Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti rahva ennemuistsed jutud (9)

3 HALB
Punktid

Lõik failist

Eesti rahva ennemuistsed jutud
(Fr. R. Kreutzwald )
Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma-
ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüžee on nõrga või vaese , aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga
halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud
jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6
kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku
kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja
õnnelik lõpp.
1. „Õnne-rublatükk“ – on imemuinasjutt, sest
jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse
esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik.
1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees , kellel oli kolm poega
2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu
sees.
3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset
4)Olulised arvud: 3 koera , 3 rändamis katset,
5)Tegelased on vastandlike omadustega: hea, kuid vaene talumees ja
rikas, kuid õel kutsar
6)Õnnelik lõpp: Halb sai surma ja head said õnnelikuks
2. „Härjapõlvlaste riid“ – on imemuinasjutt,
sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse
Eesti rahva ennemuistsed jutud #1 Eesti rahva ennemuistsed jutud #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 204 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karin Valt Õppematerjali autor
Eesti rahva ennemuistsed jutud
(Fr. R. Kreutzwald)
Muinasjuttude kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Muinasjutt

seitsmepenikoormasaapad; kaunile neiule on kaaslasteks 7 vägimeest; ühel õel on 7 venda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; Hunt kimbutab 7 kitsetalle; on vaja teha 12 vägitegu jne. Maagiline arv on 3 korda 3 ehk 9. Selline arvukorduste esinemine viitabki arvumaagiale, mis oli seotud rituaalidega. 1.2. Muinasjuttude liigid · Loomamuinasjutud (need on ka vanimad kihistused näiteks eesti muinasjutuloomingus). Loomad on isikustatud (kõnelevad, tegutsevad nagu inimesed). Elumudel luuakse loomade kaudu. Loomamuinasjutud on seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised. Omapäraseks näiteks võiks tuua, et inglise 4 folklooris on väga vähe loomamuinasjutte, kuna inglise rahvas on väga noor ("Kolm põrsakest").

Kirjandus
thumbnail
10
docx

Eesti lastekirjanduse KT

Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas.

Lastekirjandus
thumbnail
9
doc

Eksamimaterjal eesti keel

rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Muistend on rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamu loodusnähtustest ja ühiskonnast. Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms kujul, näiteks Kalevipoja säng, Vanapagana kivi jt. Tuntumad muistendiliigid on tekkemuistendid ­ fantastilised seletused maa, inimeste, loomade tekkimise kohta; vägilasmuistendid, mis on seotud Kalevipoja, Suure Tõllu, Vanapaganaga; kohamuistendid, mis jutustavad järvede, rändrahnude,

Eesti keel
thumbnail
14
docx

Eesti lastekirjandus

sündmusi käsitlev kirjandus; igapäevamaailma probleeme käsitletakse metafoorselt. Laias tähenduses kogu see kirjandus, mis ei tegele otseselt ja eelkõige harjumusliku, igapäevaelulise elu reaalse kujutamisega (siia alla kuulub nii ulmekirjandus, absurd, aga ka kunstmuinasjutud). Tihedalt seotud folkloori, muinasjuttudega. Esimene laste fantaasiakirjanduslik teos Carrolli „Alice Imedemaal”; eesti autoritest nt Lutsu „Nukitsamees”, Truupõllu „Rohelise Päikese Maa”, Beekmani „Aatomik” jpt. mütoloogia- ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum; aga ka müüditeadus, mis uurib müüte ja teeb neist järeldusi kultuuri olemuse ja mõttemallide kujunemise kohta. Iga rahva müüdilooming peegeldab selle kultuuri maailmatunnetamise taset ja -mõistmise viisi. Eri rahvaste mütoloogiatel on palju ühisjooni.

Eesti kirjandus
thumbnail
24
docx

Laste- ja noortekirjanduse konspekt

1830. – 1840 aastatel ilmusid seiklusjutud ja romantilised lood, huvi rahvaraamatuteni jõudis ka lasteni. Ajaviitekirjandus: robinsonaadid – populaarse rahvusvahelise päritoluga jutukirjandus, mõningal juhul lastele jenovevad – armsad ja haledad lood ilmsüütust naisest Jenovevast 19. sajandi olulisimad autorid Carl ja Martin Körbu ''Karjalaste luggemise ramat'' J.V. Jannsen, F. Kuhlbars ''Teele, teele kurekesed'' A. Grenzstein ''Viisk, põis ja õlekõrs'' F.R. Kreutzwald ''Eesti rahva jutud'' Jakob Pärna ''Lühikesed jutud armsa lastele'' 19. sajandi lõpul võeti sõna ajakirjanduses lastekirjanduse üle. Lastekirjandust hakati määratlema pedagoogiliskirjandusliku nähtusena. 19. sajandi viimasel veerandil tugevnesid esteetilised taotlused. Kogumikke koostasid koolmeistrid või vaimulikud, sajandi teisel poolel toimus murrang ka õppekirjanduses. 1900-1917 Arvati, et lastele peavad kirjutama kooliõpetajad ja peaks tekitama lasteraamatukogusid, seetõttu toimus areng

Laste- ja noortekirjandus
thumbnail
31
docx

Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad loengukonspekt

 jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - etteaimatav vorm - kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed - traditsiooniline eesmärk  harilikult jutustatud esimeses isikus  kui jutt edukas, seda korratakse  olnud alati populaarne Rahvajuttude klassikaline põhijaotus  Muinasjutud  Muistendid  Müüdid - rahva või kultuureseme loomisest, tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed - Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“ –sageli ühised Soomega) - Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse –Kr. J. Peterson - Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte - „Kalevipoeg“ Kas folkloristid uurivad rahva jutte?

Kategoriseerimata
thumbnail
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid Kasutas Soome ,,Kalevala't". Lõi 8 kunstmuistendit, esitas eheda rahvaluulena Nendes püüdis luua terviklikku jumalate kogu Põimis lugudesse koha- ja usumuistendeid Üldine plaan polnud Eesti kultuuriga seotud ,,Maailma loomine"-vanaisa e. Taara kõige tähtsam ,,Emajõe sünd.Paradiis

Kirjandus
thumbnail
134
docx

Lugemispäevik

Härg, kes oli muidu pahuravõitu loom, oli lahkesti nõus taati aitama, sest teisi peab ju ikka vahel aitama ja võttis taadikese turjale... Leelo Tungal Kristiina, see keskmine Illustreerinud Kersti Haarde, kirjastus“Eesti Raamat“ 1989 6 Kristiina-raamat on kirjutatud ajal, kui praegused emad-isad olid alles lapsed. Siis polnud Eesti iseseisev riik ja paljud asjad olid teistmoodi kui praegu. Aga lapsed olid ikka lapsed ja emad-isad armastasid neid samamoodi nagu praegused! Ning kuigi kodudes polnud tollal veel arvuteid ja mobiiltelefonist ei osatud isegi unistada, polnud laste elu ometi igav… Väga humoorikas lugemine tollal ja praegugi, kuigi üht-teist on vahepeal muutunud ning ise natuke vanemaks saadud.Minu lemmikuks on “ Võtmelugu”

Alusharidus




Kommentaarid (9)

kaarel3d profiilipilt
kaarel3d: Kaheteistkümnest loost ainult viis tükki on tehtud ja need ei meenuta kokkuvõtet vaid muinasjuttude võrdlus muinasjututunnustega
13:06 07-12-2008
Phinky profiilipilt
Phinky: See aitab ainult siis, kui oled lugenud..
16:52 16-10-2011
Meritx20 profiilipilt
Meritx20: Kasu ainult siis kui oled ka lugenud...
23:44 27-12-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun