Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud
koosseisus. Raamatupidamiskohustuslane peab iga majandustehingu toimumise momendil või vahetult peale seda, koostama majandustehingu toimumist tõendava algdokumendi ja registreerima selle raamatupidamisregistrites. 2/9/2015 Mai Takkis 38 Raamatupidamise bilanss Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS §3) Bilansi aktiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara. Bilansi passiva kajastab raamatupidamiskohustuslase vara moodustamise allikaid, mis jaguneb - kohustused + omakapital Bilansi aktiva = Bilansi passiva Vara = Kapital 2/9/2015 Mai Takkis 39 13 Raamatupidamisbilanss AKTIVA PASSIVA
Pacioli ei mõelnud kahekordse kirjendamise süsteemi ise välja, vaid kogus ja korraldas ning süstematiseeris mitmesugused majapidamises ja ärielus kasutusel olnud tehingute ülestähendamise viisid. Siit itaalia meetod – kahekordne kirjendamine levis algul üle kogu Euroopa ja lõpuks üle kogu maailma. Selle domineerimise üks viimaseid tulemusi on see, et paljud inglisekeelsed ja ka eestikeelsed arvestuse ja rahanduse väljendid on pärit itaalia keelest (näiteks: deebet, kreedit, bilanss, kapital jne). 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus Tähtsaim raamatupidamist reguleeriv õigusakt Eestis on Raamatupidamise seadus (RPS). Esimene Raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 1994.aastal ja see jõustus 01.jaanuaril 1995. Hetkel kehtiv raamatupidamise seadus võeti vastu riigikogu poolt 20.november 2002 ja see jõustus 01.jaanuarist 2003. Seadus reguleerib raamatupidamist äriühingutes, mittetulundusühingutes, eelarvelistes astutustes jne
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematiseerimiste registreerimist Kuluarvestus- osa majanduslikust arvestusest ja on seotud arvestus maksumuse analüüsiga. Vara- väärtused, mis on vajalikud ettevõtte tegevuseks ning varad kajastatakse bilansi aktiva poolel. Audit- regulatsiooni süsteemi hädavajalik osa eesmärgiks on võimalikult vara tuua esile kõrvale kalded, kehtestatud nõuetest ning finantsjuhtimise seaduslikkuse, tõhususe, mõjususe ja säästlikkuse põhimõtete rikkumise, et alati oleks võimalik võtta tarvitusele korrigeerivaid meetodeid ning panna vastutama aruande kohuslasi saada hüvitist või rakendada abinõusid rikkumiste kordumiseks või vältimiseks.
Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega tabelit, mille üht poolt nimetatakse bilansiaktivaks ja teist bilansipassivaks. Bilansi aktivas on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses. Varad jagunevad käibevaraks ja põhivaraks. Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). VARAD = K O H U S T U S E D + O MAKAPI TAL Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab olema võrdne bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides. Võrdsus tuleneb sellest, et bilansipooled kajastavad samu tehinguid, ainult erinevalt seisukohalt ( vt Näide 1). Näide 1 AKTIVA BILANSS PASSIVA 8 31.01.13
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad
Seega peab iga kirjendi aluseks olema ainult vastav algdokument.( kassaorderid, tsekid, arved, jne.). Ilma algdokumendita ei tohi kirjendada ühtegi majandustehingut. Kontod on finantsarvestuse abivahendid, varade, kohustuste, kapitali ja majanduslike protsesside jooksvate majandustehingute liigitamiseks. Nii avatakse eraldi kontod kassale, pangale, põhivahenditele, pangalaenule, jne. Seega ühele kirjele võib avada mitu kontot. Skemaatiliselt kujutab konto endast kahepoolset tabelit, kus vasakut poolt nim. deebetiks ( D)ja paremat poolt nim. Kreeditiks(K). Analoogselt on üles ehitatud ka RMP raamatud ja zurnaalid ning seega tehingu summade läbikandmist (sissekannete tegemist) raamatu ehk konto vasakul poolel nim. debiteerimiseks ning paremal pool krediteerimiseks. Igale bilansikirjele vastab kindel konto, vastava nimetusega. Bilansi alusel jagunevad RMP kontod aktiva ja passivakontodeks, mis näitavad
2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid). Bilanss – raamatupidamisaruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (varad = kohustised + omakapital). Bilanss koosneb kahest poolest: aktiva pool on vasakul ja passiva pool paremal. 2 Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital + aruandeaasta kasum m.a algul Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital – aruandeaasta kahjum Käibevara + põhivara = lühiajalised kohustised + pikaajalised kohustised + omakapital +
raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest, nendeks on kasumiaruanne ja bilanss. 5. Bilanss, bilansivõrrand (selle võimalikud alternatiivvormid) Bilanss on raamatupidamise aastaaruande koostisosa, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit ehk raamatupidamiskohustuslase vara, kohustisi ja omakapitali kindla kuupäeva seisuga. Varad = kohustised + omakapital Omakapital = vara kohustised Aktiva = Passiva Käibevara + põhivara = lühiaj. + pikaaj. kohustised + omakapital 6. Bilansimuudatused 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2) Kasumiaruande skeemis 1 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude liikidest. Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud lähtudes funktsioonidest. Raskem on skeem 2 kuna kõikide ärikulude juures vaja otsustada millise ettevõte funktsioonidega nad on. 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon.
Näiteks: tasutakse tarnijale varem ostetud kauba eest. 7. Kasumiaruanne (skeem 1 ja skeem 2). Skeem 1 on ärikulud liigendtatud lähtudes kulu olemusest. ( materjalikulu, tööjõukulu jne) lihtsam kasutada. Skeem 2 on ärikulud liigendatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes(turustuskulud, üldhalduskulud jne). Keerulisem kasutada 8. Kontod, kontoplaan, kontode klassifikatsioon. Konto - Majandustehingutest tulenevate muudatuste arvestamise kahepoolne tabel, vasakul pool on deebet ja paremal pool on kreedit. Nimetus numbriline kood või sõna(selgitus). Kontoplaan - Kindel süsteem majandustehingute tulemuste kajastamiseks. Kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega on ettevõtte raamatupidamise sise- eeskirjade koostisosa. Kontoplaani ülesehitus peab arvestama rahvusvahelisi arvestusstandardeid ja nõudeid. 1 – aktivakontod 2- passivakontod 3- tulukontod 4- kulukontod 9. Reeglid kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ning kontode sulgemise kohta.
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana
võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kõik ettevõtted peavad kaustama tekkepõhist arvestust ja kahekordset kirjendamist. (nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev. Sünteetiline konto- kontod kus peetakse majandustehingute arvnäitajate arvestust ainult rahalistes näitajates. Analüütiline konto-konkretiseeritud ja detailne arvestus nii naturaal-või töö ja rahalistes näitajates, Analüütiline konto annab detailset infot mingi sünteetilise konto kohta. Seosed-analüütiline ja sünteetiline: iga tehing tuleb kirjendada üheaegselt mõlemale kontole, anal.kontol reg maj.tehing samale poole kuhu see kirjendati sünt.kontol. anal.kontode algsaldo peab võrduma sünt.konto algsaldoga, sama kehtib ka kreediti- ja deebetikäivete ning lõppsaldo kohta. Ühekordne kirjendamine: arvestusmoodus, kus maj. registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Ei ole võimalik teha sisemist kontrolli
poolt teostatud sissemaksed omakapitali. Kulu (expense) aruandeperioodi väljaminekud (majandusliku kasu vähenemised), millega kaasneb varade vähenemine või kohustu(i)ste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali (netovara), välja arvatud omanikele teostatud väljamaksed omakapitalist. Kadum (loss) mittepõhitegevuslik kulu. Tekib mittepõhitegevuslike majandustehingute tulemusena. Kasum (profit, income)/ kahjum (loss) - on raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi kas kõigi või teatud liiki tehingutega seotud tulude ja kulude vahe. Majandusaasta - pikkus üldreeglina 12 kuud, võib olla ka lühem või pikem (näiteks tegevuse alustamise, lõpetamise vm põhjendatud tegevuse tõttu), kuid mitte üle 18 kuu. Arvestusperioodiks on reeglina kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti.
· Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilanss annab ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali hetkeseisu. · · Bilansivalem · Varad = Kohustused + Omakapital · käibevara + põhivara = lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused + omakapital · · Majandustehingutega kaasnevad muudatused bilansis · Bilansimahu kasv aktiva ja passiva pool suurenevad ühe ja sama summa võrra. · Aktiva muutus muudatus toimub varade struktuuris · Passiva muutus muudatus toimub kohustuste ja omakapitali struktuuris · Bilansimahu kahanemine aktiva ja passiva pool vähenevad ühe ja sama summa võrra · · Kontorist · Deebet Kreedit · Konto vasak pool e Konto parem pool e · deebet (lad. debet - ,,ta kreedit (lad. credit -
Bilansis kajastatakse ettevõtte varad, kohustused ja omakapital rahalises väljenduses. Bilanssi võib kujutada kahepoolse tabelina. Bilansi vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja see kajastab ettevõtte varasid. Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks ja seal on kajastatud kohustused ja omakapital. Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis osaleb tulevikus tulu teenimisel. Vara võib omada või ka mitte omada materiaalset vormi. Bilansi aktiva ja passiva poole kokkuvõtted peavad alati olema võrdsed. Raamatupidamise põhivõrrandi võib kirja panna järgmiselt: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Laiemalt võib kirjutada: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansikirje on varade, kohustuste ja omakapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetuse ja omaette summana. Bilansi koostamisel kasutatakse raamatupidamise seaduse lisas toodud
ALGDOKUMENT: Raamatupidamise dokument mille alusel majandustehing kantakse raamatupidamis registrisse toimunud majandustehingute ülevaadete saamiseks tuleb nad süstematiseerida, registreerida ja säilitada, aruannete analüüsimiseks. (tuuakse mulle) 1)ALGDOKUMENT 2) LAUSEND- näidatakse ära millega tegu. 3) TEHAKSE KLANNE PEARAAMATUSSE 4) RAAMATUPIDAMIS ARUANNE(kuude või aasta kaupa) Kui mul on AKTIVIA MUUTUS nt. Klient tasus arve panka. Siis mõlemad asuvad aktivia poolel(pank, klient) Pank suureneb ja nõuded vähenesid. Üks aktivia pool suurenes. Bilansi üldsumma ei muutu ja tasakaal jäi püsima. PASSIVA MUUTUS OÜ üldkoosoleku otsusega täiendati reservkapitali, eraldati summa aastaaruande kasumist. Reservkapital suureneb ja kasum väheneb e. bilansi ükskonto vähenes ja teine suurenes. BILANSI MAHU MASS: Nt. Tarnijatelt saadi materjali, mõlemad suurenesid Suureneb varu ja võlad tarnijaltele. Bilanss tasakaalus. BILANSI MAHU KAHANEMINE: Nt
valmistamisel Üldhalduskulud Muud äritulud Kaubad, toore, materjal ja teenused Muud ärikulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Olulised käibevara allahindlused Muud ärikulud Kokku ärikasum (-kahjum) Kokku ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Intressikulud Intressikulud
Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on: -dokumendi nimetus ja number -koostamise kuupäev -tehingu majanduslik sisu -tehingu arvnäitajad (kodus, hind, summa) -käibemaks -tegingu osapoolte nimed Bilanss: mingil ajahetel koostatud raamatupidamisaruanne, mis näitab kui palju on firma käsutuses varasid ja varade moodustamise allikaid ehk kapitali. Aktiva: · Varad ehk firma käsutuses olevad ressursid · Käibevara · Kassa · Pank · Debitoorne võlg- debitoor on see kes on võlgu. Kõik kes mulle võlgu on on debitoorid · Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel.
Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku
seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Raamatupidamise põhivõrrand Varad = Kohustused + Omakapital, seega Aktiva = Passiva Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varad liigendatuna käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on lühikese kasutusajaga vara ( üks aasta või ettevõtte normaalne talitustsükkel ). Põhivara on vara mida kasutatakse pikema ajavahemiku kestel ( üle ühe aasta ). Olulisuse printsiibist lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse põhivaradena, madalama maksumusega varaobjektid kantakse nende kasutuselevõtmisel kuluks.
Milleks kasutab majandusinfot firma juhtkond. Juhtkond vajab infot tegevuse planeerimiseks, vastuvõetud plaanide/otsuste hindamiseks ning dividendide jaotamise aluse määramiseks. Nendele peab olema kättesaadav kogu vajalik informatsioon ettevõtte kohta (millest enamust teistele infotarbijatele ei edastata). Kes on raamatupidamiskohustuslased. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik ning ettevõtlusega tegelev füüsiline isik, välja arvatud Eesti Pank. Majandustehingute mõiste ja sisu. Majandustehingud toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja kapitali koosseisus. Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus. Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest raamatupidajate poolt koostavatavatest raamatupidamisaruannetest, mis iseloomustab ettevõtte finantsmajanduslikku
Kulu Tulu Kohustus Vara Tagasiside Õige vastus on: Kohustus . Küsimus 3 Milliste sünteetiliste kontode juurde võib moodustada analüütilised kontod: Kõikide püsivate kontode Kõikide kontode Ainult kasumiaruande kontode Ainult bilansikontode Tagasiside Õige vastus on: Kõikide kontode. Küsimus 4 Aktivakonto lõppsaldo arvutamine: Algsaldo miinus deebetkäive pluss kreeditkäive Algsaldo pluss kreeditkäive miinus deebetkäive Aktiva konto on ajutine konto ja sellel lõppsaldot ei arvestata Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive Tagasiside Õige vastus on: Algsaldo pluss deebetkäive miinus kreeditkäive. Küsimus 5 Milline alljärgnevast loetelust ei kuulu dokumentide põhinäitajate hulka? Tehingu sooritamise eest vastutava isiku allkiri Kuupäev Pitser Tehingu osapoolte nimed Tagasiside Õige vastus on: Pitser . Küsimus 6 Kui tihti tuleb läbi viia täielik inventuur
ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. Kasutatavad dokumendid: orderid (kassa sissetuleku-, väljamineku order), pangaväljavõte, inventuuri leht. Valuuta arvestus: · Arvutatakse ümber operatsioonipäeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel · Arvestus toimub paralleelselt nii eurodes kui ka välisvaluutas
· raamatupidamiskohustuslase kasutatavid arvestuspõhimõtteid ja info esitusviisi, · aruannete koostamise korda, · arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises, raamatupidamise korraldamise ja sellega kaasnevate sisekontrollimeetmete rakendamisega seotud asjaolusid (Äripäeva käsiraamat 3.1.4). 1. KONTOPLAAN KOOS KONTODE SISU KIRJELDUSEGA Kontod jaotatakse kontoplaanis rühmadeks ning rühma tähistab kontokoodi esimene number: 1) aktiva kontod (varad); 2) passiva kontod ( kohustused, kapital); 3) äritulud põhitegevusest (so. Kaupade ja toodangu müügist saadav tulu); 4) muud äritulude kontod; 5) ärikulude kontod; 6) muud ärikulude kontod ( ka finantskulud); 7) tulude-; kulude koondkontod. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest: konto klass 11- raha ja lühiajalised finantsinvesteeringud, konto klass 12 - ostjate lühiajaline debitoorne võlg, konto klass
· valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 4. Mõisted: raamatupidamiskohustuslane, majandustehingud, algdokument, vara, kohustused, omakapital, tulu, kulu, kasum, kahjum. Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt. Raamatupidamiskohustuslasteks on näiteks Eesti Vabariik ühe avalik- õigusliku juriidilise isikuna (iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,õiguskantsler ja Riigikohus), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-
4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara
algdokument algdokument - s.o. majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel on kindlad kohustuslikud rekvisiidid kui puudub kulutuste kohta raamatupidamise seaduse nõuetele vastav algdokument, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt tuleb tasuda tulumaks Üldreeglid · Vormistatakse kas kehtestatud blanketil või vabas vormis · Täidetakse kas käsitsi või arvutis · Ei ole lubatud täita hariliku pliiatsiga · Parandused pole lubatud kassa sissetuleku- ja väljaminekudokumentides ning panga maksudokumentides · Vigade parandamisel peab säilima võimalus algset teksti lugeda · Üldjuhul ei kasutata lühendeid v.a. siseeeskirjas fikseeritud · Rooma numbreid ei kasutata · Rahalistes dokumentides summa ka sõnadega Agldokument Raamatupidamise Seadus § 7 · dokumendi nimetus ja number; · koostamise kuupäev; · tehingu majanduslik sisu; · tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 6. ETTEVÕTTE VARA JA KAPITALI ARVESTUSE ALUSED Vara ja kapital kajastuvad bilansis, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali (RPS § 3). Seega bilanss näitab ettevõtte finantsseisu kindlal ajahetkel. RPS sätestab bilansipäevaks majandusaasta lõppkuupäeva. Bilanssi iseloomustavad järgmised tunnused: 1. Bilanss koosneb kahest osast: aktiva ja passiva Aktivas kajastub vara koostis ja paigutus, passivas vara katteallikad (kapital). Bilansi osasid defineeritakse vastavalt RPSle järgmiselt: Vara raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid. Vara omatakse tänu oma majandustehingutele minevikus. Bilansis kajastatud vara koosneb asjadest ja õigustest, mis on raamatupidamiskohustuslase valduses ja mis tõenäoliselt osalevad tulevaste perioodide tulu tekkimisel. Liigitamine põhi- ja käibevaraks toimub kasutusea
b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi. Ebatõenäoliselt laekuvaks hindamise aluseks on näiteks järgmised asjaolud: 1) ostja ei vasta ettevõtte meeldetuletuskirjadele; maksetähtaegadest mittekinnipidamine; 2) ettevõte on esitanud ostja vastu hagiavalduse; 3) ostjale on väljakuulutatud pankrott või likvideerimine;
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
