Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamatupidaja Assistendi Programm". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konto, raamatupidaja, kulum, kontod, õigusaktid, finantsarvestus, lausend, deebet, assistent, eetika, põhimõisted, dokumenteerimine, majandusarvestuse, toimkonna, bilanss, alver, kulumi, saldo, 4300, deebetis, 3300, amortisatsioonikulu, abistab, raamatupidajat, kutseeksami, osised, maksuarvestus, eelarvestamine, kuluarvestus, audiitorkontrollTallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3
1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (International Accounting Standards Commitee IASC)
Auditeerimine: auditeerimist võib teostada kas üksik- või juriidiline isik sanktsioonid, kui auditeerimist ei teostata ausalt ja sõltumatult audiitorite ja audiitorfirmade nimed avalikustatakse Sätestab nõuded audiitoritele: kõrgharidus lõpetanud vastavasisulise kursuse 3 aastat praktilist väljaõpet 5 sooritatud erialaeksam Sätestab audiitori kvalifikatsioonieksami programmi: audiitorkontroll, finantsarvestus, kuluarvestus, juhtimisarvestus, aruannete analüüs, siseaudit, õigusaktid jne. Rahvusvaheline arvestusstandard IAS (Intenational Accouting Standards) on lühike ja kokkuvõtlik eeskiri, mis puudutab finantsarvestuse mingit elementi ning sätestab: kuidas seda elementi hinnata milline info tuleb selle elemendi kohta avaldada. Rahvusvaheline Raamatupidamise Standardite Komitee (IASC) asutati 1973 a. Londonis. Asutajaliikmeteks olid Austraalia, Holland, Jaapan, Kanada, Mehhiko, Prantsusmaa,
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale Finantsarvestuse korraldus Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkond annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. Majandusarvestuse koostisosad · Finantsarvestus ehk raamatupidamisarvestus · Maksuarvestus · Juhtimisarvestus- ja kuluarvestus Finantsarvestus · Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis:
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17
sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Ühekordset raamatupidamislikku kirjendamist kasutavad Füüsilisest Isikust Ettevõtjad (FIE) kassapõhises arvestuses. Kasutusel on päevaraamatu vorm, milles kajastatakse ühelt poolt kõik vara suurenemised ja teiselt poolt vara vähenemised. 3.2.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodele kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe (või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Kahekordne kirjendamine tagab teabe iga majandustehingu mõjust majandustegevuse suhtes tervikuna. Kui iga majandustehing näidatakse kaks korda, siis võimaldab see kontrollida arvestussüsteemi täpsust tegemist on seega kontrollisüsteemiga. Majandustehingute tulemusena muutub pidevalt ettevõtte vahendite ja allikate seisund. Selle seisundi fikseerimiseks arvestuses kasutatakse kahekordse kirjendamise
- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui: a) Need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud; b) Raha on tegelikult laekunud või välja makstud, c) Vara, kohustused ja majandustehingud on väljendatud ainult rahas; d) Need on kirjendatud analüütilistele kontodele koguseliselt. 13. Amortisatsiooni kajastamiseks tehakse järgmine raamatupidamiskanne: a) D Amortisatsioonikulu K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto;
stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse
4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Arvestusregister- veergudesse jagatud tabelid raamatute või žurnaalide kujul jooksva arvestuse pidamiseks kontode viisi. Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. EV hea raamatupidamisetava-rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamisseaduses (RPS), Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
näiteks päevade või nädalate lõikes. Seejuures ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid mingi konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses info väljendamisel rahas mõnevõrra väiksem osa kui finantsarvestuses. Juhtimisarvestuse objektiks on eelkõige ettevõtte poolt tehtud kulude käitumine (niisugust infot loetakse ärisaladuseks ja seda detailselt finantsarvestuses ei avaldata). Juhtimis- ja finantsarvestus on teatud mõttes paralleelselt funktsioneerivad majandus- arvestuse liigid. Juhtimisarvestuses kasutatakse aktiivselt ka finantsarvestuse infot. Tabel 1. Finantsarvestuse ja juhtimisarvestuse erijooned TUNNUS FINANTS- JUHTIMIS- ARVESTUS ARVESTUS INFO KASU- VÄLISTARBIJAD SISETARBIJAD TAJAD
Rakvere 2008 1 SISUKORD 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS...................................................................3 2. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAV SEADUSANDLUS............................. 4 3. BILANSS JA BILANSI ÜLESEHITUS.................................................................6 4. BILANSIS TOIMUVAD MUUDATUSED............................................................7 5. KONTO MÕISTE JA LIIGID................................................................................8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE......................................................11 2 1. Majandusarvestuse olemus Majandusarvestus hõlmab ettevõtte majandusinfo mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist infotarbijatele.
raamatupidamise aruannetes. Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvad IFRS-idest, kuid mõningates valdkondades lubavad nad lihtsustatud käsitlusi ja esitavad vähem nõudeid lisades avalikustatavale informatsioonile. Eesti hea raamatupidamise tava on sobilik väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele, kellel puudub vajadus rakendada finantsaruannete koostamisel rahvusvahelisi standardeid täismahus. Igas riigis toimub finantsarvestus vastavalt kohalikule seadusandlusele. Kuna ei ole täiesti identsete arvestussüsteemidega riike, tekib raskusi finantsaruannetes sisalduva info tõlgendamisel rahvusvahelisel tasandil. Ühisturu tingimustes on vajalik arvestusalaste põhiprintsiipide ja –meetodite ühtlustamine rahvusvaheliste standardites. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS) on väljatöötatud ja heaks kiidetud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu ( IASB – International Accounting Standards
.................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine ...................................................... 10 4 KONTOD ................................................................................................... 11 4.1 Kirjdendamise eeskiri .......................................................... 13 5 PÄEVARAAMAT ..................................................................................... 14 6 RAAMATUPIDAMISKIRJEND .............................................. 15 7 RAAMATUPIDAMISREGISTRID ....................
Finantsraamatupidamise kordamine 1. Majandusarvestuse põhivaldkonnad: Statistika, Sisekontroll, Finantsarvestust, Auditeerimist, Juhtimisarvestust, Finantsanalüüsi, Kuluarvestust, Eelarvestamist, Maksuarvestust, Finantsjuhtimist Keskset rolli omab finantsarvestus 2. Raamatupidamine on : Kitsamas tähenduses mõistetakse raamatupidamise all majandusüksuse tegevuse ja selle tulemuste kohta mis tahes infokandjatel (raamatus, paberdokumentidel, digitaalsel kujul jms) arvestus- ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteemi. Seadusandlusest tuleneva raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõistetakse üldiselt organisatsiooni finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust, sest
Reguleerib tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel Reguleerib vara ja kohustiste inventeerimist Reguleerib raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi Reguleerib aruande koostamise korda Reguleerib arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises Reguleerib raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. 16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto
auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse korraldamise kohustus algab ettevõtte loomisega ja lõpeb selle likvideerimisega. Raamatupidamise korraldamise kohustuse all mõeldakse finantsarvestuse ja maksuarvestuse korraldamise kohustust. Finantsarvestus ehk raamatupidamine tähendab ettevõtte majandustehingute registreerimist ja kirjendamist paberkandjatel või digitaalselt. Finantsarvestuse reguleerimine Raamatupidamise korraldamisel tähtsaimaks õigusaktiks, millest ettevõte peab lähtuma, on Raamatupidamise seadus (RPS). Eesti esimene raamatupidamise seadus jõustus 1. jaanuaril 1995 aastal. Praegusel hetkel kehtiv, uus raamatupidamise seadus, jõustus 1. jaanuaril 2003 aastal.
majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk Määrata kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded, et raamatupidamine ja finantaruandluses kajastuv info oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele [1 : 32]. 1.2 Üldalused
-mitte kohustuslikud 1. nimetus ja number 2. kuupäev 3. tehingu sisu ja alus 4. tehingu arvnäitajad 5. tehingu teiste poolte nimed, asukoha aadressid 6. tehingu eest vastutava isiku allkiri 7. vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber 8. ettevõtte andmed (näide vihikus) Bilanss- raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. (vara, kohustusi ja omakapitali) Deebet- konto skeemil vasak pool, mis aktiva kontol suurendab, passiva kontol väljendab konto käivet põhjustades jäägi (saldo) muutuse. Raamatupidamise arvestuse põhimõtted. Ettevõtte majanduslikud lahendid ja nende tasakaal. Raamatupidamisarvestus- võimaldab üidevalt ja süstemaatiliselt kajastada ettevõtte varade liikumist. Nende moodustamis allikaid kulusid, tulusid, mis on seotud majanduslike tehingute ja protsessidega. Vahendeid vaadeldakse kahest seisukohast: 1
Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu lemmikpanka laekus seni igakuiselt rõõmus rahanumber seniselt tööandjalt, see ei ole konto majandusarvestuse mõistes. See on ju arveldusarve, kuhu laekuvad sinule mõeldud summad ja isegi liialt tihti väljuvad veelgi suuremad summad (no kellel õnnestub teistpidi laekub palju, välja läheb vähe?). Aga arveldusarve liikumistest saaksid Sa konto majandusarvestuse mõistes koostada küll. Vajalikud elemendid on tal olemas. Konto tunnused Raamatupidamiskontol on oma iseloom ja tunnused, neid peab austama. · Kontol on kaks poolt, parem ja vasak pool (nagu bilansilgi).
SISSEJUHATUS Raamatupidamispraktika eesmärgiks on kinnistada ja rakendada koolis õpitud teoreetilist raamatupidamist ning anda õpilasele võimalus tutvuda ettevõtte raamatupidamisarvestusega. Oma teise raamatupidamispraktika sooritasin 22. novembrist 2008 23.jaanuarini 2009 raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Euro Accounting OÜ, mis haldab kokku üle 40 erineva osaühingu. Euro Accounting OÜ poolseks juhendajaks oli juhatuse liige ja raamatupidaja Julia Lahk. Õppimise mõttes lasi juhendaja mul sorteerida ja programmi sisestada erinevate firmade dokumente, mis oli väga õpetlik, sest läbi selle õppisin erinevaid dokumente lugema, mis on raamatupidamises eriti oluline. Niisiis õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Baltic Chess Group OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla ettevõtte varade, kohustuste ja omakapitali arvestusest
A Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud:
Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. © 2014. Janek Keskküla 3 Algdokument (RPS § 7) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number;
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
tutvumist. Praktika jooksul oli eesmärk võrrelda seadusi ning reaalselt ettevõttes toimuvat. Samuti teha nende võrdlusest järeldusi, kas ettevõtte tegevus vastas seadustele ning ettenähtud juhenditele või oli tehtud mõnes osas mööndusi. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin sularahatsekkide alusel koondaruandeid. Praktika kestvus oli 9 nädalat. Ettevõttes oli minu juhendajaks raamatupidaja, kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli raamatupidaja Valmar Müürsepp. Praktikal olin raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ. Õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Tuha Talu OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla
· koostada ja esitada vastavad aruanded; · säilitada raamatupidamise dokumendid, arvestusregistrid ja aruanded. Kuidas seda tehakse? Seadus jätab selleks raamatupidamiskohuslasele vabad käed. Vastutab juht või omanik ja kannab isiklikku vastutust. Raamatupidamise korraldamise võimalused · pidada ise raamatupidamisarvestust · moodustada vastav (raamatupidamis-) struktuuriüksus või võtta tööle raamatupidaja · kasutada raamatupidamisteenuseid osutava ettevõtte teenuseid Raamatupidamisteenuse valiku head ja vead. Raamatupidamisteenuse kirjalik leping · fikseeritakse tööjaotus kliendi ja büroo vahel, · tööde tegemise ja dokumentide esitamise tähtajad · poolte õigused ja kohustused · tööde hind ja selle kujunemise alused · poolte kohustuste nimekiri millist infot ja mis tähtajaks vajab teenuse osutaja, et täita
Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel. Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid (ka kulutatav aeg sellele tööle praktikal oli väga väike). 4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud, siis Tuha Talu OÜ ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks
SISSEJUHATUS Kõik raamatupidamiskohustuslased on kohustatud oma raamatupidamist korraldama juhindudes raamatupidamist korraldavate põhinõuetega. Selle kohaselt peab ettevõte tagama aktuaalse, objektiivse ja võrreldava info oma finantsseisundist ja majandustulemustest. Iga raamatupidamiskohustuslane peab dokumenteerima kõik majandustehingud ning selle alusel koostama ja esitama majandusaasta aruanded ning finantsaruanded kooskõlas seaduste ja juhenditega (RPS, § 4). Finantsarvestus klassifitseerib ettevõtte tehingud tavapäraselt rahas, vastavalt kehtestatud printsiipidele, raamatupidamisstandarditele ja juriidilistele nõuetele. Ettevõtte raamatupidamine peab vastama finantsaruandluse standarditele (RPS, 17). Iga raamatupidamiskohustuslane peab koostama raamatupidamise sise-eeskirjad, mis reguleerivad tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ning aruannete koostamise korda (RPS, § 11). Ettevõte peab
475. (11) 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 2.1 Teooria Raamatupidamisse kuulub dokumenteerimine ja investeerimine, kontode pidamine ja kahekordne kirjendamine ning aruannete koostamine. ( 8 lk 38 ) Firma vahendite ja nende allikate rühmitamine toimub kontode alusel. Need omakorda moodustavad kontode nimetuste ja kontonumbrite täieliku süstematiseeritud loetelu ehk kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt
osa/aktsiakapitalist. Erikontrolli eesmärgiks on kontrollida osaühingu/aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimusi. Audiitor - sõltumatu kontrolliv osapool. Audiitori ülesanne on pakkuda kindlust finantsaruannete teatud reeglitele vastavuse osas. Vastutus aruannete koostamise eest lasub auditeeritava üksuse juhtkonnal. Audiitor kontrollib mitte niivõrd raamatupidaja töö perfektsust (kui temalt seda eraldi ei ole tellitud) kui just seda, et kolmandad osapooled saaksid aastaaruannet lugedes ettevõtte finantsidest adekvaatse pildi. · Osaühing lõpetatakse: osanike otsusel; kohtulahendiga; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. · Osaühingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
· Valmistoodang · Tekkepõhised kulud · Ettemakstud kulud · Lühiajalised võlad(võlakirjad) Käibevahendid kokku Lühiajalised kohustused kokku Põhivara: Pikaajalised kohustused: · Masinad ja seadmed · Pikaajalised võlakirjad · Ehitised · Hüpoteegid · Akumuleeritud põhivara kulum · Maa Kokku pikaajalised kohustused Põhivahendid kokku Muu vara: · Investeeringud Omakapital: · Patendid · Eelisaktsiad · Firmaväärtus · Lihtaktsiad Nominaalväärtuses Muu vara kokku Täiendavad sissemaksed
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
annaabi.ee 
