Elu väljaspool maad ja selle võimalikkus (1)

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool
Elu väljaspool maakera ja selle võimalikkus
Referaat
Kristiina K06
Viljandi 2008
Sisukord
1. Sissejuhatus
1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi
1.2 Universiumi teke
2. Elu Universiumis
2.1 Eluks vajaminevad tingimused
2.2 Merkuur
2.3 Veenus
2.4 Marss
2.5 Jupiter
2.6 Saturn
2.7 Uraan
2.8 Neptuun
3. Astronoomide arvamus
4. Arvamus
5.Kasutatud kirjandus
1.1 Maa ja taevas esimeste silmade läbi
Tähistaevas on inimestele kätte paistnud nii kaua, kui nägijaid on olnud. Arusaamine selle tegilikkusest ei tulnud aga kohe.
Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päike ja kuu.
Inimesed pidasid kaua maad ketta kujuliseks ja alles nüüd 2000 aastat tagasi hakkasid kreeka õpetlased selles kahtlema. Nad panid tähele et olenevata omavahelisest asendist jätab Maa kuuvarjutuse korral Kuule alati kumera varjutuse. See tähendas seda aga et ükskõik millisest asendist saab asi jätta kerakujulise varju ainult sellel juhul kui ta ise on kera kujuline. Kuid tänapäeval teatakse et Maa pole täpselt kera kujuline. Ekvaatori kohalt on natuke kummis ja poolustelt lamedam. Põhjus tuleb Maa pöörlemisest , mis tõukab eelkõige ekvaatoripirkonda väljapoole. Kuidas aga tekkis universium , kus Maa paikneb, millel me elame?
1.2 Universiumi teke
Kuigi pole Universiumi teke veel lõpuni selge on alust arvata, et see tekkis Suurest Paugust (ingl. K. Big Bang ). Sellest Suurest Paugust tekkis ülituline (nii tuline et me seda ette ei kujuta) ja ülikiiresti paisuv tulekera. Sellest moodustusid sekundi murdosa jooksul imepisikesed osakesed, millest omakorda aatomid . Tulekera jätkas paisumist ja jahtumist. Mõne aja pärast hakkas see kera pragunema ja Universium jagunes tohutu suurteks gaasipilvedeks. Gaasi tihedus oli suur ja Universium oli pime. Möödus miljon aastat. Universium oli jahtunud ja muutunud läbipaistvamaks. Siis hakkasid gaasipilved raskusjõul kokku tõmbuma ja neist hakkasid tekkima galaktigad. 10 miljardit aastat läkes Suurest Paugust mööda ja tekkis meie Galaktika , Linnutee tähesüsteem. Kuid tähtede tekkimine jätkub tänapäevani.
2.1 Eluks vajaminevad tingimused
Elu-kui mõiste on väga nõudlik. Et elu niiöelda elaks on vaja soodsaid tingimusi. Elu vajab elamiseks valgust, mida saame Päikesest. See hõõguv-kuum pulbitsev gaasikera annab meile valguse, tänu millele toimub taimedel fotosüntees ja tänu taimedele saavad elusorganismid hapniku mida hingata . Meie planeedile Maa paistab Päikese valgus just parajas koguses. Meie planeet on täpselt vajalikul kaugusel, et vesi saaks olla vedel mitte jääs ega auruna . Maa külgetõmbe jõuta ei kujutaks elu ette. Siis ei oleksgi midagi. Siis ju kõik lihtsalt lendaks. Jälle üks väga oluline tingimus elusk-gravitatsioon. Kuid kas on planeete, kus valitseks samasugune harmoonia ? Uurime päikesesüsteemi planeete.
2.2 Merkuur
Ta on kõige väiksem planeet, mis kuulub Päikesesüsteemi. Varem kui Pluuto arvati ka planeediks Päikesesüsteemis oli tema kõige väiksem, nüüd aga kui Pluuto planeet pole siis Merkuur on see väikseim. Merkuuri läbimõõt on 4878 km- peaaegu kolm korda väiksem Maast. Merkuur on Päikesele läbim planeet. Sellepärast tõuseb selle temperatuur 427 Celsiuse kraadini, öösel aga langeb -183´ni. Merkuuril on kõle ja kraatritega kaetud pind. Pooluste lähedal on kraatrid nii sügavad, et päikese valgus ei jõua sinna kunagi ja seal valitseb alaline pakane . Senia inuke kosmose sond mis on Merkuuri uurind on Mariner 10. Ta tegi Merkuurist üksikasjaliku kaardi. Selle abil tehti kindlaks, et pisemal planeedil puudub atmosfäär ja vesi. See tähendab seda, et Merkuuril puudub eluks vajalikud tingimused. Keegi ei suudaks elada sellises kuumuses, ning ka vett pole. Merkuuril puudub elu.
2.3 Veenus
Veenus on meie planeedile maa kõige lähemal. Päikesest on ta 2 planeet ja 110 miljoni km kaugusel. Tema tihe pilvkate peegelbub enamuse päikesekiirgusest tagasi. Seal tekib kasvuhoone efekt. Sellepärast on veenusel tohutult kuum umbes 480 kraadi. Veenuse atmosfäär koosneb süsihappegaasist ja väävelhappest, seega kui sela vihma sajaks siis häviks seal igasugune elu. Ka tema pinnal on kaatrid , kuid mitte nii suured kui Merkuuril. Ka Veenusel puudub elu, kuna sela on liiga kuum.
2.4 Marss
Marss on Päikese poolt lugedes neljas planeet ja kaugus 225 miljonit km. Tema pind on äärmiselt tolmune sisaldades liiva ja suhteliselt palju rauda. See teeb ka Marsi roostekarva väljanägemise. Marsil möllavad tugevad tormid , mis võivad kesta nädalaid. Kosmosesondid on Marsilt leidnud pikki ja sügavaid kuivanud jõesänge. Tõenäoliselt on seal kunagi olnud vett ja ookeanid. Taimede ja loomade eluks on vesi hädavajalik, seega võib oletada, et seal võis kunagi olla elu. Tänu kosmosesondi Vikingile on maale jõudnud üksikasjalikud fotod. Elujälgi Marsilt leitud pole ja igatahes praegu sela elu pole.
2.5 Jupiter
On Päikesesüsteemi suurim planeet ja kaugus Päikeses on 778 miljonit km. Ta on üks neljast gaasilistest hiidudest, kuna koosneb peaaegu tervenisti gaasist. Ülejäänud gaasi hiidud on: Saturn. Uraan, Neptuun. Jupiteril on hiiglaslik gravitatsiooni jõud, mis tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. Jupiteril temperatuur on -125 kraadist kuni 17 kraadini. Jupiter on 1400 korda suurema ruumalaga kui Maa, aga on ainult 318 korda raskem.Jupiteri keskmine tihedus on umbes neljandik Maa omast, mis näitab,et Jupiter koosneb gaasidest, mitte metallidest ja kivimitest , nagu sisemised planeedid. Jupiteri atmosfäär 1000 km paksune. Atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46000 km paksune nn. Metallilisevesiniku tsoon. Kuigi atsmosfääris leidub ka veeauru pole elu sellel gaasi planeedil võimalik.
2.6 Saturn
Ta on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Teda nimetatakse veel rõnga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud rõngad. Saturnil kulub tiiruks ümber Päikese 29 Maa aastat ning on Päikesest 1,425 miljonit km. Saturni läbimõõt on Maa omast 9 korda suurem. Ta on lapik planeet, kuid lapikuse uurimist segavad rõngad. Saturn pöörleb väga kiiresti. Üheks tiiruks ümber oma telje kulub tal 10 tundi. Planeedil on tugev magnet väli, mis seletab ka rõngaste olemasolu. Saturn kiirgab 2,5 rohkem soojust kui saab Päikeselt. Temperatuur planeedil on -176 kraadi. Atmosfäär koosneb vesinikust ja heeliumist, kuid leidub ja CH4 ja C2H6 `te. Ka Saturnil pole elu võimalik sealse väikse temperatuuri pärast.
2.7 Uraan
Uraan on päikesest 2,9 miljardit km ja seitsmes planeet. Avastati 1781 aastal inglise astronoomi poolt. Ta tiirleb ümber Päikese küliliasendis. Mõnede astronoomide arvates läks telg paigast ära kui ta põrkas kokku mingi teise planeediga. Ka Uraanil on rõngad. Fotod rõngastest saatis 1986 aastal Voyager . Uraani atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust, leidub ka natukene heelimit ning õige pisut muidu gaase . Suur heeliumi sisaldus annab planeedile sinakas -rohelise värvuse. Planeedi keskel on väike tahke tuum. Temperatuur Uraanil on -246 kraadi. Ka Uraanil, samamoodi nagu Saturnil pole elu võimalik madala temperatuuri pärast.
2.8 Neptuun
Neptuun on kaugeim planeet. Kaugust Päikesest on 4,5 miljardit km. Neptuunil on avastatud mitu tumedat laiku, suurimale umbes maa suurusele pandi nimeks Suur Tume Laik. Sinise värvuse annab planeedile atmosfääris sisalduv gaas metaan ja peamised koostisosad on ka siin vesinik , heelium ja vesi. Neptuuni paksude pilvedega kaetud tiheda atmosfääri all arvatakse olevat planeedi tuum- sulanud kivimid, vesi, vedel amoniaak ja metaan. Temperatuur pinnal on umbes -218 kraadi nagu ka Uraanil, mis asub Päikesele lähemal 1,5 biljonit km. Sellepärats usutakse, et neptuunil on mingi sisemine soojusallikas. Tal on ka viis õhukest rõngast. Neptuunil pole elu võimalik. Ta on Päikesest nii kaugel ja temperatuur on madal, mis ei võimalda elu teket.
3. Astronoomide arvamus
Paljud astronoomid usuvad, et peab olema veel teisigi intelligentseid eluvorme, kuna ei ole midagi erilist meie Päikesesüsteemi tingimustes, mis viis elu tekkimiseni. Kuid praegu on ressursside puudumine ja piiratud vahenditega ei ole võimalik seda uurida.
4. Arvamus
Nii et ei ole päris täpset vastust, kas kuskil mujal on ka elu. Kosmos on nii suur et selle uurimiseks läheb vaja rohkem kui ainult meie eluiga. Palju on arvatud, et ka Marsil võiks elu olla, kuid tõendid selle kohta puuduvad. Isiklikult arvan et mujal ei leidu elu. Kuid üks on kindel- meie Päisesesüsteemis on elu ainult meie koduplaneedil Maal.
5. Kasutatud kirjandus:

• „ Astronoomia ja Kosmos“, Koolibri, Lisa Miles ja Alastair Smith, lk 6-35.
  
• „Universium“, Tallinn 1997, Rein Veskimäe, lk 9-29.
  
• „Kooliastronoomia põhivara“, Koolibri 1994, Tõnu Soopalu.
  
• „Maa ja Maailmaruum “, Koolibri 2007, Dr Rainer Köthe.
  
• Pildid internetist Google otsing.