,,Meelis’’ E.Kippel Ilmus: 1961 a. Tegelased Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.’’ Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt.
,,Meelis'' E.Kippel Ilmus: 1961 a. Illustratsioonid: Henno Arrak Tegelased: Peategelane : Meelis -julge, ettevõtlik ja tark. Julge - Kui karu end uuesti tagumistele jalgadele ajades kaitsetuks jäänud kütile parajasti peale kargamas oli, jooksis Meelis kahlates läbi sügava lume ja lõi oma oda hooga karule rindu. Ettevõtlik - ,, Mina ei jää enne rahule, kui ma oma isa ja vendade vere eest olen ristiväele tasunud.'' Tark - Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt.
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loomi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loomi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja nägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövima. Pärast pikka ja verist lahingut võtsid nad kaasa kõik linnuseõuele aetud veised ja lambad ning vilja- ja söögivarud. Selleks, et Lembitu usust ei taganeks, võtsid röövijad kaasa Lembitu poja Meelise. Meelis viidi Väina jõe suudmele püha Nigula mäele ehitatud
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse
Vallutusi toetas ka katoliku kiriku paavst Innocentius III, kes ka põhjendas sissetungi vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Baltikumi suunduvatele sõjameestele lubati pattude andeksandmist. Kuna rahulik misjonitöö Liivimaal vilja ei kandnud, kuulutas paavst ristisõja. Eestlased kohtasid esimest korda enda vastas elukutselisi sõdureid, kes olid osalenud ka Lähis-Idas toimunud ristisõdades. 1199. a. sai piiskopiks noor, energiline ja kaval Albert. Tema ajal pandi alus Riia linnale, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades. Alberti heakskiidul loodi 1202. a. ordu Kristuse sõjateenistuse vennad e. Mõõgavendade ordu vennad, selle nimetus tuleneb nende ülekuuest, millel oli kujutatud mõõka ja risti. Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale lisa tooma. Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta ristirüütlitele liivlastelt ja lätlastelt alistatud maid, samuti hakkas nõudma ristitud
Sisukord: Põhjala ristisõdade algus, esimesed sõjaretked Eestisse, liivlaste alistamine………………................................................................................................3 Läti Henrik ja Sakslaste esimesed rüüsteretked ning Ümera lahing…………...............................................................................................................4 Turaida sõjaretk, Varbola piiramine ja Lehola kuningas Lembitu...........................................................................................................................5 Taanlaste sissetung, Revala, Harjumaa ning Virumaa alistamine........................................................................................................................6 Viimane vastupanu ja Mandri-Eesti alistamine.......................................................................................................................
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega.
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi
1. Miks võib 1208-1227 aasta sündmuste puhul vaid tinglikult kasutada nimetust „eestlaste muistne vabadusvõitlus? Sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati Vabadussõjaga. 13. sajandi alguses polnud eestlasi veel rahvana otseselt olemas, pealegi ei sõdinud nad enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. 2. Võrdle esimeste Liivimaa piiskoppide strateegiad siinsete alade ristiusustamisel. Mille poolest need erinesid? 3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita. Mõõgavendade ordu rajamine. Sest ordu oli selleks, et Liivimaal viibiks pidevalt professionaalseid sõjamehi ega sõltutaks ainult aastaks või paariks tulnud ristisõdijatest. 4. Millal tegid taanlased esimese katse Eesti aladel kanda kinnitada? Kuivõrd edukas see katse oli? Selgita. 1206
1.Mõisted: katapult- ühe kangiga väändejõul põhinev heitemasin amb- vibupüss, millega saab laste ammunooli seanina- konksader Toreida vaherahu- 1212.a. alguses sõlmitud vaherahu Liivimaa ristisõja ajal Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite vahel muinaseestlastega kolmeks aastaks, et Sakala maakond jääb piiskopi ja sakslaste võimu alla ning see ristiusustatakse. Viimane tingimus reaalselt ei täitunud. Võidu Ristimise lahing ehk Merelahing Uues sadamas- 1215.a. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. Ümera lahing- september 1210.a. eestlased saavutasid võidu, mis andis jõudu edasipidiseks Madisepäeva lahing- 21.sept.1217.a
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku
Seejärel hakaksid eesti ajaloolased aga 'muistsesse vabadusvõitlusesse' tunduvalt kriitilisemalt suhtuma. On leitud, et see mõiste on üsna sobimatu, sest 13. sajandil olid olemas küll Eesti territooriumil elanud hõimud, aga mitte eesti rahvast, pealegi ei võidelnud nad ilmselt mitte Eesti muistse vabaduse, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. Siiski pole välja pakutud ka uut sobivat terminit, mis võiks muistse vabadusvõitluse asendada: Balti, Põhja või Liivimaa ristisõjad/ristisõda on liialt laiad mõisted, ainult Eesti territooriumiga seotud mõistet aga pole. Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud. Problemaatilised on ka 'muistse vabadusvõitluse' piirid, sest need on antud vaid ühele allikale, Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes. Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on selles ka tõsiseid moonutusi, eriti taanlaste tegevuse koha pealt, kelle vastu kroonika suures osas suunatud oligi
Oluline oli ka Läänemerelt Väina jõge mööda Venemaale ja sealt edasi Idamaadesse viiv kaubatee. Merekaubanduse arengus oli oluline purjelaevade kasutuselevõtt seniste sõudelaevade kõrvale. 8. Muinasusund 1082 pKr Mõned teated eestlaste muinasusundi kohta leiduvad Henriku Liivimaa kroonikas. Seal mainitakse saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust „Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis. Henrik räägib ka eestlaste tavast otsuste tegemisel erinevatel viisidel liisku heita, et
2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. Fulco - Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitseti eestimaal piiskopiks 1167. a paiku. Nicolaus eestlasest munk, kelle Rooma paavst kohustas oma bullaga Fulcole abiliseks ja õhutas kõiki usklikke neid toetama. Meinhard- augustiinlaste ordu koorihärra, , kes tuli 1184 a paiku Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Theoderich munk, kes sai tuntuks Meinhardi abilisena. Algul püüti jätta muljet, et nende eesmärgiks on usu kuulutamine. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastele kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu vötma. Tapeti ahingus 15.juuni 1219. Berthold - pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks. Tal tekkisid Liivlastega teravad tülid ja pöördus kohe tagasi Saksamaale.
KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi
,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3
1. Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde hakkas ristiusku levitama 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus)
6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles
Tegi u 600 a. sõjaretke Eestisse, langes lahingus eestlaste vastu. Halfdan Valge Norra kuninga poeg, langes Eestis. Astrid ja Olaf Norra kuninganna ja tema poeg, kes vangistati eestlastest mereröövlite poolt ja müüdi orjadeks. Rjurik üks kolmest vennast, kes kutsuti Skandinaaviast 862.a venelaste ja mõne Põhja- Vene rahva valitsejaks. Oleg Rjuriku kaaslane, kes vallutas 822.a Kiievi ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. Jaroslav Tark Kiievi vürst, kes vallutas 1030 a. Tartu ja nimetas selle Jurjeviks. Tõnn Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas. Uku Eestis tuntud jumal. Peku koduhaldjas, kes seisab setudel viljasalves. Tarapita jumal, mida on tõlgendatud ka sõja- ja palvehüüuna ,,Taara avita''. Hiltinus - munk, kes määrati 1070. aastale läänemererahvastale piiskopiks. 2 aasta jooksul misjonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas.
11.- 13. sajand oli suurte ristisõdade ajastu. 1180Ndate alguses saabus Väina liivlaste juurde vaimulik Meinhard. 1186. aastal pühitseti ta liivlaste piiskopiks. Vaja oli kutsuda sõjalist abi ning selle tegi teoks Meinhardi järglane Bertold, kes tõi 1198. aastal kohale esimese ristisõdijate väe ja lõi liivlasi lahingus, ise ka seejuures hukkudes. Uueks piiskopiks sai Breemeni toomhärra Albert. Ta seadis eesmärgiks raiaulatusliku ristisõja. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. Mõõgavendade ordu (asutatud 1202. aastal) loojaks oli Theoderich. 1208. aastal tungisid sakslased koos latgalitega Ugandisse. Selle käigus rüüstasid erinevaid külasid ja süütasid Otepää linnuse. 1210. aastal piirasid eestlased sisse sakslaste tugipunktiks kujunenud Võnnu linnuse. Eestlased varitsesid jälitajaid Ümera jõe ääres ning lõid vaenuväe puruks. 1221. aastal piirasid mõõgavennad koos liitlastega sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähtsaim keskus
saj lõpp 13.saj algus paavstivõimu kõrghetk. · 11.-13.saj katoliikliku Euroopa laienemine (Skandinaavia, Pürenee ps tagasivõitmine moslemitelt) · I ristisõda 1095, et vabastada Püha maa. Ristiusustamine · Saksa kaupmeeste ja Põhja-Euroopa kristlike valitsejate huvides (paganate rüüsteretked). · 1186 pühitseti Üksküla piiskopiks Meinhard. Üritas liivlasi ristiusustada, lasi Ükskülla kiriku ja kivikindluse ehitada. Abiliseks oli Theoderich, kes saadeti misjonitööga eestlaste juurde. Kumbki polnud edukas · II piiskop Berthold langes 1198 lahingus liivlaste vastu. · 1199 pühitseti III piiskop Albert. Innocentius III bulla suurema ristisõja korraldamiseks, Albert kogus ristisõdijate väe. · Albert rajas 1201 tugipunktiks Riia linna. · 1202 asustati ristisõja toetamiseks vaimulik rüütliorku Mõõgavendade ordu. · Esimene löök liivlaste vastu.
Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist
· Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. Aastal LSüübeki linn, mis sai lähtepunktiks järgnevatele sündmustele. · Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal. · Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem Kaupo Temast kujunes sakslaste usin abiline. · 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema.
Saj algul ristisõdijatega, kuid meie ajaloolased pole kronoloogilistes piirides ühel meelel. Lõpuks loetakse 15.-16. sajandi vahetust. seda aega nimetatakse ka Vana-Liivimaa (kogu Eesti ja kogu Läti) ajastuks. Liivi sõda lõpetab keskaja e 1558. Liivi sõda 1558-1583 – teine suur pöördepunkt Eesti ajaloos: teeb lõpu Eesti keskajale-purunevad kõik keskaegsed riigid •Sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, kes lootis ära kasutada Vana- Liivimaa sõjalist nõrkust. •Vahetult peale seda oli Eestis võimul 3 riiki (3-kuninga periood). Poola sai Lõuna-Eesti, Rootsi sai Põhja- Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. •3-kuninga periood lõppes, sest Rootsi vallutas ülejäänud Eesti alad, sellega kaasneb Rootsi aeg. Rootsi aeg – kestis kuni põhjasõjani (1700) 17.sajand, algab Liivi sõja lõppemisega, keskpaigaks on kogu Eesti Rootsi võimu all.
saj), Eestis 13.saj Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold 1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine
oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Liivimaal Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale.
1140. Aastatel saksid ja taanlased -> Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. · 1143 Lübeck rajati lääne slaavlaste poolt rajatud alale, kujunes sakslaste idaretkede väravaks. · Ojamaa, Eesti ja Läti sadamad loomulikeks vahepeatusteks kaupmeestele, kelle lõppsihiks oli Venemaa turg. · 1180 aastatel muutusid saksa kaupmehed Läänemere idakaldal sagedasteks külalisteks. Nendega koos ka misjonärid. · Piiskop Meinhard - talle sai ülesandeks Liivimaa ristiusule toomine, pandi alus kristlikule kogudeusele. Liivimaal austati Meinhardi pühakuna. Liiviristi sõda oli.. · 12sajandil · Rooma paavsti toetusel · Katoliku kiriku ja kristlike sõjaorganisatsioonide Mõõgavendade ordu) poolt · Liivimaal (tänapäeva Läti territooriumil) elanud soome-ugri ja balti hõimude vastu peetud sõda) · Lõppes : liivlaste, kurside, latgalite, semgalite maa vallutamise ja nende sundristimisega. Ristisõja algus, pööre
- Rahulikud kaudandussidemed asendusid Skandinaavia saagade teadetest sõjaretkedest Eestisse - Viikingid korraldasid sõjakäike Eestisse · NOOREM RAUAAEG (IX saj. XIII saj. algus) Noorem rauaaeg, mis algas IX saj., oli eestlaste elus tähelepanuväärsekt tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja kogu maa sai tihedalt asustatud. Muinasaja lõpuks elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Sellest ajast tuntakse juba mitmeid kirjalikke allikaid (nt Henriku Liivimaa Kroonika) Peamiseks elatusalaks nooremal rauaajal oli maaharimine, mis arenes jõudsalt edasi. Künnipõllunduse arengule aitas kaasa rauast teradega adra kasutusele võtmine VII-VIII saj. paiku. Kasutati juba kolmeväljasüsteemi. Põllumaa suurust arvestati adramaades (8 - 12 ha). Eriti hästi arenes ka käsitöö, milles toimus spetsialiseerumine. Omaette käsitööaladeks olid kujunenud eelkõige raua tootmine ja töötlemine.
kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Territoorium suurenes ligi kaks korda, ühtne kultuurimudel kehtestati Iirimaast Liivimaani. Ekspansioonile tagas legitiimsuse ristiusk. Eesti Keskaeg on Eesti sidumine Euroopa kultuuriruumiga, koos ristisõdijate vaimulike ja kaupmeestega saabusid Eestisse ka kultuurilised uuendused Reinimaa ja Vestfaali piirkonnast. Uuteks nähtusteks on linnad, linnused ja mõisad, kloostrid ja kihelkonnakirikud. Side Eesti naaberaladega- Keskaegne Liivimaa oli tihedalt seotud kõikide naaberriikidega, tegemist oli Euroopa viimase provintsina. Munga ja rüütliordud ning kaupmeeste ühendused sidusid Liivimaa tugevalt teiste Euroopa piirkondadega. Hansa suhestikuvõrgustik jõudis Hollandini ja Portugalini. Keskaegse Liivimaa allikad on üle Euroopa. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias- Varauusaja kroonikud käsitlesid esimestena Liivimaa 12. saj lõpu - 16. saj alguse perioodi kui eraldi perioodi
Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada. · Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi usaldama ja ei tahtnud piiskoppi vastu võtta, Berthold sai paavstilt volituse ristisõjaks, sest rahulik misjon oli olnud aeglane ja ebaedukas. 1198 saabus Saksamaalt tuhande meheline ristisõdijate vägi ja toimus lahing, kus Berthold hukkus. Agressiooni peapõhjus: Hamburgi Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidri positsiooni Põhja-Euroopas
Keskaeg 7.Liivimaa ristisõda Läänemere piirkond 12.sajandi teisel poolel Uued vallutused avasid saksa kaupmeestele ligipääsu Läänemerele. Lääne-slaavlastelt vallutautd alale Lübeck, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks. 1186. Pühitseti Üksküla augustiinlane Meinhard piiskpiks ja ta pidi Liivimaa ristiusule tooma. Kuigi liivlaste ristiusustamine kulges visalt, pandi sel ajal siiski alus väikesele kristlikule kogudusele. Ristisõja algus Meinhard suri, piiskopiks sai Berthold, kuid ei teatud, mida temast arvata, Berthold sai paavstil volituse ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. Siis toimus lahing, kus Berthold suri. Ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi, miks? · Hamburgi-Bremeni piiskop liitus taastada kunagist liidripositsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
