Eesti Rahvamuuseum Rahvamuusem · Kultuuriloomuuseum · Eesmärk kajastada igapäevaelu, kultuuri kui elamise viisi ja laadi, arvestades selle ajalist ja sotsiaalset mitmekesisust · Töö keskendub Eesti kultuurile, millele lisanduvad teised SoomeUgri väikerahvad. · Asutatud 1909 · Muuseum pühendati Jakob Hurda mälestusele, et säilitada tema pärand. · Nimeks pandi Eesti Rahva muuseum, mis tänapäeval kõlaks küll nagu Eesti Rahvusmuuseum · Põhirõhk pandi esemelisele vanavarale · Väärtustati kultuuriloolisi ja muinasteaduslikke esemeid NT: maa seest leitud kivimid (pronks) · Asustuse eesmärk oli saada Eesti kultuuri kõige täielikum varamu RAHVUSARHIIV · Arhiivinduse keskus · Põhiülesanne tagada ühiskonna kirjaliku mälu dokumentaalse kultuuripärandi säilimine ja
Hurda surma. Arhiiv O.Looritsa juhtimisel alustas ka ise aktiivset kogumist. v 1929. aastal asutati Eesti Kultuurilooline Arhiiv, mille aluseks sai Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), Eesti Rahva Muuseumi (ERM), Akadeemilise Kirjandusühingu (AKÜ) ja Akadeemilise Ajaloo Seltsi (AAS) kogude ühendamine. Sellele järgnes ulatuslik kogumistöö. Kõikide arhiivide tegevust juhtisid kolleegiumid. Kõik arhiivid kuulusid sihtasutuse Eesti Rahva Muuseum koosseisu. 1940. aasta novembris riigistati teiste muuseumide seas ka ERM ja jaotati kaheks: Riiklikuks Etnograafiamuuseumiks (asukohaga Raadil) ja Riiklikuks Kirjandusmuuseumiks (asukohaga Vanemuise 42). Kirjandusmuuseumi esimeheks sai MART LEPIK. 1942. aastal likvideeriti Kirjandusmuuseum kui iseseisev asutus Saksa võimude poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi
Retsensioon Eesti Rahva Muuseum Kunsti retsensiooni jaoks otsustasin külastada taaskord Eesti Rahva Muuseumit.Asub see Tartus ning külastasin seda 03.05.2018.Olen seal juba varem käinud ja mulle väga meeldis seal, seega oli loomulik otsus just seda muuseumit uurima minna ning avastada, mis seal seekord uut on. ERM oli nii tohutult suur, et ühe korraga ei jõudnud ma tervet muuseumit läbi käija. Kõige enam mulle meeldis ajutistest väljapanekutest (09.02.18-13.05.18)Leonhard Lapini "Tühjus ja ruum".
1996. aastal avati näitustesaal Rotermanni soolalao esimesel korrusel, mis lõpetas oma tegevuse 2005. aasta mais. 2000. aasta suvel avati taas restaureeritud Kadrioru loss, ent nüüd enam mitte muuseumi peamajana, vaid filiaalina Kadrioru kunstimuuseumina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kogu. Nüüdseks on Eesti Kunstimuuseum kasvanud mitmete erinevate muuseumidega institutsiooniks: Kadrioru kunstimuuseum (Kadrioru loss ja Mikkeli muuseum), Niguliste muuseum, Adamson-Ericu muuseum. Alates 2006. aasta veebruarist on Kadriorus külastajatele avatud Kumu kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumi uus peahoone. Esmakordselt oma peaaegu sajandipikkuse ajaloo jooksul on Eesti Kunstimuuseumil spetsiaalselt muuseumi vajadustele vastav ja eesti kunstile vääriline hoone. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja
Kokkuvõte Eesti Rahva Muuseumi külastusest Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele südamelähedane ja oluline, sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste soovi iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista. Muuseum asutati aastal 1909. 1944. aastal sai Raadi mõsahoone kannatada ja koliti endisesse
Lugupeetud eestlased, Tänavu saab 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum 100 aastakseks.Tegemist on väga tähtsa sündmusega, sest ERM mängib olulist rolli eestlaste kultuuri ja keele säilitamisel. Üheks tähtsaimaks inimeseks, kes andis tõuke selle muuseumi loomiseks, oli Jakob Hurt. Laulupeol esitatud kõnes oli Hurdal kolm põhilist soovi eesti rahvale: need olid hariduse ja eriti emakeelse hariduse arendamine ning rahva ühtsustunde edendamine, et haridut inimesed Eestit maha ei jätaks. Hurt ise pidas väga oluliseks eestlaste suulist vanavara
Linnad, käsitöö ja kaubandus 07.01.09 Linnade arvus muutust ei toimunud (10 linna). Linnu tabas aeglane allakäik. Vene Läänemaailma kaubandus läks Eesti aladest mööda. Ainuke linn, mis tulu sai oli Narva. See tõi linnale suured sissetulekud ja Narva sai raha kasutada oma linnaehituseks. Narva ehitati barokkhooneid. Säilinud tänaseks ei ole eriti midagi peale endise Narva raehoone. (*II ms pommitati puruks*). Oli aruteluks, et Narvast võiks saada Rootsi riigi teine pealinn. Selleni reaalselt ei jõutud. Rakvere ja Paide läänistati > eraomand. Pärnu, Haapsalu ja Tallinn olid teravilja väljaveo sadamatena veidi paremas olukorras. Läbi Narva veeti lina, kanepit. Sisse veeti: sool (hispaania, Portugal), metall, luksuskaubad (vürtsid, paber, puuviljad ja ka tubakas).
............................................................................................................18 11. PÕHJASÕDA (1700 1721).............................................................................................20 12. VENE AEG........................................................................................................................22 13. EESTI ISESEISVUMINE..................................................................................................28 3 1. KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.) Kunda kultuur sai alguse u IX at eKr. Vanimad selle kultuuri asulad on Pulli asula Sindi lähedal (VIII at keskpaik e.Kr.) ja Kunda asula (VII at e.Kr.). Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ja küttida veekogu äärde jooma
Kõik kommentaarid