 1695. aastaks oli see kasvanud 350000-400000 inimeseni. Suure rahvaarvu tõusu peamiseks põhjuseks oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Ka ei võetud eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, mis kasvatas veelgi rahvaarvu. Rohkesti asus Eesti aladele elama ka vene talupoegi ja soomlasi, väiksemal määral ka hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt
maabusid augustis Kopenhaageni lähedal ja sundisid Taanlasi sõjast välja astuma. Venelased ei teadnud alistumisest ja alustasid rünnakut Narva alla. See oli edutu, peamiselt ebaõnne tõttu(halvad sõjariistad, pori, umbusaldus teiste sõjameeste vastu). Novembris saabusid Rootsi väed Narva alla ja venelased said lüüa(rootsalsi oli poole rohkem, lumetorm). Talvel sõjategevust ei toimunud ja Rootsi väed talvitusid Laiusel ja Tartus. Kevadel kandus suurem sõjategevus üle Leedu ja Poola aladele. Venemaa kogus end ja tegi suured ümberkorraldused. 1701 suvel agasid ende uued rüüsteretked(väejuht B. Seremetjev). Septembris edutud rünnakud Kagu-Eestis. Detsembris Erastvere lahing(venelaste võit), 1702 juulis Hummuli lahing(venelaste võit). 1704 Kantre lahing(Tartu langeb) ja Narva langemine. Ida-Eesti oli Vene võimu all. 1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ja linn lasti õhku. Vinni lahing(venelaste võit).1709. juuni Poltaava lahingus purustati rootslaste peavägi
eest ning tegelesid väiksemate üleastumiste uurimise ja karistamisega. 5. Asustus ja rahvastik: rahvaarvu muutumine, selle põhjused; sise- ja välis- migratsioon; eesti rahva püsima jäämise põhjused vaatamata rahvaarvu kriitilise piirini langemiseni; Suur Nälg. Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000 300 000 inimest. 17. sajandi 20. aastaiks oli rahvaarv langenud 120 000 140 000 inimeseni. Rahvaarvu langemise põhjused: 1) Sõjas laastati palju elamuid 2) Näljahäda 1601. - 1603. aastal. Sise ja välismigratsioon aitas kaasa tühjade maade uuesti kasutuselevõtule 17. sajandi 30. aastail. Sisemigratsiooni põhjusteks olid: 1) inimeste kolimine paljudesse tühjadesse taludesse. 2) Inimesed otsisid viljakamaid maid ja inimlikumaid mõisnikke. Välismigratsiooni põhjusteks olid: 1) Tagakiusamise tõttu rändasid sisse Vene vanausulised. 2) Soomlased pagesid siia kohustusliku sõjaväeteenistuse eest 3) Riiklik kolonisatsioonipoliitika
kubermang, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliwa rahuga seni Kuramaale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Veneaa alla. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast. 17
ROOTSI AEG 1. Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale? Läänemere soodsa geograafilise asendi tõttu olid kõik nendest aladest huvitatud. 2. Miks kujunes Liivimaa-Venemaa sõjalisest konfliktist alanud Liivi sõjast suur rahvusvaheline heitlus? Ilma välise abita polnud Liivimaal lootust venelastele vastu seista. Orduriik andis end Poola kaitse alla ja Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid taotlesid Rootsilt abi. Rootsit omakorda kannustas igipõlise vastase Taani kinnistumine Liivimaal. Kui Poola ja Venemaa olid juba rahu sõlminud,
· 1708. Aastal küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale ning tühjaks jäänud linn lasti õhku. · 1709. Aasta võit Poltaava lahinug pööras sõja õnneVenemaale. · 1721. Aastal alla kirjutatud Uusikaupunki rahuga liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. · Sõja ajal teenis Rootsi väes u. 15000 eestlast, peamiselt 1701. Aastal kokku kutsutud maamiilitsas. Asustus pärast Liivi sõda: · Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620 aastateks oli aga rahvaarv kahanenud 120 000- 140 00 inimeseni. Asustus Rootsi ajal: · 1695 aastal 350 000- 400 000 inimest · 17. sajandi asutuspildile oli iseloomulik ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud aladelt hõredama asutusega paikadesse. · Rootsi valitsusaja lõpul, 1696-1697, tabas Eesti senise ajaloo suurim näljahäda. Ühtekokku langes näljaaja ohvriks 70 000- 75 000 inimest. Asustus 18. Sajandil
orduvalduste vahele otse paavstile alluv vaheriik, mis pidi tuginema eestlastestvanematele. O 1236. aastal toimunud Saule lahing tähendas Mõõgavendade ordu lõppu. O 1237. aastal moodustati Liivi ordu (Saksa ordu Liivimaa haru) · 1238. sõlmiti Stensby leping, millega Harju- ja Virumaa läksid Taani võimu alla. · Eesti ja Läti alal tekkis Vana-Liivimaa väga lõtv konföderatsioon. · 13. sajandil tekkisid Eesti aladele linnad Tähtsamad sündmused: · 23. aprill 1343 ülestõusu algus Harju-, Viru- ja Läänemaal, sakslaste ja taanlaste tapmine,mõisate ja kirikute põletamine (jüripäev osutus valituks ilmselt seetõttu, et jüriööl oli traditsiooniks tuld teha. eestlaste suur märgutuli ei äratanud mõisnikes esialgu mingitkahtlust) · Tallinna ja Haapsalu piiramine, järgnes abi ootamine Rootsist-Soomest
maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal Liivimaa Õuekohus Tartus seal arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsust võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja 5 külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. 1630ndatel aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus
augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. Liivi sõjast purustatud Lõuna-Eestis üritas Poola taastada kirikuelu; seda ei saa lihtsustavalt vastureformatsiooniks nimetada, ent ka rekatoliseerimine ei sobi. Jesuiitide Collegium Derpatense (1583 - 1625) oli hoopis uutlaadi üritus, mis koostas-trükkis a. 1585 maakeelse katekismus-lauluraamatu ning andis maarahvale mitu omamaalasest preestrit (5 on nimepidi teada). 1620 oli Eesti ala rahvaarv
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi
-17. sajandi keskel Taani-Rootsi sõjas sai Rootsi endale Skandinaavia poolsaare lõunaosa, mis oli olnud Taani osa -Soovis neid alasid tagasi Poola *Juhtis kuningas August II Tugev *Poola kuningas ei olnud päritava võimuga, vaid oli valitud *A II T oli ka Saksi kuurvürst *Poola tahtis kõiki Rootsi Baltikumi valdusi -Eestimaa ja Liivimaa kubermang *Lepinguga lubati talle need alad Venemaa *Valitsejaks Peeter I *Venemaa ei pretendeerinud eesti aladele, soovis Ingerimaad -Soome lahe idaosa, väljapääs Läänemerele ja Lääne-Euroopasse Eestis ja Lätis oli aadlis tekkinud vastuseis Rootsi kuningavõimule *Reduktsiooni tõttu Loodeti ära kasutada Rootsi kuninga Karl XII noorust *Uus kuningas, sai võimule 1697 *Võimule saades oli 15 -Sõja ajal 18 *Ehk ei suuda juhtida *Oli just olnud näljahäda -Suur Nälg Lääne suurriigid jäid kõrvale *Seal olid probleemid Hispaaniaga
ilmikvendade organisatsiooni-kollegiumi. Tõlkide seminar- jesuiitide asutatud kool; peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd jms., samuti trükikunsti; õppetöö toimus ladina keeles. Rüütelkond-aadlid koondusid rüütelkonda; kõikides provintsi siseküsimustes jäi otsustusõigus Eestimaa rüütelkonnale. Suur näljahäda-1601.-1602. aastal lisandus sõjaraskustele ränk ikaldus ja näljahäda, mis kõige enam tabasid muidugi talurahvast; meeleheitele viidud inimesed püüdsid end päästa isegi inimliha söömisega, kuid siiski ei pääsenud paljud näljasurmast. Teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis oli kauaks rahva mällu jäänud nn. Suur nälg aastail 1695-1697. Kohtu astmed Rootsi ajal-avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud
alluv maapealik. (Eristaatuses olev provints) Ingerimaa kubermangu keskus oli Narva. Setumaa kuulus Venemaale. (Pljussa ja Võhandu jõe tagune maa). (Kindral)kubernerid panid paika seadused ehk patendid. Nt Browni patent. Neid nimetati väljaandja järgi, + näiteks aastaarv (täpsustus). Kõik patendid saadeti kihelkonna kirikutesse. Need, mis talupoegi puudutasid loeti kirikutes ette pärast jumalateenistusi. Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170 000 Languse tingisid sõjad: U. 10% rootslasi, posi- Suur nälg (1696-97). Põhjasõda (1700-1721) Liivi ja Rootsi-Poola sõda
· 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused. · 1558 rahvaarv: 250 000 300 000 Liivi sõja algus; · 1629 rahvaarv: 120 000 140 000 Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa
Kõige enam kannatasid sõjas tihedalt asustatud jõukad piirkonnad nagu Järvamaa, Viljandimaa, Lääne- Tartumaa, Tallinna ümbrus. Väiksemad kaotused olid tabanud Saaremaad, Hiiumaad ja Vene piiriäärseid alasid. 1630.datel hakati maad jälle kasutusele võtma. Selleks, et rohkem tööjõudu saada, võeti küladesse uut rahvast. Ümberasujatele tagati 3-aastane maksuvabadus. Nii liikusid talupojad väheviljakatest piirkondadest laastatud viljakatele aladele. Saaremaa elanikkond moodustas 1630-ndate lõpul veerandi kõigist eestlastest. (iga neljas eestlane oli saarlane)Neist suur osa asus Läänemaale. 17. sajandil teisel veerandil saabus Eestisse hulk teiste rahvaste esindajaid. Mõnes kohas moodustasid nad ka enamuse elanikest. Võõrastest asus siia kõige enam vene talupoegi. Venemaalt tulid ka käsitöölised, kaupmehed ja kalurid. Kõige enam elas neid Ida-Eestis. 17
1. Rahvastiku dünaamika Enne liivisöda oli Eestis ~300 000 inimest, 1620. aastateks oli aga kahanenud poole vörra ~120 000 el. Pöhjuseks oli Liivi söda, poola-Rootsi jätkusöda, katk, nälg. Aastaks 1695 jälle ~400 000 el., pikk rahuaeg, Eesti jäi söjategevusest nat ajaks pouutumata, ei vöetud Eesti mehi sundkorras Rootsi väkke, sisemigratsioon oli iseloomulik, Eestisse asus soomlasi ja venelasi, Löuna-Eestiss easus lötlasi.1696-1697 näljahäda. 1720. aastaks ~120 000 elanikku, pöhjasöda, Suur nälg, katk. 18. sajandil hakkas elanike arv kasvama, tänu soodsatele tingumustele, rahuaeg, katke enam ei olnud. 2. Kolme kuninga ajajärk taanil oli Saaremaa, Rootsil oli pöhja-Eesti ja Poolal oli Löuna-Eesti. Rootslastel oli luteri kirik ja Poolal oli katoliku kirik. Sigismund III oligi fanaatiline katoliiklane. Liivimaal taastati Pooal vöimu kehtestamisega katoliku kiriku organisatsioon. Olulist osa
Rahvastik. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ning võsastunud. Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad. Järvamaal seisid tühjalt 90% taludest. Ka Tallinn, Viljandi ja Lääne-Tartumaa olid laastatud. 1630. aastatel hakati talumaad uuesti kasutusele võtma. Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese.
Rahvastik. Suur osa põllumaast oli seisnud aastakümneid harimata ning võsastunud. Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud. Talurahva arvu hinnati vähem kui 100 000-le. Kõige raskemalt olid kannatanud tihedamalt asustatud ja jõukamad alad. Järvamaal seisid tühjalt 90% taludest. Ka Tallinn, Viljandi ja Lääne-Tartumaa olid laastatud. 1630. aastatel hakati talumaad uuesti kasutusele võtma. Vähemviljakatest piirkondadest liikus talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Valiti soodsamaid põllumaid ja inimlikumaid mõisnikke. Oluline osa saarlastest suundus mandrile. Eestisse saabus ka teiste rahvaste esindajaid. Kõige rohkem asus siia vene talupoegi, aga ka soomlasi, lätlasi. Vähem oli sakslasi, leedulasi, rootslasi, hollandlasi, sotlasi. Sisserändajad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Soodsad olud tagasid suure sündimuse. 1695. aastaks olevat Eestis veidi üle 350 000 inimese.
Kõrgeimaks kohtuinstantsiks oli Eestimaal Eestimaa Ülemkohus Tallinnas ja Liivimaal kuni 1703. aastani Tartus asunud Tartu õuekohus ning pärast 1703. aastal Riiga üleviimist Liivimaa Õuekohus, kus arutati raskemaid kuritegusid ja aadlike kohtuasju. Iga kohtuotsuse võis kaevata edasi Rootsi kuningale, kes suveräänina oli ka viimane kohtuinstants. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 elas Eesti alal vähem kui 100 000 inimest. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest. Nii liikus väheviljakatest piirkondadest talupoegi laastatud viljakamatele aladele. Uutesse elukohtadesse asus sel ajal umbes kolmandik Eesti talurahvast
annaabi.ee 
