Nimetu (5)

Liis Naptal, 10A
Kontrastid ja vastandid
Victor Hugo “ Jumalaema kirik Pariisis”
Victor Hugo romaan räägib 15.sajandi elust Pariisi tänavatel. Sealsed sündmused olid siiski enamasti sünged, kuid leidus ka armastust ja ilu. Domineerivaks oli vaesus , vihkamine ja truudusetus . Rahvast kirjeldati väga pahurana ning kurjadena. Nende meelistegevuseks oli kellegi poomist või piitsutamist pealt vaatamine. Ainus koht, millest räägiti positiivselt, oli kirik . Paljud inimesed otsisid sealt peavarju.
Esmeralda , kui romaani üks väljapaistvamaid ja ilusamaid tegelasi, oli mustlasneiu. Tal oli üsnagi kurb minevik . Juba väikse lapsena varastati ta oma ema käest ning ainus, mis temast järele oli jäänud, oli talisman . Esmeralda oli imeilus noor neiu , kelle ilust hoolimata oli keeruline elu. Kuna ta oli väga noor, habras ja äärmiselt hea liikuvusega, siis pea kõik selle linna mehed olid kõrvuni armunud temasse ning see tõi palju pahandusi. Samuti oli ta siiras ning kohati ka kergeusklik ning see viis teda paljude armuvalude kätte. Esmeralda ei teadnud veel suurt meestest ega armastusest midagi ning seetõttu langeski Phoebuse küüniste vahele.
Vastandiks Esmeralda ilule oli Quasimodo . Tema küürus selg, inetu ja kühmus ühe silmaga nägu ning kohmakas kõnnaks tekita paljudel vastikust. Siiski, selle äärmiselt inetu välimuse taga peitus hea inimene, hella südamega. Kuna enamus inimesi jälestas tema välimust, siis tema elupaigaks oli kirik. Seal sai ta teha tööd, mida armastas ning vaadata Pariisi kõrgelt ülevalt. Kahjuks kaotas ta aga tänu kellade löömisele ka kuulmise . Ainus koht, kus ta sai inimestelt tunnustus oli siis, kui ta valiti narride kuningaks. Üks vähestestest inimestest, kes ei suhtunud Quasimodosse oli Esmeralda. Nad olid küll välimuselt kui öö ja päev, kuid siiski ühendas neid siirus ja ausus.
Ehtne vastandite näide on Claude Frollo , kes oli haritud mees. Ta hoolitses oma väikese venna ja Quasimodo eest. Pühendas terve oma elu usule ning inimest aitamisele. Üldiselt oli ta inteligentne ja haritud mees. Ühel päeval muutus too mees aga totaalselt ja selle põhjuseks oli Esmeralda. Vaadates oma toa aknast noorukit tantsimas, pani teda sellisesse olukorda kus ta polnud varem olnud. Ta oli armunud tollesse mustlasneiusse, kuid sellised tunded oli rangelt keelatud preestlitele. Tänu sellele kaotas ta igasuguse kontrolli oma käitumise üle ning see viis teda nii kaugele, et tegi ühe tapmiskatse, käitus Quasimodoga halvasti ning muutus äärmiselt pealetükkivaks ja kadedaks Esmeralda läheduses.
Üks läbivaks teemaks selles romaanis oli armastus ja vihkamine. Need jaotasid ka tegelased vastavalt headeks ja halbadeks. Parim näide sellest on see kuidas Esmeralda armus Phoebusesse, kuid too oli äärmiselt silmakirjalik ning ei tahtnud ennast kellegagi siduda. Siiski mustlasneiu tunded jäid ning Phoebuse kaotamist muutis veelgi raskemaks Claude Frollo, kes oli oma armastusega juba kontrolli kaotanud. Tänu sellele pani aga noore neiu end jälestama.
See tunneterohke ning keeruline romaan lõppeb kahjuks kurvalt . Esmeralda puuakse ülesse, teda kaitsa püüdev ema samuti hukatakse. Sureb ka Claude Frollo, kes lükati kiriku tornist alla Quasimodo poolt. Kuna kellalööja oli kõik kaotanud, siis sureb ka tema suures südamevalus mustlasneiut emmates. Kõiki neid kohutavaid ja andestamatuid tegusid pani inimesi tegema kadedus ning see võikski olla kui selle pika romaani võtmesõnaks.