Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Korgitamm (0)

1 Hindamata
Punktid
Korgitamm
Tony Jürisaar
Juurikaru Põhikool
2010
Nimi Eesti ja Ladina keeles
· Korgitamm (Quercus suber)
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Quercus_suber_JPG1.jpg
Levikuala maailmas
Korgitamme looduslik leviala on edela-Euroopa
ja loode-Aafrika
Taimekirjeldus
Korgitamm on keskmise suurusega puu. Korgitamme koorest saadakse
korgina kasutatavat materjali. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see
kasvab tagasi ja on taastuv loodusvara. Korgitamm on igihaljas puu.
Korgitamm elab 150­250 aastat. Esimest korda kogutakse korki 25 aasta
vanustelt puudelt. Iga järgmise 9­12 aasta järel saab puult uuesti korki ja
puu eluajal 12 korda. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see
toimub täielikult käsitsi. Maailmas on korgitammeistanduset all 25 tuhat
km². Euroopa korgitööstus toodab aastas 340 tuhat tonni korki
väärtusega 5 miljardit eurot ja pakub tööd 30 tuhandele inimesele.
Veinipudelitele pandavad korgid hõlmavad korgi kogukasutusest 15%,
kuid kasumist annavad 66%. Poole maailma korgitoodangust annab
Portugal.
Portugalis on keelatud korgitamme maha raiuda, välja arvatud vanad
varisemisohtlikud puud, millelt enam korki ei saa. Ta kasvab kuni 20 m,
kuigi see on tavaliselt rohkem kängus oma kohalikku keskkonda. Lehed
on 47 cm pikad.
Paljunemine
Korgitamme viljaks on tammetõrud mis on 23 cm
pikad. Korgitammel on isas ja emas õied eraldi. Õis:
ühekojaline, õietsemine varakevadel.
Vili: Tõru,23 cm pikad, kitsad ja piklikud;
Vili
Õis
Kohastumised
Koor kannatab kuuma ja koore paks kiht kaitseb tamme muude
loodustegurite eest
Ise taastuv koor
Võib elada ka vähese veega
Kasulikus inimesele
Koort kasutatakse veinipudelite korkide
tegemiseks
Kork põranda tegemiseks
Puitu(kui on vanad või varisemis ohtlikud)
ahju kütteks.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Korgitamm
http://en.wikipedia.org/wiki/Quercus_suber
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Quercus_suber_JPG1.jpg
Äitah tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Korgitamm #1 Korgitamm #2 Korgitamm #3 Korgitamm #4 Korgitamm #5 Korgitamm #6 Korgitamm #7 Korgitamm #8 Korgitamm #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tonner Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Eestis kasvavaid puuliike
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6. Kasvunõuded: külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi arenenud tihe juurestik. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit, kasutatakse mööblitööstuses, masinaehituses. Levinud ka haljastuses. Harilik Tamm (quercus robur) TA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2. Suurus: 30-50 m, tüve läbimõõt kuni 2 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra laikuhikjas, tugevate pikkade okstega, puistus hästi laasuv, vabalt kasvades võra peaaegu maani. Tüvekoor noores eas sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun, mustjas, paksu lõhelise korbaga. Noored võrsed punakaspruunid, heledate lõvedega. 4. Lehed ja pungad: Pungad munajad, pruunid, ladvapung ümbritsetud rohkete

Bioloogia
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt  seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks.  Metsanduslikul  kõrgharidusel  on  Eestis  ligi  100  aasta  pikkune  ajalugu.  Selle  alguseks  peetakse  1920.  a.,  kui  tolleaegse  Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks  oli ​prof. Andres Mathiesen​ (1896-1955).  Metsamajanduse  (mis  on  osa  metsandusest)

Eesti metsad
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
32
docx

Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt

1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik

Dendroloogia
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi- ja reso

Dendroloogia
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

lähedal. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris ­ metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd on noores eas koonusja, hiljem keraja võraga puuliik, tüvi sirge, vanemas eas kaetud paksu korbaga. Okste harunemine monopodiaalne

Dendroloogia
Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks-raviks-mürgiks
40
doc

Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks

.............................................................................................................19 5.10. Harilik pihlakas (Sorbus acuparia)...............................................................................22 5.11. Harilik pärn (Tilia cordata)...........................................................................................22 5.12. Harilik saar (Fraxinus excelsior)..................................................................................23 5.13. Harilik tamm (Quercus robur)......................................................................................23 5.14. Toominga (Prunus padus).............................................................................................24 5.15. Harilik türnpuu(Rhamnus catharticus).........................................................................24 5.16. Harilik viirpuu. (Crataegus rhipidophylla)...................................................................24

Geograafia
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine
Puittaimede hooldusjuhend
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun