arv saadikuid. · Saadikukohad jaotatakse valimisringkondades erakondade vahel proportsionaalselt nende poolt kogutud häälte arvuga. · Eelised: Ka väiksematel parteidel on võimalus parlamenti pääseda ja hääli ei lähe kaotsi · Puudused: Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Parlamenti pääseb suur arv parteisid, mistõttu on valitsuse moodustamine keeruline. Osalusdemokraatia · Tähendab rahva aktiivset osalemist poliitilises elus. · Tunnused: rahvasaadikud on tihedas kontaktis valijatega; aktiivne kohalik elu; avalikkuse informeeritus poliitikast.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka
Esimesed pillid olid ühe-, hilisemad kaherealised. Üsna varsti asusid kohalikud pillimeistrid lõõtspille valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees August Teppo (1875-1959), kelle valmistatud pille teised meistrid hiljem jäljendama hakkasid. Teppo pillid on väga tugeva häälega, vastupidavad ja rohkete vasest kaunistustega. Eriti osav oli Teppo lõõtsale keelte valmistamisel. Teppo tüüpi lõõtspillil on ainult mazoorsed akordid. Teppo tüüpi pilli nimetatakse rahva seas eesti või võru tüüpi lõõtsaks, ka lihtsalt teppo pilliks. Lõõtsaharrastus on Eestis väga laialt levinud, mängivad nii noored kui vanad. Lisaks sellele õpetatakse lõõtsamängu pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Üsna laialt levinud olid Eestis ka Venemaa vabrikutes valmistatud lõõtspillid. Eriti hinnati Peterburi pille ("petrokradskajad"), mida kohalikud meistrid jäljendama hakkasid
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid? Millist kasu annab kehaline aktiivsus? 2. Individuaalsed muudetavad tegurid – kehamassi ...
Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumis on üle miljoni eksponaate, mis on kogutud viimase saja aasta jooksul. Seal on kogunud erinevad esemed, igasugused joonised, fotod, filmid ja teised asjad minevikust kuni tänapäevani, eesti ja soome-ugri kultuuridest. Esimene mis oli väga huvitav oli muuseumi uus hoone. Muuseum on uus ja tehtud väga modernseks. Maja on väga suur sees oli väga hubane ja mõnus. Kõrguste vahe varieerub 2,4-15,3 meetrini aga pikkuseks on ta umbes 356
neil olid selle jaoks teeniad ja orjad.Talurahvas pidi tööd rügama mõisnike põldudel ja karjamaal.Samal ajal mõisnikud puhkasid ja nende lapsed mängisid ,ega pidanud koolis käima.Neil olid koduõpetajad .Talurahva lapsed pidid ka tööd tegema isegi väga väiksed lapsed umbes 4 aastaselt juba pidid tööd tegema.Talurahvale panid perekonna nimed mõisnikud. Talurahvas sai osta mõisnike käest maid ,aga need olid väga kallid ja neid said osta ainult rikkamad talud.Pulme peeti rahva riietes. Iga rahval olid oma rahvariietus.Tavalisel päeval kandsid linast riideid.Mõisnikud kandsid igapäev pidulikke riideid.Talurahavas elas väikestes majades kus oli kitsas,ega polnud üldse mööblit peale laua,pingi.voki ja voodite midagi.Mõisnikel olid ,aga väga suured maja kus oli avar ja igal pool oli palju mööblit.Talurahva lapsed käisid riides linast kletidega ja poisid linast püksdega ja pluusiga.Mõisniku lapsed ,aga suurte puhvis ja uhkete kleitidega
Eesti Rahva Muuseum Objekti külastus: 15.10.2015 Koostajad: Klaid Melnikov, Indrek Tõkke Tartu 2015 Üldandmed • Aadress: Narva mnt 173a, Tartu/Tila küla, Tartu vald • Valmimisaeg: detsember 2015 • Tellija: AS Riigi Kinnisvara • Peaprojekteerija: AS EAReng • Peatöövõtja: Fund Ehitus OÜ • Ehitusluba nr: 1757/09 • Nurgakivi paigaldati: 30.04.2013 • Hoone kogumaksumus: 63,1 miljonit € • Töötajaid objektil: 230-250 Hoone andmed • Hoone pikkus: 355,8 m • Hoone laius: 71,7 m • Hoone kõrgus: 2,4-15,3 m • Ehitusalune pind: 21 973 m2 • Brutopindala: 39 124 m2 • Netopindala: 33 876 m2 • Sh hoidlad: 8139 m2 • Näitused: 6136 m2 Muuseumi siseplaan Välistööd • Tiigi laiendamine • Parkimisala ehitus • Haljastus tööd • Sissepääsu ripplae paigaldamine • Välisseinte klaaspaneelide paigaldamine • Välivalgustite paigald...
docstxt/13860918057909.txt
Mida hindate Vana-Ida rahvaste kultuuris? Henri Kink Väga kaua aega tagasi, kui elu oli hoopis teistsugune kui praegu, hakati tegama skulptuure, maale jms mis seondus kultuuriga. Ühed võimsamad ja tänapäevani säilinud on Püramiidid. Hauakambrid ehk püramiidid ehitati vaaraodele. Tänapäeval on saanud neist vaatamisväärsused. Püramiide oli erinevaid ja neid ehitati väga kaua. Nt. Cheopsi, Hafre ja Menkaure. Kõige vanem püramiid on astmikpüramiid(esimene püramiid üldse). See Püramiid on 60 meetri kõrgune ja on kaetud väikeste kivi ja savi tellistega. Astmikpüramiid on 6 astmega ja see kujutab treppi mis viib hinge taeva. Kõige suurem püramiid on Suur Püramiid Gizas. Selle ehitamiseks ehitamiseks kulus saja tuhande orja tööjõudu ning aega kulus umbes 20 aastat. Suure püramiidi kõrguseks on 137 meetrit ja all on tal iga külje pikkuseks 230 meetrit. Valmistatud e...
Eesti rahva ennemuistsed jutud (Fr. R. Kreutzwald) Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised ar...
Eesti rahva mure liiga palju alkoholi tarbimist. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Enam polegi nii harv nähtus kui uudistes räägitakse alkoholi tõttu juhtunud õnnetusetest. Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Alkohol on olnud probleemide allikaks juba aastaid, kuid tänavu on need probleemid aina tihedamaks muutunud. Eestlastele mõjub see laastavalt kui liiga palju inimesi järjest rohkem hakkavad oma tervist alkoholiga rikkuma. Paljud inimesed armastavad depressiooni korral matta oma mured alkoholi. Kui alkoholi mõju aga ära läheb siis on juba tahtmine jälle tarvitada ,,mõnujooki". Sellest hakkab juba kooruma alkoholism. Kuid alkoholilembelised inimes...
Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara. Ta kogus suurel hulgal rahvaluulet ning mõjutas ka palju teisi inimesi seda tegema. Eesti Rahva Muuseumile pani alguse tegelikult selle suurmehe surm, sest tema soov arendada oma rahvuskultuuri jäi püsima ka peale tema seda. Nii asutasidki tema kaaslased ERM-i Hurda elutöö mälestamiseks ja säilitamiseks.
Paristaja poeg. Paristaja poeg tegi kuradiga 7aastase lepingu, et kurat teenib teda ja siis ta saab paristaja hinge endale. Seitse aastat hakkas täis saama ja paristaja ei tahtnud oma hinge ära anda. Ta mõtles plaani. Üks päev hakkas vihma sadama ja selgus, et kuradile ei see müra ja vihm, mida Vanataat tekitab. Kahekesi mõtlesid nad müristamise riistapuu ära varastada. Peale müristamist, kui taat väsinud on läksid nad kõrge mäe otsa ja kurat nõidus end pikemaks ja võttis paristaja kukile. Paristaja vaatas üle pilve ja võttis oma kõrva tagant täi ja pani Kõue- taadile nina peale, et parem rottida oleks. Kurat lasi paristaja vabaks ja peitis riistapuu raudkambrisse 7 luku taha. Varsti tekkis põud ja vihma enam üldse ei tulnud ja paristaja tahtis seda heastada. Ta läks põhja poole Soome rajale targa juurde. Ja rääkis talle kogu loo ära üksikasjalikult. Tark saatis Kõuele varga kohta sõnumi ja juba järgmisel hommikul tänas Kõu tarka. Kõu m...
Vabadussõda Eesti rahva jaoks Vabadudõda Eestile, kui riigile oli lõppkokkuvõttes edukas, kuna peale sõda oli Eesti kindlalt iseseisev ja vaba riik. Kuid rahva jaoks ei olnud see sõda kerge. Paljud mehed kutsuti mobilisatsiooni käigus Eesti kaitsejõududesse ning tänu sellele jäid paljud eestlased ilma oma lähedastest. Lisaks moblisatsiooni käigus kutsutud meestele osalesid vabadussõjas suur hulk vabatahtlikke. Eesti vabadusõda oli küllaltki ainulaadne, sest paljud noored koolipoisid, kes ei teadnud relvadest õieti midagi ja veel vähem mingist sõjapidamisest suutsid võita Venemaa Punaarmeed. Ma arvan, et ühelgi sõjas osalenud
tervise arengukava 2009-2020, lk 12 joonis1. · Laste ja noorte tervislik areng, olulisemad tegevusvaldkonnad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 27. Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond · Olulisemad probleemid ja tegevusvaldkonnad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 34. Tervislikud eluviisid · Valdkonna peamised probleemid ja tegevussuunad: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020, lk 38-39. RAHVA HEA TERVISE EELTINGIMUSED 1. Vabadus ja sõjaohu puudumine. 2. Piisaval hulgal täisväärtuslikku toitu. 3. Ohutud, kahjutud elamis- ja töötingimused. 4. Rahulolu pakkuv roll ühiskonnas ja võimalus lähedaste isiklike suhete loomiseks. 5. Võimalused hariduseks, enese arendamiseks. 6. Rahuldust pakkuv ja tasuv töö. 7. Piisav sissetulek (katta põhivajadused, vältida vaesust). 8. Sotsiaalne õiglus, teenuste võrdne kättesaadavus.
Keeles on rahva elujõud Eesti keelt kõneleb veidi üle miljoni inimese, mis tundub maailma suurima kõnelejate arvuga mandariini keele taustal imeväiksena. Kuid nagu vene kirjanik Lev Tolstoi on öelnud: „ Keel on rahvuse hing“. Selle püsimajäämisel on ainuroll meie endi ühtsusel, elujõul ning sellel, kui suurt vaeva näeme keele säilimise ning edasiviimise osas. Eesti keel on üks ilusamaid ning tublimaid keeli just seetõttu, et see on üle pidanud elama nii mõndagi, millest mõni teine keel ennast välja poleks keerutanud. Sõjaaegsetel ning –järgsetel aastatel suudeti säilitada mitte ainult juriidiline järjepidevus, vaid ka keel ning kultuur. Siinkohal tuleks teha suur kummardus eesti rahvale, kes on suutnud takistusi trotsides olla alati ühiselt mõtlev ning tegutsev. Eesti keele kasutusalad on nii väheste kõnelejate hulga kohta ütlemata suured: ilmuvad ajakirjad ning ajalehed, teadus, televisioon ning i...
Soomeugri rahvad Handid Mairo Mere 2011 6. klass Handide asuala Handid elavad peamiselt HandiMansi ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas, mis kuulub Vene Föderatsiooni Tjumeni oblastisse, geograafiline asend jääb Obi jõe keskjooksu alale, KeskUurali mäestikust itta. Pealinn on HantõMansiisk. Handide asuala Handide elukoht kaardil. Handide rahvaarv 2002. aasta ülevenemaalisel rahvaloendusel loendati hantide rahvaarvuks 29 000 inimest. Handide ajaloost · Enesenimetus on läänepoolsetel hantidel hantõ, idahantidel kantõk. · Venelased nimetasid hante enne 1930. aastaid ostjakkideks (). Handid ise peavad nime ,,ostjak" aga solvavaks, kuna vene keeles kasutatakse tänapäevalgi põlisrahvaste vananenud nimesid nende halvustamiseks. · 14. sajandini nimetati hante ja mansisid ühise nimega ,,jugralased". · Handid kuuluvad riiklikult tunnus...
19 sajandil hakkati kasutama aga vabrikukangaid- riided linnastusid. Uute riietusesemetena levisid meestel ja naistel vestid ning kerge ülerõivas ehk vatt (meestel) ja kampsun (naistel). 20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel, Kihnu saarel veel meie päevilgi. Eesti rahvarõivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi. Osalt on need väga vanad, seotud iidsete hõimuerinevustega, teisalt on need kujunenud hilisemas ajaloolises arengus. Rahva liikumis vabadus piirdus tavaliselt oma kihelkonna või külaga ja parimad rõivad pandi selga kirikusse. Rahvarõivad jagunevad üldiselt nelja suurde rühma: ¤ Lõuna-Eesti ¤ Põhja-Eesti ¤ Lääne-Eesti ¤ Saared KIHELKONNAD Kihelkonnad on tänini piirkondliku tunnuse aluseks. Kogu meie vanem ajalooline kultuur rahvaluule, rahvariided, keelemurded jne. jagunevad kihelkondade järgi. Kui lauldakse
Alkohol eesti rahva hävitaja? Me ju kõik teame sõna alkohol. Paljudele tekitab see tülgastust, ent mõndadel paneb silmad kilama nagu kassil ning kisub "hamba verele". Alkohol on meie ühiskonnas väga suureks probleemiks. Mõne elus on alkohol tähtsal kohal ning on raskusi sellest hoidumisel ning mõni arvab, et alkohol teeb populaarseks. Palju alkoholiprobleeme on hakanud esinema just alaealiste seas. Miks see nii on? Mõned alustavad joomisega sellepärast, et kuuluda mõnda lahedasse kampa
Rahvusliku liikumise algaastate keskne kuju oli Johann Voldemar Jannsen, kelle sihiks oli rahva eluolu edendamine kehtiva korra raames. Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pani aluse eesti ajakirjandusele. Tartus loodi laulu- ja mängiselts Vanemuine. 1869. aastal korraldati Tartus esimene eesti üldlaulupidu. 1870. aastatel tõusid rahvusliku liikumine ette otsa Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Kui Hurt nägi Eesti rahva tulevikku, siis seadis ta esiplaanile majanduslike olude parandamise ja sakslastega võrdsete poliitiliste õiguste saavutamise. Rahvusliku liikumise katkestas venestamine, mille eesmärk oli muuta siinsed provitnsid Vene riigi teiste osade sarnaseks. Rahvuslikke vaateid jäid kaitsma Tartu ajaleht Teataja eesotsas Konstantin Pätsiga. Tõnissoni üheks paeamiseks nõudmiseks oli emakeelse koolihariduse taastamine, Pätsi ringkond pidas aga oluliseks majanduse arendamist. 1905
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1939. aastal. Eestisse jõudis see 1939. a oktoobris, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlased said ise oma valikuid langetada? Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1939. aasta septebmris sundis NSV Liit Eestit sõlmima baasidelepingu, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes varjusid end metsadesse, sest olid läinud lepi...
Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nid koju tuli, hvardas ta kuningapoj...
liidrioskusele ( nt Hitler, Lenin) *Riigivõimul on mitmed tunnused, mis talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste suhtes Riigivõimu komponendid: *sotsiaalsed asutused ja institutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse *inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks *kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga ka võimu institutsioonide ja rahva vahel *sotsiaalpartnerlus- töötajate ning ametiühingute kaasamine tööstuskindlustus ja miinimumpalkade küsitlevatesse aruteludesse. POLIITILISED IDEOLOOGIAD *ideoloodia- on korralduatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi *poliitilsed ideoloogiad- millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivad poliitikale ning pakuvad oma nägemust ideaalsest ühiskonnakorraldusest.
" Tervet komplekti ehk kogu riiki ühtse pildina vaadates võime me manada endale pildi sellest, kuidas meie riik peaks olema niinimetatult demokraatlik, kuid asjaolud on sellised, et ei taha kohe kuidagi uskuda seda. Riigi tähtsamad ninad arvavad, et nendel on kõiges õigus, nemad juhivad riiki ning teavad kõige.. Tegelikult peaks ju rahvas ise teadma, otsustama ning oma arvamust avaldama, mitte kusagil nurgas istuma ning lasta asjadel üle pea kuhjuda. See näitab ainult seda, et riik rahva vihmavarjuna ei olegi nii terve, et ei laseks piisakestel meile pähe kukkuda. Iga päev me peame tõdema seda ilusat tõsiasja, et asjad ei ole siin riigis päris korras. Esiteks: Miks tehakse vahet? Kogu Eesti riigi tegevus on minu arvates suunatud Tallinna inimestele, igal pool räägitakse ainult meie pealinnast ning ainult pealinna inimestele tehakse kõiksuguseid soodustusi, võttes näiteks kasvõi tasuta ühistranspordi. Mida peame siis meie väike Kesk-Eesti rahvas tegema
RAHVASTIK RAHVASTIK- e. elanikkond, kõik selle riigi territooriumil alaliselt elavad inimesed. RAHVAARV ei ole püsiv suurus. Rahvaarvu mõjutavad: 1)IIVE- sündimus - suremus 2)RÄNNE RAHVASTIKUANDMED - Rahvaarv 2009 seisuga on 1,324 miljonit inimest. - Euroopas on 46 riiki, me oleme 36-ndal kohal rahvaarvu poolest. - Väiksemad on kääbusriigid N: Andorra,Monac, San-Marino, Baltica - Väiksemad tavariigid N: Isaland, Malta, Küpros - Suuremad riigid N: Saksamaa rahvaarv on 61*suurem kui Eestis.Soomes 4* rohkem. RAHVASTIKUANDMETE KOGUMINE: 1)kirikuraamatud - ajaloolistelt allikatest - kirkikuraamatutest ( Vanim teadaolev 13.saj. loendati Eesti rahvast ) - 17.saj ( Neid kirikuraamatuid on palju hävinud põhjasõjas. ) - 18-19saj. tsaari Venemaa all oli " seitse hingederevision " . ( rahvaloenduse eelkäija ) 2)rahvaloendus - 1. rahvaloendus toimud 1881a. - Viimane oli 2000a. - Järgmine on 2011a.( Ee...
sõnad, mis lubavad nii üht kui ka teist. Küll öeldakse, et tõuseb pension, küll palgad. Enamus inimesi on nii naiivsed, et jäävadki seda uskuma. Küll aga unustatakse,et need on vaid tühipaljad sõnad, mis peale valimisaega jälle sama kergelt unustatakse. Nii ,,juhtub" igal korral. Kas niisugust teguviisi peetakse siis tõesti meie riigis tavaliseks? Miks keegi sellele vastu ei astu? Tegelikult otsest tagajärge ma sellel ei leia, küll aga kaudse. Rahva pidev petmine viib tihti usalduse kadumiseni ning kuidas toimib demokraatia ilma selleta?- Ilmselt ei toimikski. Just seetõttu viib ühe inimese kange võimuiha demokraatia hukuni. Seda küll õnneks vaid kaudselt. Teisalt käsitletakse demokraatiat kui inimese võimalust kujundada ise oma riiki. Meie president, Toomas Hendrik Ilves, ütles Eesti Vabariigi 93. Aastapäeva kõnes: ,, Meil siin, nagu me põhiseadus seda ütleb, on kõrgeim võimukandja ikka Eesti rahvas ise. Ja mitte vaid
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1. septembril 1939. aastal Saksamaa sisse- tungiga Poolasse. Eestisse jõudis see 18. oktoobril 1939. aastal, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlastel oli valikuid või ei olnud? Paljud mehed mobiliseeriti sõja ajal NSVL või Saksa vägedesse. Kuulumine Saksa või NSVL armeesse sõltus paljudest asjaoludest: asukoht, paiknemine, vanus jne. Need mehed, kellel oli võimalus läksid üle Saksa armeesse. Saksa sõjaväes oli koguni 50 000 Eesti meest. Saksa armee koosseisu kuulus eestlastest moodustatud Eesti Leegion. Taheti Eestit vabastada kommunistliku võimu alt ja arvati, et Saksamaa lubab taastada Eesti Vabariigi. Saksa väejuhid kasutasid sõja alguses vaid vabatahtlikke, need olid minu arvates enamasti mehed, kes tahtsid venelastele kätte maksta. Hiljem läksid ka sakslased üle sundmobilatsioonile, mis vähendas Eesti meeste vaba valiku võima...
Retsensioon Eesti Rahva Muuseum Kunsti retsensiooni jaoks otsustasin külastada taaskord Eesti Rahva Muuseumit.Asub see Tartus ning külastasin seda 03.05.2018.Olen seal juba varem käinud ja mulle väga meeldis seal, seega oli loomulik otsus just seda muuseumit uurima minna ning avastada, mis seal seekord uut on. ERM oli nii tohutult suur, et ühe korraga ei jõudnud ma tervet muuseumit läbi käija. Kõige enam mulle meeldis ajutistest väljapanekutest (09.02.18-13.05.18)Leonhard Lapini "Tühjus ja ruum".
Eesti rahvaelu 2. Maailmasõjas Teine maailmasõda, mis kestis 1.septembrist 1939 kuni 2.septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõida, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. 1939. Aastas oli Saksamaa loobunud Pariisi rahulepingist. Euroopa kaardilt olid kadunud Austria ja tsehhimaa. Poolaga käisid läbirääkimised, mis lõppesid Poolale sõjaga. Inglismaa ja Prantsusmaa pidasid läbirääkimisi NSV Liiduga, kuidas sõda vältida, kuid tulemuseta. NSV Liit ja Saksamaa salajased läbirääkimised mis lõppesid avaliku pakti sõlmimisega ja salaprotokollidega 23.08.1939. Poola jaotati omavahel. Eesti, Läti, Leedu jäid NSV Liidu mõjusfääri. Eesti valitsus oli teadlik paktist kuid olnud jõude, ega ka aega: armeed moderniseerida, rajada kindlustusi, polnud ka aega koostööd teha teiste Balti riikidega. Loodeti selle peale, et mõjusfäärid ei tähenda...
Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. (http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap %C3%A4ev) TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar. Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil nimetatakse seda päeva veel jõuluesmaspäevaks. Sageli manitses see päev kokkuhoiule, sest nii inimeste kui ka loomatoidu puudus oli kevadtalvel sagedane. Tõnisepäeva ilma järgi tehti ennustusi saabuva suve ilmade ja viljasaagi kohta. Tõnisepäeva päike ennustab häid suveilmasid, rikkalikku viljasaaki ja inimestele head tervist. Ka lühiaegne päikesepaiste
Elada nii, et me ei peaks pidevalt kartma, et keegi meie töökohti rüüstaks ega meie elusid ohustataks. Loodan väga, et see tragöödia ka neid inimesi, kes linna rüüstas ja lõhkus oma tegude tagajärgi kahetsema pani. Arvan, et peale seda sündmust hakkasid inimesed ka Eesti politseist rohkem lugu pidama, tegid nad ju väga head tööd, jäädes rahulikuks ja enesele kindlaks ka siis, kui kivid lendasid kaitsepolitsei suunas. Eesti on väga väike riik, nii oma pindalalt kui rahva arvu poolest,seega seda enam peaks selle maa rahvas rohkem kokku hoidma ja leidma kompromisse, mis kõigile vastuvõetavad oleksid. Ei saa võtta vastu otsuseid, mis vaid poolele meie riigi rahvale sobib, peab arvestama ka teise poolega, isegi siis kui teise poole moodustavad muust rahvusest Eestis elavad inimesed. Kuni me siin riigis koos elame, niikaua peame ka ühiseid kokkuleppeid saavutama. Aga mitte kõik tragöödiad
Teosed Andrus Kivirähkil on palju raamatuid, nii lastele kui ka noortele ja täiskasvanutele. Kuulsamad lasteraamatud on kindlasti ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Sirli, Siim ja saladused" ning ,,Sibulad ja sokolaad". Täiskasvanutele ja noortele mõeldud raamatutest on kuulsamad ,,Mees, kes teadis ussisõnu", ,,Romeo ja Julia" ja muidugi ka ,,Rehepapp", mida olen ise luguenud ja mulle isiklikult see meeldis. ,,Rehepapp" on tõlgitud ka soome ja norra keelde. See raamat on eesti rahva elust mõisahärrade rõhumise all. Teoses on ka ära kasutatud eestlaste ebausku. Väga menukad raamatud on laste seas muidugi Lotte-raamatud, ,,Lotte reis lõunamaale" ning ,,Leiutajateküla Lotte". Meedias Andrus Kivirähkiga on üpris palju intervjuusid tehtud, samuti on mees käinud vestlemas ka lahkunud Urmas Otiga. Andrus Kivirähkiga tehtud intervjuusi on huvitav lugeda, sest Kivirähki vastused on mõnikord lausa huumorist pungil. Siit mõned huvitavamad mõtted,
Kultuur kui rahva vara Iga rahvuse teeb eriliseks tema kultuur. Kultuuri moodustavad tavad, kombed, keel ja tähtpäevad. Erinevatel piirkondadel ja rahvastel on see erinevalt välja kujunenud. Eesti kultuuri on tugevasti mõjutanud ajaloosündmused ja teiste riikide eeskuju. Seetõttu on osad meie kultuurile iseloomulikud tavad välja suremas. Ka rikastame meie kultuuri teiste rahvaste iseärasustega. Eesti kultuur on saanud mõjutusi teistelt rahvastel, näiteks sakslastelt ja venelastelt. 20.sajandil Nõukogude Liidu võimu all olles lubati välja anda ainult sotsialistlikke kirjandusteoseid. Eestlastest kirjanikud ei saanud oma teoseid vabalt avaldada. Selletõttu sai nõukogude aegsele eesti kirjandusele iseloomuks ridade vahele kirjutamine. Kõik oluline, mis lugejale edastada taheti, pandi kirja metafooride abil. Ainult nii said kirjanikud edasi anda oma mõtet. Selline kontroll ja piiramine muutis eesti kirj...
Tubaka tarvitamine Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu. Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16aastast inimest. Iga viies 14-18aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt. Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas. Võrdluses 1990. aastatega on Eestis suitsetajate hulk vähenenud, kuid seda vaid 1,5% võrra. Samas oli 2008. aastaks Soomes suitsetajate hulk vähenenud 6% ja Inglismaal 8%. Eestis suitsetavad naised meestest kaks korda vähem, erinevalt Euroopa vanematest riikidest, kus suitsetamise tase on peaaegu võrdne. K...
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). Köhler K; "Välditav suremus Eestis ja selle seosed sotsiaalmajanduslike näitajatega" TEES: Sotsioloogia uurib inimeste ja inimrühmade käitumise otsest-objektiivset seotust ühiskonna strukturaalse arenguga Sotsioloogiline vaatekoht Uurib inimeste käitumist grupis Grupikonstruktsioone Enesepeegeldust Kollektiivne tegelikkus Sotsiaalsed strukt...
Eesti rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu Elas kord üks kehv vabadik, kelle kõik pojad ja tütred olid juba kodust ära läinud, aga üks poeg oli ikka kodus. Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks. Sellepärast hakati teda ka kutsuma Pilli- Tiiduks. Tiidu, aga polnud endaga rahul, ta tahtis ikka saada rikkamaks. Ta kuulis palju Kunglamaa rikkusest. Aga tal polnud piisavalt raha, et laevaga üle mere saada. Õnneks leidis ta ühe noore laevamehe, kes lubas ta salaja laeva võtta. Ta lasi teisel ööl laevast Tiidu köiega merre. Ja ütles, et kui sa vees oled kutsu...
Kokkuvõte Eesti Rahva Muuseumi külastusest Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele südamelähedane ja oluline, sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste soovi iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista. Muuseum asutati aastal 1909. 1944. aastal sai Raadi mõsahoone kannatada ja koliti endisesse
ANSV vapp. Asuala · Karjalaste asualad paiknevad Fennoskandia idaosas paiknevas Karjala Vabariigis. · Karjala Vabariik kuulub Loode Föderaalringkonda. · Pealinn, Petroskoi, kus 2012 aasta seisuga on elanikke 263 639. · Karjala piirneb Soome ja Valge merega ning Murmanski, Arhangelski, Vologda ja Leningradi oblastiga. · Pindala 180 520 ruutkilomeetrit. Rahvastik Karjalas elavad inimesed moodustavad soome-ugri rahva. Karjala rahvastik väheneb kiirelt, 73% inimestest elab Karjala lõunaosas, 78% elab linades ja alevites. Suurimad linnad: pealinn Petroskoi, Kontupohja, Segeza, Kostamus, Sortavala, Karhumäki, Kemi, Pitkäranta ja Belomorsk. Karjala Vabariigis, 2010 aasta seisuga, elab karjalasi 45 600 ( 7,1 % inimeste kogu arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%), soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % )
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef...................................................................
Muistse vabadusvõitluse tähtsus ja tähendus eesti rahva ajaloos Muistseks vabadusvõitluseks peetakse eestlaste alistumist kristlastele, kes soovisid Läänemere idakalda rahvast ristida. Baltimaade elanikud olid viimased ristimata paganad Euroopas. 1208. aastaks jõudsidki ristisõdijad Eesti pinnale, tabades esialgu Sakalat ja Ugandit. Sellega sai alguse oluline sündmus Eesti ajaloos Muistne Vabadusvõitlus. Muiste vabadusvõitluse alguses leidsid aset mitmed tähtsad lahingud Ugandi lahing, Võnnu
Naljakas härjamüümine Ühel talupojal oli kolm poega, kaks tarka ja üks loll. Isa teinud enne surma seaduse, et vanemad pojad üheskoos talukoha enda kätte võtaksid ja nooremat venda toidaksid, kellest enese toitjat palju loota ei olevat ja kellele ta sellepärast suuremat pärandust ei lubanud kui ühe noore künnihärja. Targemad vennad kasutasid lolli venna härja kordamööda kündmiseks. Ühel päeval ilmub härja juurde võõras mees. Ta räägib härjaomanikule, et ärgu ta andku härga vendadele kasutada, mingu turule ja müügu maha. Noormees märkas, et külamehel on õigus ning nii ta turu poole tõttaski. Tema teekond käis suurest metsast läbi. Väljas oli vinge tuul. Kaks ligistikku puud triikisid kõikudes teise külge ja sünnitasid aeg-ajalt kiiksatusi. Härjakaupmees jääb kiiksatusi kuulama. Mehele kostab kõrva: ,,Vaata, jälle üks kiiks!" Mees hakkab härga müügiks pakkuma. Ta küsib mitu küsimust ja saab alati vastuseks ...
Raudteed hakati ehitama kahest otsast. Raudtee oli ühe rööpapaariga ja seetõttu ebaefektiivne ning sai sellepärast ka eikuhugi viiva tee tiitli. Tihtipeale ei saanud rahvas teenitud raha kasutada seal, kus oleks tahtnud. Selles riigis olid tavalised toidu- ja tarbekaupade defitsiidid ning tühjad poeriiulid polnud mingi eriline nähtus. Populaarsemad puudujad riiulitelt olid seep, liha, wc-paber, kuid puudu oli ka kalossidest. Loomulikult tekitas selline olukord rahva hulgas pahameelt. Nõukogude Liit ei tahtnud arengu poolest lääneriikidest maha jääda. Asju tehti omamoodi ning leiti erinevaid alternatiive. Tehnika poole pealt on sellest ajast pärit sellised ainulaadsed autod nagu Zaporozets ja Moskvits ning Minskis toodetud traktor Belarus, mis oli ka Eestis ääretult populaarne masin. Nõuka-ajal oli kombeks panna oma toodangule külge kvaliteedimärk, mis pidi näitama vene toodete kvaliteetsust. Eriline oli ka Vene sõjavägi, mis
Iraak Küsimused 1. Nimeta Iraagi maavarad. 2. Mida tehakse Iraagi kodanike elementaarsemate vajaduste rahuldamiseks? 3. Milline tähtsus on Tigrisel ja Eufratil Iraagis? 4. Milliseid uudiseid on Iraagist tulnud seoses Araabia kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk...
Piisab lihtsalt mõnest tagasilöögist elus, näiteks lähedase surmast, töökoha kaotusest, või lihtsalt igapäevastressist. Tegu on kõige kergemini sõltuvust tekitava legaalse ainega. Siiamaani on kõik must-valge. Alkohol üldiselt on paha-paha, aga natukene võib. Siiski kuulub alkohol meie kultuuriruumi, on alati kuulunud ja jääbki kuuluma, Jõulude ajal hõõgvein, uusaasta ajal sampanja, Jaanipäeval ,,kuus kasti õlut ja palju viina". Ühesõnaga on Eesti rahva tähtpäeva- ja sünnipäevatraditsioonides alkohol kindlal kohal. Siinkohal jooksin kokku. Möödunud on 2 nädalat sellest, kui eelneva lõigu lõpetasin, olen selle teema peale palju mõelnud. On toodud näiteid, on arutletud ja vastuolulisi arvamusi pillutud, on aeg asjale punkt panna ja ostad kokku tõmmata. Aga ma ei oska. Minul, 15 aastasel lapsel, ei ole ühtegi põhjendatud ja objektiivset arvamust alkoholi kohta ja sellest tulenevalt ka mõistlikke lahendusi välja pakkuda
Eesti rahva mure-liiga palju alkoholi tarbimist Enam vast ei ole see enam kellelegi uudis, et alkohol mõjub paljude inimeste eludele traagiliselt. Alkohol ei ole enam vaid harukordne probleem, vaid on suureks probleemiks paljudel inimestel. Inimesed aga ei mõtle tagajärgedele enne kui nendega midagi halba juba juhtunud on. Alkohol on Eestis väga suureks probleemiks. Alkohol ei puudu enam vaata et üheltki peolt- noored ei pea enam pidu ilma alkoholita enam õigeks peokski, täiskasvanud joovad end sünnipäevadel korralikult täis. Alkoholi hakatakse tarbima juba väga noores eas- hilisõhtuti on võimalik tänavate peal näha isegi juba 10-aastaseid alkoholi joobes jõmpsikaid. See pole enam vist ühelegi inimesele uudis, et Eestist saavad alaealised liiga vabalt alkoholi kätte. Väga palju Eestis toimunutest peksmistest, vargustest, tapmistest ning autoavariidest on sooritatud just joobes olekus. Alkoholist tingitud surmade arv on Ee...
Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu(Molotov-Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi. Alates Eesti Vaba...
"Vabadus viib rahva barrikaadidele" Romantism "Vabadus viib rahva barrikaadidele" ("La Liberté guidant le peuple") on Eugène Delacroix' maal aastast 1830. Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas sõdurimüts. Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is (Salon de Paris) 1831. aasta mais
Vanad targad ütlused Eesti rahva eeposest. 16. loos läks Kalevipoeg otsima maailma lõppu. Sellel teekonnal juhtus palju seiklusi, häid ja halbu, aga maailma lõppu ta ei jõudnud, sest ta sai teada, et maailmal polegi otsa. Kalevipoeg ei kahetsenud sugugi oma tühjaläinud sõitu, sest ta taipas: "Tulles tõuseb suurem tarkus, mis ei minnes mehikesel". See on peaaegu nagu vanasõna. Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik.
Eesti pulmakombestik Pulmad olid mitte üksnes kahe noore inimese isikliku elu keskne sündmus, vaid juba muistsetest aegadest peale kahe sugukonna sõprusvahekorda ja liitu astumine, millega omakorda kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue rajatava pere vastu. Kosjad Pulmadele eelnesid kosjad. Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei läh...
Ühiskonna kordamisküsimused § 2.5-2.7 1. Kuidas on RK seotud rahva õigusega valitseda? Riigikogu liikmeid valitakse rahva poolt rahva esindajaks. 2. Kes võivad Riigikogu valida, kes sinna kandideerida ( vanus, kodakontsus)? Mitmeks aastaks RK valitakse? Kõik hääleõiguslikud (alates 18. eluaastast) kodanikud. Kandideerida võib alates 21-aastaselt, kodakondsus. Riigikogu valitakse 4 aastaks. 3. Millised on RK peamised ülesanded? · Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid · Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. · Seaduste vastuvõtmine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
