Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidamise ajalugu ja eetika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raamatupidaja, eetika, pearaamatu, arvestust, koodeks, accounting, raamatupidamine, julgen, 8000, aastasadu, koolides, mesopotaamia, bilanss, majandusüksuse, süsteemist, raamtupidaja, nägemus, liival, avalikkus, raamatupidajat, accountant, ethics, majandusteaduskond, ärikorralduse, keskkondades, viitavad, vajadustest, algeline, arvestussüsteemMurphy seadus raamatupidajatele: Kui bilanss kohe ei läinud kokku, siis selles on üks viga. Järeldus: kui bilanss läks kokku vigu on 2. SISSEJUHATUS Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias. Egiptuse koolides õpetati rahandusametnikke ja Mesopotaamia koolides
tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtuslikud äritegevuse edukuse tagamisel. Raamatupidamise tekkimise täpset aega ei ole määratletud. Arvatakse, et Vana – Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Vana- Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsa või nööri abil - piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade
Kuluarvestuse võib jagada kaheks grupiks: *Raamatupidamiseks vajalik kuluarvestus *Juhtimiseks vajalik kuluarvestus. Seega on kuluarvestus juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse ühisosa, andes mõlemale infot kulude kohta. Kulu kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemise või kohustiste suurenemisega, seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on toimunud ja seda saab usaldusväärselt mõõta. 4. Maksudearvestus, mis hõlmab maksude arvestust, analüüsi ja planeerimist. Reguleeritud on riiklikult maksuseadusandlusega. Maksuseadustest tulenevad nõuded võivad mõneti erineda raamatupidamiseseaduse nõuetest ja sellisel juhul peab arvestuses lähtuma ka maksuseaduse nõuetest. 5. Finantsaruannete analüüs, mis kujutab firma antud momendi seisu hindamist möödunud perioodide andmete põhjal. Finantsanalüüsi sooritamiseks on vaja infot ettevõte finantsseisundist
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine.
osa/aktsiakapitalist. Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi. · Osaühing lõpetatakse: osanike otsusel; kohtulahendiga; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. · Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine
............................................................................... 61 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................. 62 2 1. MAJANDUSARVESTUS MAJANDUSARVESTUS Raamatupidamisarvestus (finantsraamatupidamine) Financial accounting Maksude arvestus tihedalt seotud raamatupidamise arvestusega Tax accounting Juhtimisarvestus tagab info planeerimiseks, kontrollimiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks Management accounting Kuluarvestus seotud raamatupidamisarvestusega, maksude arvestusega, juhtimisarvestusega, lepingute arvestusega jne Cost accounting
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine.
08.2019-31.10.2019 Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) Lisa 8. Lihtlitsents SUMMARY Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature. The company must have understandable and objective income and expense accounting and the company’s reporting has to be reliable, being in compliance with the Accounting Act and the guidelines of the Accounting Standards Board. Often, information obtained from source documents is not reflected in the correct financial statements and as a result, the company’s gross profit does not provide the management with true information for decision-making. In order to achieve the goal of the thesis, the following research tasks were performed:
peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest (kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik tuludeklaratsiooni mitteesitamine kui oli selline kohustus; valeandmed tuludeklaratsioonis;
peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest (kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik tuludeklaratsiooni mitteesitamine kui oli selline kohustus; valeandmed tuludeklaratsioonis;
peaks ta loobuma tööpakkumistest milleks tal pole tal piisavaid teadmisi või oskusi. Audiitor on kohustatud end pidevalt täiendama, et kindlustada kõrge professionaalsus Konfidentsiaalsus kutsetegevusega teatavaks saadud info on rangelt konfidentsiaalne, audiitor võib avaldada sellist infot ainult infoallika nõusolekul välja arvatud seadusega lubatud juhul. Infot võib avaldada: tehniliste eeskirjade ja eetika põhimõtete täitmisel; audiitorketti kuuluvate firmade kvaliteedi kontrolli organitele. Professionaalne käitumine audiitori käitumine ei tohi kuidagi kahjustada audiitori ameti head mainet ja tea peab hoiduma tegevustest mis võivad seda põhjustada. Audiitor peab hoiduma diskrediteerivatest tegudest (kuritegu, mida karistatakse kriminaalkorras; tahtlik tuludeklaratsiooni mitteesitamine kui oli selline kohustus; valeandmed tuludeklaratsioonis;
3 väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist. Ladina-ameerika mudel ühendab hispaania keelt kõnelevaid riike (Argentiina, Tsiili, Uruguai, Portugal, Peruu). Lähtutakse riigi vajadustest, maksudel põhinev raamatupidamine. Arenevateks mudeliteks on islami mudel (arvestuspõhimõtted on väljakujunemata, tugevat mõju avaldab religioon) ja rahvusvaheline arvestusmudel (arvestuse harmoniseerimine standardite abil). ANGLO AMEERIKA KONTINENTAALNE MUDEL MUDEL Taust Tavaõigus Rooma õigus
Muutused Bilanss 31.01. 31.01. Kirje Summa + - Summa Kirje Summa + - Summa Raha 28000.- 3) 1) 33000.- Lühiajalise 0.- 3) 4) 12000.- 20000.- 7000.- laenud 20000.- 8000.- 4) 8000.- Muu materiaal- 58000.- 1) 65000.- Dividendi- 0.- 2) 15000.- ne põhivara 7000.- võlad 15000.- Aktsia- 71000.- 71000.-
osanikud/aktsionärid, kelle osade/aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa/aktsiakapitalist. Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi. · Osaühing lõpetatakse: osanike otsusel; kohtulahendiga; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. · Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine 1
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Samuti terviku ja üksuste lõikes. Aluseks tuleb võtta sisekontrolli kolm põhieesmärki, mis on põhitegevus, aruandlus ja vastavaus. 1. Kontrolli keskkond; 2. Riskide hindamine; 3. Kontrolli tegevused; 4. Info ja kommunikatsioon; 5. Seire. 1. Kontrolli keskkond See on kompoent, mis paneb aluse ettevõtte tõhusa sisekontrolli toimumisele. Kontrollikeskkonna koosseisu kuuluvad väga erinevad komponendid. 1. Üldised väärtushinnangud; 2. Eetika valdkonda kuuluvad tegurid: ausus, töötajate kompententsus, juhtkonna juhtimisstiil ja juhtimisfilosoofia, kohustused, õigused ja vastutus, personalipoliitika jmt. Mõiste seisukohalt on mahukam sisekontroll. Teisalt aga kui vaadata ettevõtte seisukohalt, siis on sisekontrolli süsteem kitsam valdkond, mis identifitseerib riskikohad. Kontrolli keskkond on suurema mastaabiga. Kontrollikeskkond kujundab seega üldise hoiaku organisatsioonid, kuna väljendab juhtkonna
Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris); omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll; paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel; kogu tulu kuulub omanikule; 4 lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine (meetodi valikuvõimalus); isiklik rahulolu ja motivatsioon o Puudused: omaniku piiramatu vastutus oma tegevuse eest; kapitali piiratus tegevuse laiendamiseks ja mastaabisäästu saamiseks; äritegemis- ja juhtimisoskuste puudumine; raskused töötajate ärisse ligitõmbamisega; ettevõtja suur töökoormus, sest kõik toimingud (tehingud, müük, arved, dokumendid)
Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris); omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll; paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel; kogu tulu kuulub omanikule; 4 lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine (meetodi valikuvõimalus); isiklik rahulolu ja motivatsioon o Puudused: omaniku piiramatu vastutus oma tegevuse eest; kapitali piiratus tegevuse laiendamiseks ja mastaabisäästu saamiseks; äritegemis- ja juhtimisoskuste puudumine; raskused töötajate ärisse ligitõmbamisega; ettevõtja suur töökoormus, sest kõik toimingud (tehingud, müük, arved, dokumendid)
Maksuametis, soovi korral ja käibemaksukohuslasena Äriregistris); omaniku otsustamis- ja tegutsemisvabadus ning täielik kontroll; paindlikkus tegevussuundade valikul ja nende muutmisel; kogu tulu kuulub omanikule; 4 lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine (meetodi valikuvõimalus); isiklik rahulolu ja motivatsioon o Puudused: omaniku piiramatu vastutus oma tegevuse eest; kapitali piiratus tegevuse laiendamiseks ja mastaabisäästu saamiseks; äritegemis- ja juhtimisoskuste puudumine; raskused töötajate ärisse ligitõmbamisega; ettevõtja suur töökoormus, sest kõik toimingud (tehingud, müük, arved, dokumendid)
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus............................................................................................... 5 1. Notariaadi ajalooline kujunemine...................................................................................... 5 1. 1 Notariaadi kujenemine Eestis........................................................................................ 6 1. 2 Notariaadi kujunemine Venemaal..............................
asendushinnast (töökoormuse maht 1000 h/aastas). Koos remondikuludega arvestatakse Soomes korrashoiukuludeks 3% traktori asendushinnast, kuid traktorid töötavad seal vähem kui 1000 h/aastas. Saksamaa Liitvabariigi andmetel on keskmiseks korrashoiukuluks 1000 töötunni kohta 3,4...3,6% traktori asendushinnast. Venemaise päritoluga traktoritel on korrashoiukulud veidi suuremad, 4-5% asendushinnast. Vanadel, üle 8000 töötunni töötanud traktoritel võivad korrashoiukulud olla isegi kuni 8-10% asendushinnast 1000 töötunni kohta. Saksamaal arvestatakse teraviljakombainide korrashoiukuludeks aastas 300 töötunni korral 3.3% ja töömasinatel väiksema ja keskmise töömahu (kuni 10% ressursist) korral aastas 4-6% nende asendushinnast. Suurema töömahu korral on see % ka vastavalt suurem. Nendele otsestele materiaalsetele kuludele lisandub veel töötasu korrashoiutööde eest. Töötasu
ülesehituse printsiipi püüavad ületada või mis üldse ei käi sellise liigenduse alla. --> poststrukturalism: rõhk struktuuride protsessuaalsusel, kontekstuaalsusel, perspektiivil. (Derrida, Foucault, Deluze, Lyotard). Olulisemaks muutuvad ajalugu (aeg on iseloomulik olemisviis), subjekt (eriti diskursuse mõistega seoses, diskursus kui subjekti ja keele ühine alguspunkt), objektidevahelised suhted (erinevad erinevused, mitte objektid ise), eetika ja religiooni olulisus Funktsionalism - funktsiooni analüüs: otsitakse nähtuse funktsioon # võib olla ilmne või latentne (varjatud) armee: riigikaitse või kultuuriline ühtlustamine; kooliskäimise kontrolli kaudu kontrollitakse inimeste jõudmist tööturule # düsfunktsioon: asi enam pole funktsionaalmne, vaid vastupidi. - Näide: Elina Haavio-Mannila: Külakaklused. Pohjanmaa maakonnas (Österbotten) oli tavaks noortel meestel kakelda naaberküladega 19. sajandil
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muut
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Uuring viidi läbi Riigikantselei tellimusel tarkade otsuste fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toel. Projekti algataja ja koostööpartner on Sotsiaalministeerium. Uuringu koostas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu autorid: Kerly Espenberg (projektijuht ja analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kadri Lees (analüütik, intervjuude läbiviimine ja delfi meetodil andmete kogumine, raporti koostamine) Kati Valma (ekspert-konsultant) Katrin Laur (ekspert-konsultant) Kiira Nauts (ekspert-konsultant) Merle Linno (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine, raporti koostamine) Judit Strömpl (analüütik, fookusgrupi intervjuude läbiviimine) Uuringumeeskond tänab kõiki eksp
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
Estonian Business School Juhtimise õppetool Getri Järvsoo KOOLITUSPÕHIMÕTETE VÄLJATÖÖTAMINE JA ARENDAMINE FORTUM TERMEST AS-s Bakalaureusetöö Juhendaja Maris Zernand, MBA Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 JOONISTE LOETELU..................................................................................................4 SISSEJUHATUS...........................................................................................................5 1. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.....................................................................................7 1.1. Koolituse ja arengu põhimõisted.................................................................
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a. lõpuks, kuid toimetamise käigus on püütud sisse
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
annaabi.ee 
