Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidamise seadus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
varad, finants, omakapital, tali, ettemaks, audiitor, põhivarad, käibevara, laen, majandusinfo, tarkvara, kahjum, aruanded, audiitori, bilanss, kasumiaruanne, finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, jagata, omanikud, juhtkond, hinnatav, kasutusiga, aktsia, kasutan, ettemaksed, laiene, majandusaasta, tegevusaruande, raamatupidaja, aktivavolitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada. Kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmus(t)est ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside (ettevõttest) väljaminek. Omakapital (netovara) on jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustuste mahaarvamist.
hindamisfunktsioon, selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4 Raha allikad Raha kasutamine Käibe- Põhi- Kapitali vara vara paigutus (investeering) Laen Tegevu- Tarni- sega VÕIMALUSED jad seotud Kapital Raha välja- (kreedi- torid) minekud Aktsiad - Dividendid
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused n Osakapital n Ülekurss n Reservkapital n Jaotamata kasum n Aruandeaasta kasum Kokku omakapital Kokku kohustused ja omakapital Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab
Majandusarvestus süstemaatiline protsess, mille käigus toimub: · majandusinformatsiooni identifitseerimine · majandusinformatsiooni mõõtmine · majandusinformatsiooni registreerimine · info edastamine kasutajatele Hõlmatavad valdkonnad · finantsarvestus · maksude arvestus · kuluarvestus · finantsanalüüs · · Majandusinfo tarbijad · omanikud · juhtkond · töötajad · kreeditorid · investeerijad · tarnijad · ostjad · · Raamatupidamise seadus (RPS) jõustunud 01.01.2003 · Seaduse eesmärk õiguslike aluste loomise ning põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased,
Raamatupidamisega seostuv seadusandlus I Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20. novembril 2002 a. II Raamatupidamise Toimkonna Juhendid RTJ 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted RTJ 2 Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes RTJ 3 Finantsinstrumendid RTJ 4 Varud RTJ 5 Materiaalne ja immateriaalne põhivara RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud RTJ 7 Bioloogilised varad RTJ 8 Eraldised, tingimuslikud kohustused ja tingimuslikud varad RTJ 9 Rendiarvestus RTJ 10 Tulu kajastamine RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine RTJ 12 Valitsusepoolne abi RTJ 13 Likvideerimis- ja lõpparuanded RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused RTJ 15 Vahearuanded RTJ 17 Teenuste kontsessioonikokkulepped III Maksukorralduse seadus Vastu võetud 20.02.2002. a
1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
17. Kassapõhise raamatupidamise põhimõtted. Kuidas tuleks sisse seada, kellele lubatud. Mida tuleb arvestada registri koostamisel (kindlasti vorm E jaotus.) Kassapõhine raamatupidamine- majandustehingud kajastatakse registrites raha liikumise järgi. Sissekanne tulu v kulu. Ei näita aruandeperioodi lõpul vara j kohustusi. Ei anna tegelikku ülekannet.FIE-le lubatud. 18. Varade arvestus ja liigitamine. Kuidas varad liigitatakse. Kas on oluline koostada RP-s varade arvestust liikide kaupa eraldi. Miks? Kuidas kajastatakse varad registris ja aruannetes, st millise aruande jaoks üldse on vaja varade jaotust teha. Käibevara- likviidne vara, mis kuni 1 aasta jooksul kas muudetakse rahaks v kasutatakse ära äritegevuses. Likviidus on vara võime muutuda rahaks. Liigid: raha, lühiajalised finantseeringud, nõuded ja ettemaksud, varud, bioloogilised varad, müügiootel PV.
5.Mis on bilanss? Bilanss on raamatupidamisaruanne mis kajastab vara, kohustusi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (varad) kokku: Passiva (kohustused ja omakapital) kokku: 7.Millistest kuludest koosneb müüdud kauba kulu tootmisettevõtte puhul? Tooraine maksumus, transpordi kulu, ruumide rent, tööliste tasud. 8.Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Majandusaasta aruanne koosneb: • Tegevusaruanna • Tegevjuhtkonna deklaratsioon • Raamatupidamise aastaaruanne • Audiitori järelotsus
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab
Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; • kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku
................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3
- keskmine hind 1.23 ( 331: 270) 22.juuni väljaminek 200 1.23 246.- jääk 70 1.23 86.- 25.juuni sissetulek 150 1.40 210.- 30.juuni lõppjääk 220 296.- Müügikulu 625 296= 329.- FIFO-meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga varem hangitud vara väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega soetatud varad väljastatakse kronoloogilises e. ostujärjekorras. Kui sellest varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt sissetulekute kronoloogilises järjekorras), on varu hindamise tulemus perioodilise ja pideva FIFO meetodi puhul identne. varu jääk 220 ühikut hinnatakse 25.juuni sissetulekust 150 1.40 210.- 20.juuni sissetulekust 70 1
1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, majandus kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passiva kirjete kontod : 215 Laenukohustuse d 215/1 Lühiajalised pangalaenud
tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus,maksuarvestus,kuluarvestus,finantsaruannete
· finantsplaneerimine ehk eelarvestamine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine; · finantsanalüüs - tegevuse olulisemate näitajate leidmine ja interpreteerimine; Millised on olulised näitajad, mis suurendavad kasumit, millised suurendavad kahjumit. · tegevuse sisekontroll - inventuuride ja revisjonide korraldamine; Ettevõttel on kohustus inventeerida neid asju, mis kuuluvad bilanssi. Raha, põhivara, kohustused, omakapital. Esimene, mida peame inventeerima, isegi kui pole kohustusi ega varasid, on pangakonto! · audiitorkontroll - annab hinnangu koostatud aruannetele. Audiitor võib teha ettepanekuid, mida vaja muuta, kuid ta ise mingeid muudatusi ei tee. Raamatupidamisinfo on vajalik * Ettevõtte finantsolukorda mõjutavate tegurite iseloomustamiseks *Ettevõtte tegevuse hindamiseks *Võimalike muutuste planeerimiseks majandustegevuses Kelle jaoks raamatupidamist tehakse?
registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA AKTIVAKONTOD PASSIVAKONTOD KOHUSTUSED (VÕLAD) VARA
· mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Maksude arvestus; · Juhtimisarvestus; · Kuluarvestus; · Finantsanalüüs; · Eelarvestamine; · Sisekontroll; · Auditeerimine. · Varad on ressursid, mida ettevõte omab äritegevuses, mida ta kontrollib, kui eelnenud sündmuste tulemust ja millest oodatakse tulevikus ettevõttele majanduslikku kasu. · Kohustus on ettevõtte minevikusündmustest tulenev praegune võlg, mille tasumise tulemuseks on eeldatavat majanduslikku kasu sisaldavate ressursside väljumine ettevõttest. · Omakapital on ettevõtte varade jääkväärtus pärast antud ettevõtte kõigi kohustuste mahaarvamist.
14 Kui Tuha Talu Oül eksisteeriks varusid (lõpetamata- või valmistoodangut), siis arvestust peetaks FIFO meetodil. Järelikult esimesena sisse võetud kaubapartii soetusmaksumuses miinus olulised valmidusastmesse viimiseks vajaminevad kulutused ja müügikulutused viiakse ka esimesena raamatupidamisest välja. 15 6. Materiaalsete põhivarade arvestus TuhaTalu OÜ materiaalsed põhivarad jagunevad ``Masinateks ja seadmeteks`` ning ``Muuks materiaalseks põhivaraks``. Kõiki põhivara objekte alustades traktori ja veoautoga, lõpetades sülearvutiga amortiseeritakse lineaarset meetodit kord kvartalis. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse alusena protsendimäära, mille võrra põhivahend kaotab oma väärtust aasta jooksul. Amortisatsiooni määradeks on: · Masinatel ja seadmetel 33% · Muul materiaalsel põhivaral 10%
erinevat bilansiskeemi. 13. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul tuleb lähtuda rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetest, vastavaid valdkondi reguleerivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning rahvusvahelisest tavast antud tegevusalal; riigiraamatupidamiskohustuslase puhul ka riigi raamatupidamise üldeeskirja nõuetest. Varade ja kohustuste lühi- ja pikaajaline eristamine 14. Varad ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid nimetatakse põhivaraks. (SME IFRS 4.4). 15. Raamatupidamise seaduse lisas 1 kirjeldatust erineva bilansikeemi valikul (vt paragrahvid 12-13) võib raamatupidamiskohustuslane pidada otstarbekaks mitte klassifitseerida oma varasid ja kohustusi lühi- ja pikaajalisteks (näiteks finantsasutuste
Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend. Bilanss kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit. Kasumiaruanne kajastab tulusid, kulusid ja majandustegevuse tulemust aruandeperioodil.
summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). AKTIVA Varad: käibevara + põhivara (kasutatakse pikaajaliselt tootmiseks v teenuse osutamiseks) PASSIVA Omakapital + Kohustused (lühiajalised kuni 12 kuud, pikaajalised üle 12 kuu) Aktiva = Passiva, Varad = kohustused + omakapital Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid majandusüksuse printsiip rk arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest;
amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21
enama konto deebetiga. Nt. D K K K või K D D D D Vigade parandamine- kui kohe saan veast aru- korrektuurmeetod: tõmban maha, kuup. +allkiri, kui kohe ei märka, siis 2 varianti: koostada täiendav lausend-kui on summa väiksem, storno e. miinustamine, teen uuesti sama lausendi kasti sisse ja pärast teen õige lausendi. Maj.tehingutega kaasnevad muudatused jagunevad bilansis 4 rühma: 1) ettevõtte varad ja kapital suurenevad ühe ja sama summa võrra. Suureneb bilansi üldsumma. 2) toimuvad muudatused varade struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 3) toimuvad muudatused kohustuste ja omakapitali struktuuris. Bilansi üldsumma jääb muutumatuks. 4) ettevõtte varad ja kapital vähenevad ühe ja sama summa võrra. Väheneb bilansi üldsumma.
Sulle rahana kätte ostu- ja müügihinna vahe. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg. See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Omanikuna teed osakapitali sissemakse 100 000 krooni sinu omakapital, laenad pangast juurde 200 000 krooni võõrkapital. Võõrkapital on laenud ja kohustused. Käsitle siis palun võõrkapitalina nii ämbriostu tasumata arveid kui ka sõpradelt- pankadelt laenatud summasid. Omakapital on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud kõik tema kohustused. VARAD=kohustused+oma-kapital VARAD-KOHUSTUSED=OMA-KAPITAL
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul, kui raamatupidamise aruanded ei ole koostatud lähtudes jätkuvuse printsiibist, tuleb aruannetes avaldada rakendatud arvestusprintsiip. Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Juhul, kui ettevõte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (näiteks ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Arusaadavuse printsiip- raamatupidamise aruannetes esitav informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruannete kasutajatele, kellel on aruannetest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised. Raamatupidamise aruandeid koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh ettevõtte omanikud ja
................................................................................................................................................................ 62 SISSEJUHATUS Käesoleva aruanne autor käis läbi üheksa nädalast majandusarvestuse ja finants analüüsi praktikat. Antud praktika objektina oli OÜ Abilis. Praktika läbimise ajal autor tutvub erinevate dokumentidega, mis on seotud raamatupidamisega, teeb finants analüüsi ja saab praktilisi kogemusi raamatupidamises, teiste sõnadega aitab pearaamatupidajale vormistada dokumente, mille käigus kinnitab oma teoreetilisi teadmisi. Praktika läbimise peaeesmärk on rakendada teoreetilisi teadmisi praktikaettevõttes ning
.................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele. Majandusarvestus toodab tarbijatele infot kahel eesmärgil: - ettevõttesiseste otsuste tegemiseks - aruandmiseks ettevõttevälistele tarbijatele Nende infovajadused on erinevad: - omanikud vajavad infot, mille alusel hinnata ressursside kasutamist ning määrata isikliku kapitaliosa suurenemine või vähenemine;
(kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks.
palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus:
annaabi.ee 
