Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAHA AEGVÄÄRTUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nüüdis, nüüdisväärtus, diskontomäär, intressimäär, rahavoog, 2017, kontseptsiooni, maire, laanemets, summad, veiko, hintsov, tulevikuväärtus, diskontomäära, kajastamise, aastaste, value, interest, diskonteeritud, finantsinstrumendid, diskonteerimine, dspace, raamatupidaja, teenistus, rakenduskõrgkool, majandusarvestuse, õppetool, diana· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
· algse soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahelise võimaliku erinevuse kumulatiivne amortisatsioon (näiteks võlakirjade puhul), · väärtuse langusest või laekumise ebatõenäosusest tingitud võimalik allahindlus (ebatõenäoliselt laekuvate finantsvarade puhul). Sisemise intressimäära meetod on finantsvara või kohustuse korrigeeritud soetusmaksumuse arvutamine kasutades selle sisemist intressimäära. Sisemine intressimäär on intressimäär, millega finantsvarast või kohustusest tulenevaid rahavoogusid diskonteerides on tulemuseks antud finantsvara või kohustuse hetke bilansiline netoväärtus. Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki antud finantsvara või kohustusega seoses makstavaid või saadavaid tehingutasusid. Õiglane väärtus on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
kasutada seejärel nende meetodite rakendamiseks oma muutuste läbiviimise oskusi. Ettevõtte majanduslik eesmärk: ettevõtte väärtuse maksimeerimine (sellise kapitalistruktuuri kujundamine). Esmalt makstakse kohustused. Laenude kasutamise tulemusena tekib finantsvõimendus ja saab suurendada ettevõtte väärtust. • Juhtimiseesmärk: maksimeerida ettevõtte omanike heaolu (rikkust) => maksimeerida aktsia hind • Aktsia hind = Kõigi tulevaste dividendide nüüdisväärtus diskonteerituna nõutava tulumääraga Finantsjuhtimine on kapitali ehk rahaliste ressursside juhtimine. Hõlmab ettevõtte rahaliste ressurssidega kindlustamist, nende ratsionaalset suunamist ja kasutamist. Ettevõtte finantsjuhtimises on aluseks ökonoomika ja majandusarvestus. Finantsjuhtimise põhilised otsustusvaldkonnad: ● Millised põhivarad on vaja soetada? ● Kui palju vajatakse selleks pikaajalisi investeeringuid?
tarbida. Inflatsioon vähendab raha väärtust ja tulevikus ostetavad kaubad kallinevad. Raha säilitamisega on seotud alati risk raha kadumise osas. Raha tänase väärtuse leidmist nimetatakse diskonteerimiseks, kus tulevasi rahavoogusid vähendatakse diskonteerimismäära ehk kapitali alternatiivkulu abil. Mida suurem on raha hind ehk intress, millega tulevikus saadavat raha tänasesse päeva diskonteeritakse, seda vähem väärtuslik on see rahavoog täna. Raha tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV- future value) näitab, kui suur on praegu olemasoleva raha väärtus tulevikus. 17 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Näide: Viieaastase tähtajaga hoiuse intressimäär on 3% aastas. Leiame hoiusele paigutatud 100 000 krooni tulevikuväärtuse viie aasta pärast.
· lihtintress lineaarne kasv; · liitintress geomeetriline kasv; · pidev juurdearvestus eksponentkasv. Lihtintress (simple interest) kasvab ühtlaselt aritmeetilise jadana. Intressi arvutamine käib algsummalt. Lihtintressi korral on kapitali kasv lineaarne. Valemi kujul saab seda seost väljendada järgmiselt: (2.1) FV = PV (1 + i n) , kus FV rahaühiku tulevane väärtus, PV rahaühiku nüüdisväärtus, I intressimäär, n aastate arv. Näide Investor investeerib 1000 krooni kaheks aastaks lihtintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus kahe aasta pärast. Selleks kasutatakse valemit 2.1: FV2 = 1000 (1 + 0,1 2) = 1200 = 1000 + 1000 0,1 + 1000 0,1 = 1200. Liitintress (compound interest) on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide intressidelt. Liitintress kasvab geomeetrilise jadana ehk teisisõnu, liitintressi puhul on kapitali
mingil hetkel osta. 6. Mis on raha tulevikuväärtus? Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha tulevikuväärtuse arvutamiseks on kaks moodust. Esiteks saab arvutada raha tulevikuväärtuse, kui perioodis on üks juurdearvestuse kord, perioodi lõpus. Sellisel juhul saab seda arvutada järgmise valemi abil: FV n = PV (1 + i)n PV - algsumma i - intressimäär aastas n - perioodide arv (aastat) Panka hoiustati näiteks 5000 eurot (PV), tähtajaga 2 (n) aastat ja intressimääraga 2,5% (i) aastas. Kui suur on hoiusesumma hoiustamise perioodi lõpus? Kasutades arvutusvalemit nr 1, saame hoiusesummaks hoiustamise perioodi lõpus 5253,13 eurot. Kui tulevikuväärtuse arvutamiseks tuleb juurdearvestus teha perioodiliselt, mingi kindla perioodi järel, saab seda arvutada järgmise valemi nr 2 abil. FVn= PV (1 + i l m) n *m PV - algsumma
2. Peamised finantsjuhtimise ja raamatupidamisarvestuse erisused? Tooge vähemalt kolm erinevust. Muuhulgas, mida tähendab väide „omakapitalil puudub kulu“ Raamatupidamisarvestus Finantsjuhtimine Minevik Suunatud tulevikku Ei arvesta riske Riskianalüüs Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Bilansiline väärtus Turuväärtus Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine „Omakapitalil ei ole kulu“ kuulub finantsarvestuse alla. Kasumiaruandes ei kajastata alternatiivkulusid. Omanikele on ka oma nõudmine omakapitalist. Isegi näilislet suur kasum ei pruugi olal piisav näitaja. Kasum võib olla näiteks 1,0
vahendeid ja nende allikaid, rahavoogude aruanne aga rahaliste vahendite allikaid ja raha suunamist. Rahavoogude aruandes jaotatakse rahavood 3 erinevasse rühma, need on äritegevus ehk põhitegevus, investeerimine ja finantseerimine. Rahavoogude aruanne on oluliseks infoallikaks ettevõtte välistele huvigruppidele sest selle alusel saadakse infot firma dividendi võimaluste kohta ja võetakse vastu otsuseid, kas firmasse investeerida või mitte. 1. Äritegevuse rahavoog tekib toodangu välja laskisest ja müügist või teenuse osutamisest. Tüüpiline positiivne rahavoog on rahas saadav müügitulu. Tüüpilised väljaminekud on toodangu ja teenuse müügiga ning tootmisega seotud kulud (töötasu ja maksuhulk). Muude ärikuludena on olulisemad reklaamikulu, kindlustus. Normaalselt funktsioneerivas ettevõttes peaks äritegevuse rahavoo lõpptulemus olema positiivne. 2
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
Rahavoogude aruannet kasutatakse nii ettevõtte siseselt (mõeldud selle firma töötajatele ja omanikele), aga ka väliselt (selles on huvitatud kreeditorid ja investorid). Rahavoogude aruanne koosneb 3-st osast: äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise rahavood. Aruanne näitab reaalse rahajäägi muutust ning sellest mõjutatud bilanssi kirjeid. Analoogselt sellele, et varade summa võrdub kohustuste ja omakapitali summaga, peab varadest tulenev rahavoog võrduma võlausaldajate ehk kreeditoride ja investorite rahavooga. Äritegevus on seotud toodangu väljalaskmise ja müügiga või teenuse osutamisega. Tüüpiline laekumine on ,,müügist saadud sularaha", tüüpilised väljaminekud on ,,toodangu/teenuse müügiga seotud väljaminekud", ,,tasu maksmine", ,,maksude tasumine" ja ,,muud ärikulud" (N: reklaamkulud, kindlustus). Normaalselt toimivas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
Mõningatel juhtudel on bioloogilise vara õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt mõõta mõistliku kulu ja pingutusega, isegi kui vara kohta ei ole olemas turuinformatsioonil põhinevaid hindasid. Ettevõte peab kaaluma, kas diskonteeritud neto rahavoogude meetod võimaldab usaldusväärselt hinnata õiglast väärtust. (RTJ 7, 2011, §20) Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi rakendamisel hinnatakse vara kasutamisest tekkivaid rahavoogusid ning arvutatakse nende nüüdisväärtus (RTJ 7, 2011, §22). Oodatavate rahavoogude nüüdisväärtuse määramisel lähtub ettevõte neto rahavoogudest, mida turuosalised eeldavad, et antud bioloogiline vara tema kõige asjakohasemal turul genereeriks ning diskonteerib neid rahavoogusid turuintressiga. (RTJ 7, 2011,§21) Diskonteeritud neto rahavoogude meetodi rakendamise eesmärk on bioloogilise vara õiglase väärtuse määramine olemasolevates tingimustes (Vilu, Põldniit., Maar, Nuut, Trusina, Mõis, 2007, lk 175).
a.-l. Raha ajaväärtusteooria aluseks on tähelepanek, et igasugune rahasumma on täna rohkem väärt kui mingil ajahetkel tulevikus. Raha ajaväärtuse puhul võib täheldada kolme erinevat rahaühiku kasvuviisi: 1. Lihtintress -- lineaarne kasv. 2. Liitintress -- geomeetriline kasv. 3. Pidev juurdearvestus -- eksponentkasv. Rahavoogude mudelid. Finantsjuhtimises puututakse kokku põhimõtteliselt viit tüüpi rahavoogudega (cash flow, CF). Need on: 1) tavaline, harilik rahavoog (igal perioodil on rahavoog erinev), 2) annuiteet (harilik või avansiline ehk rentannuiteet), 3) kasvav annuiteet ehk kasvuannuiteet, 4) perpetuiteet, 5) kasvav perpetuiteet ehk kasvuperpetuiteet. Silvia Kuusk Puhta rahavoo arvutamine: Puhaskasum (peale makse) + Mittearahalised kohustused (kulum, amortisatsioon, edasilükkunud tulud,
Kindlad reeglid ja seadused Puuduvad formaalsed nõuded Konsolideeritud info Segmenteeritud info Varadel on bilansiväärtus Oluline on ajaväärtus ning turuväärtus Ei arvesta riske Riskianalüüs ja väärtuse loomine ,,omakapitalil ei ole kulu" Omakapital on (alternatiiv)kulu Kasum on primaarne Rahavoog on tähtis Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, välishuvist tulemusele, lahkab probleemide põhjuseid See et omakapitalil pole kulu, tähendab, et tal pole amortisatsiooni ja otseseid kulusid nagu nt elekter vms. :D 3. Turu efektiivsuse vormid ning selle järelmid? Nõrk efektiivsuse vorm - väärtpaberid (aktsiad) peegeldavad kogu ajaloolist infot. Seega strateegiad
SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 1. KONTSERN..............................................................................................................................4 1.1.Mõisted..................................................................................................................................5 1.2.Osalused.................................................................................................................................9 1.3.Konsolideerimise üldpõhimõtted.........................................................................................12 1.3.1.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel.............................................14 1.3.2.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetamisel bilansilises väärtuses...........17 1.3.3.Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõte soetami
Edasi kajastatakse investeeringud tütarettevõtetesse soetusmaksumuses. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei
investeerida raha kinnisvarasse, kulda kunstiteostesse. Vaatleme mõningaid igapäevaelus võimalikke probleeme. Oletame, et noor perekond Pukspuu soovib kodu renoveerimiseks võtta laenu 20 000 eurot. Selleks läheb pereisa panka, kus talle pakutakse laenu kustutamiseks kahte erinevat tagasimaksete graafikut. Esimese graafiku järgi on iga kuu lõpus tehtava osamakse suurus 230 EURi, teise järgi 250 EURi ning intressimäär on mõlema variandi korral 12% võlajäägilt. Millise variandi peaks perekond Pukspuu valima? Kirjeldatud situatsiooni analüüsime näites 2.6.12 ja märkuses 2.6.3. Üliõpilane Roobert soovib osta 300 eurot maksva teleri, kuid vajab selleks laenu tähtajaga 1 aasta. Uurides laenuvõimalusi, leiab ta kolm varianti: sms-laen kiirlaenufirmalt, krediitkaart, 1 järelmaks. Milline pakutud võimalustest on soodsaim
Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11 5.Kuluarvestuse meetodid...............
Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära. Intressi võib arvestada sagedamini kui 1 kord aastas. Sellisel juhul omandakse valem sellisel kujul: TVn= PV x ( 1+ i/m) nm m-intressi arvestamise korrad perioodis
Nt kui paregune väärtus (PV) on 100 000 ja tuleviku väärtus tõuseb 10% , siis on tuleviku väärtus (TV) 110 000. Samadel tingimustel 2 aasta pärast on TV 121 000. Lihtintress- arvutatakse ainult algsummalt Liitintress- arvutatakse algsummalt ja sellele lisandunud akumuleeritud varasemate perioodide inressid. Tuleviku väärtuse intressitegur: TVn= PV (1 +i) n n= aasta perioodide arv i= intressimäär PV= praegune väärtus Tuleviku väärtuse intressiteguril on 3 põhiomadust: 1) intressiteguri väärtus on alati suurem kui 1 , va nullperioodi korral ( siis on 1). 2) teguri väärtus kasvab koos intressimäära tõusuga 3) teguri väärtus kasvab, kui suureneb perioodi kestvus , mille vältel rakendatakse antud intressimäära. Intressi võib arvestada sagedamini kui 1 kord aastas. Sellisel juhul omandakse valem sellisel kujul: TVn= PV x ( 1+ i/m) nm m-intressi arvestamise korrad perioodis
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed 21 Keskkonnateenuste asendamine 23 Kasvu piirid 27 Majanduskasv ja keskkond. Kuznetsi kõver. 28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30 Säästva (jätkusuutliku) arengu 6 kontseptsiooni 32 3. PROJEKTIDE TASUVUSANALÜÜS. KULU-KASU ANALÜÜS. 35 Puhasnüüdisväärtus 37 Sisemine tasuvuslävi 38 Kulu-kasu analüüsi põhimõtted 40 Praktiline kulu-kasu analüüs 42 4. METSA MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA. METSAKASVATUSLIKUD INVESTEERINGUD. 45 4.1
3% x 1000 000= 30 000.- Tehakse raamatupidamislausend: D- ebatõenäolise laekumise kulu 30 000.- K- ebatõenäoliselt laekuvad arved 30 000.- Kulu kantakse kasumiaruandesse, ebatõenäoliselt laekuvad arved kajastatakse bilansis (Nõuded ostjate vastu = ostjatelt laekumata arved ebatõenäoliselt laekuvad arved). Kui aasta alguses oli ebatõenäoliselt laekuvate arvetel saldo, siis summad liidetakse. Kui järgmise aasta jooksul arve tõepoolest ei laeku, toimub arve kui lootusetu mahakandmine. Kui see raha siiski laekub, siis taastatakse ka arve. Vt eestpoolt. Seda meetodit nimetatakse ka kasumiaruande meetodiks. .- 2. Osatähtsus ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist. Lõppjääk võetakse bilansist ja hinnatakse kogemuste järgi, kui palju sellest laekub ja kui palju mitte, kulude leidmiseks tuleb teha korrigeeriv raamatupidamiskanne
3. Käive vahendite vähenemine (debiteerimine) 4. Lõppsaldo vahendite jääk perioodi lõpuks (kreedit-lõppsaldo) Passivakontodel näidatakse vahendite moodustamise allikate algjääk ja suurenemine kreeditis, nende vähenemine aga deebetis. Passivakontol saab lõppjääk esineda ainult kreeditis (kreeditsaldo). Järelikult kõikide kontode deebetisse kirjendatud algsaldode summad peavad võrduma bilansi kokkuvõttega ning ühtlasi ka kõikide kontode kreeditisse kirjendatud algsaldode summaga. Algsaldod (jäägid) kirjendatakse kontole vastavalt sellele, kus poolel asub ta bilansis: aktivakontode algsaldod deebetisse ja passivakontode algsaldod kreeditisse. Majanduslikud tehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel, kõik operatsioonid kirjendatakse samas summas ühe konto deebetisse ja teise konto kreeditisse.
Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et kindlaks teha objektid, mille netorealiseerimisväärtus on langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Varude allahindlus peaks toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida. Soetusmaksumuse ja netorealiseerimisvääruse vahe kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Neto realiseerimisväärtuse arvestamisel peab silmas pidama püsivalt muutunud turuväärtust. Varude hindamisel ei saa aluseks võtta juhuslikke ja ajutisi hinna kõikumisi. Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks: (a) varude füüsiline inventuur on tuvastanud, et varud on riknenud või
3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorra number 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Käibeandmik ja arvestusregistrid: Raamatupidamise süsteemi moodustavad kronoloogilised ja süstemaatilised registrid. Süsteemi iseloomustavad: 1. kasutatavate registrite arv 2. registrite väline kuju ja sisemine struktuur 3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid:
lisandväärtuse meetodil? Varihindade analüüs: lähtub eeldusest, et tulud ja kulud ei pruugi olla kooskõlas sellega, mis oleks nende õiglane hind, kui turud oleksid efektiivsed; üritatakse turuhinnad viia efektiivseteks hindadeks. Lisandväärtuse meetod: eeldatakse, et panustamine käib läbi erinevate komponentide - palgatulu, sotsiaalne ülejääk, projekti kasum. 12. Mis asi on sotsiaalne diskontomäär (EDR) ning milleks/kus seda kasutatakse? Sotsiaalse diskontomäära (EDR) valik – edasilükatud tulude hind, määratakse üldjuhul riiklikul tasandil, kuid selle puudumisel võib ise määrata. Sotsiaalne diskontomäär - alternatiivkulu riigi jaoks. Tavaliselt madalam kui WACC 13. Kuidas mõjutab amortisatsioon NPV-d? Kui amortisatsiooni arvestamine toimub kiirendatult, suurendab see projektist saadavat maksuefekti ning projekti NPV-d. 14. Kuidas inflatsioon mõjutab NPV-d?
Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive Lõppsaldo: Lõppsaldo: Kontodele kirjendatakse kõigepealt ettevõtte varade ja nende moodustamise allikate algjäägid ehk algsaldod ja seejärel kõik nende suurenemised ja vähenemised. Seejuures algjäägi suurenemist põhjustavad summad kirjendatakse alati jäägiga ühele poolele, kuna jääki vähendavad summad kantakse vastaspoolele. Aktivakontodel kirjendatakse deebetisse arvestusobjekti, s.o. ettevõtte varade algsaldo ja suurenemised ning kreeditisse vähenemised. Aktivakonto lõppsaldo leidmiseks liidetakse algsaldole deebetkäive ja lahutatakse kreeditkäive. Kui algsaldo puudub, siis leitakse lõppsaldo deebeti- ja kreeditikäibe vahena. Aktivakontodel võib olla ainult deebetsaldo või lõppsaldot ei esinegi (lõppsaldo on 0).
3. Kompleks lausend- lausendi moodustamise kasutatakse mitut deebet kontot ja mitut kreedit kontot. Arvestati majandusaasta kasumist tulumaks ja dividendid. NB D: aruande perioodi kasum 1000 D: tulumaksu kulu 500 K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorra number 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Inventeerimine: on aineliste varade mõõtmine kaalumine, ja üle lugemine säilivuse kontrolli eesmärgil. Inventeerimise tulemusel koostatakse loend mis näitab varade seisu ja varade seisude hindamist ja üle vaatamist. Kui palju mis hinnaga jne, samuti ettevõtte nõudeid ja kohustusi. Inventuurid jaotatakse: - Täielik inventuurid: mis hõlmab kõiki ettevõtte vahendeid, nõudeid ja kohustusi. Viiakse läbi 1 kord
põhjuseks, miks aktsia- ja võlakirjaturg ei ole kiiresti arenenud. Pangad on suutnud pakkuda eraisikutele ja ettevõtetele sobivaid finantsteenuseid. Eestis on võetud suund pigem anglosaksi majandussüsteemile. Olulise tõuke on selleks andnud hästi käivitunud sammastega pensionisüsteem. Ka reguleeritud väärtpaberiturg (börs) on viimasel ajal Eestis oluliselt edasi arenenud ja mitmed uued ettevõtted on end seal noteerinud. 20.Mis on intress ja intressimäär? Intress on rahasumma ja intressimäära väljendatakse protsentides. Ühtlasi on intress raha hind. Intressimäär on seega raha kaup, mis maksab ja selle kallidus sõltub intressimäärast. 21.Millies erineb lihtintress liitintressist? Lihtintress lineaarne kasv; Liitintress geomeetriline kasv Lihtintress kasvab ühtlaselt aritmeetlise jadana. Intressiarvutamine käib algsummalt. Liitintress on intress, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide
annaabi.ee 
