Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raha ja pangandus I KT". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
finants, laen, pank, vahendaja, maksevahend, pangad, hoius, finantsvahendaja, finantssüsteem, väärtpaber, institutsioon, bank, finantsvahendus, barter, rahal, turg, ühistu, paberraha, finantssüsteemi, kindlustus, reservi, kaupraha, pangandus, krediidiasutus, bartertehing, seadusliku, deposiit, instrument, kommerts, mündid, intress, valuutaRaha ja panganduse korraldajate KT TEEMAD 1. Raha tekkimise eeldused ja vajadus. Raha on üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu propotsioonides, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Ehk raha on hüviste vastu vahetamiseks mõeldud üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Raha tekkis koos kauba tootmisega. Algselt olid rahaks standartsed kaubad. Raha tekkimise eeldus oli kaubavahetuse sünd ja areng. Ühtede hüviste (kaupade ja teenuste) ülejääk ja vajadus teiste järele tingis ühiskonnas vahetuse tekke. Vahetuse eeesmärk oli mitmekesistada
Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid arvelduskrediit käibekapitali krediit investeerimislaen krediit väärtpaberioperatsioonideks eksport ja importkrediit
kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda enam ei kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei
RAHANDUSE ALUSED 2014 Loe: Zirnask ja Liikane „Raha, pangad ja finantsturud“. Esimene osa. Rahandus on väga mahukas teadus. Üks osa sellest on ettevõtte rahandus. Rahandus puudutab ka kindlustusettevõtteid. Tootmistegevuse või ettevõtlustegevuse komponendid (mida üks ettevõtte vajab): c + v + m -> T c – konstant (konstantsed tegurid, mis protsessis osalevad). Tegurid, mille väärtus kantakse tootele üle muutumatult (konstantselt). Nt õmblusvabrik, mis teeb kleite -> ostab materjali 2 kleidi jaoks 200 raha eest ning teeb 2 kleiti valmis
- Bartertehingus peab olema samaaegne huvide kokku langevus. - Väärtuse määr - Aeg ja vahemaa (kaup realiseerub) - Väärtuste võrdsustamine (3 lammast = 1 lehm, 2 lammast =2/3 lehma. Kujunevad välja üldiselt aktsepteeritavad kaubad (paikkondliku ehk lokaalse iseloomuga) Nahk teravili töö-ja sõjariistad Väärismetallide kasutusele võtmine Kaupmehed Kuldmündid 700 eKR Kuldmünt on esimene raha Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, proportsioonis, mis vastab raha väärtusele ja kaupade hindadele. Esimesena raha vaimulikkudel, nemad valmistasid. Sest kirik ja kõik sellega seonduv on suhteliselt rikas. Raha turvaline säilitamine. Preestritel on hoidlad. Teised hakkavad hoiustama oma raha preestrite juures ja preestrid võtavad sellelt teenustasusid ja rikastuvad selle arvelt. Vastu saadi dokument
provintsifirmadeni, mis pakuvad üksnes finantskonsultatsioone või agenditeenuseid. Suure osa nende asutuste tegevusest moodustab finantsvahendusteenuste osutamine. Neid institutsioone nimetataksegi kokkuvõtlikult finantsvahendusasutuseks. Järgnevalt ma selgitan mis on finantsvahendus, vaatlen finantsvahenduse olemust, tema ajalugu ja tema mõju majandusele. 1 Mis on finantsvahendus? Tuletan meelde, millest koosneb üldse finantssüsteem. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutuseks ja finantsturgudeks. Finantsinstitutsioon on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Mõlemad finantsvahenduse vormid on üksteisega konkureerivad ja mõlemal on oma eelised finantsvahenduses ( 3 lk 10). Millest ju seisneb finantsvahendus? Finantsvahendus seisneb rahade suunamises laenu anda
1. Raha olemus ja areng Raha on · eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. · üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. · hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustatud instrument. Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks.
...............................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2.FINANTSTURG JA SELLE LIIGID........................................................................................7 3.3
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka.
Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2
massist ning on üldisesks ekvivalendiks kõikidele kaupadele. Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav üldtunnustanud instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused
Aluseks on raha funktsioonid. 4. Kaasaegses g majanduses j on rahal ka ajadimensioon. j Seos tänapäeva ja tuleviku vahel. Majanduslepingud, optsioonid, jne. Riskid. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Raha funktsioonid. Kõike, mis täidab neid funktsioone,, võib nimetada rahaks. RAHA Käibevahend Maksevahend Väärtuse Vää t mõõt õõt Akumulatsioonivahend Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 3 Raha kui maksevahend Kauba või teenuse eest tasumine Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ja seega ka majanduslikku j d likk tegevust. t t
likviidsus (raha väärtus ajas) 7)omahind 10. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi - Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal- ja finantsvaradega tehinguid sooritades. Valem: RP = D + D(1-r) + D(1-r)2+ D(1-r)3 + D(1-r)n = E D(1-r)n , kus RP raha pakkumine, D - esialge hoius, R kohustusliku reservi määr, n hoiustamiste arv. 11. Ideaalne rahakordaja. Mõiste ja valem Ideaalne rahakordaja on kohustusliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et ka kogu raha välja laenatakse. Valem: m =1/r, kus r on kohustusliku reservi määr ja m on rahakordaja. 12. Raha pakkumise kolm mõõtu. Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev
43. Eesti Vabariigi rahandussüsteem Riigi rahandussüsteemi moodustab riigis olemasolev rahandusasutuste süsteem. mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud
Kuld oli pehme ja vajadusel sai seda väiksemaks murda. Nii hakkas l'kuld levima üle maailma. Endiselt ei olnud see kõige ideaalsem- tükid olid eri suurusega- tekkis vajadus hakata kullast tegema kuld münte ( need on kindla suurusega, kindla kulla sisaldusega). Piirkonniti võisid mündid erineda ( 7. Sai eKr) suuruse poolest, kuid seda teadsid kõik, mis on selle mündi väärtus. Kaubavahetus läks palju lihtsamaks. Eestis leitud mündid 11.-12. Saj. Tekkis RAHA- on üldine maksevahend, mille eest saab vahetada kõiki kaupu või teenuseid proportsioonides, mille määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. KAUPRAHA- tal oli nii kauba kui raha omadused. S.t võime kasutada nii kauba kui rahana. Kuld münt ei ole veel päris raha, ta on siiski veel KAUPRAHA. Mündi võib üles sulatada ja teha sellest hoopis kaupa nt ehteid. Aga nt tänane euro münt- sellega ei saa muud midagi teha kui ainult maksta. Üles sulatades ei ole sel metallil mingit väärtust.
Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Pikaajalised riigi võlakirjad 7. Raha ajalugu Eestis. Kuni iseseisvumiseni 1918 aastal käibis Eestis valuutariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa). Oma raha tuli Eestis käibele 1918 a novembris. Esialgu võis Eestis aga Eesti marga kõrval kasutada idarubla, tsaarirublasid, duumarubla, idamarka, Saksa marka, Soome marka. 1919 aasta 20. mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. 1928 1.01 jõustus rahaseadus ning EV rahaühikuks sai Eesti kroon. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 1985 aastal NL-s alanud uuendusliikumine tõi ka rahamaailma värskeid ideid. IME projekt pani muu hulgas ette ka oma raha käibelevõtu. 1992 aasta aprilliks olid eeldused
Raha ja finantsasutused. Mis on raha? Millised on selle omadused? Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? Kuidas "loovad" pangad raha? Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? Miks muutub raha väärtus? Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid Maksevahend; Väärtuse mõõt Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele omadustele Stabiilsus peab vastama raha? Kaasaskantavus Kulumiskindlus Ühtlus Jagatavus Äratuntavus
Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate kaupade, teenuste järele. (Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6
hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus, liikumiskiirus, likviidsus, inflatsioonikindlus, omahind (rahaühiku väljaandmise hind). 10. raha pakkumine mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust)
Raha ja finantsasutused. XIII peatükk. · Mis on raha? Millised on selle omadused? · Milline raha on käibel Eestis ja mujal maailmas? · Millised teenuseid pakuvad pangad ja teised rahaasutused? · Kuidas "loovad" pangad raha? · Mis on Eesti Panga roll ja kohustused? · Miks muutub raha väärtus? · Miks inflatsioon meid kõiki puudutab? Raha Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioonid 1. Maksevahend 2. Väärtuse mõõt 3. Kogumis- ehk akumulatsioonivahend Millistele - stabiilsus omadustele peab - kaasaskantavus vastama raha? - kulumiskindlus - ühtlus - jagatavus - äratuntavus Maksevahendid Sularaha pangatähed ja mündid
Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle
Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel Välisriigi krediidiasutuste filiaalid: tegutsevad krediidiasutused: 1. Swedbank AS 1. Nordea BankFinlandEesti filiaal 2. AS SEB Pank 2. DanskeBankA/S Eesti filiaal 3. BIGBANK AS 3. AS CitadelebankaEesti filiaal 4. AS LHV Pank 4. FolkiaAS Eesti filiaal 5. AS DNB Pank 5. PohjolaBankplcEesti filiaal 6. AS Eesti Krediidipank 6. Scania FinansAB Eesti filiaal 7. Tallinna Äripanga AS 7. SvenskaHandelsbankenAB Eesti filiaal
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4
Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusseltside,
MIS ON RAHA? Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Me teeme tööd, et saada sissetulekuid, ettevõtjad riskivad, et saada kasumit. Inimesed müüvad ettevõtetele tööjõudu ja saavad selle eest palka ehk raha. Raha eest saab aga osta endale eluksvajalike kaupu ja teenuseid. Kaupade ja teenuste ostuks kulutatud raha jõuab ettevõtete kätte, kes saavad selle eest osta tootmiseks vajalikke tootmistegureid tööjõudu ja toorainet. Raha on mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Raha funktsioon ei ole ainult maksevahend, vaid ka olla väärtuse mõõt ja kogumis- ehk akumulatsioonivahend. Raha peab vastama järgmistele omadustele: stabiilsus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. 1.1 Kvaliteetne raha Kvaliteetne raha on selline raha, mis suudab realiseerida kõige paremini oma olemust. Oma olemust viib raha ellu temale asetatud ülesannete täitmise kaudu. Seega, mida
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis-
Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark
2) vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud 3) suureneb hinnakonkurents, paraneb hüviste kvaliteet 4) ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon Negatiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga: 1) pole stabiilse valuuta kuulsust 2) uue rahaga harjumine võtab aega 3) hinnatõus Praegu on lükkunud Eesti üleminek eurole pidevalt edasi ja üheks peamiseks põhjuseks on liiga kõrge inflatsioon. See on aga otseses seoses majanduskasvuga. PANGANDUSSÜSTEEM Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, see on lett, kuhu asetasid kullassepad nende juurde hoiule toodud kulla. PANGAKS nimetame asutust, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha. Pangal on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1) raha hoiustamine 2) raha laenamine. Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele
Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.
1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis
1 Punktid: 1 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 33,6 mln € 250 mln € 300 mln € 3,6 mln € Kui 12% on 30 mln €, siis on vaja leida 100% väärtus. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 2 Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust.
1 Punktid: 1 Kui kohustusliku reservi määr on 12% ja pank peab seetõttu hoidma reservis vähemalt 30 miljonit eurot, siis on panga nõudehoiuste suurus Vali üks või enam vastust. 33,6 mln € 250 mln € 300 mln € 3,6 mln € Kui 12% on 30 mln €, siis on vaja leida 100% väärtus. Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 2 Punktid: 2 Raha funktsioonideks on olla Vali üks või enam vastust.
annaabi.ee 
