Korraga hüüab keegi, et Esmeralda tantsib Kohtupalee ees. Ta ei mõista mis seal nii erilist on ja läheb vaatama, jättes oma etenduse. 2.raamat Kuna on jaanuar, pimedus jõuab kiirelt kätte, oli Gringoire sunnitud ilma rahata mööda tänavaid hulkuma ja peavarju otsima. Ta loodab, et korralik uni aitab tal unustada oma haletsusväärset elu Pariisis. Ta järgneb narridepäeva pidustustele keskväljakule lootes leida süüa, kui kõik oli otsas. Leides sealt ainult piinamisriistu, istub ta lõkke äärde. Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka. Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees, umbes 35 aastane, karjub, et siin on nõidusega tegemist. Esmeralda väriseb ja pöördub oma kitse, Djali, poole kellele ta õpetas aega ja poliitikuid matkima
Ta ei mõista mis seal nii erilist on ja läheb vaatama, jättes oma etenduse. 2. raamat Kuna on jaanuar, pimedus jõuab kiirelt kätte, oli Gringoire sunnitud ilma rahata mööda tänavaid hulkuma ja peavarju otsima. Ta loodab, et korralik uni aitab tal unustada oma haletsusväärset elu Pariisis. Ta järgneb narridepäeva pidustustele keskväljakule (Place de Grève ametlik koht avalikuks piinamiseks ja hukkamiseks) lootes leida süüa, kui kõik oli otsas. Leides sealt ainult piinamisriistu, istub ta lõkke äärde koos a huge group of spectators transfixed by a "dazzling vision". Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka (which doesn't budge even after she finishes her performance). Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees,
Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli kolmekuningapäev ja narripidu * peeti mäletamata aegadest saadik samal päeval. Sel päeval pidi Greve'i platsil rõõmutuli põlema, Bra-que'i kabeli juurde meiupuu istutatama ja Justiitspalees 6 müsteerium ette kantama. Sellest olid kuulutanud eelmisel päeval tänavanurkadel pasunaid
jahmunud tema välimusest tema küüru ja mädapunnide pärast näos. Rahvas valis ta narride kuningaks. Quasimodo sai pidevalt põhjuseta karistada, peamiselt oma välimuse tõttu. Kus on see õiglus? Inimese nii öelda raam pole tegelikult üldse oluline. Tähtis on mis ta see leidub, millised on tema iseloomuomadused ja kuidas oskab ta nii ühel kui teisel viisil käituda olukorras. Ka mulle on välimuse pärast nii mõndagi halvasti öeldud. Ja see kõik on eelarvamuse tõttu. Ma tõesti võin silma jääda, kuna minu riietumisstiil on veidike erinev, aga see ei tähenda, et mulle peaks näkku kargama ja erinevaid jäledusi ütlema. Kardedakse ka kiiresti täiskasvanuks saada. Eesti seadustes on kirjas, et nooruk, kes on 18aastane, on juba täisealine. See on iga, kus saab erinevaid tehinguid teha, võib autojuhilubasid omada, poest saab isegi erinevaid tooteid
traagilise ja koomilise. Vastandid. Kasutas groteski. Kirjanik peab kujutama tõde, et kasvatada rahvast. Näitekunstis vormi ei muutnud ikka 5 vaatust ja klassikaline ülesehitus. Sisulised muutused demokraatlik hoiak. Kangelasteks kõrgseltskonnast välja heidetud või sellega vastuollu sattunud isikud. Draama "Hernani" Hernani oli aadlik, kes oli oma varanduse kaotanud ja hakkas õilsaks röövliks. Naine, kelle armastuse pärast võideldakse. Kõik sooritavad enesetapu. Romaan vaieldamatult populaaseim proosakirjanik. " Jumalaema kirik Pariisis", "Hüljatud", "Mees, kes naerab". Tohutult produktiivne. Range päevaplaan, et jõuaks kirjutada. Kui ta suri, 1/3 tema loomingust polnud veel ilmunud. Kirjutas palju raske eluga inimestest, ainest madalamate kihtidega suhtlemisel. Tähtsustas oma eraelu üle(nt võltsis päevikut). "Jumalaema kirik Pariisis" keskne kuju on Esmeralda. Käib etendus, mis kukub
äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Mari tunneb tõmmet noore sepa Juhani poole. Linnast tulles külmub Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib jätab oma saksast armukese. sellest, et ta ei saanud tütardelt vastuarmastust. Teda pimestas see, Honore de Balzac ,,Isa Goriot" et ta oli isa, sest kes see isadest sooviks oma lastele halba, mitte
Romantilist ajastut ei huvita tegelikkus, see on filosoofiline maailmavaade. Neid huvitab pigem võimalikkus. Friedrich shellingi filosoofi vaadeldakse nii loodust kui inimest kui ka igavest loomingut. Lõpus on lõpmatus mis romantikutele väga meeldis. Nii shelling, schiller kui ka schlegel lõid lõpmatuse koolkonna. Geeniuse talent seisnes selles et ta oskas tabada uut, ebatavalist, kummastavat ja seda edasi anda. See kõik oli romantilise poeesia allikaks. Friedrich shlegel hakkas kasutama romantilist irooniat, mis on hilisem nimetus. Veelgi hilisemad uurijad on leidnud et see on äärmiselt ebasobiv sõnapaar sest seda on raske defineerida (ja alates 19. sajandist on vaja teaduses asju lahti seletada). Romantilise iroonia näiteid on väga mitmekesiseid. On mitmeid autoreid kelle puhul võib seda ära tunda: Hoffman, Byron ja A. De Musset.
dzentelmenid (lubab Võluja tappa, kui too Sibylile halba teeb). S-i vend läheb Austraaliasse (meremees). 6. (77-85) Gray jääb ühisele einele hiljaks ning kohale jõudes räägib Basilile ja Henryle Sibylist ja kihlusest. Nad räägivad ka armastusest ja naistest ning sõidavad pärast teatrisse. Basil saab aru, et elu on tema ja Gray vahele tulnud. 7. (85-96) Saal oli rahvast täis, B ja H imetlesid Sibyl´i ilu ning absoluutselt kõik pettusid tema näitlemises. D jättis Sibyli julmalt maha. Peale hulkumist koju jõudes avastas G, et portree on muutunud, ning otsustas Sibyliga leppida. 8.(97-111) Gray tõusis veerand 2, luges kirju (v.a. Henry) ning uuesti pilti vaadates tuli Henry ja teatas, mis tema kirjas oli, ning lohutas Grayd ja kutsus ta ooperisse. D leppis pildi muutusega. 9. (111-122) Hommikueine ajal tuli Basil, soovides Doriani lohutada armsama surmas. D palus sellest ja juurdlusest mitte rääkida
Kõik kommentaarid