Saagijahile läheb sageli ka avamaastikele. Kanakull ei toitu ainult kanadest, nagu seda nime järgi arvata võiks. Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Pojad lennuvõimestuvad juuli esimesel poolel. Meie kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända ning see on veel üheks tõendiks selle kohta, et kana on tema menüüs vaid harvaesinev hõrgutis - talvel ju kanu õues ei kohta. Nagu eelnevalt sai juba mainitud, on kanakull looduskaitse all. Kanakull Liiginimi eesti Kanakull keeles Liiginimi Accipiter gentilis (L.) ladina keeles Rahvapärasid Kanaröövel, tiirutaja, kanakatk, päriskull nimesid Kehamõõtmed Umbes ronga suurune, kehapikkus keskmiselt 50...60 cm, tiivapikkus 30...38 cm.
• Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna. • Haudumine kestab 30 päeva. • Pojad on pesahoidjad. Kodukaku pojad • Kooruvad eri aegadel. • Väljuvad pesast pooleldi udusulgedes. • Lendama hakkavad 30-35 päevaselt. Kodukaku talvitumine • Talvitub enda tavalisel territooriumil, ei rända. • Kodukakk on paigalind Kasutatud materjal • Couzens, D. “Linnud”. Varrak 2005 • Kuresoo, R. jt. “Eesti elusloodus”. Varrak 2001 • Jonsson, L. “Euroopa linnud”. Eesti Etsüklopeediakirjastus 2008 • Ling, R. “Loomade elu. Linnud”. Valgus 1980 • www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=81 • http://www.eoy.ee/kodukakk/kodukakk/koduka kk
Rahvastikupoliitika Maailmas toimub pidev sündimus ning suremus. Iga sekund sünnib, ning lahkub meie hulgast inimesi. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see jätkuvalt kasvab. Kõige sellega kaasnevad mitmed erinevad probleemid, ning küsimused. Kas meie planeedil on ikka piisavalt ressursse, kuidas saab hakkama järgmine põlvkond, kuidas tõsta sündimuse arvu, ning madaldada suremust? Samuti on sündimus ning suremus seotud tihedalt rändepoliitikaga. Kuidas siis riigid mõjutavad sündivust? Erinevates riikides on erinevad seadused, näiteks lastakse osades riikides abielluda üsna noortel, teistes võib olla jällegi kätte saadav rasestumisvastased vahendid ning lausa abort. On erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, samuti soodustusi töötamisel, teenusid aga ka trahve ning muid majanduslikke meetmeid. Rändepoliitikas on aga kasutusel mi...
Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
Marjaterast koorub vastne alles järgmisel kevadel aprillis-mais. Noored meriforellid toituvad alguses selgrootutest, kuid lähevad ruttu üle röövtoidule ning harvad pole ka juhud, kui ohvriks langeb oma liigikaaslane. Kui meriforellijõkke satub kudema lõhi, siis kipub lemmiktoiduks olema lõhemari. Samuti on menüüs koht vihmaussidel ja isegi konnadel. Jões veedab forell keskmiselt 2 aastat, seejärel siirdub ta elama merre. Meriforell on truu koduümbrusele. Ta ei rända sünnijõe suudmest väga kaugele, ning 30% meriforellidest suundub kudema samasse jõkke, kus ise ilmale tuli. Esimest korda võtab ta reisi jõkke ette peale kahesuvist mere-elu. Erinevalt paljudest teistest siirdekaladest, ei mõju kudemine talle eriti kurnavalt ning kudemine toimub mitmel aastal. Meriforelli maitsev liha on kõrgelt hinnatud, kuid ta on ohus just kudemispaikade hävimise tõttu. Neid ohustavad jõgede tõkestamine tammidega ja metsatööd jõgede
- Reguleerivad bakmerite populatsiooni - Mõjutavad paljude taimede levikud - Reguleerivad näriliste arvukust - Aegade jooksul on erinevad olnud ka heks intiemste arvukust reguleerivaks teguriks Leviku tüübid: - Pandeemiline e ülemaailmne - Endeemiline e teated piirkonnas erinev - Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena - Epideemiline e rändava levikuga - Enzootiline e tuatara piirkonna loomadel erinev - Epizootiline e rända eri piiskondades loomadelt loomadele. VIIRUSHAIGUSED Viiruslik nukleiinhape integreerib peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse raku sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. Enda immuunsüsteem on tõhusaks vahendiks viirushaiguste vastu samuti vaktsineerimine. Virused on oluliseks tööriistaks geeniteraapias. Lüsogeenne faas - virus seab end raku sisse ja normaal talitust ei mõjuta
6. - 7. Nipernaadi muutub teose jooksul vanemaks, tal kasvab habe, ta riided räbalduvad ja ta muutub lodevaks. Ta ei proovi enda olemusega nii palju seda hüpnotiseerivat juttu rääkida, või see ei tundu enam nii veenev naiste jaoks. Tegelase areng järgib absoluutselt looduse ringkäiku, sest Nipernaadi hakkab kustuma teose lõpus varatalvel nagu taimedki valmistuvad ette nö surema ja lume tulekuks. 8. Rända ja naudi elu, aga tasakaalust rändamise aega perega olemise ja kirjutamise ajaga. Naudi elu täiel rinnal suviti ja talviti tööta ja ole olemas enda laste ja pere jaoks. 9. Kirjanik loodud grotseski on eriti teose lõpus selgesti tajutav, kui Maret ütleb talle et näed sa ei olegi enam nagu inimene, sest sa valetad koguaeg. Koomikana tooksin välja seda, kui Nipernaadi ütles Trallale, et kui ilusad kõõrdis silmad tal on, kuigi mees ise nii ei tundunud,
Hõredam kliima on riigi põhjaosas, sest seal kliima on väga külm ja ei sellest tulenevalt ei ole elutingimused head. 3. a) Riigis elab välismaal sündinuid (sisserändajaid) Suurbritanniast 28%, Prantsusmaalt 23%, Euroopast 15%. b) Sisserändajad on peamiselt Suurbritanniast, Hiinast, Indiast ja Itaaliast. Rännatakse peamiselt USAsse, Suurbritanniasse, Austraaliasse ja Saksamaale. c) Ränne võib olla probleemiks, sest väljaränne on suurem ja väga palju inimesi rända välja, et kuskile mujale nn paremat elu otsima (töökoht, elamine jne). 4. Tõsised probleemid AIDS/HIViga puuduvad ning võrreldes muu maailmaga pole see arv väga suur (59000-85000). 5. a) Kasvutempo muutused 1950-2010 aastatel- on märgatavalt kasvanud ehk rohkem kui 2 korda ning prognoosi kohaselt tulevikus (kuni 2050 aastani) peaks see alates 2010 aastast edasi kasvama veel ümbes veerandi senisest.
õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela. Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse. Kus võib kohata: Teda võib olla keeruline märgata tema hiiliva käitumise tõttu, peidab ennast kõrges rohus. Kõige kindlam viis teda leida on vaadelda tähelepanelikult kõrge kattega põlde, heinamaid. Eluiga: 70-90% juhtudel suremus esimese eluaasta jooksul. Poegade hukkumine 50-60% ulatuses esimeste nädalate jooksul on tavaline. Vähesed linnud elavad 3 aastaseks.
Kuid vastus ei teadnud Lill ise siis ütles Mis saladust hoidnud "See Päike, mis soojendab ellu kõik lilled ta uest meid äratab kevade sillal" Jäi luuletus vakka Sest aru ei saand Ei Päike ju soojenda Kogu see maad 1 Kuid sinilill naeratas "Teada on raske" ta magusalt keelitas "ent usk on veel raskem" Luuletus käega lõi "Lill mida teab kel elu vaid ilus on koduses aes Ei eales ta rända Ei maailma ta näe Veel vaidlema tuleb Ja räägib, mis teab" Sinilill turtsatas Arutut juttu Raske on hurmata Peas kui on nuppu "Arvad sa tõesti Põldu vaid tean Ise sa parem või Istud vaid peas" "Kuulsaks vähemalt Saada võin ma Paberil kirja vaid Mind peab veel pandama" Lilleke mossitas Mõttetu tundus See sihitu arutus Kellel on õigus 2 "Tead, vahest polegi mõttetu luule
Arvan, et seda probleemi saaks leevendada tõstes keskmist ja miinimumpalka. Selleks aga tuleb kas suurendada tootlikust või vähendada tootmiskulusid. Arvan, et eelmise probleemiga on ka seotud eestlaste suur väljaränne, mis on tingitud madalatest palkadest ja sellest tulenevalt kehvadest elamistingimustest. Paljud noored näevad välismaal paremaid võimalusi, palka ja elamistingimusi ning otseloomulikult lähevad noorukid väljamaale. Välja ei rända ainult noored, vaid ka vanemad inimesed. Riik ei tohiks asjasse nii ükskõikselt suhtuda, vaid peaks proovima hoida meie noori kodus, mis on seotud ka eelmise probleemiga. Kokkuvõtteks võin öelda, et Eestis on nii rõõmustavaid kui ka kurvastavaid aspekte, millest esimesed on kindlasti IT areng ning kättesaadavus, head haridustulemused, geograafiline asukoht. Häirivad mind vähene kultuursus, majanduslik killustatus ja väljaränne. Aga tegelikult leian, et
Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi, vaid hukkuvad sealsamas. Kasutatud kirjandus http://kalatoidud.files.wordpress.com/2010/12/raim.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/angerjas_kaisa.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/esoluck.jpg http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CLUHAR2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm
Pagulaste arv on viimastel aastakümnetel mitmekordistunud: 1970.aastal oli maailmas 2,5 miljonit pagulast, praegu on neid 22 miljonit. Käesoleval sajandil on Euroopas olnud kolm paguluse lainet: pärast Esimest ja Teist maailmasõda ning alles hiljuti pärast külma sõja lõppu ja Jugoslaavia sõja puhkemist. Kuigi Lääne-Euroopa jõukamates ühiskondades elab üle 7 miljoni pagulase, asub suurem osa pagulastest arengumaades. Suurem osa tagakiusatuist ning relvakonfliktide ohvritest ei rända teistele kontinentidele, vaid põgenevad pigem naaberriikidesse. Paljudel väga vaestel riikidel lasub koormus üleval pidada tuhandeid pagulasi. ÜRO Pagulasorganisatsiooni hinnanguil vajas 2000. aastal abi 22 miljonit inimest. Näiteks Afganistan, Iraak ja Sierra Leone on need riigid, kust tänaseks pärineb kõige rohkem põgenikke. Vastupidi enamlevinud arvamusele ei suundu põgenikud mitte rikastesse riikidesse, vaid
Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Angerjas areneb moondega. Koorunud maimud kanduvad sealt ~ 2,5 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised
3 Sigimine Nagu suurem osa kaladest koeb ka angerjas. Kuid angerjas ei tee seda kohalikes vetes, vaid rändab selleks soolasesse Sargasso merre Atlandi ookeanis. Eestist on see ~8000km kaugusel. Selle teekonna läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Marja hulk sõltub kala suurusest - 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus on neil 1,1...1,3 mm. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.htm) Areng Angerja areng on moondeline. Koorunud maimud kanduvad Sargasso merest ~3 aastaga hoovuste abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised eelvastsed nn klaasangerjateks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette
soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, kuid ta võib pesa ehitada ka kuusele või haavale. Kaljukotkas ei rända, aga noorlinde võib siiski hulkumas näha. Sügisel ja talvel laiendavad kaljukotkad oma jahialasid, siis teevad ka vanalinnud pikemaid retki naabersoodesse. Pereelu. Kotkad elavad paaridena ja hoiavad oma pesa aastakümneid, mille jooksul võib pesa kerkida üle kahe meetri kõrguseks. Kotkapaaril võib olla ka mitu pesakohta, mida kasutatakse vastavalt olukorrale. Kaljukotkastel saab pesaehitus hoo sisse juba südatalvel – siis ehitakse pesa roheliste oksadega
Kirjandusteose analüüs Kes meist poleks unistanud leida nooruse lätet ja elada igavest elu või hoopiski muuta mõni metall kullaks. Paulo Coelho on õppinud 11 aastat alkeemiat ning soovib jagada oma teadmisi lugejatega. Autori positsioon teoses on 70ndendate ja 80ndatel. Paulo õppis ise alkeemiat ja tahtis jagada teistega oma teadmisi. Teos paneb inimesi otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose...
Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu.
5. Seosta kuuldu oma olukorraga, probleemiga ning analüüsi teistelt õpitut seoses oma kogemustega 6. Tee selge plaan ja kujutle elavalt, kuidas käituksid edaspidi samalaadsetes olukordades Tervikust lähtumise teooria: mittelineaarne, põimunud ja tegevusele suunatud protsess · Mõtle tootele, teenusele, protsessile organisatsioonis, mis peaks olema efektiivsem, kasumlikum, huvitavam, parem ning sõnasta see ümber: soovin leida uue tee, selleks et ... · Rända kujutlustes aega ja olukorda, kui mõtled loovalt ... Kes sa oled, kuidas mõtled ja toimid ... Kujutle, et oled sihi saavutanud. · Kujutle, et oled saavutanud oma eesmärgi: vaata seda nagu filmilinti ja kujutle, kuidas selleni jõudsid · Kujutle, et oled saavutanud oma sihi ja jõudnud majja, milles on palju ruume kodu, töö, pere, karjäär, unistused jms. Peatu igas ruumis ja kujutle, kuidas end seal tunned, kui su eesmärk on täitunud
Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad saavad vihaseks, kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea.
Kui Kai ja Mai jõudsid Vahenurme mõisa juurde kõrge mäe peale, valinud Kai endale selle paiga elamiseks. Ka see saanud pühapaigaks. Mai läinud hommiku poole ja laulnud minnes kurblikku laulu, kuidas ta õdedest peab lahkuma. Viimaks jõudnud ta Uduvere juurde ja jäänud sinna pidama. Jutustaja Hendrik Sõrmus mainis veel, et varem mäletas ta ka Hiiepärna Maie laulu, kuid nüüd on selle unustanud. Nagu näha, on vanem lugu palju üksikasjalikum. Erinevalt uuemast versioonist ei rända mitte naised, vaid puud. Ka kolme puu asukohad on vahetunud. Vaid Kai on mõlemas loos sama koha peal. Kas kaks ülejäänud pärna, Mai ja Riinu, on praegu alles? Looduskaitsealune puu nimega Mai asub Kaiest mõnesaja meetri kaugusel, künka all võsatukas. Ta on Kaiest veidi tüsedam, ümbermõõduga rinnakõrguselt 329 cm ja ka pikem - 19 m. Tema tervis on Kaie omast märksa viletsam. Tüve sisemuses on suur õõnsus ja puu kaks haru mahakukkumise vältimiseks trossiga kokku tõmmatud
Seejärel jookseb aga edasi, vahel mõnd ettesattunud putukat oma lühikese nokaga haarates. Häirituna tõuseb lendu ja annab oma kohalolekust märku töötult kõlvate ja kaeblike, tihti korduvate "kii-vit" hüüetega. Rahvapärimus pajatab, et muiste olnud kiivitaja vaenukukk, kes oma lennu ja kisaga andis põgeneva orja ära. Ta laulvat "Siin üks! Siin üks!" Kiivitaja on levinud kogu Euroopas. Eestisse enamasti kiivitaja talveks ei jää, ent kaugele siit ta ka ei rända, vaid talvitub Inglismaal, Prantsusmaal ja mujal Kesk- ja Lääne-Euroopas. Ta võib elutseda nii üksikpaaridena kui ka kolooniatena. Toitub peamiselt putukatest. Pärast saabumist ja isegi läbirände ajal võib näha kiivitaja mängulendu, mida saadav "kii-vit" hüüde rida ja omapärane tiivavuhin. Pesa on kiivitajal küllaltki primitiivne, peentest kõrtest koosnev ja vähese vooderdisega. Kurnas on 4 pirnikujulist pruuni-musta laigulist muna. 33 päeva
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
Kanakulli saagiks langevad harilikult pisinärilised, väiksemad linnud ja üldse kõik, kellest jõud üle käib. Võimalust mööda hõrendab kanakull ka varese ridu, eriti maitseb talle hallvares. Pesa ehitab kanakull enamasti kuuse, harvem männi, kase või haava otsa. Kurnas on tavaliselt 3...4, harva 2 või 5 muna ja see on täis mai esimesel poolel. Pojad on lennuvõimelised juuli esimesel poolel. Meie kanakullid harilikult talve saabudes minema ei rända ning see on veel üheks tõendiks selle kohta, et kana on tema menüüs vaid harvaesinev hõrgutis - talvel ju kanu õues ei kohta. Kanakull on looduskaitse all. Kuuse- Käbilind Kuuse-käbilinnu omapäraks on tüse nokk, mille otsad teineteisest ristamisi üle ulatuvad. Lind ise on varblasest veidi suurem. Isalind on põhiliselt punane, emalind kollakasroheline. Jalad on kuuse-käbilinnul sageli
imetlusväärne. On kindel, et naine teadis, kuidas Olavi mööda ilma need neli aastat ringi lasi ning naistega sahmerdas, kuid sellegipoolest on tema tegelaskuju kirjeldatud kui ustavat ja ootavat naist, kes kannatades enda armastatut koju ootab. Siin on näha positiivsemat naisekirjeldust, kuid seda ka vaid ühe nurga alt. Teisalt saab ka Küllikkit tembeldada natukene ullikeseks, sest ta oleks väga kergesti võinud selle aja jooksul endale korraliku mehe leida. Mehe, kes ei rända mööda ilma ringi, naise juurest naise juurde. Kas Küllikki on kujutatud lugejale positiivse või pigem naeruväärse tegelasena on mõneti arvamuse asi. Antud jutustuses jääb aga selgusetuks, mis on see faktor, mis naisi Olavi poole tõmbab. Kuidas suudab ta vaid mõne sõna või teoga enda rännakuteedel kohanud naised nii ära võluda, et viimastele eluks ajaks märk maha jääb? Nendele küsimustele ei saagi me teosest vastust ning need jäävad iga lugeja enda mõelda.
geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: supermutageeni toimel tekivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased. 93. Liikumine toidu suunas. Äädikakärbse vastsete liikumisaktiivsus toidu suhtes: ringirändajaliini vastsed liiguvad pidevalt ega asetu toidu suhtes ühtlaselt; paigalistujaliini vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi. 94. Kemo- ja fototaksis. Kemotaksis Organismide (rakkude) juurdetõmme või eemaletõuge difundeeruva aine toimel. Fototaksis Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale positiivne või negatiivne fototaksis. 95. Pesakoristuskäitumine. Ehk kodukorrashoiukäitumine. Mesilaste pesakoristuskäitumine, mispuhul hukkunud vastset sisaldav kärjekann avatakse ja hukkunud vastsed eemaldatakse. Metsiktüüpi
Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. 2
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
toimel tekkivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel (hemisügootses olekus), sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik-X-kromosoomiga emased (kellel on ka üks Y-kromosoom). 333. Liikumine toidu suunas: liikumisaktiivsus toidu suhtes on geneetiliselt määratud, ringirändajad vastsed liiguvad pidevalt ega asetse toidu suhtes ühtlaselt, paigalistujad vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi 334. Kemo ja fototaksis: bakterite ja teiste mikroorganismide liikumine toidu (kemo) suunas ja valguse (foto) suunas on adaptiivse tähendusega, kõrgematel loomadel uuritud suguatraktantide toimega 335. Pesakoristuskäitumine: ebahügieenilisuse tunnus on dominantne, haploidsete isaste tagasiristamisel hügieenilise diploidse emamesilasega saadakse järglaskonnas nelja tüüpi töömesilasi suhtes 1:1:1:1 (hügieenilised, avavad kärjekannud aga ei kõrvalda
Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on Võrtsjärve asustatud miljoneid maime, on angerja püüdmisel kehtestatud piiranguid. Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini
Poisil oli oma elul kindel eesmärk. Ta eesmärk oli ringi rännata. Kuigi ta vanemad tahtsid, et temast saaks preester, võttis ta julguse kokku ja ütles isale, et ta tahab rännata hoopiski. Nad arutlesid isaga sel teemal, kuni poiss nägi isa silmis igatsust rändamise järgi. Isa andis poisile kaasa kotikese kolme vanaaegse Hispaania kuldmündiga. "Leidsin need ühel päeval põllult. Oleksin need Kirikule andnud, sinu kaasavaraks. Osta endale lambad ja rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja naised kõige ilusamad." Taevas hakkas punetama ja varsti tõusis päike, poiss mõtles tagasi tollele õhtule ja oma isaga jutuajamisele. Ta oli väga õnnelik, kuna sai elada oma elu unistuse järgi; ta sai rännata. Tal olid kaasas vaid mantel, raamat, mida ta sai vajadusel välja vahetada teise vastu ja lambad. Peas olid tal vaid mõtted tüdrukul, kelle poole ta teel oli
hüppeid. Enamik lõhesid on pärast kudemist üsna kurnatud ning hukkuvad. 3. MERIFORELL on lõhele lähedani nii välimuselt kui ka eluviisilt. Üldiselt on lõhest veidi jässakam, sabavars on jämedam kui viimasel. Sabauim lõpeb otseselt, vanematel isenditel ka kumeralt. Kogu kehal esinevad tumedad täpid. Täpsemalt võimaldab liigilist kuuluvust määrata kala suulaes paiknev sahkluu, mis meriforellil on hammastatud. Koeb samuti jõgedes, kuid ei rända nii kaugele kui lõhe, sageli koeb ka väiksemates rannaojades. Kudemine toimub sügisel. Max pikkus üle 1 meetri. Kaal kuni 15 kg. Meie rannikuvetes on meriforell arvukam kui lõhe. Toit: räim, kilu, tobiad, meritint, ogalik, merikilk ja kirpvähilised. 4. MERITINT on siiglastele lähedane kalaliik. On rasvauim. Toores kalaliha lõhnab nagu värske kurk. Läänemeres on levinud peamiselt jõgede suudmealadel ja rannikulähedastes magestunud piirkondades
Põhja-Euroopa linnad. Formeerus kindel aadlikeklass, kellel oli spetsiifilisemad nõudmised. Kaupmehed hakkasid elama linnades, said jõukaks ja ostsid kinnisvara ning muutusid osaks linnaeliidist. Kui tekkivad linnade omavalitsused, siis hakkavad neid justima just nimelt kaupmehed. Peamiseks kaubavahetuspaigaks saab laat. Kaupmehed jäävad paikseks: kaupa vaevad voorimehed ja meresõitjad. Kasvab kirjavahetuse tähtsus, sest kaupmees ei rända enam enda partnerite juurde. Linnad hakkavad kaitsma enda õigusi ja tulu, mis toob kaasa sõjad linnade ja kuninga vahel. Veneetsia jt kaubalinnad moodustavad lausa koloniaalimpeeriumeid. Genua omas näiteks palju faktooriaid Musta mere ääres. 1204. aastal läks Konstantinoopol vallutuse tõttu üle Veneetsia mõjusfääri. Oluliseks muutus massikaupade, nagu vili ja vill, turustamine. Suure osa moodustasid siiski ka idamaised vääriskaubad, nt vürtsid ja
5. Västrik lõhkuvat oma pika sabaga jää puruks. 6. Linavästrikud tallavad jõed lahti, põrutavad ehk sõtkuvad jää katki. 7. Linavästrik on jäälõhkuja, sest kui ta väljas, siis jää laguneb, ilmad on sedavõrd soojad. q Henrik Visnapuu Kuldnokk tuli, üle kõndis, lõo lendas, laulu kandis, hänilane pildus hända. Siis lõi oras haljendama, kraaviperved tegid sama. Nii kõik kevadesse rändas. q Mart Raud Västri, väike väle lind, küllap tunnen sind: teised nii ei lenda, rända ega viska hända. q Linavästrik Peep Ilmet Võbeleb saba ning nõelub nokk teeveeres putukaid tokktokk-tokk. Hoiab just nii pikka vahemaad, nii et sa teda kätte ei saa. Küsi: ,,Kas purustada kevadel jää?" tokk-tokk-tokk ta nõkutab pääd. 14 LINAVÄSTRIK · RÄHN q Linavästrik Venda Sõelsepp Sina, jah see päris paras lõhestama järvejääd! Vedruhända teivastaras hetkeks viibutama jääd.
Mees, Kotinõel, Riiukukk. Pikk-Peeter Pikk Herman, Suur Mees, Pikk Indrek, Suur Siim. Nimeta-Mats Nimetasõrm, Meie Mats, Sõrmkübara Liis, Kullakandja, Sõrmusesõrmus, Rikas Mees. Väike Ats Väikemees, Väike-Tiiu, Väikesõrm, Tillu-Ants. Varvaste lugemine Mamm, mamm, mamm, mamm, uba! Varvaste lugemine alates väikesest varbast. ,,Uba" öeldakse teise hääletooniga. Lepatriinu Lepatriinu, lenda, üle metsa rända. Hoogu veidi võta, kaugele siis tõtta. Vurr!!! Liigutused on samad, mis salmis ,,Tii- tii tihane" Peale joonistamist käte harjutus Palju joonistas mu käsi, keeruta randmeid väljapoole Käsi ruttu ära väsis. keeruta teisele poole Puhka, puhka väike käsi! raputa aeglaselt Ära enam ära väsi! raputa kiirelt Lahti-kinni, lahti-kinni, käsi on mul kaks. Lahti-kinni, lahti-kinni, tee üks väike plaks. Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii.
ei taha, aetakse Utoopiast välja. Igal kuul on linna neljas kvartalis turg, kust peremees käib perele kaupa toomas. Toiduained turul on alati puhtaks pestud. Igal tänaval on suured saalid üksteisest võrdsel kaugusel, kus elavad süfograndid. Iga saali juurde kuulub 30 peret, kes toitu muretsevad, linnast väljas asuva haigla patsientide eest hoolitsevad. Kui ühe linna kodanik tahab sõpra teises linnas külastada, saadakse ametnikelt kergesti luba. Keegi ei rända üksi alati salgas. Kui keegi jääb teise linna mitmeks päevaks, siis hakkab seal viibimise ajal jooksul sama tööd tegema mis koduski. Külaline saab süüa alles siis, kui ta ülesanded täidetud on enne ei anna talle keegi midagi. Utooplased ei hooli, kas müüvad kaupa krediidi või sularaha eest. Võlg on samuti ühisvara, mida sisse ei nõuta. Sööginõud tehakse savist, sest nende katkiminekust pole kahju. Ööastjaid ja räpasemaid asju tehakse hõbedast ja kullast
See tähendab seda, et teadvus ja psüühika, mida ajus loovad oma laenglemistega tuhanded neuronid, eksisteerib materiaalselt elektromagnetväljana. Inimese ( kliinilise ja/või bioloogilise ) surma ajal eralduvad inimese närvisüsteemist füüsikalised väljad. 2. Väljade eraldumist inimese närvisüsteemist võimaldab ajas rändamise füüsika. See tähendab seda, et kehast väljumine on inimese ajas rändamise üks erijuhte. Sellisel erijuhul ei rända ajas mitte inimene ise, vaid inimese sees ( ehk närvisüsteemis, kus eksisteerib elektrilaengute polarisatsioon ) olevad väljad ehk ajas rändab seisumassita väli ( footonid ), mitte seisumassiga keha ( inimene ). Kõik teised aspektid, mis on seotud inimese kehast väljumisega, tulenevad nendest samadest printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole
vajaduste muutumine elu jooksul. Migratsioon võib olla: a) ööpäevane näit. harilik kärnkonn ületab öösel maanteed; b) aastaajaline kulgeb piki evolutsioonis kujunenud rändeteed. Näit. sinignuud jt. antiloobid ja veised rändavad kuival aastaajal, kui napib toitu ja vett, parematele aladele. Kui saabub vihmaperiood, koonduvad nad tohututesse karjadesse ning rändavad üle tasandike, et leida värsket rohtu. Kui gnuud parajasti ei rända, kogunevad emased ja noorloomad kuni 1000-isendilistesse karjadesse ning isased võistlevad, et emastega paarituda Linnud sooritavad loomariigi pikimaid rändeid. Kui põhjapoolkeral on kevad, lendavad linnud suurte parvedena põhja, et kasutada sealset külluslikku toiduvaru. Paljud, sealhulgas lumehani, lõpetavad oma teekonna Arktika tundras, kus pikenevad päevad loovad ideaalseid tingimusi sigimiseks. Pikaks lennuks saavad linnud energiat oma keha rasvavarudest
«Meie püüdsime vene salakuulaja kinni,» kostis Risbiter kähku. «Salakuulaja!» kordas Agnes tahtmatult ja vaatas otsekui kahetsedes noore talupoja otsa. Ta pidas salakuulajaid kõige alatumateks inimesteks maailma peal. Sel noorel mehel oli nii aus, rõõmus, julge nägu -- kas see võis salakuulaja olla? «Kes sa oled?» küsis .Mönnikhusen talupoja käest. «Vaba mees,» oli selle rahulik vastus. «Mis su nimi on?» «Gabriel.» «Oled sa vene salakuulaja?» «Salakuulajad ei rända lausa päeva ajal mööda maanteid.» «Tema pelgus mind nähes tee pealt ära,» ütles Risbiter. «Ma nägin kohe, et ta mind kartis. Mispärast pistsid sa minu eest putku, mispärast värisesid sa minu ees, talupoeg?» «Ma ei pistnud sinu eest putku ega värise praegugi sinu ees,» vastas Gabriel naeratades. «Seda on ta näidanud, et ta nii kergesti ei värise,» ütles Delvig, «sest ta mängis Risbiteriga vurrkanni, hakkas üksipäini meie, nelja ratsa- 239
paisumine. Kuid jah mida kaugemal mingi sündmus toimus, seda kaugemal ka ruumis. Aeg ei ole ruumist ,,eraldi". Seda, et kuidas siis aeg ruumiga seotud on, näitabki meile praegused seaduspärad. Igal ajahetkel on oma kindel ruumipunkt. Kuid need ruumipunktid EI OLE meie tavalise, iga- päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline. Järelikult need aja ruumipunktid on ,,väljaspool" seda ( kolmemõõtmelist ) ruumi, milles me igapäevaselt elame. (Tava)ruumi kolmemõõtmelisus: Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus.
paisumine. Kuid jah mida kaugemal mingi sündmus toimus, seda kaugemal ka ruumis. Aeg ei ole ruumist ,,eraldi". Seda, et kuidas siis aeg ruumiga seotud on, näitabki meile praegused seaduspärad. Igal ajahetkel on oma kindel ruumipunkt. Kuid need ruumipunktid EI OLE meie tavalise, iga- päevaliselt kogetava ruumi punktid. See on väga oluline tõsiasi. Näiteks kui inimene liigub ruumis ( näiteks sõidab linnast ära maale puhkama ), siis ta ju ei rända ajas näiteks minevikku. Aja ruumi- punktid ei ole sellise ruumi punktid, milles me ( inimesed ) päevast päeva elame. Meie igapäeva- selt kogetav ruum on kolmemõõtmeline. Järelikult need aja ruumipunktid on ,,väljaspool" seda ( kolmemõõtmelist ) ruumi, milles me igapäevaselt elame. (Tava)ruumi kolmemõõtmelisus: Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
