Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Raamat, vanaaegne mõnuaine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõnu, lugedes, elud, rääkimata, felixi, loost, tegusid, uutest, nimesid, veetis, populaarsed, ostmine, vähenenud, meelistegevus, mängimine, laiskus, tahtejõu, teagi, alateadvus, käiku, gruppidesse, kuulun, veeda, tige, pidin, peatükki, harida, vanematest, aimu, minagi, mäletan, vanaemaga, tulevikust, seinal, plusse, vaiksed, rahulikud, millestkilugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus,
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on. Antud töös otsitakse informatsiooni, kui teadlikud on õpilased e-raamatutest ja e-väljaannetest. Uurimustöö
Huvitavalt sõnastatud teksti lugenud inimene muutub paremaks, ta ei lobise enam, sest on õppinud mõtlema. 1.3.2. Mõtetega loome tekste Kui osa meist arvab, et tema ei loo üldse tekste, siis ta eksib. Ta mõtleb iga päev millelegi, seda nimetatakse sisekõneks. See selgub Jaan Tättegi eestpoolt tuttavast mõttest. Tegelikult leiab pikemaid ja lühemaid sõnumeid kõikjalt: klassitahvlilt, seintelt, reklaamplakatitelt, oma töölaualt, ajalehest, ajakirjast, raamatutest rääkimata. Inimesed mõtlevad, küllap on need mõtted erinevad, põnevad kindlasti. Huvitav on mõelda, kui palju teoseid saaks, kui panna kirja kõik inimeste mõtted. Päris salajasi mõtteid pole sobilik ehk küll raamatusse panna, aga need ilusamad, kirkamad. Kui hea on teistega oma mõtteid jagada. Ja samuti on hea lugeda teiste mõtteid. Samas saame mõtted tekstist, sest tekst on avatud ja pakub palju mänguruumi.
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aasta
.'' sai väga hea vastuvõtu osaliseks ning osutus nõutud raamatuks (suurt nõudlust näitas see, et kirjastusel oli esitlusele kaasa võetud 70 eksemplari, kuid seda oli vähe ning oli neid, kes raamatust ilma jäid.) _____________________________________________________________________ * - raamatud, mida olen lugenud. 19 3. ARVUSTUSED 3.1 Metsade ja merelaidude mees Ei juhtu just sageli, et kellegi käsikirja lugedes oled valmis vaimustusest või lakke kargama. Seesuguse tuhina elasin üle, kui koostasin "Jutupauniku" teist raamatut - Harri Jõgisalu saatis siis oma "Meri pole mitte ainult paljas vesi" käsikirja. Küllap Eestimaal on vähe kohti, kus Jõgisalu poleks nähtud- kohatud. Hea pungil matkamehe seljakott kukil, tublid
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta.
ole kohustusliku kirjanduse lugemine probleemiks, kuid omajagu on ka selliseid õpilasi, kes raamatu kättevõtmiseni jõuda ei pruugigi. Raamat tuleb ju raamatukogust võtta, mis võib vahel tunduda ületamatuna (Hirv, 2012). Liivia Rebane (2012) on öelnud: ,,Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil.'' 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid Tiit Hennoste (2011) on oma artiklis öelnud, et Eesti kuulub selliste maade hulka, kus noored on tagaotsas ilukirjanduse lugemise poolest ning esirinnas ollakse internetis lugemisega. Õpilaste seas edestavad lugemist järgmised hobid: arvuti, sport, tantsimine, televiisor ning sõbrad (Rebane, 2012).
5,0 4,0 3,0 2,0 1,0 0,0 5 8 11 Klass Joonis 2. Keskmine läbi vaadatavate rubriikide arv ajalehelugejate seas Diagrammilt on näha, et vanemad õpilased vaatavad ajalehte lugedes rohkem teemasid läbi kui nooremad. Sooline võrdlus näitab, et poisid loevad rohkemaid rubriike kui tüdrukud (vastavad keskmised on 6,3 ja 5,9. Vanuseline erinevus sobib kokku küsimusega ajalehelugemisele kuluva aja kohta, sest kauem lugedes jõuab ka rohkem rubriike läbi vaadata. Samas, kuigi tüdrukud loevad ajalehte kauem, vaatavad poisid läbi rohkem erinevaid rubriike, mis näitab nende laiemaid huvisid.
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
Eetiliselt Valtoni tööpõld on mälu ja identiteet, s.t kirjandus. Sellest ei ole Eesti Vabariigis ka lõpuni aru saadud, et omakeelne kirjandus on üks esimesi identiteedikandjaid ning mäluvahendeid. Raamatuid ja pähekulunud tekste, identiteedivormeleid on inimkultuuris raskem hävitada kui mis tahes muud mälukandjat. Seda vähest, mis me enestest ja soome-ugri sugu rahvastest teame, oleme teada saanud ikka kirjalikest allikatest, vanadest, varastest tekstidest ja ka uutest, kõige uuematest katsetest seda me olemasolu keele äärealadel, kus ta on kõige värskem ja teravam, mõtestada. Vahendades, kokku pannes, kogudes, tõlkides, uuesti luues peamiselt 20. sajandi smugride kirjandust, luulet, töötab Valton nende mälu, peagi nende mälestuse säilitamise nimel. Muidugi on see eetiliselt laetud ja ränkraske töö, võitlus tuuleveskitega, sest ega see Eestis eriti kedagi ei huvita. Me kõik teame, et luulet ostetakse üldse vähe, tõlkeluulet veel eriti vähe
Ta on pooleldi pime ja ta elujõust on ainult veerandik alles jäänud.) ALEKSANDER: Mina olen filosoofiadoktor. Minu väitekiri oli ussidest. Meie ei ladranud mingist siseelust. Filosoofia ei seisne selles, et keerutada sõnu nagu vurrkanne, kuni värvid sulanduvad üheks ja sõnadel pole vahet. Filosoofia seisneb iga üksiku elu taltsutamises, nii et paljud elud sobituksid kokku, ja vabadust ja õiglust peab olema just nii palju, et hoida neid koos, ja mitte nii palju, et nad üksteisest eemale paiskuksid, mis tooks rohkem kahju. Mina pole despoot. Mu poeg ütleb, et ma käitusin sinuga halastamatult, kui sa kihlatud olid. Sinuga, minu armas tütar. On see tõsi? (Ljubov nutab isa rinna najal.)
endale mõistetav võis olla. Muidugi saab raamatule seda sama ette heita, et vahepeal läheb asi segaseks ja raskestimõistetavaks, aga minu nägemus on, et taoline segadus ja otsusekindlusetus peaks edasi andma tolleaegse inimese segadust seoses omariikluse tekkega ja uue eluga harjumisega. Peategelane oli siiski suurema osa oma noorusest elanud nõukogude ajal ning mäletas väga hästi nii vorstijärjekordi kui vaesust, mida tundma pidi, rääkimata represseeritusest mõttemaailmas. Mulle meeldisid väga meenutused lapsepõlvest, vanaemast ja noorusest. See justkui lisas raamatule tõsidust, teatud hetkedel ka huumorit. Huumor oli minu arvates musta laadi, aga mis seal ikka, see oli hea must huumor. Küll aga ei saa huumoriks pidada kuritegu, mis korda saadetakse. See on midagi, mis väärib tõsisemat süvenemist, et ikka ja taas mõista, miks nii tehti. Päriselt ma seda ei mõistagi.
6 Kaur Kenderist üldiselt Sina kirjanike liidus ei ole? Ei. Ja ei lähe ka. Ma ei saa kuuluda organisatsiooni, kus on nii palju inimesi, keda ma põhimõtteliselt põlgan.Aga suvel oli mul väga hea meel, kui Mati Unt kirjutas Sirbis, et selles nädalas oli kaks positiivset uudist: üks oli see, et lapsed läksid kooli, ja teine, et kolleeg Kender veetis öö soolaputkas.Unt ütles kolleeg! Vaat see mulle meeldis. Siis tundsin ennast hästi. Siis tundsin, et ma kuulun kuhugi. Mis on kirjanduse ülesanne? (Mõtleb kaua.) Arvatakse, et on ülesanne ja vastutus. (Jälle jääb mõttesse.) Mina seda ei arva. Mina ise vähemalt ei tunne seda, ma ei kirjuta selleks, et mul mingi ülesanne on. Tahaksin, et lugejal oleks lõbus ja hea. Vahel ka kurb. Mida lugejad hindavad? Kui midagi öelda on, siis kirjuta ausalt. Seda hinnatakse
kadedus teiste vastu, ei ole veel unustanud, ega andestanud. Kahju oli aga sellest, et Karla ei hinnanud enda naist, kes tegelikult hoolis oma mehest. SASS:" Sul on ju naine! Mis tal häda on? Tubli ja töökas inimene!" KARLA: "On küll jah. Ega mina ka päris ilma ei pidanud jääma. Mõne naise jätavad linnamehed meile kah!" Üheks tüüpiliseks käitumisviisiks toon välja selle, et kõigil on koguaeg nii kiire ning ei ole enam aega ega tahtmist kokkugi saada, rääkimata vabatahtlikult külastada oma vanavanemaid. Teiseks toon välja selle, kus lapsevanemad annavadki lapsed oma vanemate hoolitseda pikad vaheajad, kuigi tegelikult on neil juba oma lapsed kasvatatud. ANDRES: "Ma pole teda mitu aastat näinud. Tema ei käinud kunagi linnas ja mina ei käinud viimastel aastatel enam seal. Ma olen seda maja alati kartnud. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Kuidas ma
vaevaks selgitada, sest selles elava autori jaoks on kõik argipäevane iseenesestmõistetav. ,,Puhastuses" kogeme eesti keelt ja kultuuri ja pärandit nagu seda kogeb ehk Oksanen (ja tuhanded väliseestlaste järglased ümber maailma) Zara kaudu tüdruk, kes õppis eesti keelt teises keeleruumis, kes tõlkis liitsõnad ja vanasõnad enda keelde, kellele esiemade maa kombed tundusid tollase kodumaa omade kõrval kummastavad ja seetõttu mällusööbivad. Raamatut eesti keeles lugedes ilmselt ei märkagi, kui palju on tekstis eesti luuletusi ja laule. Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja kepp oli käes /---/ kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda" (,,he had a pipe in his mouth and a stick in his hand /---/ those, who couldn't read, were pulled by the hair" kõlab nagu nonsenss.)
soovitud kirjandust ning näiteks laenutustähtaegu pikendada. Koolitöö tegemisel kasutan suhteliselt palju arvutit ja eelkõige kontoritarkvara programme. Kuigi mulle meeldib käsitsi konspekteerida, siis kõikvõimalikke kodutöid teen mina ja teevad mu eakaaslased arvuti abil. Interneti kaudu saab kätte ka palju operatiivset informatsiooni. Kasutan tihti veebikaarte, et orienteerumine läheks ladusamalt. Samuti on internetis üleval ühistranspordi sõidugraafikud, ilmateade, rääkimata kõikvõimalikust informatsioonist asutuste lahtiolekuaegade, telefoninumbrite jm taolise kohta. Nii erialase, operatiivse kui ka meelelahutusliku informatsiooni otsimiseks on kõige kiirem meetod otsingumootori Google kasutamine ehk guugeldamine. Selleks aga, et eristada olulist mitteolulisest, peab omama teatud vilumust. Tähtis on aru saada, et Google otsib välja kõik allikad, kus märksõnaga seonduvat teavet leidub, seega peab guugeldaja ise teadma, millist
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Nimelt leidis Bachmani lesk Inez kolimise käigus keldrist pappkasti täis käsikirju. Osa käsikirju oli veel lõpetamata. Täiesti lõpetatud oli ainult The Regulators käsikiri. Lesk võttis selle käsikirja ja läks Bachmani eelmise kirjastaja Charles Verilli juurde. Pärast väikeste paranduste sisseviimist ja lese (nüüd Claudia Eschelman) nõusolekut kirjastati The Regulators 1996.a. septembris Duttonis. Seni ajani ei ole edasisi teateid uutest avaldamisele minevatest Bachmani teostest. Stephen Kingi arvamus Bachmanist: Bachman ei olnud kunagi loodud lühiajaliseks aliaseks, vaid ta pidi olema pikaajaliseks tõmmekaks. Siis kui minu nimi tuli Bachmaniga seoses esile, olin ma üllatunud, löödud ja närvis. Arvatavasti kõige tähtsam seik, mis ma Richard Bachmani kohta öelda võin on, et ta muutus tõeliseks. Loomulikult mitte täielikult (King ütles seda närvilise naeratusega). Ma ei kirjutanud
Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too
on nad ju samast maailmast laps surus taskusse väikese käe - langes üks pisar ta silmast siis aga meenus üks jalutuskäik Pirita poole ja kohe silmisse ilmuski naerune läik kerge ja sügav sai ohe ema poolt hommikul triigitud rätt pühkis need pisarad ära ingel - ta sirutas tiibu ja kätt oli - ei lennanud ära Ma pean (vähemalt praegu) seda üheks Juhan Viidingu kõige suuremaks, võimsamaks ja sisukaimaks luuletuseks, kuid ei kavatse seda pähe õppida. Seda luuletust lugedes ei mõista me algul, millest või kellest see on ja ehk nii ongi parem. Selles luuletuses on valu, viha, ängi ja piina, kuid ka armastust, hellust ja hoolivust. Kohe esimese lauses („kiosk oli kuradi kujusid / sarvedega ja ilma“) näen ma luuletaja nägemust meie ühiskonnast ja selle olemusest, kuidas maailma on täitnud ahned ja kurjad inimesed, kes ei soovi muud, kui meid ära kasutada. Ma usun, et esimese
naised, ükskõik kus ma ka ei viibiks. Ma pean tunnistama, et selles küsimuses on mu loomus äärmiselt hell. Mul on peaaegu ohtlik muljuda kobaraist hellade tunnete, selle "kuritarvitet veini magusat mürki"1. Uus inimene on minu silmis suur sündmus, ta röövib mu une. Sageli olen maalinud endale ette toredaid kujutluspilte inimestest, sisustades nii võluvaid tunde; ent rõõm lõpeb ühes päevaga, see ei kanna vilja. Sellest ei sünni mõtteid; mu tegusid see vaevalt muudab. Sõbra saavutuste üle pean ma tundma sama suurt uhkust kui enda omade üle ja osadust tema voorustes. Kui teda kiidetakse, tunnen ma samasugust soojust kui armastaja, kes kuuleb ülistatavat oma kihlatud pruuti. Me ülehindame oma sõbra südametunnistust. Tema headus tundub parem kui me enda headus, ta loomus näib peenem, ta kiusatused kergemad. Kujutlusvõime esitab kaunimana kõike talle kuuluvat ta nime, kehakuju, rõivastust, raamatuid ja instrumente
Torm oli tõesti tagasi tõmmanud. Kell näitas peaaegu veerand kolme öösel ning Steve pidi lahkuma, sest Sofial oli tegelikult uneaeg ja ta ema Eva peaks kohe kohe saabuma. Steve: “ Tänan kauni õhtupooliku eest! Sinuga on tõsiselt tore aega veeta, loodan, et kohtume peagi. Head Ööd!” Sofia: “ Peatse kohtumiseni.” Järgmise päeva hommikul paneb Sofia end riide ning hakkab raamatut lugema. Ta armastab väga lugeda, seda ta umbes terve oma elu teinud ongi. Raamatut lugedes kuuleb ta kõva karjumist : “ Kuidas sa võisid nii teha? Mis sa tuled mind õpetama?” Ta vaatab aknast välja ning näeb Steve’i , kes kakleb oma suure vennaga. Suur vend lööb teda nii, et ta kukub asfaldile maha. Sofia on ehmunud ning jookseb toast välja, et küsida kas tal on kõik korras. Ta jookseb. Ema märkab teda ja hõikab : “ Sofia, kuhu sa ometigi lähed, kas sa oled rumal?” Sofia: “ STEVE, kas sinuga on kõik korras, mis ta tegi sulle
esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud, et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt (Urmet 2007: 568). Tõus kirjutamises ja kirjastamises tõmbab kaasa ka raamatuillustreerimise, mida küll riiklikul tasandil endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Silmas tasub pidada Pille Tammela, Alvar Jaaksoni, Kamille Saabre, Elina Sildre, Marja-Liisa Platsi, Katrin Ehrlichi jpt töid. Eriti väärib esiletõstmist noor raamatuillustraator Pent Talvet, kes oma esimese raamatu, Sass Henno
puhastesse värvipindadesse ära. Mida Burgess mitte ei tee. Ta paneb lugeja stereotyypreaktsioonide abil alguses jälestama (pätt=paha), siis mõistma (klassika=hea), siis mõistvalt jälestama või otsustusvõimetult kõõluma (klassikafännist pätt=heapaha? pahahea? oih...). Eks neil ole muidugi kergem, kes ise klassikat ei armasta ja kelle jaoks see mingi näitaja pole. Eelmiste arvustajate väiteid "üks parimaid raamatuid, mida lugenud olen" lugedes tekib kergesti kahtlus, et see lugemus pole just kuigi suur. Oli ju natuke huvitav, aga mitte midagi erilist. Imelik släng segas algul kõvasti. Kõik need "gavariitamised", "kritshaitamised" ja "toltshokid" mõjusid üsna häirivalt, niikaua kuni ära harjus. Filmi näinutele tõesti midagi erilist juurde ei anna; imelik küll, aga film järgib raamatut üsna täpselt. "Raamatud on jälle moes" - sari hiilgab lollaka kujundusega, aga käesolev
Kolme põlvkonna teabevälja analüüs Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse Carina Peet Tartu 2014 Sissejuhatus Antud töös uurin ma kolme põlvkonna teabevälju, ühiskonda ning info ringlemise muutust antud ajaperioodi jooksul. Töösse olen kaasatud mina, mu ema Evi ning vanatädi Eha. Analüüsis keskendun ajale, mil kõik kolm isikut on 19-aastased ehk uurin teabevälja aastal 1971, 1992 ning 2014. Selle tõttu on äärmiselt paeluv ajas tagasi minna ning vaadata, kuidas inforinglus on muutunud, mis oli varasemalt teisiti kui on praegu ning kuivõrd on see inimese arengut aja jooksul muutnud. Analüüsis ei uuri ma mitte ainult teabevälja, vaid ka inimesi ümbritsevat keskkonda, kultuuri ning üleüldist elukorraldust. Analüüsin, mis on ning mis oli kõigi kolme isiku jaoks kõige tähtsamad infoallikad ning kuivõrd need omavahel erinevad. Minu teabeväli (sündinud 1995. aastal, uurin aastat 2014) Mina olen 19-aastane ehk sündinud 1995. aastal
Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................
................................................15 KASUTATUD ALLIKAD:..............................................................................17 2 Jälgi oma mõtteid, neist saavad sõnad, Jälgi oma sõnu, neist saavad teod. Jälgi oma tegusid, neist saavad harjumused. Jälgi oma harjumusi, neist saab loomus. Jälgi oma loomust, sellest saab sinu saatus … Lao Tzu Fakte ajust Täiskasvanu aju kaalub u. 1300g, moodustab 2% keha massist ning kasutab 25% kogu metaboolsest energiast ja 40% glükoosist. ⅓ meie geenidest on seotud aju arenguga.
Sellist lugu lugema hakates juba lapsel tekib huvi, et mis nad küll teha võivad või, mis sündmused juhtuda võivad. See tekitab aga minu arvates suure huvi ja see on väga hea omadus kirjutada lasteraamatuid. Loos Kakand ja kakand sattus põllukakand keldrisse ja kust ta oli väga kurb, kuid ta leidis endale sealt endale armastuse ja talle hakkas seal kohe meeldima. Ta kasutab ka enda kirjutistes piisavas koguses huumorit kus saavad isegi vanemad inimesed lugedes kõhutäie naerda. Näites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!"
Ei tarvitse keelata paha teha, küllalt on seda takistada. Tema kogemus või tema võimetus peab tema jaoks olema ainuke seadus. Ärge täitke ühtki tema soovi, sest et tema seda tahab, vaid et tal selle järele on tarvidus. Kuidas mõjutab lapse arengut füüsilise valu tajumine? Kui meil füüsilises suhtes läheb väga hästi, sammume tagurpidi kõlbelisuse suhtes. Inimene, keda pole puudutanud ükski valu, ei tunne inimarmastuse liigutust ega kaastunde mõnu. Tema süda jääb tuimaks iga mõju vastu. Millised on selles vanuses õiged kasvatusvahendid? Kohelge oma kasvandikku, nagu nõuab seda tema iga. Ärge keelake seda, millest ta peab hoiduma, vaid takistage teda seda korda saatmast- ilma sõnadeta, ilma seletusteta. Mida temale lubate, seda lubage esimese sõna peale, ilma nõumisteta ja palveteta, ilma tingimusteta. Lubage rõõmuga, keelake vastumeelsusega; aga teie keelamised peavad olema muutumatud
kes ei soovi head, ka tühjuses olla ning kes pole eal kogenud seda, võib midagi sees. mida kogesin mina siis, kui olin sinuga. Tahaksin, et oleksid siin, et oleksid minuga, et ei lahkuk sa siit, ning oleksid vaid minuga, ma hoolin, hoolin sust südamest. Vajan sind väga. Tahaks sulle mõnu teha, kuid palju vajad sa mind, tahaksin teada seda, limpsida su kuuma keha. et ei peaks nägema teda, Suudelda su meelaida huuli, kes on me vahel. nautida su õigeid hääli. Ja kelle pärast ei ole me suhtel tulevikku, ega ole ka seda, mille peale saaks öelda, kunagi minevikus oli nii.....! Ma ei vaja nii võrd teisi, kuid vajan hoopis sind.
Paus. Laura katsub läbi riiete. LAURA: Ei, ma ei tunne teid. OSVALD: Kas on? LAURA: Noh, ja kui ongi? Kust te teate? (Vaatab toas ringi.) Kas te olete äkki... OSVALD: Mis asi? Kas selgeltnägija? Ma ei usu, et ma selgeltnägija olen, kuigi mul oleks põhjust sellega oma pead vaevata. LAURA: Aga kuidas siis? Või huupi? OSVALD: Ei, huupi mitte, kuigi risk oli. LAURA: (pisut elavnedes) Kuidas te teate, see on tõesti huvitav. OSVALD: Esimene pool sellest loost on liiga lihtne, et sellest rääkida, teine pool aga liiga uskumatu. Uskmatutele. LAURA: Oleks ikkagi huvitav teada. OSVALD: Mul käis siin kuu aega tagasi külas üks mees. Teedevalitsusest. Meil oli tööasju klaarida. Tal oli kaasas palju kaustu ja pabereid, kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli omal ka laud pabereid ja muud rämpsu täis ja siis tal jäi maha üks ajakiri. (Läheb ajakirja võtma.) Oled näinud? LAURA: Näidake! OSVALD: Näitan, näitan. Näed siin. Sa tuled just merest.
annaabi.ee 
