Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahanduse alused kodutöö 1 - ülesanne 2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
50000, investor, 1000000, nimiväärtus, tulumäär, sellelt, võlakirjad, kustutamisel, esialgse, nüüdisväärtus, ter0440, vahemereäärse, kupongvõlakiri, homme, investorid, ootavad, hommikul, ühiste, võlgnik, homset, järgnevat2. ülesanne Teil on üks vahemereäärse riigi kupongvõlakiri mille nimiväärtus on 1 milj eurot. Sellelt võlakirjalt makstakse kupongintresse 5% üks kord aastas. Võlakirja kustutamiseni on jäänud 8 aastat ning järgmine kupongmakse peaks toimuma homme. Investorid ootavad sellelt võlakirjalt tulu 8% aastas. Nii oli see veel täna hommikul… Päeva jooksul aga selgus, et riik on sattunud finantsraskustesse ning ei suuda seetõttu järgmisele päevale ning lisaks veel kolmele järgmisele aastale kavandatud kupongintresse välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kohe kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt homsed ning lisaks veel kolme aasta
inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb. 9. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms) 2 Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi, millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks; Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna,
kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid?
väärtpaberitega ja kujunevad nende väärtpaberite hinnad, tegutsevad. Finantsturud: on institutsioonid, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägiga. Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub mitmest asjaolust: 1. füüsiline kulumine; 2. aegumine ehk moraalne kulumine
· lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt. Lihtintressi korral on kapitali kasv lineaarne. Valemi kujul saab seda seost väljendada järgmiselt: (2.1) FV = PV (1 + i n) , kus FV rahaühiku tulevane väärtus, PV rahaühiku nüüdisväärtus, I intressimäär, n aastate arv. Näide Investor investeerib 1000 krooni kaheks aastaks lihtintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus kahe aasta pärast. Selleks kasutatakse valemit 2.1: FV2 = 1000 (1 + 0,1 2) = 1200 = 1000 + 1000 0,1 + 1000 0,1 = 1200. Liitintress (compound interest) on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt
(simple interest) ja liitintressi (compound interest). Nende meetodite peamine erinevus on, et lihtintressi puhul on tehingu (näiteks laenu, investeeringu) põhisumma kogu tehingu perioodi jooksul muutumatu, liitintressi korral aga lisandub intress tehingu põhisummale kindlate ajavahemike järel. Kõigepealt vaatleme lihtintressi. 2.2.1. Lihtintressi arvutamise valem. Finantstehingu ajaline kestvus päevades Intressi arvutamiseks kasutatakse valemit Intress = tehingu nimiväärtus intressimäär aeg ehk sümbolites I Pr t , (2.2.1) kus P on intressi kandva tehingu nimiväärtus (face value) ehk põhisumma (principal) , r intressimäär ühe aasta kohta ehk aastaintressimäär (Annal / yearly) rate of interest), t tehingu kestus ehk periood aastates (time period in years), I teenitav intress (amount of interest earned).
Aruandeaasta kasum 1,000,000 EPS 1.0 varem 1000000/1000000 Aruandeaas uus EPS 0.50 1000000/(1000000+1000000) P/E 20.00 10/ 0,50 planeeritus aktsia hind Vastus: investeerin 2. Valida on kolme üksteist välistava investeerimisprojekti vahel: RAHAVOOD (TUH. EURO') Nõutav tulumäär on kõiki projekti puhul 10% Millist projekti eelistada ja miks? AASTA /PROEKT I II III 0 -2,000 -2,000 -2,000 1 400 1,000 1,200 2 600 -200 1,000
Nominaalne intress ei arvesta seda, kui intresside kasvitamine toimub tihedamalt kui kord aastas? 8. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms) 2 Annuiteedi tulevane väärtus FVA( i ; n ), future value of annuity. Perioodiliste maksete seeria tulevikuväärtus. Annuiteedi nüüdisväärtus PVA( i ; n ), present value of annuity. Perioodiliste maksete seeria nüüdisväärtus. 9. Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet) ja nende kasutusvaldkonnad Perpetuiteet ehk igavesti kasvav annuiteet- Eeldatakse ühesuuruseid perioodilisi makseid, mis kestavad igavesti. (eelisaktiad, konsolid jms) Kasvuperpetuiteet - perioodiliste kuid igavesti kestvate ning konstantse määra alusel kasvavate maksete tänane väärtus
arvutamine jms) Annuiteet kujutab endast rida perioodilisi võrdsete osasuurustega makseid. Annuiteedi tulevane väärtus – FVA( i ; n ), future value of annuity. Perioodiliste maksete seeria tulevikuväärtus. – kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna, arvutada vaja periood, kaua koguma peab, kui intress ka on Annuiteedi nüüdisväärtus – PVA( i ; n ), present value of annuity. Perioodiliste maksete seeria nüüdisväärtus. kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi, millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks 8. Igavesti kestvad annuiteedid (perpetuiteet ja kasvuperpetuiteet) ja nende kasutusvaldkonnad Perpetuiteet ehk igavesti kasvav annuiteet
kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud
kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud
kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud
Seega on eristatavad kolm eraldiseisvat agentuurikonflikti allikat: a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i
EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. Nominaalne intressimäär lepingus kirjas. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. 7. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi, millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks; Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna,
Kuna esineb inflatsioon, deflatsioon. Nominaalne on see, mis kokku lepitakse, aga kui on inflatsioon/deflatsioon, siis reaalne intressimäär on see, mis TEGELIKULT jõustub ja ära maksta tuleb. 9. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Tunnete ära milline võimalus sobib konkreetse probleemi lahendamiseks (pensioniarvutused, laenuarvutused, võlakirjade väärtuse arvutamine jms) Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse: investeerimine kuhugi, millest loodetakse kasu saada; soovitakse saada pensioni ja tuleb arvutada, palju iga aasta või kuu koguda tuleb, et näiteks 40 aasta jooksul vajalik summa koos oleks; Annuiteedi tulevane väärtus (FVA) kui palju 5 aasta jooksul toimunud maksed 5a pärast väärt on. Kasutatakse: kokku vaja koguda mingi summa ja teada on ka palju iga kuu/aasta kõrvale tuleb panna,
otsuseid ja käitumist mõjutavad. Tihti võetaks soovitut tegelikkuse pähe ja kiputakse ülehindama teatud informatsiooni tekkib mull. Aktsiate hinnad tõusevad põhjendamatult üle reaalse väärtuse. Mull võib aga hiljem lõhkeda. Mulliteooria väidab, et turud kalduvad tasakaaluseisundist kas ühele või teisele poole ja finantsturud ise mõjutavad sündmusi, mida oodatakse. Spekulatiivseid mulle põhjendatakse ka nn. viimase rumala ootamise teooria abil (greater fool theory) investor on nõus spekuleerima aktsiaga ükskõik milliselt hinnatasemelt, kui on loota, et keegi ostab veel kõrgemalt tasemelt temalt selle aktsia hiljem ära pole oluline, mis on aktsia põhjendatud hind. Mulli võimendab veelgi finantsvõimendus (odava raha pakkumine) ja eufooria tekkinud kasumitest. Eesti rahapoliitika perspektiivid Referendum 14.09.2003. JAH Euroopa Liiduga ühinemisele. Võimalus ühineda ka Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU)
Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse
Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad väärtpaberid, eelkõige lihtaktsiad ning need on tähtajatud väärtpaberid s.t ettevõttel puudub kohustus neid tagasi osta, seetõttu nimetatakse aktsiaid riskikapitaliks. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omanikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõppeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte
Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist). Lihtaktsia annab omaikule õiguse hääletada üldkoosolekul, seega võtab ta osa juhtimisest. Lihtaktsionäril on õigus dividendile kui majandusaasta lõpeb puhaskasumiga. Lihtaktsionäride nõuded ettevõtte likvideerimisel
Seminar (foorum) 1 Eesti majandus j p perioodil 1991-2009 Moto,, mis on iseloomustanud Eesti majandust j Valitsemine pole mitte valikute tegemine hea ja halva vahel, see on valikute tegemine ebameeldiva ja katastroofilise vahel. (J.K Galbraith) Lembit Viilup PhD IT Kolledz Küsimused Eesti majanduse kohta: I Miks tekkisid Eestis suured majanduslikud probleemid 1980 I. 1980. aastate lõpus? Eesti oli veel NSVL koosseisus. · Taasiseseisvus 20.08.1991 20 08 1991 aa. · Puudus ligipääs välismaa tipptehnoloogiale (embargo IT jt. strateegilistes majandusvaldkondades). · Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Rah
rahavood -Ignoreerib rahavooge pärast -Rõhutab likviidsuse tähtsust kriteeriumi perioodi lõppu -Võimalik saada lihtne kiirhinnang -Eelistab lühiajalisi projekte, projektile järelikult uurimis ja arenguprojektide puhul raskem kasutada 11. NPV meetod (--''--) NPV ehk Puhas nüüdisväärtus (Net Present Value, NPV) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe. NPV'd rakendatakse ettevõtte projektide hindamisel. Kui NPV on >= 0, siis on mõistlik projekt vastu võtta, sest kõik, mis on suurem nullist suurendab juba ettevõtte väärtust ning projekt on tasuv. Plussid Miinused -Arvestab projekti riski ja -Keerulisem tõlgendada ning
kaasnevaid kulutusi (IAS). Kui soetatud finantsvara või finantskohustuse eest tasutakse kohe rahas, siis loetakse soetusmaksumuseks saadud (makstud) rahasumma nominaalväärtust. Kui aga tasumine toimub aga teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks aastase järelmaksuga), siis loetakse soetusmaksumuseks saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Juhul, kui tasumine toimub lühiajalise viivitusega (nõuded ostjatelt, mis laekuvad 30 päeva pärast) ei erine tasu nüüdisväärtus üldjuhul oluliselt tema nominaalväärtusest ning sellisel juhul võib soetusmaksumuseks lugeda saadaoleva või maksmisele kuuluva tasu nominaalväärtus. 2. ETTEVÕTTE MAJANDUSTEGEVUSE ARUANDLUS. 2.1. Aruandluse eesmärk ja koostamise põhiprintsiibid Ettevõtte majandustegevuse tähtsaim aruandlus osa on raamatupidamise aastaaruanne. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest finantsaruannetest, kuhu on koondatud
Kasutatakse nii vallasvara, kui ka kinnisvara tehingutes. 2 liiki: Kasutus- ja kapitaliliising. Peamine erinevus on vara arvestuses. Kasutusliisingu perioodil maksab liisija liisingmakseid, mis sisaldab ka intressiosa. Maksele lisandub käibemaks. Tavaliselt jäävad vara hoolduskulud liisingu andja kanda ja lepingu lõpus tagastatakse vara omanikule-liisinguandjale. Kapitaliliisingu korral läheb vara tavaliselt liisija bilanssi, kes hakkab sellelt amortisatsiooni arvestama. Liisingu andjale tasutakse perioodilisi väljaostu makseid, millele lisandub käibemaks ja eraldi intressiosa. Lepingu perioodi lõpuks tuleb tasuda lepinguobjekti väärtus ja omandiõigus läheb üle liisijale. Tooteliising, kus toote valmistaja või müüja on ise liisinguandja ja kaudseliisingu korral kasutatakse mingit vahendusfirmat. Positiivse liisingu tunnused:
23.Mis on reaalne intressimäär ja selle kasutusvaldkond? Tegemist on inflatsiooniga (nominaalse) intressimääraga. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Rahandusotsuseid tehes tuleks arvestada reaalset intressimäära. SIIA OLEKS VAJA MIDAGI JUURDE, AINUS MIS MA KONSPEKTIST SAIN, POLE TÄISVASTUS! KELLEL RAAMAT ON ÄKKI VASTAB ÄRA JA SAADAB TAGASI 24.Mis on tulevikuväärtus ja mis on nüüdisväärtus? Raha tulevikuväärtus on olevikus liitintressiga investeeritud rahasumma väärtus tulevikus. Rahaühiku nüüdiväärtus on tulevase väärtuse pöördväärtus ehk teisisõnud nii suur, kui on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna. Nüüdisväärtuse leidmine on sisuliselt diskonteerimine. 25. Mis on annuiteet ja selle kasutusvaldkond? Annuiteet on terve rida võrdsetes summades kindla intervaaliga laekuvaid järjestikuseid makseid teatud arvu aastate jookusl
kus INV investeeringud põhivarasse, NWC investeeringud puhtasse käibekapitali. 8.2. Nüüdispuhasväärtus Kõige rohkem kasutatavaks projekti edukuse hindamise kriteeriumiks on tänapäeval nüüdispuhasväärtus (net present value NPV). See võrdub tulumaksujärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summaga, millest on lahutatud esialgne rahaline väljaminek. Sisuliselt võrrel- dakse oodatavate rahavoogude nüüdisväärtust esialgse investeeringuga. Arvutusskeem on järgmine: CF1 CF2 CFt (8.3) NPV = + + ... + - IO. 1 + WACC ( 1 + WACC) 2 ( 1 + WACC) t kus CFt tulevased rahavood perioodil t, WACC kaalutud keskmine kapitali hind, IO esialgne investeering rahalises väljenduses. Valemi 8
Joonis 10 Joonis 9 NÄIDE 2.2. Funksiooni analüütiline kuju Tabelis on toodud müüja palga sõltuvus poe läbimüügist. Tegemist on funktsionaalse Läbimüük x Palk y sõltuvusega. Selle sõltvuse võib kirja panna ka kujul y ' 1500 % 0,05 x . 50000 4000 Viimast nimetatakse funktsiooni analüütiliseks esituseks. 60000 4500 70000 5000 Funktsiooni esitusviisid 80000 5500 < tabeli abil 90000 6000
täiendavaid nõudeid (näiteks kaubandustegevuse seadus nõuab müügikoha registreerimist omavalitsuses, ehitusseadus nõuab ehitusettevõtja registreeringut, ühistranspordiseadus nõuab ühistranspordi- või taksoveoluba jne); · kohtu registriosakonnale valeandmete esitamise või ettenähtud andmete esitamata jätmise eest võib trahvi suurus ulatuda 5000 kroonist kuni 50000 kroonini. Trahvimist võib korrata, kuni vastav puudus on kõrvaldatud; · kohtu registriosakonnale ja notarile tahtliku valeandmete esitamise eest võib karistada kriminaalkorras trahvi või vangistusega; · kui te olete kande tegemiseks dokumendid kohtu registriosakonnale esitanud, siis võite kuni kande või kandemääruse tegemiseni ümber mõelda ja esitada avalduse tagasivõtmise avalduse (näidates ära tagasivõtmise põhjuse)
● Püsiva riskiga projektid – Riskantse rahavoo diskonteerimisel kasutame riskiga korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning diskonteerimisel kasutame riskivaba tulumäära või diskonteeritakse riskantseid rahavooge erinevatel perioodidel erinevate tulumääradega. 5. Nimetage vähemalt 3 kuluartiklit, mida peaks lisaks vara ostuhinnale arvama vara soetusmaksumusse ning arvestama projekti esialgse rahavoo leidmisel? Soetusmaksumus (ehk algmaksumus) - vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetamisega otseselt seotud kulutused - mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sh ● projekteerimistasud; ● vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud ning kasutatud materjalid ja töövahendid;
4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal
- Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid, deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid. Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust. - Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma- ja järelturgudeks. Kapitalituru väärtpaberid peavad peale esmast emissiooni läbima esmaturu, kus nendega kaubeldakse nimiväärtuses või ülekurssiga. Järelturgudel kujuneb väärtpaberi hind nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Reeglina ei tegutse raha- ja kapitaliturud eraldi, vaid finantsturul kaubeldakse mõlemate finantsinstrumentidega.
lõpetav rahavoog Investeeringu eelarvestus on investeerimisvariantide võrdlemine neist niisuguse valimiseks, mis annab olemasolevatelt rahalistelt fondidelt suurima kasumi. Kapitali eelarvestamine kujutab endast projektide analüüsimise ja otsuse vastuvõtmise protsessi põhivaradesse tehtavate investeeringute kohta. 26.investeeringute eelarvestamise meetodid (tasuvusaeg, NPV, PI, IRR) 1. Tasuvusaeg näitab aastate arvu, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaaamiseks. Tasuvusaeg = esialgsed kulud lisandunud rahavood aastas Näide: Esialgsed kulud investeeringusse on 10 000 EUR. Kui iga-aastased rahavood on 4000 EUR 4 aasta jooksul, siis kui pikk on tasuvusaeg? Tasuvusaeg = 10 000/ 4000 = 2,5 aastat Meetodi miinused et arvutatakse lihtsalt tuleviku rahavooge summeerides, minnakse mööda raha ajaväärtuse teooriast; ei arvestata riski mõjusid. Eelised
Mainori Kõrgkool Matemaatika ja statistika Loengukonspekt Silver Toompalu, MSc 2008/2009 1 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Sisukord 1 Mudelid majanduses ............................................................................................................. 4 1.1 Mudeli mõiste ......................................................................................................................... 4 1.2 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu ................................................................................... 4 2 Funktsioonid ja nende algebra............................................................................................... 5 2.1 Funktsionaalne sõltuvus ....................................
annaabi.ee 
