Biodiisel (0)

5 VÄGA HEA

Maailma majandus sõltub tänapäeval naftast, mida kasutatakse tarbekaupade, energia ja mootorikütuste tootmiseks See on põhjustanud õhu saastumist tihedalt asustatud alade
Transpordisektori CO2-emissiooni vähendamise üheks võimaluseks peetakse vedelate biokütuste ( biodiisel , etanool jm) kasutamise otsustavat suurendamist.
Biodiisel sobib ka katlakütteõliks
Biodiisli tootmise arengut Eestis soodustaks aktsiisivabastus.
Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust
Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest ta:
- väävlisisaldus jääb alla 0,001%;
- tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel;
- kasutamist loetakse CO2-neutraalseks;
- ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid;
- on kergesti biolagundatav, mistõttu ta laialivalgumine ei ohusta pinnast ega põhjavett;
- head määrimisomadused säästavad mootorit.

Biodiisel ei ole mürgine
Ühtse põllumajanduspoliitika alusel võib biodiisli toorainet kasvatada ka söötis ja väheväärtuslikul põllumaal, mis muidu jäetaks kasutamata.

.RTF Laadi alla originaalfail 1 lk · .rtf · 5 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

jhonnigirl Õppematerjali autor

biodiisel põllumajanduspoliitika maailma majandus etanool diisel keemia

Sarnased õppematerjalid

doc

Tamised õlid autokütusena.

Toodang saab aga suureneda rapsi saagikuse kasvamise arvel . Kuigi Eesti rapsikasvatuses on märgata positiivseid trende, ei piisa kodu-maisest rapsiseemnest suuremate biodiislikoguste tootmiseks. Et Eesti kliima on suhteliselt külm ning rapsi saagikus (kuni 2000 t/ha) oli 2002. aastal EL-i keskmisest (3300 t/ha) ligikaudu 1,7 korda väiksem, jääb biodiisli tootmine ja selle hind Eestis suuresti sõltuma rapsiseemne maailmaturuhindadest. Miks biodiisel kasulik on? Biokütuste osakaalu suurendamine tõstab varustuskindlust, vähendab kasvuhoonegaaside ja muude saasteainete heidet, suurendab mootorite töökindlust ning edeneb maapiirkondade majandust . Biodiislit peetakse keskkonnasõbralikuks kütuseks, sest selle väävlisisaldus jääb alla 0,001%; tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; biokütuse kasutamisel loetakse CO2- neutraalseks; biokütus ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; biokütus on kergesti

Ökoturism

pdf

Biodiisel

Sisukord Sissejuhatus 2 1. Mis asi on biodiisel 2 1.1. Biodiisli eelised 2 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine 3 2.2. Millest saaks biodiislit toota 3 2.2.1. Rapsist õli saamine 4 2.3. Õli käes, mis edasi 4 2.3.1

Kategoriseerimata

doc

Biokütused.

tootva Eesti Elektrijaama põhjalikult uuendatud plokid kannatavad veel pikka aega välja konkurentsi biokütustega. [15] Eesti vedelkütuste vajadus umbes 1 miljon tonni aastas. Biokütuseid tuleks toota seega umbes 50 000 tonni aastas. Eestis oli tekkis esialgu palju väiketehaseid, nagu näiteks Bio Oil OÜ, Gammatrade OÜ, OÜ A&O BioD, Atko Õlitööstus OÜ, kuid need kõik lõpetasid tegevuse vähemalt 2007. aastaks. 14. augustil 2008. aastal avati biodiisli tehas Paldiskis (Paldiski Biodiisel AS). Momendil kasutab Paldiski biodiislitehas toorainena ainult rapsiõli (20% tuleb Eestist), kuid kasutada saab ka pea kõiki teisi taimseid õlisid, millest levinumad on soja- ja palmiõli. Tehas toodab 300 000 tonni biodiislit aastas. Paldiskis toodetav biodiisel taastuvatest ressurssidest läheb ekspordiks peamiselt Lääne-Euroopasse ja Skandinaaviasse, aga ka Leetu. Selle põhjuseks on peaaegu olematu kodumaine tarbimine. Vahepeal oli plaan

Keemia

docx

Bioenergia võimalused Eestis

· keskkonnasäästlik, sest vastavad uuringud on näidanud, et EL-s oleks võimalik kasutada kaks kuni kolm korda rohkem bioenergiat ilma keskkonda kahjustamata ning toidu, loomasööda ja toorainete toodangut vähendamata. Biomassil võib olla mitmeid kasutusviise, biosoojuse, bioelektri või biokütuse tootmiseks. Biokütused ongi biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks, näiteks küttepuud, pelletid, vedelateks, näiteks bioetanool, biodiisel, bioõli ehk pürolüüsiõli, ja gaasilisteks, näiteks biogaas, biovesinik. Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamine Eestis aitab vähendada riigi sõltuvust imporditavatest ressurssidest ja fossiilsetest kütustest ning vähendada survet looduskeskkonnale. Eestis on mitmeid erinevaid bioenergia võimalusi, mis lähtuvad biomassi toorainest ja selle erinevatest muundamistehnoloogiatest. Bioenergia võimalused Eestis 1

Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS.

Energia ja keskkond

odt

Taastuvenergia

EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päik

Teadus tööde alused (tta)

125

pdf

Rakendusenergeetika

MSJ0230 - Rakendusenergeetika Applied Energy Engineering Allan Vrager Õpingukorraldusest: 8 loengut 4 harjutustundi ehk 6x1,5h Eksami eelduseks koduülesannete lahendamine, mis annavad 30% kogu hindest Aine lõppeb kirjaliku eksamiga Kirjandus: A. Ots. Soojustehnika aluskursus. TTÜ Kirjastus, 2011 A. Kull, I. Mikk, A. Ots. Soojustehnika. Valgus, 1966, 1976. A. Ots. Termodünaamika. Valgus, 1972. I. Mikk (koostaja). Soojustehnika kasiraamat. Valgus, 1977. A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008 A. Paist, K. Plamus. Lokaalkatlamajad. TTÜ Kirjastus, 2013 V. Vares. Energiatehnika. TTÜ Kirjastus, 2011 E. Risthein. Sissejuhatus energiatehnikasse. Kirjastus Elektriajam, 2007. CRC handbook of energy efficiency. CRC Press, 1997. CRC handbook of thermal engineering. CRC Press, Springer, c 2000. Ja palju muud. Lisan tulevastes loengutes teemade juurde lisakirjandust. Õppeaine s

Füüsika

Rohkem sarnaseid