Ilu on võluvahend, mis avab kõik uksed (0)

Ilu on võluvahend, mis avab kõik uksed
Elu on võib nimetada olelusvõitluseks, kus peale jäävad tugevamad. Võitlus selle üle, kes saab olla õnnelik ja elus saavutada midagi, kes mitte. Kuid läbi aegade on selgunud , et tugevast olemisest ainult ei piisa et olla edukas ja õnnelik, lisaks on veel vaja füüsilist ilu. Tekib küsimus, kas tõesti on ilu üks võluvahendistest, mis avab kõigile uksed?
Võttes üheks näiteks victor hugo romaani Jumala ema kirik pariisis. Üheks tegelaseks on selles teoses quasimodo , kes on maailma kirjanduses inetuse sümboliks . Tema välimust on kirljeldatud väga koledana ja seetõttu kannatab ta ka rahva õela käitumise all. Quasimodot kiusatakse nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Tegelikult inimsed isegi ei vaevu teda tundma õppima, sest arvavad et ebameeldiva välimusega inimene ei saa olla heatahtlik. Sellise terrori all on ta elanud terve elu ja see on ta muutnud väga endassetõmbunuks. Quasimodo on rahul oma tööga, nimelt on ta Jumalaema kiriku kella mees ja ainult kellade mängimisel väljendab ta enda emotsioone. Siin kohal on väga selge see, et ühiskond on väga kritiseeriv ja kui inimesel puudub füüsiline ilu on ta ka kõigist võimalustest eemale tõugatud. Läbi aegade on olnud probleemiks see, et inimesetel on kindlad normid/ prottüübid loodud ja kui keegi neile ettenähtud omadustele ei vasta tõrjutakse teda ja isegi ei anta võimalust inimesele ennast tõestada. Seega võib seda väidet isegi mõnes mõttes tõeks pidada, ilu mängib töhtsat rolli elus ja määrab väga palju inimese tuleviku osas. Minu arust on see väga vale suhtumine, sest iga inimene on väärt võimalust ennast tõestada ning ilu mängib selles suhtes kõige väiksemat rolli. Paraku ei saa selle vastu midagi teha, sest inimesed tahavad kokkupuutuda ainult kenade inimestega ja nii on see olnud kaua.
Hugo romaanis oli peategelaskeks mustlannast tüdruk esmeralda, kes oli tohutult ilus ja teda peetakse ka üheks ilu sümboliks kirjanudus maastikul . Hugo on Quasimodo ja Esmeralda loonud täielikeks vastanditeks. Esmeralda on noor lihtsameelne neiu , kes ei oska nöha inimestes halba. Mustlastüdruk on tantsijanna ning teoses on kirjeldatud kohti kus neiu tantsib ja kuidas inimesed jäävad seisma imetlema seda ilu. See näitabki, et kui sul on ilu on inimesed ka sinu välimusest võlutud ja suhtuvad sinusse hästi. Seega toob antud raamat ideaalselt välja vahe ilusal ja koledal ning kuidas inimese välimus on oluline.
Tänapäeval saab juba sellele väitele vastuvaielda. Ühiskond on palju toleleerivamaks muutunud. Inimesed, kes on teistest erinevad ja võib-olla ei vasta kõigile ilunormidele saavadnüüdsel ajal rohkem võimalusi, kuid kindlasti ei ole neid nii lihtne, kui neil kes on tõesti füüsiliselt väga ilusad. Ilusaid eelistatakse küll rohkem, teised lihtsalt peavad rohkem vaeva nägema. Ka selline olukord pole võrdne, aga parem ikka kui oli see näiteks Victor Hugo teose tegevusajal. Oluline on see, et ilu töhtsus on vähemaks muutunud, sest keegi ei saa ju ennast muuta teistsuguseks nagu ta on sündinud.
Ilu vüib küll pidada vahendiks, mis avab kõigile uksi , aga samas ei piisa ainult ilust. Inimsele peab olema sisu ja kui see puudub on ta lihtsalt ilus tühi kest, millega pole midagi peale hakata. Inimene on iseenda õnne sepp ja tänapäeva ühiskonnas on võimalik kõigil enda elu määrata.