oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. järeltulijad. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare`i „Hamlet“ Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on Mõiste hamletlik käitumine. Tragöödia. tapnud Hamleti isa, et saada troonile. Kahtlemine ja valikud, otsustes Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda võimetus ja üle mõtlemine. vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu. Lähedaste kaotus, sisemine
Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks, Prillupil ei lähe äri hästi ja peab poolmuidu kaupa ära andma. Amet muutub kurnavaks
3) William Shakespeare ,,Romeo ja Julia'' Siit tuleb välja, et inimene ei ole alati oma saatuse peremees, saatus oleneb ka teistest tema ümber. Nö keelatud armastus oli siin, et nad ei saanud oma asju rahulikult ajada, vaid pidid salaja kohtuma jne neile olid nagu piirangud seatud ümbritsevate inimeste poolt, see tekitas olukorra, kus nad ei saanud ise oma tegemisi organiseerida. 4) William Shakespeare ,,HAMLET'' 5) Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus'' Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka teose ,,Juudit'' peategelane oli lõpuks kurb ja masendunud. Ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, enamasti lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud.
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal
Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare ,,Hamlet" Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on tapnud Hamleti isa, et saada troonile. Hamleti onu - Claudius ning tema ema peavad teda vaimuhaigeks, kuna ta kahtlustab sellist tegu. Hamlet otsustas lavastada oma isa mõrva, et näha Claudiuse reaktsiooni selle etenduse ajal ning etenduses mürgitamise koha peal onu lahkub saalist
Teose tegelaskond ,,Puhastus" räägib elude varastamisest vägistamisega varastatakse Aliidelt elu, Aliide varastab oma õe ja õemehe ja ka õetütre elu, inimkaubitsejad varastavad Zara elu, Zara lõpetab kupeldajate ninamehe elu... Sofi Oksaneni ,,Puhastuse" tegelaskond on suhteliselt väike. Põhiliselt räägib raamat seitsmest erinevast tegelaskujust, kuid aeg-ajalt on teoses mainitud ka teisi tegelaskujusid. Loo keskpunktis on Zara ja Aliide, kes jutustavad kumbki loo oma vaateväljast. Tegelaste käitumismaneer on enamasti tüüpiline tolle ajal eestlastele. Zarat aga tüüpiliste tegelaste alla ma ei liigitaks, sest neid naisi, kes Saksamaale prostituudiks sattusid, on vähe. Ka tema käitumine ei ole iseloomulik tüüpilisele eestlasele. Aliide, Ingel ja Hans iseloomustasid küll tüüpilist eestlast, igaüks omal moel. Ainus asi, mis Aliide puhul imestama pani, oli tema käitumine oma õega
See on kõige viimistletum romaan, mida peetakse Vilde parimaks. Väga lihvitud sõnavara. Romaani tegevuse algus on u 1890 algus. Selleks ajaks olid mõisnikud minetanud oma tähtsuse. Mõisnikkonna esindaja on von Kremer- vana, laisk, lohakas, üksik. Mari- isepäine, noor, lapselik, Prilupi endise naise õde, seob kohusetunne. Prillup- mõtlematu, ahne, kahetsus. Peamine teema on naise roll ühiskonnas (prostitutsioon). Tegevuse käivitab tehing- Prillup saab Mäeküla piimad endale, Mari hakkab mõisas käima, kuigi alguses oli täiesti vastu. Lõpuks on Mari nõus, sest ta saab vihaseks, kui Prillup kogu aeg sellest räägib. Külas Mari maine langeb, kuid see suhtumine on variserlik- pärast Prillupi surma tahavad paljud kosja tulla. Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks. Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke
tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab
mitte ümber. Mõisnike kujutatakse teisiti. 1905 põletati mõisad maha, mõisnikud vaesunud. Raamatus ka kirjeldatakse mõisniku ka pigem vaest inimest kui rikkurit. Mõisa kirjelduses saab aru kui palju on aeg muutunud, esiemsel korrusel elab mõisnik, teine korrus, kus elavad kanad. Saksa-parun vaesunud parun Kremer. Vanapoiss parun. Ainukeseks suhtluskonnaks on ta 2 õde, elavad koos temaga. Suletudseltskond ilma tulevikuta. Mõisnikkond välja suremas. Peategelaseks Tõnu Prillup, elab mäeküla mõisa maadel, väga vaene mees. Prillupi ema oli talle öelnud, et karvasest mehest saab rikas mees. Tegevus algab kui prillupi naine sureb, alles jäävad 2 last. Naise õde tuleb elama, Mari, prillupi juurde. Marist saab Prillupi õde. Mari tundub lapsena, lapsemeelne, lapsik. (nagu Ibseni Nukumaja). Mäeküla mõis tegeleb piimakarja kasvatusega piimamõis. Kõige tähtsam mees seal mõisas on piimamees, kes tegeleb piima töötlemise ja müümisega
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu.
on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest Aliidest, kes on lootusetult armunud Hansu, kelle südame on aga võitnud Aliide õde, Ingel. Aliide oli omaenda õeraasu peale niivõrd kade, et pidas teda rivaaliks. Ta püüdis oma sõsarast lahti saada ning selleks oli talle too ajastu suurepärane šanss. Peategelane nägi küüditamises võimalust Hans endale võita. See näitab, kuidas inimene on nõus armastuse nimel isegi iseenda lähedastest loobuma. Valu, mida Aliide tundis, viiski ta nii-öelda põrgusse, kus üritas pidevalt erinevate tegutsemistega enda tähelepanu võita
Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna ja samuti ka Tatjana, kes abiellub kindraliga neiust on saanud perfektne daam. Jevgeni kahetseb, et lükkas
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama.
ja sümbolismile. Oma loomingulisi otsinguid alustas kogumikuga ,,Luuletusi" (1881). Jutustusi oli ta kirjutanud juba varem, näiteks ,,Canterville´i kummitus", ,,Mõistatuseta sfinks" jt. Wilde oli alati seltskonnas tähelepanu keskpunktis, tal oli särava vestleja kuulsus. Ta oli andekas jutustaja, improviseerija, kuid liiga mugav, et need lood kirjalikult vormistada. Paljud jutustused, millega ta kuulajaid võlus, jäidki paberile panemata. Esimene edu tuli muinasjutukoguga ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" (1888). Muinasjutt ,,Õnnelik prints" ei põhine rahvaluulel, vaid autori fantaasial, kus tähtsustatakse hingeilu südamelähedust, kaastunnet, oskust jagada saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste. Muinasjutt ,,Ööbik ja roos" räägib armastusest, selle seletamatust jõust ja erinevatest palgejoontest, vastavalt sellele, kes on armastaja. Endale roosiokka südamesse torganud
2 last surid imikueas.Isa oli karm ning kirjanik pandi varakult tööle.Esimese alghariduse sai isalt. 8 aastaselt pandi kooli (Sääseküla külakool, Prümli kool, Väike-Maarja kihelkonnakool, H. Treffneri gümnaasium) Teda valdas segadus maailma pärast. Lõpueksamid sooritas Narvas, mis andis keskkooli tunnistuse kuna Treffneri koolil polnud õigust tunnistust väljutada. 1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,, 1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis.
Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS Teose tegevus leiab aset nii Teise maailmasõja järgsel ajal 1940ndate teisel poolel ja 1950ndate alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus,
tuttavatega kohtuma ja poisse piiluma, kekutama nii palju kui süda lubas. Kõigutada jalgu, demosteerida moodsates ja kallites mustades siidsukkades jalgu, kõndida kenasti oma parimates riietes ja olla valmis andma märku sobivatele peigmeestele" Naise koht sel ajal oli kodus. Naine pidi karjatama loomi, hoolitsema laste eest, keetma seepi ning andma endast kõik, et kodutööd oleks tehtud. Naine oli see, kes hoolitseks, et laual oleks söök. "Päevast päeva pesi Aliide peete, kiskus välja tillukesi juuri ja koukis välja musti laike. Ingel teatas, et riivimise eest kannab hoolt tema ja tiirutas ringi, käskides Aliidet kord valvata ligunevat riivitud peeti, kord vahetada potis vett, kord tuua kaevust vett" ,,Liide teadis võrratult taimede saladusi ja raviomadusi. Neis asjus oli Liide alati parem olnud kui Ingel., kuid kes seda siis ikka märkas, kui korralikus eesti perenaises hinnati rohkem
13. Milliseid vahendeid on kirjanik kasutanud I osa traagilise lõpu rõhutamiseks? Raamat lõpeb väga minoorsetes toonides ja pealtnäha jääb kõrgemate jõudude kihlveos õigus saatanale II osa ARUTLE järgmistel teemadel A.Puskin. "Jevgeni Onegin" 1. Kirjuta 7 lausega üldistus teose olemusest ja põhisündmustest. Teoses toimuv on Venemaal, kus aristokraatitel oli pidev pidu ja pillerkaar. Üks nendest aadlikest oli ka Jevgeni Onegin, kellel sai kõrini sellisest elust. Tema õnneks pärandab tema surnud onu talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub ta Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei huvita püsivsuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on kahjuks oma sõbra tapnud naaseb Onegin tagasi Leningradi ja kohtub uuesti tollase neiu
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus
Kui ta sõitis maale onu pärandust vastu võtma, sai ta tuttavaks Lenskiga, kes oli talle mitmes mõttes vastandlik. Ta kohtus ka tema kihlatu Olgaga ja tolle õe Tatjanaga, kelle ta silma hakkas. Suures armuvaevas kirjutas naine Oneginile kirja, milles avaldas oma tundeid. Kohtumisel seletas mees talle, et tema kõrval ei oleks neiu õnnelik. Mõnda aega hiljem said Lenski, Onegin, Olga ja Tatjana kokku viimase nimepäevapeol, kus Jevgini kutsus Lenski kihlatu tantsima, mis vallandas mehes armukadedushoo. Lenski kutsus Onegini duellile, kus ta hinge heitis. Kuigi Tatjana mõistis, et armastab mõrtsukat, ei suutnud t a siiski oma tundeid vaigistada. Aastad möödusid ja Tatjana abiellus ema ja ühiskonna survel tähtsa mehega.
Romaani võib nimetada psühhioloogiliseks romaaniks. Põhisisu on ühe perekonna lagunemine mõisniku süü läbi. Raamat algab sellega, et mõisnik von Kremer käib oma krunte üle vaatamas ja peatub karjamaade juures. Ta käis kõndimas alati üksi. Ta otsib oma ellu vaheldust, et mitte kibestuda ja sõlmib seetõttu Prillupiga lepingu, mille kohaselt andis ta Prillupile kasutada oma valduses oleva maa ja vastutasuks sai nii-öelda kasutada Prillupi naist. Prillup tahtis loomulikult rikkaks saada ja nägi endas selleks eeldusi, sest tal oli karvane rind. Prillupil olid väärtushinnangud paigast ära, sest ta nägi Marit kui vahendit rikkaks saamisel. Ta ei hoolinud naisest ja sellest, kas too üldse tahab Kremeriga tegemist teha. Mari oli küll tugev naine, kuid Prillup käis talle palju pinda ja tegi pidevaid vihjeid ning muidu trotsi täis Mari andis alla. Prillup põrub
8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31
· ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist ,,Ühendus" see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub. · õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on
5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA 1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine, materialism, ahnus. Anton Hansen TAMMSAARE 1. romaanisari “Tõde ja õigus” - Võitlus maa, jumalaga jne. Lev TOLSTOI 1. romaan “Anna Karenina” - Hukkamõistev ühiskond, milles Anna elas. Ta elu kaotas mõtte, kuna ei saanud elada armastatuga koos ja pidi taluma halvustavaid pilke. Tema abikaasa ei muretsenudki niivõrd selle üle, et naine kedagi teist armastab, vaid kuidas juhtunu valguses oma mainet säilitada. Tõstatab tõeliste eluväärtuste küsimuse. Anton TŠEHHOV novellid 1
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega Arhitektuur "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" Muusika "Carrnen", Lydia "Mu isa maaja mu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita"
7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3
Olen varem lugenud ühiskonnakriitilisi ajaloolisi romaane inglise keeles nii Jaapani kui Keenia, nii USA kui Taani kohta, nii et võrdlusmomendina terendavad kõik need ja paljud teised alateadvuses. Alustades täitsa algusest, pealkirjast sõna purge ehk puhastus, sügav puhastus, meenutab sõna purgatory, purgatoorium. Puhastustuli on inglise keeles selgelt hinge süvapuhastuse maitsega, mittekehaline. Sõna purge on terves raamatus kasutatud vaid korra kui Aliide naaseb oma esimeselt keldrisse sattumiselt ning puhastab oma nägu. Ilmselgelt kõlab sel hetkel purge lauses pisut kohatult, ent arusaadavalt kasutada teda oli vaja. Samas kujutan ette, et eesti keeles puhastatakse raamatus pidevalt midagi või kedagi küll kööki, küll mõtteid, küll kappi, porgandeid, aknaid, tomateid, suguorganeid. Midagi peab tõlkes ju kaduma minema. Keskusteludes on välja pakutud, et raamat kasutab palju kliseesid. Nii see on ning just see
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I
Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sama rikkaks kui mõisnik ja nüüd talle avalduski võimalus. Prillup läks muidugi ettepanekust põlema ja üritaski veenda Mari seda vahetuskaupa tegema
kohapidajaid, kuulas nende kiidulaulu, kui hea koht see ikka on. Südametunnistus küll piinas, aga uus koorem Mari oli ju õieti selleks majja toodud, et surnud õe lapsi kasvatada, armastust ju õieti polnudki. Südametunnistus oli saamahimule alla jäänud. Nüüd algas Mari nõusse meelitamine. See võttis hulk aega. Romaani kandvaim osa kuulubki sellele. Kirjeldatakse kõiksugu võtteid, mida Prillup suutis välja mõelda, et Mari nõustuks. Lõpuks oli soovitu käes. Esimesel aastal tundus kõik hästi minevat, ka oodatust raskemaks osutunud kauba mahamüümine võis olla tingitud vähestest kogemustest. Kui äri kuidagi ei edenenud, Mari ärakäimised järjest valusamalt mõjusid hakkas Prillup südametunnistuse leevendamiseks rohtu otsima kõrtsides istumisest. Ükski
oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega
Selle asemel, et ise Mari nõusse rääkida otsustas Kremer hoopis Prillupiga kaupa teha. Ta mõtles, et kui ta Mari endale tahab, siis ta peab Prillupile midagi vastu andma ning nii ta otsustaski loovutada piimaäri. Ma arvan, et Kremer ei olnud omakasupüüdlik, sest raamatut lugedes ei tundunud Kremer kui ahne mõisahärra, kes otsiks ainult võimalusi kuidas oma rikkust veelgi suurendada. Kas Prillup hoolis Marist Prillup hoolis Marist, kuna peale kauba tegemist ei suutnud Tõnu vaadata kuidas Mari käib kogu aeg von Kremeri juures, mis annab märku Prillupi armukadedusest. Lõpuks ikkagi Prillup kahetses, et oli teinud von Kremeriga kauba ning palus Maril koju tagasi tulla, et vanaviisi edasi elada. Prillup ei hoolinud Marist, kuna ta oli nõus ära andma Mari, et saada piimaäri endale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
