Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahanduse alused 5-2". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
müügitulu, fcfe, 2022, dividend, dividendid, 2021, aktsia, 2017, 2018, 2019, 1440, 1728, 2073, puhaskasum, amortisatsioon, väljamakse, tagasiostu4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS Kulu-maht-kasum (kulu-mahu-kasumi) analüüs ehk KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu (tootmismahu) ja kasumi omavahelisest seosest. --- MÕISTED: kasumilävi - selline müügimaht (tootmismaht), mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed (nn nullkasum); piirkasum - peale muutuvkulude katmist järele jääv tulu; piirkasumimäär - piirkasumi ja müügitulu suhe; muutuvkulude määr - muutuvkulude ja müügitulu suhe; sihtkasum - teenida soovitav kasumimaht. --- KMK-analüüsi teostamisel eeldatakse, et: ● tegemist on ainult üht liiki kaubaga (toodanguga) või konstantse müügistruktuuriga (tootmisstruktuuriga); ● kõik kulud on liigitatud püsi- ja/või muutuvkuludeks (see tähendab, et segakulude puhul on püsi- ja muutuvkomponent kergesti eraldatavad);
Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes. Müügieelarves esitatakse: 1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes; 2) Hinnad; 3) Müügitulu 5 Müügieelarved koostatakse eelarvesegmentide kohta,milleks võivad olla: 1) Toodete grupid; 2) Teenuste grupid; 3) Kliendid; 4) Edasimüüjad; 5) Turusegmendid; 6) Müügipiirkonnad; 7) Projektid Müügieelarve vormi näide: Periood Periood 1 Per... Periood n Kokku Märkused Segment 1 Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Segment N Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Müügitulu kokku Kogumüük
Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus neto võlapositsiooni muutus = omakapitali vaba rahavoog (FCFE) 8 Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943 Käibekapitali muutus 24,907 + Neto võlapositsiooni muutus (27,815) Omakapit ali vaba rahavoog 9,306 9 Võrdlevas hindamise käigus tuletatakse vara väärtus võrreldava vara hinnast kasutades Hinna/Tulu suhtarve (P/E) Ning selle variante EBIT, EBITDA, Rahavoog
miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2. Kasum on lühiajalise perspektiiviga ning EPS ei ole seotud aktsiate tulumääraga. Tulumääral põhinevad mõõdikud: ROIC (kapitali rentaablus) = EBIT/investeeritud kapital Näitaja peaks ületama kapitali hinda, kuid on olemuslikult suurem valdkondades, kus on vähe materiaalseid investeeringuid/varasid.
25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag).
25. Kuidas hinnata ettevõtte varade kasutamise efektiivsust? Võib eristada käibevälteid ja kordajaid. Käibekordajad: Koguvarade käibekordaja (Müügikäive / Koguvarad) ja investeeringute käibekordaja (Müügikäive / Investeeringud). Mida suurem koguvarade käibekordaja, seda efektiivsemalt ettevõte tegutseb (st olemasolevad varud on hästi kasutatud). Käibekordajate puhul kasutatakse tihti sellist tõlgendust: Vara käibekordaja näitab koguvara tootlust ehk müügitulu vara 1. euro kohta. Teisiti kui palju suudab ettevõte mingi vara (näiteks koguvara) euro kohta genereerida müügitulusid. Käibevälted: Välte hindamiseks võetakse päevade arv aastas (n 365) ja jagatakse mingi vara (näiteks varud, debitoorne võlgnevus) käibekordajaga. Välde näitab kui palju aega päevades võtab keskmiselt aega vara (või mõne kohustuse nagu kreditoorne võlg) ringlus. Kui välde pikeneb, võib see näidata, et varade müümisel on probleeme (red flag).
VÄÄRTPABERID Finantsjuhi eesmärk on leida uudseid meetodeid probleemide lahendamiseks ja kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada?
Baasnäitajaks võetakse teatud aasta näitajaid, millest arvutatakse teise aasta samade näitajate osatähtsus. Kasumiaruande horisontaalanalüüs näitab kulude ja tulude kasvu või vähenemist, samuti milline kulukirje on oluliselt mõjutanud kasumit. Alljärgnevas tabelis 1 toovad töö autorid välja kasumiaruande analüüsi tulemused. Tabel 1. Kasumiaruande horisontaalanalüüs baasaastata X=2010-2009 % X2=2011-2010 % Müügitulu 589 638 111 130 577 102 Muud äritulud -328 445 10 43 938 219 Mitmesugused tegevuskulud 107 909 93 -65 371 104 Tööjõukulud 221 693 93 -266 666 115 Põhivara kulum ja väärtuse langus 26 964 75 -2527 103
eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 21/79 (kuni 31. detsember 2008 kehtis maksumäär 21/79, ning kuni 31.12.2008 maksumäär 22/78) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. (4) 16 5 OMAKAPITALI ARVESTUS Omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste
puhas rentaablus; investeeringute rentaablus; investeeringute puhasrentaablus; omakapitali rentaablus. Müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ müügi netokäive Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müügi netokäive Investeeringute puhasrentaablus e varade rentaablus (ROA) = puhaskasum/ varad Omakapitali rentaablus (ROE) = puhaskasum/ omakapital 5. Dividendide suhtarve kasutatakse peamiselt investeerimisotsuste tegemisel ja pikaajalisel planeerimisel Indikaatorid: tulu ühe aktsia kohta; hinna ja tule suhe; lihtaktsia nominaalhind; dividendid ühe aktsia kohta; dividendide väljamaksu kordaja; aktsiate dividendimäär. Tulu 1 lihtaktsia kohta (EPS) = (puhaskasum eelisaktsiate dividendid)/ lihtaktsiate keskm arv Hinna ja tulu suhe (P/E) = aktsia turuhind/ puhaskasum ühe aktsia kohta Lihtaktsia nominaalhind = (omakapital eelisaktsiate maksumus)/ lihtaktsiate arv Dividendid 1 aktsia kohta = lihtaktsiate dividendide summa/ lihtaktsiate arv
Vastavaid arvutusi näeb Lisa 3. Vertikaalanalüüs näitab, et varade osas moodustab enamuse masinad ja seadmed üle 60 %. Käibevara osakaal on üle 40% ja põhivara üle 50%. Nii lühiajaliste kui pikaajaliste kohustuste osakaal on vähenenud, samas kui näiteks lühiajaliste kohustuste summa on suurenenud. Aktsiakapitali osakaal oli mõlemal aastal üle 3% ja omakapital moodustas üle 20%. 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs Vastavaid arvutusi näeb Lisa 4. 2009 aasta müügitulu põhitegevuses langes 10,15 %. Toodete kulu võrreldes 2008 aastaga langes 10,68%. Vähendati turustuskulusid kulusid 4,09 %, ülhalduskulusid 2,53% ning muid ärikulusid 4,29 %. Finantstulud tõusid 98,83 ja finantskulud vähenesid 26,33 %. Aruandeaasta puhaskasum vähenes 1,32 % võrra võrreldes eelneva aasta 12 916 000 krooniga. 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs
Silvia Kuusk Kordamisküsimused aines Rahandus (2009): Mis on ettevõtte kõrgeim eesmärk ja kuidas seda saavutatakse? Kaasaegses rahandusteoorias on jõutud ühisele seisukohale, et ettevõtte kõrgeim (peamine) eesmärk on tema aktsionäride ehk siis ettevõtte omanike rikkuse maksimeerimine, mida mõõdetakse pikaajalise aktsia väärtusega (NB! Aktsia tegelik turuhind ei ole ettevõtte kontrolli all). Kõik otsused, mis võetakse vastu ettevõtte juhtkonna poolt, peavad olema suunatud toetama seda üheselt seatud eesmärki. Sealjuures, omanike kogurikkust mõõdetakse ettevõtte omakapitali turuväärtuse järgi (s.o. aktsiate turuväärtus käigusolevate aktsiate arv). Seega, ettevõtte, aga miks mitte ka üksikisiku, kõige olulisemaks tegevuseks kujuneb väärtuse
Indias ja Hiinas olid tugevad tulemused. Kogu Lähis-Ida ja Aafrika piirkonna tulude kasv oli 7%. BO 30. septembril 2016 lõppenud aastal oli brutotulu 7,6 miljardit USA dollarit. See kujutab endast püsivate vahetuskurssidega võrreldes 8% -list kasvu aastas. Ameerikas käibekasv 2016 aastal oli 9%. Väiksema osakaaluga 2016 aastal oli Euroopa 5,8%'ga. BO'l toimus suurem kasv Aasia ja Vaikseookeani piirkonnas, milles oli 9,8%. Joonis 1. BO regioone müügitulu 2016a. Joonis 2 PC regioone müügitulu 2016a. 2 BO müük regiooniti 2016. a (%) Ameerika AASIA JA VAIKSE OOKEANI 34% PIIRKOND 51% 15% EUROOPA,
Kohustuste poole pealt võib näha, et ettevõttel on ainult lühiajalised kohustused, mis on tõusnud ainult 1% võrra, lühiajaliste võlgade ja ettemaksete arvelt. Omakapital tõusis ise 10% ehk 6693 krooni võrra. AS Starman AS Starman bilansist võib näha, et käibevara on langenud 9% ehk 7 452 krooni võrra. Ainuke positiivne näitaja on varud, mis tõusid 7 259 krooni ning seda võib pidada heaks näitajaks, kuna oluliselt on suurenenud ka ettevõtte müügitulu ja seega ka tegevusmaht. Kohustustest on näha et need on muutunud -5% ehk aastaga on läinud kohustused miinusesse 50 827 krooni võrra pikaajalistest kohustustest tulenevalt, mis muutusid miinuse suunas 61 992 krooni. Lühiajaliste kohustuste kasv oli 9% ehk 11 165 krooni, kus on näha, et tublisti on kasvanud võlad hankijatele ja muud võlad 10 811 krooni. Samas ettemaksed on aastaga langenud 450 krooni võrra. Omakapital tõusis 19 687 krooni ja kõige enam just eelmiste
Raha väljamaksmine panagakontolt Firma tasus vastavalt hankija arvele pangakontolt 15 000 EEK Deebet: Hankijatele maksmata arved 15 000 EEK Kreedit: Arveldusarve 15 000 EEK 5. Kingina saadud raha arvele võtmine Firma panagakontole laekus kingitus 10 000 EEK Deebet: Arveldusarve 10 000 EEK Kreedit: Muud äritulud 10 000 EEK 6. Raha eest kauba müük Firma müüs summas 12 000 EEK (10 000 EEK kauba eest + käibemaks 2000 EEK) ja raha laekus kassasse Deebet: Kassa 12 000 EEK Kreedit: Müügitulu 10 000 EEK Kreedit: Käibemaks 2000 EEK VÄLISVALUUTA ARVESTUS 7. Välisvaluuta ostmine pangast EEK-ides kahjumiga Firma ostis 2000 USD kursiga 1USD =17,5 EEK makstes panagakontolt 35 000 EEK. Eesti panga päevakurss oli 1 USD=16 EEK, seega 2000 USD=32 000 EEK Deebet: USD pangakonto 32 000 EEK Deebet: Muud ärikulud 3000 EEK Kreedit: Arveldusarve 35 000 EEK 8. Välisvaluuta ostmine panagast EEK-ides kasumiga
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
-amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT -maksud T taxes =puhaskasum NI net income -eelisaktsiate dividendid =kasum lihtaktsionäridele -lihtaktsionäride dividendid =reinvesteeritav kasum Rahavoogude aruanne: Raha algseis Põhitegevusest + sissetulekud -väljaminekud Investeerimisest finantseerimisest 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm = raha lõppseis
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule, mis saavutatakse finantsjuhtimise vahendusel õigete otsuste langetamisel. Finantsjuhtimist firmas tavaliselt suunab või korraldab finantsjuht, kelle ülesandeks on strateegiliste juhtimiskontseptsioonide väljatöötamine ja elluviimine. Ettevõtte normaalse elu tegutsemise tagamiseks on vaja välja selgitada: · ettevõtte rahaline vajadus; · milliste allikate kaudu vajalikud sissetulekud saadakse. Firma finantsjuht peab teadma: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusteaduskond Majandusarvestuse eriala Riho Vaher FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ Õppejõud: Ester Vahtre Tallinn 2017 SISUKOR TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ...........1 Majandusteaduskond...........................................................................1 Majandusarvestuse eriala....................................................................1 Riho Vaher............................................................................................1 FINANTSANALÜÜSI AINETÖÖ......................................................1 SISSEJUHATUS........................................
6) Muud finantstulud ja kulud Kokku finantstulud ja kulud Kasum (kahjum) majandustegevusest Erakorralised tulud Erakorralised kulud Kasum (kahjum) enne maksustamist Tulumaks Aruandeaasta puhaskasum (-kahjum) 14) Kasumiaruande äritasand ja finantstasand 15) Ettevõtte tasuvusanalüüs Tasuvusanalüüsi kasutatakse äritegevuse tasememääramiseks, mis kataks kõik tegevuskulud, erinevate müügi tasemete kasumlikkuse leidmiseks. Ettevõtte kasumi-kahjumi punkt on müügitulu tase, mis on vajalik, katmaks kõiki tegevuskulusid. Kasumi-kahjumi punktis on ärikasumi (EBIT) väärtus võrdne nulliga. Kasumi-kahjumi punkti leidmiseks tuleb esmalt eristada püsi- ja muutuvkulusid Muutuvkulude ulatus muutub koos müügitulu ulatuse muutumisega ning on mahufunktsioon, mitte ajafunktsioon. Muutuvkulude alla liigitatakse näiteks tootmistööliste töötasu ja tootmise põhimaterjalide kulu.
See on hea näitaja. 2010 a. on 27 % 6% 6% varadest soetatud laenuga. 0,3% 0,3% 57% 54% 0,1% 5% 72% 73% Author: Hea näitaja 73 % varadest 100% 100% on ettevõtte oma. 2009 2010 100% 100% 35% 38% Author: 24% 26% 2/3 müügitulust moodustavad majutus, toitlustus ja konverents ning 1/3 ilu ja terviseteenused. 1% 2% Kuigi majutuse müügitulu on vähenenud 2009 22% 18% aastaga võrreldes 3%, moodustab majutuse 4% 4% müügitulu 38% kogumüügitulust. Suurenes 3%. See võib tähendada seda, et eelneva aastaga 5% 7% võrreldes müüakse enam tube letihinnaga. 1% 2% 7% 3% 79% 85% Author: 1% 1% Kasumimarginaal on 17% 23% keskmiselt 15%. 6% 8% 3% 4% 3% 4% Author:
Konto Käibemaks deebetsaldo näitab perioodi lõpul käibemaksu ettemakset Näide Ettevõte soetas kaupa 1200 euro eest, millele lisandus käibemaks 240 eurot, kokku 1440 eurot, arve tasumata. Raamatupidamiskanne: D Kaup (kaubavaru) 1200 D Käibemaks 240 K Võlad tarnijatele 1440 Ettevõte müüs kaupa 2000 euro eest, millele lisandus käibemaks 400 eurot, kokku 2400 eurot, müügihetkel raha laekumata. Raamatupidamiskanne: D Ostjate tasumata arved 2400 K Müügitulu 2000 K Käibemaks 400 Pärast kauba ostu ja müüki on kontol Käibemaks: D Käibemaks K 240 400 Kokku 160 Muud võlad (1) Muud võlad on näiteks dividendivõlad, intressivõlad jne Dividendide deklareerimine (kasumi jaotamine) D Aruandeaasta puhaskasum või Eelmiste aastate jaotamata kasum K Dividendivõlad Eestis maksustatakse kasumi jaotamine, mitte kasumi tekkimine. Tulumaksu arvestamine (21/79 dividendide summast) D Tulumaksukulu
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
............ 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital............................................................................................19 Lisa 17 Müügitulu................................................................................................ 20 Lisa 18 Muud äritulud.......................................................................................... 20 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused.........................................................20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud....................................
5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses. Auditi kohustus (Audiitortegevuse seadus § 91) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 30 inimest. Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot; 3) keskmine töötajate arv 90 inimest.
) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse
Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu. [2] 24 Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. [5] 11. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaaderaamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
.................................. 49 Lisa 1. Vinare Logistika kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018-2019 Lisa 2. Vinare Logistika kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 3. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018- 2019 Lisa 4. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) Lisa 8. Lihtlitsents SUMMARY Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature. The company must have understandable and objective income and expense accounting and the company’s reporting has to be reliable, being in compliance with the
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
annaabi.ee 
