Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Jumalaema kirik pariisis", Quasimodo tutvustus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Victor Hugo
"Jumalaema kirik pariisis"
Kermo Petermann & Mattias Oga
Pärnu Hansagümnaasium
10c
Quasimodo
Näide tekstist
: ,,See on Quasimodom kellalööja!
Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg
Quasimodo! Elagu, elagu!"
Näide tekstist
: Muljed välistest asjadest murdusid
tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni.
Murdunud mõtted oli iseäralikud ja
vildakad. Kindlasti kõhetub vaim
puudulikkus kehas.
Näide tekstist
Mõne minuti järel laskis Quasimodo
meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja
hüüdis ,,Juua!"
Näide tekstist
"Kui te kord tahaksite , et ma alla
hüppaksin , siis poleks teil tarvis öelda
ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust. "
Näide tekstist
Mees, kellele need luud kuulusid, oli
järelikult siia tulnud ja siin ka surnud. Kui
teda teise luukere küljest, mis tal kaisus
oli, taheti lahti kiskuda, varises ta
põrmuks."
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Notre
Damenight.jpg
http://www.topsportsblog.com/themost
uglyfootballfaces/quasimodo/
http://quasimodo.zianet.com/
http://www.kollectormania.co.uk/Page.html
Täname kuulamast!
välimus
VÄLIMUS: Quasimodo oli lapsendatud ja kasuisaks oli
Frollo, Frollol võttis ta endale kuna tal hakkas
Quasimodost kahju. Lapsepõlv möödus kirikus ja talle
olid väga lähedased kirikukellad. Temast sai Jumalaema
kiriku kellamees ja kellade kõlast jäi ta ka kurdiks.
Välimuselt oli Quasimodo ühest silmast pime, rangjalgne
ja küürakas. Sellepärast oli tal ka palju hüüdnimesi,
näiteks küürakas lombakas ja ühesilmne. N: ,,See on
Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo!
Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Nagu näete, oli tol
vaesel kuradil rohkelt hüüdnimesi.
Siseelu
SISEELU: Kua ta oli üksi siis pani ta kelladele, mida ta löi, nimesid .
Tema lemmik kirikukell oli kõige suurem massiivsem kirikukell,
nimeks oli"Mary". Ja sellest võib järeldada, et Tal oli väga
ainulaadne ja omapärane süda, quasimodo tundis endas ainult oma
keha järele loodud hingeliigutusi. Tema aju oli erilaadne keskkond:
mõtted, mis sealt läksid, võtsid virildunud kuju.
Ta ei tajunud midagi vahetult. N: Muljed välistest asjadest murdusid
tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli
iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas.
Rahva suhtumine
RAHVA SUHTUMINE: rahvas suhtus quasimodosse
põlglikult ja üleolevalt. Noriti tema välimust ja eraklikkust.
Norimisest ei saanud otseselt ta aru, sest ta oli kurt, aga
kui naerdi tema üle, siis ta muutus vihaseks. Leiti alati
uusi vigu, mille üle naerda. Eriti palju nalju pakkus rahavel
see, kui quasimodot piinati. N: Mõne minuti järel laskis
Quasimodo meeleheitliku pilgu üle rahva käia ja hüüdis
,,Juua!" Kõik plahvatasid naerma. , ,,teie olete päikesekiir,
kastetilk, linnulaul!"
Armastus
Armastus: ainuke inimene kellest quasimodo hoolis ja
armastas oli mustlastüdruk esmeralda. Võiks öelda ,et
esmeralda ja quasimodo tunded oli vastastikune,
esmeralda armastas quasimodot kui sõpra, mitte kui
meest. Quasimodo armastas esmeraldat kogu südamest.
N: Kui te kord tahaksite , et ma alla hüppaksin , siis poleks
teil tarvis öelda ühtegi sõna, piisab vaid ühest pilgust.
Saatus
SAATUS: Saatus oli kurb. Loodus ei olnud tema vastu helde,
seda on võimalik näha tema kehapinnal. Ta varjas ennast
kirikus kuna ta ei tahtnud et rahvas tema üle ei naeraks. Ta oli
ainukene kes tõeliselt hoolis ja armastas esmeraldat, ta oli
valmis ta eest isegi kirikutornist alla hüppama! Kui esmeraldat
enam ei olnud, siis oli quasimodo väga kurb ja igatses teda
tagasi. Quasimodo suri kurbusesse, sinna kongi, kuhu
esmeralda oli pandud. Nad oli üksteise kaisus. N: Mees,
kellele need luud kuulusid, oli järelikult siia tulnud ja siin ka
surnud. Kui teda teise luukere küljest, mis tal kaisus oli, taheti
lahti kiskuda, varises ta põrmuks".
Vasakule Paremale
Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #1 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #2 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #3 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #4 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #5 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #6 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #7 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #8 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #9 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #10 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #11 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #12 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #13 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #14 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #15 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #16 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #17 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #18 Jumalaema kirik pariisis- Quasimodo tutvustus #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor loll mees Õppematerjali autor
Siit leiab põhilise tutvustuse Quasimodo kohta.

Sarnased õppematerjalid

V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje.

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

» «Tõesti?» küsis aadlimees. «Enne minestamist pingutas ta veel kogu oma jõudu, et teid välja kutsuda.» «See poiss on ju püstikurat ise!» pomises tundmatu. «Oh ei, Teie Ekstsellents, ta pole kellegi kurat,» jätkas peremees põlglikku grimassi tehes. «Minestuse ajal otsisime ta hoolikalt läbi: reisipaunas on tal ainult üks särk ja rahakukrus kaksteist eküüd; kuid see ei takistanud teda minestusse langemisel ütlemast, et kui niisugune asi oleks juhtunud Pariisis, oleksite teie seda otsekohe kahetsenud, kuna aga nüüd peate seda kahetsema hiljem.» «Sel juhul,» lausus tundmatu külmalt, «on ta arvatavasti mõni ümberriietatud kõrgest soost prints.» «Ütlen teile seda selleks, et oleksite ettevaatlik, armuline härra.» «Kas ta vihahoos mõnda nime ei nimetanud?» «Siiski. Ta patsutas taskule ja ütles: «Eks me näe, mida arvab härra de Treville oma kaitsealuse solvamisest.»» «Härra de Treville?» küsis tundmatu tähelepanelikuks muutudes

Kirjandus
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus
tammsaare tode ja oigus i-9789949919925
345
pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda · Annab võimaluse ennast väljendada · Suhtlusfunktsioon · Silmaring avardub · Annab emotsioone · Infoallikas Seotus teiste kunstiliikidega · Arhitektuur ­ Erich Maria Remarque "Triumfikaar", "Jumala ema kirik Pariisis". Tuntud kirjeldaja V. Hugo "Hüljatud" · Muusika ­ Prosper Merimee "Carmen", Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita" · Kujutav kunst- Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter ,,Sipsik", ,,Naksitrallid", Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)

h2ppyy profiilipilt
h2ppyy: jah. vägavägaväga hea.
14:00 31-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun