2006 (kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas "negatiiviks" -- heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühikutes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi
mahu-%) ja heelium (10-13 mahu-%). Väiksemates kogustes esineb ka ammoniaaki (NH3), metaani (CH4), etaani (C2H6), vett (H2O), etüüni (C2H2) atsetüleen (C2H2) ja fosfiini(PH3). Jälgi on leitud ka keerulisematest ainetest. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Saturni siseelu Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Aga sedagi on rohkem, kui sajandialguse astronoom unistada julges. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid.
poolt. Mõned kuud hiljem avastas HST uue tumeda laigu Neptuuni põhjapoolkeral. See näitab, et Neptuuni atmosfäär muutub kiiresti, võib-olla vastavalt tühistele muutustele temperatuurierinveustes pilvede üla- ja alaosade vahel. 4 Neptuuni Rõngad Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on nad küll suuremad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad üks 53000 ja teine 63000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid nood on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas veel kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa
4 Maa massi. Ööpäev on 17 tundi ja 14 minutit Uraani avastamine See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom Wiiliam Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 võttis pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ja kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Huvitav fakt Uraanist Uraani atmosfäär nagu metaaniga täidetud hiiglaslik survekeetel, mis vahetpidamata metaani lammutab ning laseb planeedi pinnale sadada teemantidel. Neptuun Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril
Muu info Neptuuni kohta: Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad päikesesüsteemis ulatudes 2000km/tunnis. Neptuunil on teadaolevalt 8 kuud. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Neptuuni koostis on arvatavasti sarnane Uraani koostisele: mitmesugused "jääd" ja kivimid koos umbes 15% vesiniku ja vähese heeliumiga. Aga kõige tõenäolisemalt on seal kivisest materjalist väike tuum (umbes Maa massiga).
pilvine, tuuline, kuum ja niiske, kuid sondilt saadud andmed näitasid hoopis midagi muud. Pilvi peaaegu polnudki, ainult ühes kohas oli kerge uduvine. Ka vett ja väävlit oli oodatust palju vähem ning äikesedetektor registreeris vaid kaugeid elektrilahendusi. Ühesõnaga, ilm oli ootamatult kuiv ja selge. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide rõngastest (erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed. Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud. Jupiteril on tugev magnetväli, mis jääb Päikesesüsteemis alla vaid Päikese laikudes olevale. Arvatavasti tekitavad selle aine liikumised, mis toimuvad Jupiteri sisemuses elektrit juhtivas metallilise vesiniku kihis. Horisont 5/2009 Tõnu Tuvikene
Suur Tume Laik.(hiiglaslikud atmosfäärikeeristed, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi.) valgetest pilvedest koosnev hele laik(tuul 1000 km/h) Magnetväli palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud.(kadunud,varjatud?) Rõngad Jupiteri rõngastest suuremad kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. rõngad väga tumedad, aga nende koostis on teadmata. Rooma mütoloogias oli Neptuun (Kreekas: Poseidon) merejumal Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris.
Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.Teised kaaslased: Naiad, Thalassa, Despina,Galatea,Larissa, Proteus, Nereis, Halimede Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad.Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Rõngad kannavad nimesi: Diffuse, Inner, Plateau, Main
vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/h. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Moons_of_Nep tune http://et.wikipeedia.org/wiki/Neptuun http://en.wikipedia.org/wiki/Neptune Tänan kuulamast!
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega
Kõik rõngad peale kahe on väga kitsad nende laius on tavaliselt mõni kilomeeter. Rõngad on tõenäoliselt planeedist nooremad; dünaamika kaalutlused näitavad, et nad ei tekkinud planeediga ühel ajal. Rõngaste materjal võib olla pärit ühelt (või mitmelt) kaaslaselt, mis purunes kokkupõrke tagajärjel. Paljudest kaaslase purunenud tükkidest jäid vaid vähesed stabiilsesse tsooni, moodustades tänapäevased rõngad. Foto Uraani rõngastest, millest eredaim on rõngas William Herschel kirjeldas võimalikku Uraani rõngast 1789. aastal, kuid praegusel ajal kaheldakse selle võimalikkuses, sest rõngad on küllaltki ähmased ja neid ei suudetud märgata järgneva paari sajandi jooksul. Siiski kirjeldas Herschel täpselt epsiloni rõnga suurust, selle nurka Maa suhtes, punakat värvust ning selle muutusi, kui Uraan tiirles ümber Päikese. 10. märtsil 1977. aastal avastati Uraani rõngaste süsteem transpordilennukis töötava
Magnetvälja võib põhjustada vedelike konvektsiooniline liikumine õhukeses elektrit juhtivate vedelikest (ilmselt ammoniaagi, metaani ja vee segust) koosnevas sfääris, mille tulemusel tekkib alalisvoolugeneraatoriefekt. 13 Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani omade vastu need rõngad suuruse poolest ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni rõngad võivad koosneda jäätunud osakestest, mis on kaetud silikaatidega või süsinikust koosnevate ainetega, mis on tõenäoliselt rõngaste punaka värvuse põhjustajaks. Kolm peamist rõngast on kitsas Adamsi rõngas 63 000 km kaugusel Neptuuni keskmest, Le Verrier' rõngas 53 000 km kaugusel ning laiem ja vähemmärgatav Galle rõngas 42 000 km kaugusel. Le Verrier' rõngast väljapoole ulatuv väiksema heledusega 57 000 km kaugusel ja
12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi pilvekihist vaid 4900 kilomeetrit. Silma torkas kaks tumedat laiku: "Suur Tume Laik", ja "Väike Tume Laik". Rõngad Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Fotod Neptuuni suurim Neptuun kaaslane Triton Tänan tähelepanu eest!
(kosmosesond Cassini). Matemaatilised mudelid näitavad, et planeedil peab olema tahke tuum, mõnevõrra suurem kui Jupiteril. Saturni heleda rõnga laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljaspoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt -- Cassini pilu; ka A-rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas "negatiiviks" -- heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühikutes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid -- pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Keemiline koostis on Saturnil umbkaudu sama mis Jupiteril. Levinuim element on vesinik (mahu järgi 87-90%), see, mis üle jääb, on peamiselt heelium (10-13%)
Kaaslasi väikekehadel ei ole. Suuruselt teine planeet on gaashiid Saturn, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngastest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid. Saturnil on vähemalt 18 kuud. Ei ole elu võimalik kuna sellel puudub hapnik ja vesi. Veenus on tüüpiline metalltuum,kivise vahevöö ja kooregakivine planeet. Pind on kaetud meteoriidi kraatritega. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, sisaldab mitu kihi väävlitolmu ja väävlihapet. Kaaslasi ei ole, elu ei ole võimalik kuna temp. Kõikumised on liiga suured ja pole eluks vajalike tegureid.
Alates 13. sajandist tuli skvaieritel oma isandate kõrval ka võidelda. Kui arvati, et aeg on küps (kaheksateistkümnenda ja kahekümne esimese eluaasta vahel), löödi skvaier rüütliks. Tihti tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Rüütliturvistikud Rüütli turvistik arenes üksteise külge põimitud rõngastest plaatidest täisraudrüüni. Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid murda. Särk kaalus umbes 12kg. Nahast turvistikud- Neil olin sees metallist plaadid, mis kaitsesid löökide ja noolte eest. Raudrüü-Plussideks võib lugeda tugevust ja vastupidavust ja miinusteks selle raskust ja liikumisvõimet. Relvad- Muutusid kogu aeg teravamateks,et läbistada vastase kaitserüüd vms. Nt. Mõõgad( 1
Atmosfäär (vesinikust ja heeliumist), ammoniaagi ja metaani kiht ning kivine tuum Sinist värvi (atmosfääris asuv metaan, mis imab päikesevalguse punased toonid endasse ja kiirgab seejärel siniseid) Teadaolevalt 14 kaaslast Tuntuim kuu Triton (tiirleb enamikule teistele kuudele vastassuunaliselt Nimetatud Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi Massilt 17,5 ja ruumalalt 42 korda suurem Maast Tiirlemisperiood 164,8 aastat, pöörlemisperiood 16h 7min Rõngad Jupiteri rõngastest suuremad NEPTUUN Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PÄIKESESÜSTEEM Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
See planeet koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Planeedil puudub tahke ehk kõva pind. Saturn asub päikesesüsteemis planeetide Jupiteri ja Uraani vahel. Saturnil on üle 60 kuu. Mõned neist koosnevad jääst ja mõned kivist. Tuntumate kuude nimed on Titan; Lapeteus; Hyperion; Pheobe Saturnil võib tuul puhuda kiirusega kuni 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuuni. Saturni ümber olev rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst ja kiviosakestest Saturn teeb ühe tiiru ümber päikese 29, 5 Maa aastaga. See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4. Saturni ja Maa suuruse võrdlus 3. Planeet Neptuun Neptuun on kaheksas planeet päikesest ja see asub päikesest kõige kaugemal. Neptuun on Maast ligi neli korda suurem.
korvikesteks ja kübarateks. Vigurmänguasjad Lapsed on mänginud ka mitmesuguste osavust ja taipu nõudvate mänguasjadega nagu mustlaslukk; tohukuubik; kassimärss; kannuskõre; viruväravad ja traadist Enamus vigureid koosnes vigurid. U- kujulisest traadist, mille mõlemad otsad olid rõngasse keeratud. Rõngastest käis läbi sirge traat, mis lõppes samuti otstes rõngaga. Nii moodustunud traadinelinurga küljes rippus traadist süda. Vurriluu Loomade sääreluust tehti ka vurre. Luu keskkohta puuriti kaks peenikest auku. Neist aukudest pisteti läbi nöörid ja nööridele aeti keerud peale. Kui keerdus nöör käte vahel vaheldumisi pingule
See planeet avastati alles 1781. aastal, kui astronoom William Herschel seda läbi teleskoobi vaatas. Uraan oli esimene planeet mis avastati teleskoobiga. Sellest ajast saadik on kaugete planeetide vaatlemiseks kasutatud teleskoope, kuid isegi kõige võimsamad toovad vähe nähtavale. Alles 1986. aastal, kui kosmosesond Voyager 2 jõudis Uraanini, saadi seda esimest korda hästi vaadata. Voyager 2 tegi pilte planeedist, selle rõngastest ja kuudest ning kujundas ümber meie teadmised Uraani süsteemist. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Saksa astronoom Johann Elert Bode pani planeedile nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. 8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal
hele laik, mis hilisematel fotodel puudus. Heledate pilvede liikumise põhjal tehti kindlaks, et Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tuuled viivad kohati pilvi edasi kiirusega rohkem kui tuhat kilomeetrit tunnis. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. RÕNGAD Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. Voyager 2 avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees.
Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Nagu teistelgi hiidplaneetidel , on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste " gravitatsioonilises karjatamise" hüpotees. Selle
Merkuur · Päikesele lähim planeet · Päikesesüsteemi väikseim planeet. o Läbimõõt: 4879,4 km (38,252% Maa omast) o Pindala: 75 000 000 km2 · Orbiit: o Pikkus: 360 000 000 km o Ühe täistiiru aeg ümber Päikese (ehk ühe aasta pikkus): 88 Maa ööpäeva o Kiirus: 47,88 km/s · Vaadeldavus Eestis: o Kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike. On nähtav tavalise pikksilmaga ja palja silmaga. Paistab oranzi värvi tähena. Silmapiiri lähedal. Järgmine üleminek Päikesest: 9.mai 2016. · Nimi: o Merkuur on oma nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). · Värvus: kollane või tumehall. Veenus · Sarnasus Maaga...
2. Sissejuhatus Saturn planeet, mis on hõredam kui vesi. Saturn on inimkonnale antiikajast teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. Saturn, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere, paistab Maalt kui hele kollane täht.Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Aga sedagi on rohkem, kui sajandialguse astronoom unistada julges.Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid.
15. Kirjelda Saturni välisilmet? Sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Saturn on kõige lapikum planeet. 16. Kirjelda Saturni rõngast. Rõnga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja tuhm C-rõngas). A ja B rõnga vahel on tume vööt- Cassini pilu, ka A rõnga välisseinas on tühimik- Encke pilu. Rõngas ei ole radiaalselt ühtlane ja koosnab sadatest kitsatest rõngastest. 17. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas. 19
Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane. Sinine värv jaotub kahte põhilisse värviliiki, üks on siis hele- teine tumesinine. Helesinine tähendab vaprust ja üleolekut. Tumesinine sümboliseerib vett, taevast, rahu, mõistust. Kõige rohkem kasutatakse tumesinist Hispaania kirikus. Vene kiriku lagi on tumesinine, mis sümboliseerib taevast. Sinine sümboliseerib Euroopat, kuna üks Olümpia rõngastest on sinine. Must värv sümboliseerib halba. Must on leina värv. Musta lipu tõmbasid masti piraadid, kes otsustasid mingit laeva rünnata. 1348.aastal oli katk, mis muutis inimeste kehad mustaks. Katk hävitas Euroopas ligikaudu 25 miljonit inimest. Üks hullemaid haigusi Euroopas. Valge sümboliseerib puhtust ja veatust. Kõige enam on see seotud kirikuga. Kristlikus kirikus on valge ristimise ja jõulude värv. Ühtlasi tähendab see nii õiglust kui ka austust. Numbrid
suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2 Kääbusplaneet Pluto ja tema kuu Charon Päikesesüsteemi mudel
Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,54 astronoomilist ühikut. Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. Planeet Saturn Planeedi pind Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu “Voyageritele” on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud
Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane. Sinine värv jaotub kahte põhilisse värviliiki, üks on siis hele- teine tumesin jne. Helesinine tähendab vaprust ja üleolekut. Tumesinine sümboliseerib vett, taevast, rahu, mõistust. Kõige rohkem kasutatakse tumesinist Hispaania kirikus. Vene kiriku lagi on tumesinine, mis sümboliseerib taevast. Sinine sümboliseerib Euroopat, kuna üks Olümpia rõngastest on sinine. Must värv sümboliseerib halba. Must on leina värv. Musta lipu tõmbasid masti piraadid, kes otsustasid mingit laeva rünnata. 1348.aastal oli katk, mis muutis inimeste kehad mustaks. Katk hävitas Euroopas ligikaudu 25 miljonit inimest. Üks hullemaid haigusi Euroopas. Valge sümboliseerib puhtust ja veatust. Kõige enam on see seotud kirikuga. Kristlikus kirikus on valge ristimise ja jõulude värv. Ühtlasi tähendab see nii õiglust kui ka austust. Numbrid
kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. 7.Triton Triton on Neptuuni suurim kuu. Tritoni olemasolu avastas William Lassell ainult 17 päeva pärast Neptuuni enda avastamist. Kulus veel sajand enne, kui avastati Neptuuni järgmine kuu, Nereid. 8.Neptuuni rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees
Saturn on nagu omaette miniatuurne plannedisüsteem, kus on isegi asteroidi vööndid- rõngad. Ainult, et süsteemi valitseja pole täht. [3] Planeet Saturn 4 Planeedi pind Väga vähe on teada hiidplaneetide siseelu kohta. Tänu "Voyageritele" on olemas hea ülevaade gigantide kaaslastest ja rõngastest, kuid planeetidest saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta. Saturni fantastiliselt väike keskmine tihedus lubab arvata, et planeedi pind, kui ta üldse olemas on, asub kaugel allpool pilvepiiri. Usutavam on aga, et kuigi planeedil on olemas tahke tuum, läheb aine pilvedeks ja gaasiks üle sujuvalt, nagu teistelgi hiidplaneetidel. Ka Saturnil on väga tugev magnetväli ja kiirgusvööndid. Magnetvälja telg langeb kokku pöörlemisteljega. Kosmoseaparaatide abiga on mõõdetud
söögitoruga. Hingetoru funktsioon on õhu liikumine ninast kopsu. 6. Peabronhid bronchi principales Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad sagarabronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neid ühendavatest sidemetest ja limaskestast. Parema peabronhi pikkus on 13 cm, vasakul 46 cm. Parema peabronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. 10. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops koosneb (mitmest?) 3 sagarast ja vasak kops koosneb (mitmest? 2 sagarast. Kopsude asend: paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Kopsude ehitus
Seestpoolt on voodertatud limaskestaga- limanäärmed. Hingetoru funktsioon - 12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse kopsu, mille väratis nad jagunevad. Ehitus - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale.
Laastkiiver koosneb erinevatest osadest, laastud ja ring võivad olla pronksist ning vahemik on raudplaatidest või ka vastupidi. Viikingikiiver on koonusekujuline, ninakaitsega; on ka näokaitsega kiiver, kus on silmaavad; kolm erinevat põhikuju: ümar ja ninakaitsega, kiivri peaosa on lame, servad kaarduvad kiivril väljapoole. Pottkiiver meenutas potti, auke oli vähe ning võis tekkida õhupuudus. Beckenhaube / Basineti ninakaitset sai tõsta ja langetada, kiivri serva külge kinnitatud rõngastest tehtud rippuv kaelakaitse, mask kinnitub ühe koha pealt otsmiku külge. Raudkübarat kasutasid jalaväelased, laia äärega, mis kaitses ülevalt tulevate laskekehade eest. Saller ette tekkinud vaateava, istub peas suhteliselt sügavalt, tagaosa küllaltki pikk ja kaitseb kaela hästi. Suletud kiiver klassikaline rüütlikiiver, ülestõstetav näokaitse, lõug kaitstud kahelt poolt. Sturmhaube on kergeratsaväekiiver, ühisjooned suletud kiivriga
planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees
7. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge juhendajal saadud pilt kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõdetavate rõngaste arv peab olema vähemalt 6. Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoobi alus liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat mõõtehälvet. Näiteks viige alus algul nii palju paremale, et mikroskoobi niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake alust kruvinihuti abil nihutama tagasi vasakule ning viige niitrist esmalt kohakuti kõige suurema mõõdetava rõnga vasakpoolse äärega (joonis 14.3). Lugege kruvinihuti (kruviku) mõõteskaalanäit. Nihutades niitristi ringide tsentrile järjest lähemale, määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste vasakpoolsetele äärtele vastavad näidud. 8. Nihutades alust kruviku pööramisega ainult vasakule, viige niitrist üle tsentri kõige väiksema
segavaid tolmukübemeid) ning kokkupuutepindu tuleb puhastada. 8. Kui seade on välja reguleeritud, siis paluge praktikumi juhendajal saadud pilti kontrollida ning küsige, milliseid rõngaid tuleb mõõta. Mõõtmisi teostage selliselt, et mikroskoop liiguks kogu aeg ainult ühes suunas. See võimaldab vältida kruvinihuti vabakäigust tekkivat viga. Selleks viige näiteks mikroskoop algul niipalju vasakule, et tema niitrist jääks vasakule kõigist mõõdetavatest rõngastest. Seejärel hakake mikroskoopi kruvinihuti abil nihutama tagasi paremale ning viige niitrist esmalt kohakuti kõige suurema rõnga vasakpoolse äärega (joon. ). Lugege mõõteskaala näit. Nihutades nii mikroskoopi ringide tsentrile järjest lähemale, määrake ka kõigi ülejäänud mõõdetavate rõngaste vasakpoolsetele äärtele vastavad näidud. Keerates mikroskoopi ikka ainult paremale, viige niitrist üle tsentri kõige väiksema mõõdetava
poolrõngast, mis on omavahel ühendatud võrusidemetega. Hingetoru tagumine sein on kileline ja on liitunud söögitoruga. Seestpoolt on hingetoru vooderdatud limaskestaga, mis sisaldab hulgaliselt limanäärmeid. PEABRONHID bronchi principales neid on kaks parem- ja vasak peabronh. Suunduvad vastavasse kopsu, mille väratis jagunevad nad veel sagarbronhideks. Parem peabronh on vasakust lühem ja laiem ning haruneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh,
jäi rõngastesse. Rõngaste täpne olemus selguski alles esimeste tehiskaaslaste möödumisel Saturnist. 1973. aasta aprillis startis "Pioneer-11", mis jõudis Saturni ühe välimise rõngani 1. septembril 1979. aastal. Automaatjaam tegi palju huvitavaid vaatlusi ja avastas Saturnil veel kaks kitsast rõngast. 1980. aasta novembris jõudis Saturni juurde automaatjaam "Voyager-1". Siis tehti ka lõplikult kindlaks, et Saturni rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. "Voyager-1" piltide põhjal jõudsid uurijad arvamusele, et kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga, nende tihedus on 0,6 vee tihedust. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Sisemised-rõngad on umbes 1,3 km paksud, äärmised aga kümme korda õhemad. Augustis 1981 jõudis Saturni juurde ka "Voyager-2", millelt saadud andmete uurimisel leiti, et kohati on rõnga paksus vaid 150 meetrit või isegi alla selle. Samuti registreeris
39. Kirjeldage Saturni välisilmet. Sarnane jupiteriga, kuid väiksem. Orbiit keskmiselt ümmargune. Saturni eripära on hele, kolmest osast koosnev rõngas, päikesesüsteemist kõige lapikum planeet. 40. Kirjeldage Saturni rõngast. laius on 65000 km ja ta koosneb kolmest osast. kahe välimise rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt- Cassini pilu, välisrõnga välisservas on tühemik (Encke pilu).rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest väiksematest rõngastest. tegelikult ulatub rõngas planeedi pinnani, sealt on see väga tuhm ja nähtamatu. kõige välimisem nähtamatu rõnga kiht aga ulatub tegelikult lausa poole miljoni km kaugusele 41. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga 42. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid kaheksa kraadi, seega ei pöörle Uraan nagu kõik teised planeedid
Temperatuur planeedil on -176 kraadi. Atmosfäär koosneb vesinikust ja heeliumist, kuid leidub ja CH4 ja C2H6`te. Ka Saturnil pole elu võimalik sealse väikse temperatuuri pärast. 2.7 Uraan Uraan on päikesest 2,9 miljardit km ja seitsmes planeet. Avastati 1781 aastal inglise astronoomi poolt. Ta tiirleb ümber Päikese küliliasendis. Mõnede astronoomide arvates läks telg paigast ära kui ta põrkas kokku mingi teise planeediga. Ka Uraanil on rõngad. Fotod rõngastest saatis 1986 aastal Voyager. Uraani atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, leidub ka natukene heelimit ning õige pisut muidu gaase. Suur heeliumi sisaldus annab planeedile sinakas-rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Temperatuur Uraanil on -246 kraadi. Ka Uraanil, samamoodi nagu Saturnil pole elu võimalik madala temperatuuri pärast. 2.8 Neptuun Neptuun on kaugeim planeet. Kaugust Päikesest on 4,5 miljardit km. Neptuunil on avastatud
tumedaid jooni. Suur Tume Laik avastati "Voyager 2" poolt,kuid see oli kadunud 1994. aastaks, kui Hubble`i kosmoseteleskoop planeeti vaatles. Musti laike ja valgeid pilvi ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Rõngad Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on nad küll kopsakamad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad üks 53000 ja teine 63000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid nood on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas veel kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees
Kasutusele võeti karipsmekoolutaja ning moodi tuli kunstsünnimärk. 1950-1960 Selle kümnendi moe põhiteemaks oli naiselikkus. Kübarate, kinnaste, väikeste kotikeste ja tikk-kontsade kandmine eeldas teatud enesekindlust ja väärikat hoiakut. Luksuslikud pikad mustad siidkindad on aga võrratud lihtsalõikelise täispika varrukateta kleidiga. Kuna juuksed olid 1950.aastatel kas lühikesed või üles pandud, muutusid tähelepanu keskpunktiks kõrvarõngad alates suurtest rõngastest ja lõpetades suurte nööbikujuliste klipsidega. Eraldi tuleks siinkohal rääkida naisest nimega Grace Kelly. 1950ndatel sai ta tuntuks filmide ja meedia kaudu ning tänu oma loomulikule ilule tõusis ta koheselt iluikooniks, keda paljud jäljendada soovisid. Tema jäisest pilgust ja kaunist soengust kujunes välja tema firmamärk. Siiani on tema juuste iseloomustamiseks kasutusel väljend Grace Kelly lained. 1960-1970
kuid Uraanil sootumaks puuduvad. Esialgu on andmeid liiga vähe selleks, et oletada, miks on Neptuuni ja Uraani atmosfäärid nii erineva aktiivsusega, kuid põhjus võib peituda Neptuuni suuremas tiheduses ja aktiivsuses, mis avaldab ennast märkimisväärsete raadiopursete kaudu. Rõngad Nagu kõikidel teistel hiidplaneetidel on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on nad küll kopsakamad. Kaks kitsast Neptuuni rõngast paiknevad üks 53000 ja teine 63000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid nood on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas veel kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees. Selle järgi vähemalt osa rõngaid püsib
uurijaid rõngaste olemasolusse veel ei uskunud. Täpsuse huvides võib lisada, et samal viisil nagu Uraanil, leiti 1980. aastate alguses rõngad ka Neptuunil. Nimetatud neli hiidplaneeti on ise märksa sarnasemad kui neid ümbritsevad rõngad - need on igaühel täitsa isemoodi ehitusega. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide rõngastest (erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed. Tolm pärineb Jupiteri sisemistelt kuudelt, millest suure kiirusega liikuvad planeetidevahelised meteoorkehad on selle välja löönud. New Horizons püüdis oma möödalennul Jupiterist leida selle põhirõngast uusi pisikuusid, mis oleksid suuremad kui aparatuuri seatud piir, pool kilomeetrit. Seni on teada, et seal tiirutavad kaks kuud - Metis (läbimõõt 22 km) ja Amalthea (8 km)
planeedi enda poolustest. 1994. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud piltidel oli Suur Tume Laik aga kadunud. Pole selge, kas ta on lihtsalt kadunud või varjab teda mõni kõrgemal asuv moodustis atmosfääris. Mõned kuud hiljem leiti sama teleskoobiga Neptuuni põhjapoolkeral uus tume laik. Rõngad Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad oma suurusega ei saa, kuid Jupiteri rõngastest on need suuremad. Neptuuni kaks kitsast rõngast paiknevad üks 53 000 ja teine 63 000 kilomeetri kaugusel planeedi tsentrist. Pikema ekspositsiooniaja korral tuleb esile veel teisi rõngaid, kuid need on oluliselt nõrgema heledusega ja laiemad. "Voyager 2" avastas kuus senitundmatut kaaslast, mis esialgu nimetati järjekorras 1989 N1 kuni 1989 N6. Saturni rõngaste uurimisel püstitati rõngaste "gravitatsioonilise karjatamise" hüpotees
Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Pilvkate jaguneb vöönditeks. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. /2, lk 250/ Esimeste teleskoopidega ei olnud võimalik Saturni rõngaid selgesti näha. Esimesena nägi neid Galileo Galilei 17. sajandi alguses. Algus paistis talle, et seal on reas kolm planeeti. Seejärel et Saturnil on kaks suurt kuud. /1, lk 31/ Saturni rõngad koosnevad sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Peale selle, et Saturni ümber tiirleb tohutu hulk rõngaid, on tal ka veel üks suur, kuus keskmist ja üksteist väikest kuud. /2, lk 252-253/ Saturni kuud: Phoebe, Iapetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. /2, lk 202
vastavalt kuuluvusega teatud gruppi võis olla keegli või pagoodikujuline või hoopis neljakandiline. Kukalt kaitses rippuv raudkettidest kardin, mis andis ka lisakaitset õlgadele. Rüütli põhiliseks kaitseks oli pikk, reiteni ulatuv öösärgitaoline poolpikkade varrukatega raudrüü. Rikkamad rüütlid kandsid täiendava kaitsena ka käsivarre või säärekaitseid. Pikk rüü koosnes enamasti kas nahksele hamele õmmeldud või needitud metallplaatidest või omavahel läbipõimitud rõngastest. Rüül olid ees ja taga lõhikud, võimaldamaks rüütlil hõlpsasti sadulasse ja sealt maha saada. Raudrüü all pidi rüütel kandma riidest või vildist valmistatud rõivast, mis kaitses teda raudrüü kareduse eest ning pehmendas pihta saadavaid hoope. Küllaltki tihti tekitas halvasti selga sobiv raudrüü vigastusi ja lakkamatuid piinu. Sellist 11. sajandi raudrüüd oli võrdlemisi kerge selga panna ja seljast ära võtta alles hilisemal ajal ei olnud rüütlid ise
V: Vesiniku atmosfäär, vedel pind läheb sujuvalt üle gaasiliseks atmosfääriks. Saturn 1. Kirjeldage Saturni välisilmet. V: lapik planeet, pooluste kohal läbimõõt väiksem kui ekvaatori kohal; pöötleb kiiresti ümber oma telja; selgesti näha vööndid; näha rõngaid, 3tk mille vahel on pilud; 2. Kirjeldage Saturni rõngast. V: a,b,c rõngad(väljast sisse), erinevatel vaatlustel on rõngad erinevalt näha; 3 rõngast koosnevad omakorda rõngastest (sadu väikseid rõngaid); rõngas koosneb suurematest ja väiksematest kivitükkidest ja tolmust; Terve rõngas pöörleb ümber Saturni lähemal asuvad kiiremini; 3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? V: ainuke kaaslane, millel on tihe atmosfäär(põhiliselt koosneb lämmastikust); Saturni kõige suurem kuu ja Päikesesüsteemis suuruselt teine kuu; suurem kui Merkuur; kaetud
Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 2. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturni heleda rõnga laius on 65 000 km ja ta koosneb kolmest osast (väljastpoolt lugedes A, B ja tuhm C-rõngas). A- ja B-rõnga vahel on hästi kontrastne tume vööt Cassini pilu; ka A- rõnga välisservas on tühemik (Encke pilu). Lähifotodelt on näha, et rõngas pole radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest. 3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest?
annaabi.ee 
