a) juhtkonna ja ettevõtte omanike ehk aktsionäride vahel, b) ettevõtte omanike ja võlausaldajate vahel, c) võlausaldajate ja juhtkonna vahel. Väärtuskontseptsioon ja selle rakendamine: raha ajaväärtus, väärtpaberite väärtus (lihtaktsiad, eelisaktsiad, võlakirjad). Väärtuskontseptsiooni (erinevate varade väärtuse puhul) postulaadiks on, et investor ei maksa vara eest kunagi rohkem, kui ta tegelikult väärt on. Seega turg ei valeta ja turuväärtus on ülim. Hindamine ehk väärtuse leidmine on finantsjuhtimises fundamentaalanalüüsi keskseim osa (vt. ka tehniline analüüs). Diskonteerimise matemaatiliste aluste rajajaks võib lugeda John Newton'i, kes ühena esimestest esitas liitinressi teooria, ning Edmund Halley't (tunnustatud astronoom), kes avaldas esimese nüüdisväärtuse tabeli 1693.a.-l. John Smart'i panuseks võib lugeda esimese osamaksete tabelikogumiku avaldamist 1726.a.-l.
risikitase on erinev, siis erineb ka kapitaliallikate maksumus ettevõtete jaoks. Ettevõtte kapitali väärtus on võlakirjade ja aktsiate turuväärtuste summa ehk V=D+S Kapitali väärtuse hindamine - kasutatakse väärtuskontseptsiooni, mille kohaselt investor ei maksa vara eest kunagi rohkem kui selle tegelik väärtus on. Vara tegelik väärtus kujuneb turul, turuväärtus on ülim ning väärtuskontseptsioon baseerub raha ajaväärtuse teoorial. Sisemine intressimäär- intressimäär, millega finantsvarast või -kohustustest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud vara/kohustuse hetke bilansiline maksumus. Diskonteerimine- tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine. Raha nüüdisväärtuse kontseptsioon võlainstrumentide hindamisel- erinevad võlainstrumendid pakuvad erinevaid tulu teenimise võimalusi võlakirja ostjale. Et võrrelda võlainstrumentide väärtust kasutatakse raha nüüdisväärtuse
korraldusi." (Aktsiabörs, http://et.wikipedia.org/wiki/Aktsiab%C3%B6rs) Börsil osalejad: · emitent- isik, kes on väärtpabereid emiteerinud või võtnud kohustuse väärtpabereid emiteerida. · investor- isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on andnud välja kohustuse omandada väärtpabereid. · väärtpaberituru kutseline osaline, kes on kas krediidiasutus, kindlustusselts, investeerimisühing, fondivalitseja, investeerimisfond, pank, mõni riik või keskpank. 2. VÄÄRTPABERID Väärtpaber on dokument, mis demonstreerib omandiõigust või õigust omandada. Ajalooliselt on need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia
· ettevõtte väärtuse juhtimine. Finantsjuht peab leidma kompromissi riski ja tulu, omakapitali ja võõrkapitali, raha ja kasumi vahel jne. Need on keerulised ülesanded, mille teostamiseks puudub täppisteaduslik aparatuur. Aastakümnete jooksul on välja töötatud päris palju ärirahandusalaseid matemaatilisi mudeleid, mis oskuslikul rakendamisel on kindlasti abiks igapäevaste ja ka pikemaajaliste ülaltoodud rahandusotsuste ja ülesannete täitmisel. 1.2. Finantsinstrumendid Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Ettevõtte finantseerimisel peab arvestama finantseerimisvajaduse loomuga (ajutine või alaline), tulevaste rahavoogude loomuga (riskitase, ajastatus, valuuta), ettevõtte arenguetapiga, laenuandjate piirangute ja
Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja
4. Finantsjuhtimisprotsessi olemus FINANTSJUHTIMINE majandustegevus (tootmine, turustamine, finantseerimine) JUHTIMISPROTSESS Otsustusprotsess hõlmab: · Eesmärkide määratlemine · Probleemide identifitseerimine ja analüüsimine · Otsuse vastuvõtmine · Tegevus · Vastutuse võtmine 5. Tulunormi komponendid 6. Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine Mis siis, kui teise aasta rahavoole rakendatav intressimäär on erinev kolmanda aasta omast, ehk: 1+ i0,n (1 + i)n Näiteks, kui on kolm perioodi ja kõigile rakenduvad erinevad intressimäärad: 1 + i0,3 = (1 + i0,1 ) (1 + i1,2 ) (1 + i2,3 ) Projekti nüüdispuhasväärtus on järgmine: NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 7. Efektiivne tulunorm Efektiivne tulunorm ehk tegelik ehk efektiivne aastane intressimäär (effective annual return EAR) Maksete sagedus mõjutab tegelikku aastast intressimäära. Kehtib reegel: mida
„Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0 mlj €, kuid omanike nõutav tulu on näiteks -1,2 milj €, seelle projekti puhul on järelikult ettevõtte väärtus negatiivne -0.2 mlj €. 3. Turu efektiivsuse vormid koos selgitusega Turu efektiivsus kujutab endast turu olukorda ja seisundit, kuidas turg mõistab ja tõlgenb ettevõtte tegevust. Mil määral informatsioon mõjutab aktsiahinda. Kuidas finantsturg väljendab varade tegelikku väärtust. Efektiivsuse vormid: - Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti.
tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega.
Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. - Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohanduvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. - Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). -Agentuuriteooria ja agentuurikulud Väidab, et eksisteerib volitaja (n e/v omanik) ja esindaja (e/vnjuhtkond)., kusjuures võimalik on huvide konflikt (näiteks juhtkond versus aktsionärid, aktsionärid versus kreeditorid) - Näiteks, juhtkond ei pruugi omada samu huve nagu aktsionärid (omanike huvi on ennekõike
Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist. Algne teoreetiline näide tugineb kasutatud autode turul - Müüja teab auto kvaliteedist sageli palju rohkem kui ostja
ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend lihtaktsiates makstav dividend, mille väljamaksmise korral firma finantsseisund ei muutu. Suureneb aktsiakapital ja aktsiate arv, jaotamata kasum väheneb passivas, aktiva jääb samaks. aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik
Krediteerimise Sihtasustus(KredEx), Keskkonna Investeeringute Keskus(KIK) ja Eesti Tehnoloogiaagentuur(ESTAG). 14.Mis on finantsturg ja selle põhilised liigid? Finantsturuks nimetatakse turgu, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Alati on inimesi, kellel on raha üle, ja neid kellel on puudu. Neid vahendab finantsturg. Finantsinstrumendi liigid: Võlainstrumentide turg; Omandiväärtpaberite turg; Valuutaturg; Tuletisväärtpaberite turg 15.Mis on eurovaluutaturg ja eurodollar? Eurovaluutaturg on rahvusvaheline finantsturu osa, kus suurimad kommertspangad vahendavad tehingud eurovaluutas. Tegemist on enamasti pankadevahelise turuga. Eurovaluutaturg hakkas arenema 1950. aastate lõpus, mil esimene USA panga deposiit viidi Londoni panka. Nii tekkiski eurodollar. Eurodollarid on panga tähtajalised deposiidid, mis on domineeritud USA dollarites ja väljapoole USAd ja nende põhjal antakse eurodollarilaene.
mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmise ja pakkumise koondtulemusena. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma finantsjuhid peavad leidma parimad võimalused tootmiseks vajalike vahendite hankimisel. Järgnevalt on ettevõte huvitatud erinevatest müügiturgudest, kus oma toodang võimalikult tulusalt realiseerida. 2 Finantsanalüüs Finantsanalüüs tähendab ettevõte finantsseisundile hinnangu andmist kasutades erinevaid finantsanalüüsi meetodeid ning ettevõte finantsaruannete andmeid
mõlemaid tehinguid teostavad enamus finantsturgusid. Vahet tehakse vaid kauplemistingimustes. Esmasturul võib väärtpabereid realiseerida kas nimiväärtusega või ülekursiga, esmasturul alakursiga ei kaubelda. Järelturgudel määrab aktsiahinna nõudmine ja pakkumine. Kui ettevõte emiteerib väärtpabereid, siis tekib tal tegelikult laenusuhe investoritega ja aktsia emiteerimisel võtab ettevõte kohustuse maksta aktsionäridele dividendid. Kui ettevõte on vajalikud ressursid hankinud, siis edasi tuleb need ressursid tulutoovalt paigutada ning firma finantsjuhid peavad leidma parimad võimalused tootmiseks vajalike vahendite hankimisel. Järgnevalt on ettevõte huvitatud erinevatest müügiturgudest, kus oma toodang võimalikult tulusalt realiseerida. 2 2 Finantsanalüüs
akumuleeritud intressisummadelt TVIT (¿¿ ¿) n TV n=PV ( 1+i ) =PV ¿ n-periood TVIT- tulevikuväärtuse intressi tegur kolm põhiomadust: IT väärtus on alati suurem kui 1 va 0-periood, kus väärtus on 1 IT väärtus kasvad koos intressimääraga IT väärtus kasvab, kui kasvab perioodi pikkus, mille jooksul rakendatakse antud intressimäära NÄIDE: Investeering 100 000, periood on 5a ja intressimäär 10% 100 0001,6105 (tabelist A1)=161 050 Intressiarvutamine võib toimuda sagedamini kui kord aastas. nm i TV n=PV (1+ ) m intressimäär jagada kordade arvuga aastas NÄIDE: Firmal on võimalus 100 000 hoiustada pangas A intressimääraga 10 %, mida arvutatakse kord aastas. Teine võimalus on pank B, kus intress on 10%, mida arvutatakse poolaastate kaupa. Kumba panka on kasulikum raha paigutada?
Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad mis kasutavad vaid ajaloolist infot ei peaks andma pikaajaliselt lisakasumeid (excess return). Tehniline analüüs ei anna pos efekti. Efektiivsuse pooltugev vorm hindades peegeldub kogu ajalooline info ning uue info kohandumisel kohan-duvad hinnad kiiresti. Ka fundamentaalne analüüs ei anna eelist. Efektiivsuse tugev vorm lisaks eelnenule kohandub turg kiiresti ka avalikkusele mitteteada infoga, st isegi siseinfo kasutamise võimalus lisatulu teenimiseks üldiselt puudub (nn insideritel). Võimalik on ka üldse mitte efektiivsed vormid mulliteooria, see kirjeldab turu anomaaliaid ka ,,käitumuslik rahandus") 4. Mida tähendab informatsiooni ebavõrdsus. Näited rahandusest. Turuosaliste (osapoolte) kasutada olev info on erinev ning see mõjutab turu toimimist ning turuosaliste käitumist
Kupongi võib intresside väljamaksmisel ja arvestamise alusel liigitakase võlakirju järgmiselt: Kupongvõlakiri- võlakiri mis koosneb põhiosast, millele kantakse nõutavad rekvisiidid. Kupongi osa näitab intresside väljamaksmise sagedust ning suurust. Lihtsalt võlakiri sellisel võlakirjal puuduvad kupongid ning intresside maksmine fikseeritakse lepingus Fikseeritud intressiga võlakirjad on need, mille intressimäär on fikseeritud ja jääb samaks võlakirja toimimise jooksul. Muutuva intressimääraga võlakirjad- on need mille intressimäär sõltub mingist baasnäitajast (turuindeksi muutus, rahaturu intressimäär). Intressita ehk nullkupongiga võlakirjad mille tulu välejendub võlakirja ostu-müügi vahena. Tavaliselt kasutatakse selliste võlakirjade juures diskonteerimist, mis
Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke. Põhiküsimused: kuidas finantseerida kaupade/teenuste pakkumine, mida turg ei saa või ei soovi pakkuda? Kuidas finantseerida turumajandusega kaasnevaid programme? TURUTÕRKED: Konkurentsitõrked, positiivsed ja negatiivsed välismõjud, puudulikud turud, infotõrked (tulud ja kulud on ajas eraldatud; tulu olemus ei ole arusaadav), valitsus peab tagama avalikud kaubad ja teenused (ühine tarbimine, erasektor neid ei tooda ega paku) ÜLDKASUTATAVAD KAUBAD/TEENUSED: Omadused: kasutamist ei ole võimalik normeerida; kasutamise normeerimine ei ole soovitav
(ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) 5. CAPM võrrand ja selle komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia). Mida iseloomustab CAPM-i alusel leitud tootlus? CAPM mudel kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt (i), kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada. Tururiski preemia näitab, kui suurt tulu üle riskivaba intressimäära investorid ootavad, kui võetakse turu keskmine risk. CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär)
Eesmärkide määratlemine, probleemide identifitseerimine ja analüüsimine, otsuste vastuvõtmine, tegevus, vastutuse võtmine 5) Tulunormi komponendid Nõutav tulunorm Nominaalne riskivaba tulumäär Riskipreemia Oodatav inflatsioon Reaalne riskivaba tulumäär 6) Ajas varieeruvad tulunormid Eeldused: täiuslikud kapitaliturud ja määramatuse puudumine. Mis siis, kui teise aasta rahavoole rakendatav intressimäär on erinev kolmanda aasta omast ehk 1+i0,n(1+i)n Projekti nüüdispuhasväärtus NPV=C0+C1/(1+i0,1)+C2/(1+i0,2)+C3/(1+i0,3) 7) Efektiivne tulunorm Tegelik ehk efektiivne aastane intressimäär. Maksete sagedus mõjutab tegelikku aastast intressimäära. Kehtib reegel: mida sagedamini maksed toimuvad, seda suuremaks kujuneb efektiivne tulunorm. EAR= (1+i/m)m-1 8) Nominaalne ja reaalne tulunorm ning inflatsioon Inflatsioon põhjustab tulunormide muutust
maksustamisõigust. Rahvusvahelise maksuõiguse allikad: Siseriiklik maksuseadus. MKS, TuMS, KMS Maksulepingud. Muud rahvusvahelised lepingud. Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon Euroopa Liidu õigusaktid Euroopa kohtulahendid Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust. Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.- Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist. Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe. CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahelise
1. Riski-tulu valik. Mida suurem risk, seda suuremat tulu oodatakse. 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 2. Raha ajaldatud väärtus täna saadud kroon on väärt rohkem kui tulevikus saadav kroon. 3. Peamine on raha, mitte kasum. 4. Konkurents raske on leida eranditult tulusaid projekte. 5. Efektiivne kapitaliturg kiirelt kohanev turg ja õiglased hinnad. 6. Esindamisprobleem juhtide huvid ei lange kokku omanike huvidega. 7. Maksud mõjutavad äriotsuseid. 8. Kõik riskid pole võrdsed mõned on hajutatavad, mõned mitte. 9. Eetiline käitumine on õige. Finantsjuhtimise funktsioonid: Kapitali eelarvestamine Kapitali struktuuri planeerimine Käibekapitali juhtimine 1. Kapitali eelarvestamine: Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine;
müüja. Hilisem rent võidakse sõlmida kapitalirendi või kasutusrendi tingimustel. Finantseerimisallikad võib liigitada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks-Osakapital; Eelmiste perioodide jaotamata kasum; Aruandeaasta kasum (-kahjum). Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine. Nominaalne intressimäär ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse nominaalse intressimäära korral, ilma intressimaksete sagedust märkimata, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Finantsvõimendus tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski. Liising, kapitalirent vara soetamine tasumistähtajaga üle ühe aasta. Kapitali hinda määravad tegurid: 1. Üldised majanduslikud tingimused
mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik tööandjad). Lisaks ettevõtte tulumaksu tasumisele on teil tööandjana kohustus ka töötajatele tehtud väljamaksetelt pidada kinni ja tasuda maksu- ja tolliametile tulumaks. TuMS § 48 sätestatud tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused. (TuMS § 1 lg 2)
Rm – turuportfelli tulusus (laiapõhjalise turuindeksi tulusus) β – investeeringu i süstemaatilise riski mõõt ehk beetakordaja Beeta kordaja kasutatakse süsteemse riski määramiseks. Kajastab investeeringu tasuvuse kõikumist portfelli tasuvuse suhtes. Kui > 1,0 siis investeeringu kasuminorm on tundlik kõikumiste suhtes ja tema riskimäär on suurem kui tururisk. Turuhindade kõikudes peaks portfelli väärtus kõikuma samas suunas suuremas ulatuses kui kogu turg. Kui siis investeeringu kasuminorm muutub paralleelselt turumuudatustega ja riskimäär on võrdne turu omaga. Investeeringu kasuminorm ei ole tundlik turumõjude suhtes ja tema riskimäär on 0. Kui siis on investeeringu risk tururiskist väiksem. Kokkuvõttes leitakse portfelli oodatav tulusus, kui riskivabale tulule liidetakse selle portfelli beetaga korrutatud portfelli riskipreemia. 38. investeeringuprojektide mitmekesistamise ehk diversifitseerimise
Üks selline on Holding Period Rate of Return (HPR). Selle idee on ära määrata investeeringu nn. hoidmisaeg (nt. Üks aasta) ja siis oletada, et kogu saadav tulu reinvesteeritakse. Investeeringu väärus perioodi alguses (siia ei ole sisse arvestatud tehingukulusid) on lihtsalt väärtpaberi turuhind. Investeeringu väärtus perioodi lõpus on väärtpaberi turuhind, millele on juurde liidetud väärtpaberilt saadud dividendid. Kui tegemist on pikema perioodiga kui üks aasta, siis kasutatakse valemit: , kus kogu perioodi holding period rate of return holding period rate of return perioodil i perioodide arv 3 RISK Investorile ei ole aktsiaturule pürgimisel tavaliselt selget ettekujutust, kui suure riski ta võib võtta, kuidas riski hajutata ning milliste objektide väärtuste kasv on üksteisega tihedalt seotud
Käibakapitali laen, selle laenu arvelt finantseeritakse täiendavalt käibekapitali, tavaliselt sellist, mis kasutatakse ühes tootmistsüklis kindlal otstarbel kindla toodangu valmistamiseks, seetõttu on 6 sageli tegemist ise likvideeruva laenuga, sest laenu tagasi maksmine toimub nimetatud valmistoodangu realiseerimise laekumist. Kommertspaberid, tegemist on tavaliselt kuni 6 kuuliste maksekohustustega, eeliseks on tema suhteliselt madal intressimäär ja kommertspaber ei nõua mingi hoiusejäägi olemasolu. Kommertspaberid saavad kasutada ainult tugevad ja krediidi kindlad firmad, kelle puhul laenu tagab nende tuntus. Faktooring, ettevõtte debitoorne võlgnevus koosneb ostjatelt laekumata arvetest, mille tähtaeg on saabunud või ees. Liigne debitoorne võlgnevus on ettevõttele kallis ja see mõjutab tema maksevõimet ja tulukust. Seetõttu on iga finantsjuhi eesmärk kiirendada laekumisi.Üheks
hihdamine) (firma väärtus = aktsiate väärtus + võlakirjade väärtus e. V=S+B) e. siis teisisõnu: Kontrollida ressursside omamist, mida ja kui palju vaja läheb; ilma juhtimiste ei jõua kuhugi; valmisolek finantseerimiseks; hindame ja valime välja kõige efektiivsemad variandid; firma vääruts peaks avalduma tema väärtkirjade ja aktsiate kaudu. · Finantsturud on efektiivsed: Efektiivne turg on see, kus kogu olemasolev info ettevõtete kohta väljendub turuhindades · Turuosalised tegutsevad lähtudes isiklikest huvidest : alternatiivkulu, esindamisteooria, ebavõrdne informeeritus, informatsiooni asümeetria, moraalirisk, volitamiskulu · Firmad keskenduvad rahakäibele, eriti lisanduva rahakäibe efektile : rahakäive raha ja ekvivalentide laekumised ja väljamaksed. Lisanduv rahakäive uue ja olemasoleva rahakäibe vahe.
· väärtpaberitega tehingute tegemine kliendi nimel ning arvel · väärtpaberitega oma arvel kauplemine · väärtpaberitest moodustatud kliendi portfelli valitsemine · väärtpaberite emiteerimise korraldamine ja tagamine Eestis tegevusloa alusel tegutsevad investeerimisühingud Admiral Markets AS Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid Aktsiaselts KIT Finance Europe Evli Securities AS 8. Väärtpaberiturgude tüübid Väärtpaberiturgude tüübid Esmane turg Võlakirjade turg Järelturg Aktsiaturg Tuletisinstrumentideturg Reguleeritud turg (s.h. börs) Reguleerimata turg (Over the counter) 2 9. Väätpaberituru osalised Väätpaberituru osalised Emitendid - raha hankijad Investorid - raha paigutajad · Otseinvestorid · Portfelliinvestorid Kutselised investorid
Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. 5 11. Reaalne intressimäär on deflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. Reaalne intressimäär on inflatsiooniga kohandatud (nominaalne) intressimäär. 12. Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni pool aastat (6 kuud). Lühiajalised võlakirjad on tähtajaga kuni 1 aasta. 13. Väärtpaberiteks peetakse veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid. Väärtpaberiteks väärtpaberituru seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tšekke ja muid maksevahendeid,
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus
investeerib väärtpabereid (F) varadesse Lühiajalised Käibevarad võlad põhivarad Rahakäive säilitatud Pikaajalised tuluna (C) võlad (A) Dividendid Äriettevõtte ja võlamaksed Aktsionäride Rahakäive (B) omand (E) Maksud Äriettevõtte Varade koguväärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
