· säilitada tuleb raamatupidamise dokumente. (RPS §4) · · Raamatupidamise korraldamine · Äriseadustik §183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist; · Äriseadustik §306 lg4 juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist; · Äriseadustik §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. · · Tekke- või kassapõhine arvestus · Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara
RAKVERE GÜMNAASIUM Majandusarvestuse alused I osa Loengukonspekt koos ülesannetega Koostaja: Malle Kasearu Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1
omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist Kasum(kahjum)-raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Majandustehing-raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Varad-raamatupidamiskohustuslasele kuuluvad rahaliselt hinnatav asjad ja õigused. Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend Ettevõtte varad rahalistes väljenduses, omakapital-varade ja kohustuse vahe Skeemi 1-lähtudes kulude liigi järgi. Skeemi 2-lähtudes kulude funktsioonide järgi. Võttad selle, kumb skeem annab infotarbijale parema ülevaade. Raamatupidamisarvestus on ettevõtte tehingute kajastamine kindlate reeglite alusel. RTJ-Raamatupidamise Toimkonna juhend.
2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi
Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded,
suurenemine ja mis vähendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; Kasum (kahjum) ettevõtte aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Majandustehing tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kasumit võib ettevõte jagada omanikele dividendideks, seega kasumlik tegutsemine on iga ettevõtte peamiseks eesmärgiks. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestusmeetod Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses. NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
riigiraamatupidamiskohustuslaste kaudu. Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. §3. Seaduses kasutatavad mõisted 1) vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; 2) kohustus raamatupidamiskohustuslase rahaline võlg; 3) omakapital (netovara) varade ja kohustuste vahe; 4) tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine . 5) kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine . 6) kasum (kahjum) aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava
Kordamisküsimused „Raamatupidamise alused” eksamiks. Materjalid: Loengukonspekt ja RTJ 1,2,3,4,5, TMS 1) Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted: Vara: Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel ja tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel. (nt mingi ese, kinnisvara, litsents, lepinguline õigus) Kohustused- Raamatupidamiskuhustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste
eesmärke ja nende saavutamise teid; võimaldab hinnata ettevõtte kasumit/kahjumit, rahavoogusid, varasid ja kohustusi tulevikus; oluline roll ettevõtte stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Raamatupidamiskohustuslased - Eesti Vabariik, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, v.a omanike tehtud sissemaksed omakapitali kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad
Kordamisküsimused õppeaines Raamatupidamise alused 1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõisted (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Varad – raamatupidamiskohuslase valitseva mõju all olev ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel, eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustised – ei ole tegevus; võlg, mida ettevõte peab tasuma (maksuvõlg, laenud/liisingud, palgavõlg, arved) Omakapital (netovara) – jääkosalus raamatupidamiskohustuslase varades pärast tema kõigi kohustiste mahaarvamist (varade ja kohustiste vahe)
õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega; majandustehingute kirjendamist; raamatupidamisregistrite pidamist; tulude ja kulude kajastamist; varade ja kohustuste inventeerimist; kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi; aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. 4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus? Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust.
1. Raamatupidamise seaduses kasutatavad mõistad (varad, kohustised, omakapital, kasum(kahjum), tulu, kulu, majandustehing, algdokument. Vara – ressurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning eeldatavalt toob tulevikus majanduslikku kasu Kohustis - Raamatupidamiskohustlase lasuv rahaliselt hinnatav võlg Omakapital - Raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Kasum (kahjum) - aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu – aruandeperioodi sissetulekud (vara suureneb, kohustised vähenevad, omakapital suureneb) Kulu – aruandeperioodi väljaminekud (vara väheneb, kohustised suurenevad ehk tekkivad, omakapital väheneb) Majandustehing – algdokument, muutub rmpk vara, kohustise või omakapitali koosseis. Algdokument – majandustehingut kinnitav tõend 2
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-
VARAD->PÕHI JA KÄIBEVARA. Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi voi õigus- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, . KÄIBEVARA-raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud, varasid ,mida hoiatakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähemas 12 kuu jooksul bilansipäevast. VARA=kohustused+omakapital voi omakapital=vara-kohustused KOHUSTUS- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg, mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. Kohustused liigitatakse bilansis lühi-ja pikaajalisteks. OMAKAPITAL e.netovara- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe bilansipäeba seisuga. TULU- aruandeperioodi sissetulekud,millega kaasneb varade suurenemine voi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali. KULU- aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine voi
..................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 Ettevõtte varad .................................................................................................................. 8 2.2 Ettevõtte kohustused ja omakapital ................................................................................ 10 2.3 Raamatupidamisbilanss .................................................................................................. 11 3 MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMINE JA DOKUMENTEERIMINE ..................... 15 3.1 Majandustehingutest tingitud muutused bilansis............................................................ 15 3.2 Bilansikontod ja majandustehingute kirjendamine.....................................
ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 5) säilitama raamatupidamise dokumente. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud vastavalt RPS § 11. koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib tema raamatupidamise korraldust. Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb kirjeldada raamatupidamiskohustuslase: majandustehingute dokumenteerimist; algdokumentide käivet ja säilitamist; kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega; majandustehingute kirjendamist; raamatupidamisregistrite pidamist; tulude ja kulude kajastamist; varade ja kohustuste inventeerimist; kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi; aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid.
esitatav kirjalik avaldus. Raamatupidamisseadus Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; tulu aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali; kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
1. Mõisted: Vara Raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustused Raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital Raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Kasum/kahjum Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe. Tulu Aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, väljaarvatud omanike poolt tulenev sissemakse. Kulu Aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendab
KORRIGEERIMISKANDED on raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks. ETTEMAKSTUD KULUD on varana kajastatud väljaminekud, mis kantakse kuludeks järgnevatel perioodidel. ETTELAEKUNUD TULU on kohustusena kajastatud raha laekumine, mis näidatakse tuluna tulevastes perioodides. KONTOPLAAN mõeldud majandustehingute ja reguleerimiskannete kirjendamiseks. Kontoplaan on kontode süstematiseeritud loetelu. ALALINE KONTO Varade kontod (aktiva kontod) ja varade allikate kontod (passiva kontod) NB ! Bilansitaseme kontod nende saldod lähevad bilanssi. AJUTINE KONTO Majandusprotsesside kontod . NB ! Ei ole bilansitaseme kontod nende saldode põhjal tuuakse välja aruandeaasta tulem (kasum-kahjum), mis läheb bilanssi. RAAMATUPIDAMISÕIEND Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokument. SISEKONTROLL
1. Mõistad Varad Põhi- ja käibevarad Kohustis Raamatupidamiskohustlase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmusest ja millest vabanemine eeldavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse. Omakapital varade ja kohustiste vahe Kasum(kahjum) Aruandeperioodi tulude ja kulude vahe Tulu Majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemise või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
finantsseisundi kohta Välja Organisatsiooni Omanikule tegevuse tulemuste Teistele (kreeditorid, kohta investeerijad, ostjad, tarnijad, valitsus) 2/9/2015 Mai Takkis 4 Raamatupidamise areng 2/9/2015 Mai Takkis 5 Kassapõhine versus tekkepõhine raamatupidamine Majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud. Kasutamine on piiratud. Majandustehingud kajastatakse siis, kui nad on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. Järgmiste perioodide tulusid ja kulusid ei kajastata
Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või väärtus. Käibevarad-ettevõttes olemasoleva raha lühiajalised investeeringud kauplemis eesmärgil. Põhivara- pikajaline kasutus, ei plaanita müüa. Kohustus- raamatupidamiskohustlasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Tekkinud minevikus toimunu tagajärjel, tulevikus toob kaasa rahast loobumise. Lühiajaline- tasuda järgneva 12 kuu jooksul, Pikaajaline- tasumistähtaeg rohkem kui 12 kuud. Omakapital- raamatupidamiskohustlase varade ja kohustuste vahe Tulu- aruandeperioodi sissetulekud millega kaasneb varade suureneminevõi kohustuste vähenemine ja mis suurendavad rpk omakapitali (v.a. omanike sissemaksed omakapitali). Tulu on see mis tegevuse käigus teenitakse
jne. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend. Kui ostad omale raamatupidamise teostamiseks ilusa kollasest nahast pöördtooli, siis kauplusest saad arve, mis ongi selle tehingu algdokument. Kui lepid sõbraga kokku, et tema firma annab sinu firmale 5000 krooni laenu, kirjutate selle kenasti üles ja sellest paberist ongi saamas selle tehingu algdokument. Vara on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Ehk raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Veel ilusamini kajastatakse bilansis aktivapoolel. Nagu näiteks vabad rahad nii kassas kui pangas ja ostjatelt laekumata summad ja ostetud kaubad laos, mis ootavad mahamüümist ja kõik traktorid ja büroo inventar, maad ja metsad.. Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad
Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed omakapitali;
.......... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ...................................................................................... 13 8. RAAMATUPIDAMISKONTOD JA KAHEKORDNE KIRJENDAMINE .................................... 17 9. SÜNTEETILINE JA ANALÜÜTILINE ARVESTUS ................................................................ 22 10. TEKKEPÕHINE ARVESTUS JA KASSAPÕHINE ARVESTUS .............................................. 24 11. MAJANDUSTEHINGUTE KORRIGEERIMIS- JA LÕPETAMISKANDED .............................. 25 12
amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19. Kes koostab Äriseadustiku § 179-st tulenevalt koostab raamatupidamise aastaruande ja tegevusaruande? Osanik. 20. Kuidas on konto seotud bilansiga, mille järgi kontosid eristatakse, kontode liigid, deebeti ja kreediti tähendus kontodel … Aktiva- ja Passivakontod, Bilansi- ja Kasumiaruandekontod. 21
Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri ....
reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. Eelneva põhiülesandega kaasnevad: · dokumenteerimisülesanne majandustehingute dokumenteerimine, nende krono- loogiline ja süsteemne registreerimine arvestusregistrites; · kontrolliülesanne vara allesoleku ja tegeliku seisukorra kindlakstegemine, samuti saavutatud majandustulemuste vastandamine plaanitutele. Finantsarvestuse tüüpilisemad koondaruanded on: · bilanss ettevõtte finantsseisundi aruanne teatud kuupäeva seisuga, kajastab vara ning vara moodustamise allikaid (kapitali); · kasumiaruanne mõõdab ettevõtte tulemit teatud perioodil; · rahavoogude aruanne kajastab finantsseisundi muutumist (teatud perioodil saadud raha ja selle kasutamist); Juhtimisotsuste tegemiseks nii ettevõttesiseselt kui ka -väliselt kasutatakse finantsanalüüsi. Finantsanalüüs kujutab endast ettevõtte rahandusliku olukorra hindamist
Mõisted ; Vara- raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Kohustus- raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Kohustis- eraõiguslik suhe, milles üks pooltest (võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poole (võlausaldaja, kreeditori) kasuks sooritama teatud teo (loobuma teatud osast oma varas) või hoiduma mingit tegu tegemast. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe. Tulu- aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIR Laura Indus Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine Referaat Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatupidamise seadus § 11 käsitleb sise-eeskirja järgmiselt: 1) Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama raamatupidamise sise- eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega ning reguleerib muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises
Tüüpkirjendid KM tehingutega: OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM K kassa,pank, tarnijad (kogu arve summa) MÜÜK: D kassa,pank,ostjad (kogu arve summa) K KM K tulu (ilma KM-ta summa) 9. Aruandlus. * Põhiaruanded Aruande nimed (FIE, juriidiline isik), esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Juriidiline isik: majandusaasta aruanne. Esitatakse äriregistrile hiljemalt 6 kuud peale majandusaasta lõppu. RP aastaaruande põhiaruanded: bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne. FIE: tuludeklaratsioon+ettevõtlustulu aruanne. Estitatakse Maksu- ja Tolliametile peale kalendriaasta lõppu, hiljemalt 31.märst. * Maksuaruanded TSD, KMD. Mis tingimustel esitatakse need pole alati kõigile kohustuslikud. Esitamise tähtaeg ja mis asutusele esitatakse. Lisainfo www.emta.ee KMD(käibedeklaratsioon):esitavad KMK-sed, MTA-le iga kuu 20. Kuupäevaks. TSD(tulu- ja
Siis mõlemad asuvad aktivia poolel(pank, klient) Pank suureneb ja nõuded vähenesid. Üks aktivia pool suurenes. Bilansi üldsumma ei muutu ja tasakaal jäi püsima. PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e. bilansi ükskonto vähenes ja teine suurenes. BILANSI MAHU MASS: Nt. Tarnijatelt saadi materjali, mõlemad suurenesid Suureneb varu ja võlad tarnijaltele. Bilanss tasakaalus. BILANSI MAHU KAHANEMINE: Nt. Kassast maksti palk, mõlemad vähenesid. KONTO: Majandustehingud kirjendatakse raamatupidamise kontodel. Konto on finants arvestuse abivahend, mida kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks . KONTO- on majandus tehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne millel on kaks poolt, vasakpoolne on deebet(D) ja parem poolne kreedit(K). Kontorist on kõige lihtsam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
